Logos, 2003Christian Bobin on prantsuse nüüdiskirjanik, kelle kujunditerohke, kohati sürrealismihõngulise keelega looming on mõnes käsitluses ka proosaluule alla liigitatud.Romaanis loob autor leidliku poeetilise sõna abil omalaadse tõlgenduse ... armastatuimast pühakust Assisi Franciscusest. Raamat esitab keskaja elutunnetuse kaudu väljakutse tänapäeva valdavalt ilmaliku, mõistusele ja kasule ehitatud Lääne ühiskonna inimesele.Raamat pälvis 1993. aastal kirjandusauhinna «Prix des Deux-Magots», millega märgitakse ära originaalseid, kõrge kunstitasemega töid.Näita rohkem ...
Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja Adele’i plaate on müüdud üle 120 miljoni, millega ta troonib 21. sajandi enim müüdud albumite edetabeli tipus. Popikuninganna senine elulugu on nüüd kirjas raamatus „Adele“. See on lugu erakordse häälega ... lauljast, keda kasvatas üksikema ja kes on läbi elanud leina ja lahkuminekuid. Just siis, kui tundus, et valu on lõpuks seljataga, tuli ränk lahutus ja karjääri ohustav kõrivigastus.See raamat viib lugeja Adele’i teekonnale koos tõusude ja mõõnadega. Müüdid eraldatakse tõest ning välja joonistub tõeline Adele: teravmeelne ja ambitsioonikas staar. Miljonid südamed vallutanud laulja on taas tähelepanu keskpunktis uue albumi ja värske väljanägemisega. Kuid kas ta leiab kunagi õnne ning järgib oma teekonnal saavutatud edu?Näita rohkem ...
Andrus Ansip jutustab avameelselt lugusid oma elust alates ajast, mil ta vanaisa põlvel istudes vanaisa elutarkusi kuulas, ning lõpetades tänasega, kui ta ise lapselapsi põlvel hoiab.Need, kes raamatu läbi loevad, mõistavad paremini Andrus Ansipi ... valikuid keerulistes situatsioonides, saavad ülevaate peaministri tööst ning sellestki, millest tavaliselt ei räägita – kuidas on turvatud peaminister ja tema pere; mis pronksiöö sündmustest on jäänud avalikkuse eest varjule; kuidas on otsustatud mõni suur riiklik tehing, miks osteti näiteks raudtee riigile tagasi; mida teevad tippkohtumiste ajal riigijuhtide abikaasad. Ja mida on peategelane läbi elanud, olles ise Eesti saatust puudutavate sündmuste keskpunktis.Küllap tekib lugejalgi rohkesti äratundmishetki: ta elab taas läbi ülikooliaja ja malevaelu, võtab vastu esimesed eurod, elab kaasa Liibanonis röövitud jalgrattureile, vaidleb Euroopa Parlamendis. Ja hakkab kõigi nende sündmuste keskel paremini mõistma, miks üks või teine otsus langetati just nii, nagu see langetati.Andrus Ansipi jutustatu aitas raamatuks kirjutada ajakirjanik Ülo Russak.HideNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 6.04 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145555)
Jahmatavalt avameelne jutustus täiel rinnal elatud loomeelust filmikunsti ajaloo ühelt kõige ikoonilisemalt näitlejalt.Laiema maailma jaoks tuli Al Pacino ekraanile nagu supernoova plahvatus. Oma esimese peaosa sai ta 1971. aasta filmis „Paanika ... nõelapargis” ning 1975. aastaks oli ta mänginud neljas filmis – „Ristiisa” esimeses ja teises osas, „Serpicos” ja „Lämbes pärastlõunas” –, mis polnud mitte ainult edukad, vaid kujunesid filmiajaloo verstapostideks. Need rollid said legendaarseks ja muutsid tema elu igaveseks. Pärast Marlon Brando ja James Deani debüüti 1950. aastate lõpu poole polnud ükski näitleja nii jõuliselt filmikultuuri sisenenud.Pacino oli selleks ajaks kolmekümne viiene ja elanud juba mitu elu. New Yorgi avangardteatri näitlejana oli ta elanud boheemlikult, teenides elatist juhutöödega. Teda kasvatasid tuliselt armastav, aga vaimselt ebastabiilne ema ja ema vanemad, pärast seda kui tema isa nad Pacino poisipõlves maha jättis. Aga tegelikult kasvatasid teda South Bronxi tänavad ning pööraste ja ulakate sõprade kamp, kellega ta ringi jooksis ja kelle vaim temast kunagi ei lahkunud. Kui üks õpetaja märkas tema näitlejaannet ja utsitas teda astuma kuulsasse New Yorgi etenduskunstide keskkooli, oli liisk langenud. Headel ja halbadel aegadel, vaesuses ja rikkuses, valus ja rõõmus oli näitlemine tema elupäästja, näitlejaskond tema hõim.„Sonny Boy” on mälestusteraamat mehelt, kellel pole enam midagi karta ega midagi varjata. Kõik suured rollid, olulised koostööd ja tähtsad suhted on saanud asjakohast tähelepanu, nagu ka igikestev konflikt loomingu ja kommertsi vahel. Ent seda raamatut läbiv kuldne lõng on armastuse ja sihikindluse vaim. Armastus võib sind alt vedada ja oma ambitsioonides võid sa lüüa saada – eredalt sinu peale langev valgus võib tuhmuda. Aga Al Pacinol oli õnne armuda jäägitult oma kunsti, enne kui tal oli udusematki ettekujutust sellest, milliseid maiseid rõõme see pakub, ning tema armastus ei kustunud kunagi. See ongi kõige olulisem.Näitleja ja lavastaja Al Pacino on Ameerika lava- ja filmimaailmas ainulaadne kuju. Ta on kasvanud New Yorgis South Bronxi linnaosas ja õppinud etenduskunstide keskkoolis ning Herbert Berghofi stuudios Charles F. Laughtoni ja Actors Studios oma mentori Lee Strasbergi käe all.Teda on üheksa korda nomineeritud filmiakadeemia auhinnale, sealhulgas „Ristiisa”, „Lämbe pärastlõuna”, „Serpico”, „Ristiisa” teise osa ja „Iirlase” eest, ning 1992. aastal sai ta filmi „Naise lõhn” eest parima meespeaosatäitja Oscari. Teda on üheksateist korda nomineeritud Kuldgloobusele ja ta on võitnud neli, kolm korda Tony auhinnale ja võitnud kaks ning kolm korda Emmy auhinnale ja võitnud kaks. Ta on saanud ka prestiižse Obie auhinna.Pacinole on omistatud Kennedy etenduskunstide keskuse elutöö auhind, Ameerika filmiinstituudi elutöö auhind, riiklik kunstimedal president Obamalt ning Kuldgloobuse Cecil B. DeMille’i auhind eluaegsete saavutuste eest.Ja ühel õhtul laval see juhtus. Mulle ilmutati väljenduse jõudu nagu ei iial varem. Ma ei teadnud seda tahtagi. Selles ongi asja võlu. Sa ei otsi seda. Ma teen suu lahti ja mõistan kuidagi, et oskan rääkida. Sõnad tulevad ja need on Strindbergi sõnad, aga ma ütlen neid nii, nagu oleks need minu enda omad. Maailm on minu ja tunded on minu ja need ulatuvad South Bronxist kaugemale. Tulin tuttavast kohast ära. Tulin millegi suurema hulka. Leidsin, et minus on enamat, mingi aimus, et ma kuulun tervele maailmale, mitte ainult ühele kohale. Küsin endalt, mis see on. Näib, nagu kerkiksin maast lahti. Mõtlesin, et jah, see ongi see. See on siinsamas, ma saan käe välja sirutada ja seda puudutada. See on olemas ja ma tean nüüd, et see on võimalik. Tol hetkel olin ma järsku universaalne.Teadsin, et nüüd ei pea ma enam muretsema. Söön, ei söö. Teenin raha, ei teeni. Olen kuulus, ei ole. See ei tähendanud enam midagi. Ja selles ametis on sul vedanud, kui sa sellest ei hooli. Uks avanes, mitte karjäärile, mitte edule ega õnnele, vaid energia elavale vaimule. Mul lasti vaadata iseendasse ja mul ei jäänud üle muud, kui öelda: see on see, mida ma lõputult teha tahan.Näita rohkem ...
Kui James Rebanks oli veel poisike, õpetas vanaisa talle, kuida harida maad vanaviisi. Perekonna talu Inglismaal Lake Districti mäenõlval oli osa muistsest põllumajandusmaastikust: põldude ja niitude, kariloomadega karja-maade ning elust kihavate ... hekkidega lapitekk. Ent kui James talu päris, oli see vaevu äratuntav. Inimesed olid põldudelt kadunud, vanad kivist laudahooned lagunenud, taevas lindudest ja nende tuules kõlavast laulust tühi.„Inglise pastoraal“ on lugu pärandist: sellest, mis kuulub meile kõigile. See räägib, kuidas kogu maailma maa-piirkonnad jõudsid kokkuvarisemise äärele ning kuidas töö, ilma, kogukonna ja looduse igivanad rütmid on ka-dunud. Ent see lugu on ühtlasi tulvil lootust, jutustades, kuidas üks minevikust juhinduv talupidaja asub pääst-ma killukest Inglismaad, mis nüüd kuulub talle. Ta teeb kõik, mis suudab, et taastada kadunud elu ja jätta en-dast pärand tulevastele.See raamat räägib, mida tähendab armastada üht paika ja olla selle üle uhke. Ja kuidas kõigest hoolimata võib siiski veel olla võimalik luua uus pastoraal – mitte utoopia, vaid väärikas ja tasakaalus keskkond.Näita rohkem ...
«Ärahellitatud printsess» kätkeb endas minu senise elu lugu sellest, miks otsustasin ühel hetkel panna BSH maski ette. Räägin lõpuks ausalt ära, millisest perekonnast tulen, millised on mu baasväärtused, kuidas ma kuulsaks sain, mis juhtus ... «Vallalise kaunitari» kulisside taga, kes on olnud mees, keda pean oma eluarmastuseks, millist abikaasat tahan ja kui laastavad on olnud skandaalid (eesotsas hüäänipõrguga) ja armukesed minu vaimsele tervisele. Võtan raamatus maski maha ja saad teada, kes on Brigitte Susanne Hunt tegelikult. Usun, et peale selle raamatu kuulamist oled naisena veel vägevam, ilusam ja enesekindlam, sest sind ootavad raamatus ülesanded, mis sunnivad sind endasse vaatama.Näita rohkem ...
„Kes tappis mu isa”, Édouard Louis’ kolmas teos, on pamfletilaadne tekst, kus autor sügavalt isiklike mälupiltide ja nende bourdieuliku analüüsi kaudu püüab selgusele jõuda, missugused sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid põhjustasid tema isa elu ... hävingu viiekümnendaks eluaastaks. Nagu Louis’ puhul ikka, kasutab ta oma sõnumi edastamiseks meisterlikult kõikvõimalikke kirjanduslikke võtteid, kuid konstrueerib teose nii, et selle tegelik eesmärk on mõista mõnd reaalset probleemi ja – veel rohkem – mõjutada seda probleemi reaalsuses. Kuigi pealkiri „Kes tappis mu isa” algab küsisõnaga, ei ole see küsimus. Selle omamoodi süüdistuskõne lõpul jõuab Louis järeldusele, et domineeritute klassi elu ja surma üle – tema isa elu ja surma üle – ei otsusta mitte mingisugused abstraktsed, paratamatud, vääramatud jõud, vaid poliitikud, kellel on reaalsed nimed ja näod. Ja ta ütleb need nimed välja.See raamat on niisiis korraga kirjandus ja relv, kirjandus ja poliitiline aktsioon – kirjandus, mis „ei pea täitma mitte kirjanduse, vaid paratamatuse ja meeleheite nõudeid” – see on tuli.Édouard Louis (snd 1992) on 21-aastaselt oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) prantsuse kirjandusse maandunud autor, kelle autobiograafilised ja perekonnaloolised teosed lähenevad kirjandusele täiesti uuel moel. Tema loodud žanri on nimetatud „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” – õigupoolest polegi sellel veel oma nime. Kuid oma rabavuses, värskuses, isiklikkuses, halastamatuses ja ühiskondlikus kriitilisuses on tema looming, nagu kirjutas Marek Tamm 2024. aasta veebruaris Tõnu Õnnepalu tõlkes ilmunud romaani „Muutuda: meetod” tutvustuses, „kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda”.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 33.19 Mb, Kirjastus: Kolm Karu OÜ, ISBN-13: 9789916430088)
MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma ... miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!OLAV OSOLINNäita rohkem ...
Michael Pedersen on tuntud Šoti luuletaja ja nüüd ka proosakirjanik. Ta on praegu Edinburghi ülikooli luuletaja-resident ja uus Edinburghi makar (ametlik luuletaja). Ta on avaldanud kolm luulekogu, võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu ning käinud ... oma luulet esitamas terves maailmas, sealhulgas ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead. Ta oli ka üks Neu!Reekie! asutaja. Tegu oli luuletajate ja muusikute grupeeringuga, kes esitasid oma luuleetendusi nii Šotimaal kui ka mujal.„Sõbrapoisid” on tema esimene proosaraamat, milles ta kirjutab sõpradest oma elus. Suurim osa on pühendatud Scott Hutchinsonile (Frightened Rabbit), indie-muusikule, heale sõbrale ja luulekogu „Oyster” kaasautorile, kes sooritas 2018. aastal enesetapu. Silmitsi leinaga hakkab Michael Pedersen kirjutama kaotatud sõbrale ning meenutama ka varasemaid sõprussuhteid, kasvamist töölisklassi keskkonnas ja luuletajaks kujunemist.„Sõbrapoisid” ilmus 2022. aastal ning võeti väga hästi vastu, seda kiitsid kriitikud ja selle hääletasid aasta raamatuks Sunday Timesi lugejad. „Kaunis, liigutav ja elujaatav raamat.” – Ian Rankin„Kõige täiuslikum sõpruse portree, mida ma olen kunagi lugenud.” – Stephen Fry„Suurepärane mõtisklus meeste sõprusest.” – GuardianNäita rohkem ...
Alates külma sõja aastatest, mil le Carré töötas Briti luures, hiljem kirjanikutöös, mis viis ta sõjast lõhestatud Kambodžasse, Beirutisse 1982. aasta Iisraeli sissetungi eel ning Venemaale enne ja pärast Berliini müüri langemist, on le Carré alati ... kirjutanud kaasaja südamest. Käesolevas raamatus, oma esimeses mälestusteraamatus, on le Carré nii naljakas kui lõikavalt terav ning tõlgendab sündmusi, mille tunnistajaks ta on, samasuguse moraalse paindlikkusega, mille on süstinud ka oma raamatutesse.Ükskõik, kas ta kirjutab papagoist Beiruti hotellis, kes suutis täiuslikult matkida automaadituld ja Beethoveni viienda sümfoonia avaakorde, külastab Rwanda muuseumi, kus pärast genotsiidi on välja pandud matmata surnud, tähistab vana-aastalõppu koos Yassir Arafatiga ja tema ülemjuhatusega, küsitleb saksa naisterroristi Negevi kõrbes asuvas vanglas, kuulab suure füüsiku, dissidendi ja Nobeli preemia laureaadi Andrei Sahharovi tarkusi või kirjeldab humanitaarabitöötajat, kellest on inspireeritud „Ustava aedniku” peategelane, annab le Carré kõigele elu ja huumorit, paneb meid kord valjusti naerma, kord aga kutsub meid mõtlema uuesti sündmustele ja inimestele, keda me enda arvates juba mõistsime.Mis kõige parem – ta laseb meil heita pilgu ühe kirjaniku rohkem kui kuue aastakümne pikkusele teekonnale ja inimliku sädeme otsinguile, mis on andnud tema väljamõeldud tegelastele nii palju elulähedust ja soojust.John le Carré (1931–2020) sündis Inglismaal ning õppis Berni ja Oxfordi ülikoolides. Ta töötas õppejõuna Etoni kolledžis ja külma sõja ajal lühikest aega Briti luures. Rohkem kui viiskümmend aastat elatus ta kirjutamisest.Näita rohkem ...
ANNELI RAMOS PÕDER sündis 1967. aastal Kuubal ning kasvas seal ka üles, viimased 30 aastat on ta elanud Eestis. Tema ema on eestlane ja isa kuubalane. See on ühtaegu nii Kuuba lugu kui Anneli lugu: alates helgetest lapsepõlvemälestustest veel ... suhtelise heaolu ja vabaduse ajal ning lõpetades rusutuse ja lootusetusega, millega autor kokkuvarisevalt kodumaalt lahkus. Samal ajal on Anneli elukäik tihedalt põimunud Eestiga: Nõukogude Eesti on siinse lugeja jaoks ehk ootamatultki ainelise külluse allikas, hiljem aga on laulva revolutsiooni aegne värskus teravas kontrastis 1990ndate alguse Moskva süveneva viletsusega. Neid sidemeid elavdavad värvikad episoodid alates sellest, kuidas vanaisa Anatoli Põder Petserist ostetud pesumasina Võru ja Moskva kaudu Kuubale saatis, ja lõpetades sellega, kuidas Ain Kaalep Havannas vastuvõtul basseini kukkus.Raamat on tagasivaade lapsepõlvele ja kooliajale Kuubal, õpinguaastatele Moskvas ning emigreerumisele läbi Rootsi Eestisse. Olgugi tegemist suures osas kaugel toimuvate sündmustega, peaks Eesti lugejale kommunistliku retoorika, ajupesu, tsensuuri ja olme kirjeldused pakkuma valusat ja samas naerutavat äratundmist, aga ka paljugi üllatavat. Autori vaatepunkt vastandub pealiskaudselt eksotiseerivale ja klišeelikule turistipilgule ning avab esialgu läbi lapse silmade, hiljem teadlikuma analüüsi seda, milliste läbimõeldud õõvastavate mehhanismide ja retoorikaga võib režiim rahvaga manipuleerida. Autori kirjutamisstiil on nauditavalt intelligentne ja humoorikas, ta kujutab Kuuba elu absurdi ning üha kasvavat viletsust ühtaegu koomiliselt ja suure südamevaluga.„Juba oli kuulda Fideli rääkimas. Tema hääl oli selge ja terav nagu nool, see kostis kõigist akendest. Lukustasime end koos oma kaladega kuueteistkümnele ruutmeetrile – või kui kalade vastu õiglane olla, siis neljakümnesse kuupmeetrisse – ja läksin, käärid peos, teleka ette. Meie Nõukogude päritolu teleka Krõm kanalinupu keeramiseks tuli kasutada kääre. Koridori lõpust tuli riigipea karjete kaja ja liitus teatud viivitusega nende karjetega, mis tulid minu televiisorist. Lõpuks ütles ta: „Kodumaa või surm!“ See suutis mind liigutada ning tundsin, et päeval, mil Fidel sureb, hakkan ma nutma.“„Oma uude kööki jõudmiseks tegime ukse läbi riidekapi. Probleemiks oli köögimööbli leidmine, kuna Havannas polnud saadaval ei puitu ega muud sarnast. Siis ühel päeval avastas ema Pizzeta köögi prügihunnikust suure puidust kasti, mille ühel küljel oli kiri: „Eesti Juust – Võru – Made in USSR“. Mis jumaliku sõnumi võis see kast tuua? Ehitage paat ja põgenege? Mina olen väliseestlaste kaitseingel? Selgus, et Pizzeta pitsa, mida ma koolist tulles nii sageli sõin ja mida havannalased jumaldasid, on tehtud Eesti juustuga! Kastist sai meie söögilaud, mille katsime vanaema tikitud laudlinaga, ja süües süütasime küünla – see oli meie Kannatuste Altar.“Näita rohkem ...
Lõpuks saabub suur läbimurre ning New Yorgis avatakse menukalt Frida Kahlo esimene isikunäitus. Seejärel kohtub Frida fotograaf Nickolas Murayga ja puhkeb kirglik suhe. Frida on kunstilises plaanis astunud välja oma truudusetu mehe varjust ja soovib... nüüd sama teha ka armastuses. Ka Nickil on omad nõudmised ning Frida peab otsustama, mida ta õieti elult ja kunstilt soovib.Menuautor Caroline Bernardi romaan avab Frida Kahlo elu uuest küljest. Eesti keeles on varem ilmunud ka Caroline Bernardi raamatud „Frida Kahlo ja elu värvid“, Alma Mahleri elust rääkiv „Viini muusa“ ja Simone de Beauvoir´ist „Naine Montparnasse´ilt“.Näita rohkem ...
See on lugu ühest 19/20. sajandi vahetuse põnevamaist naisest Viinis. Ta oli muusik, muusa, armastatu.Maalikunstnik Emil Jakob Schindleri ja Anna Sophie vanim tütar Alma (1879–1964) kasvas üles Viini boheemlaste keskel. Ta oli kodus sealsetes ... salongides, inspireeris ja võrgutas. Tema esimene kiindumus oli Gustav Klimt. Alma oli kirglik klaverimängija ja helilooja, kuni tutvus Gustav Mahleriga ja temasse ülepeakaela armus. Gustav vastas tema armastusele, kuid selle eest tuli Almal maksta kõrget hinda – tal tuli oma muusikast loobuda. Enne Mahleriga abiellumist lõi Alma Schindler teadaolevalt üle 50 muusikapala häälele ja klaverile, säilinud on neist 17.Näita rohkem ...
This is the story of the abrupt end to an ambassadors impeccable thirty-year career, following an extraordinary refusal to renew his security clearance, intertwined with a two-part criminal probe.The operation to bring about his downfall was planned... and executed thoroughly. As one set of accusations were dismissed, they were followed by a second, then a third, like a Hydra’s head - cut one off, two more would emerge.The everyday life of a diplomat is mixed unexpectedly with elements of a crime novel.Over a two-year period, Ambassador Clyde Kull attempts to get justice. As he recalls these recent events, he also lifts the veil on the everyday life of a diplomat and the international world of diplomacy.Nonetheless, questions remain: what was the motivation to bring him down? In whose interest was it done? And who was the mastermind behind it all?Näita rohkem ...
„Ehkki elust Tšukotkas on möödas ligi 55 aastat, viivad unenäod mind ikka ammustele radadele. Tihti ekslen lumetormis ega suuda kuidagi leida teed koduni. Tõsi, nüüd juba üha harvem,” meenutab Ülo Siimets. „Imelik, aga isegi sealsete toitude maitsed... on meeles – värske põdraveri, millega algas söömaaeg, või, kolmeliitrisest purgist supilusikaga söödud punane kalamari. Samuti jutuajamised lõkke ääres šamaan Ejgeliga, tänu kellele sain osa erinevatest riitustest. Just Ejgeli soovitas mäletada oma unenägusid, sest see võib mõjutada saatust. Pärast tagasijõudmist nii ka juhtus – nägin unes oma tulevast abikaasat. Kuhu iganes hilisemad reisid ka on viinud – aasta noore mehena Tšukotkas kaalub üles kõik muu.” Elamusi ja seiklusi sellest aastast siit raamatust leiabki.Ülo Siimets (snd 1948) õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning Tartu Ülikoolis välismajandust, Šveitsi sihtasutuses Transfer majandust. Töötas Tartu Metsakombinaadis, alustas metsameistrina ja lõpetas peainsenerina. Seejärel oli ta Tartu Metsamajandis, millele järgnes Eesti Rahva Muuseumis majandusdirektori ja Raadi haldusjuhi amet. Reisinud on ta veel Koola poolsaarel, Neenetsimaal, Indias, Nepaalis, Bhutanis, Pakistanis, Indias, Peruus, Tšiilis jm. „Soovitan raamatut „Eesti poisid Tšuktšimaal” kõigile, keda köidavad seiklused, kauged maad ja rahvad.” – Hendrik Relve, rännu- ja kirjameesNäita rohkem ...
Termodünaamika II seadus on erakordne elulooraamat, kus Raivo Hein põimib oma eluloo loodusseadustega, esitades põneva küsimuse - kas ja kuidas me suudame nendega koostööd teha või oleme määratud nende vastu võitlema. Eesti üks silmapaistvamaid ... investoreid avab end täiesti uuest küljest, viies lugeja kaasa peadpööritavale teekonnale, mis ulatub alatest spekuleerimisest väljamaa kraamiga vene ajal kuni Virgini kosmoselaeva piletini, näidates ausalt nii triumfe kui ka hetki, mil nii äris kui isiklikus helikopteris oli kukkumine vaid käeulatuses.See pole tavaline ärimehe memuaar. Ta ei peida ka elu tumedamaid toone - kaotatud äripartnereid, lahkunud lähedasi ja kadunud firmasid. Kuigi teda on tihti peetud lihtsalt õnnelikuks lotovõitjaks, näitab raamat, kuidas mees, kes pole kunagi kaotanud oma poisilikku uudishimu, on õppinud loodusseadustega koos töötama ja saanud nii ise oma õnne sepaks.Termodünaamika on seni kõige põhjalikum ja ausam sissevaade Eesti ettevõtlusmaastiku telgitagustesse, õpetades, kuidas igaüks saab end ette valmistada võimalusteks ja väljakutseteks, mida elu ette viskab. See on inspireeriv lugu sellest, mida on võimalik saavutada, kui ühendada sihikindlus, valmisolek tööd teha ja oskus märgata võimalusi. Nagu ütleb üks kriitikutest - see on raamat, kust saab ridade vahelt lugeda veel paljude teiste raamatute tarkusi.Kujundanud Johannes NaanNäita rohkem ...
See on ainus viimase 40 aasta jooksul kirjutatud Ingmar Bergmani elulugu, mis sisaldab unikaalseid väljavõtteid kuulsa loomeinimese märkmevihikutest ja kirjadest. Peter Cowie raamat räägib Bergmani elust ning 60 aasta pikkusest filmi- ja ... teatrilavastaja karjäärist, mille jooksul ta heitleb armastuse, seksi ja reetmise teemadega, samal ajal tunnetades Surma kuju enda kohal. Autor põimib Bergmani eluloo tema loometegevusega. See on laiahaardeline portree, mis ühendab loogiliselt sündmused Bergmani elus konkreetsete stseenide, teemade ja paikadega tema filmides. Ingmar Bergmani pärand filmirežissööri ja stsenaristina on erakordne, hõlmates selliseid filmiklassikaks saanud linateoseid nagu „Seitsmes pitser“, „Maasikavälu“, „Persona“, „Sosinad ja karjed“, „Fanny ja Alexander“.Inglise filmiajaloolane Peter Cowie pani aluse filmi aastaraamatule International Film Guide ja oli neli aastakümmet selle toimetaja. Samuti on ta paljude filmiraamatute autor.Näita rohkem ...
Iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda. See on üks neist lugudest.Paarisuhe on üks kõige raskemaid asju, kus olla. Hea suhe nõuab kompromisse, mõistmist, enese soovide maha surumist ja raskuste kiuste üheskoos edasi liikumist, ükskõik kui... raske ka pole. Tuleb olla ennastsalgav, paindlik ja arvestav. Tuleb anda endast kõik, lootes, et teine teeb sama. Nii tihti on viga sinus, mitte su partneris!See on see „mull“, milles ma elasin, olles suhtes, mis mind täielikult tappis. Suhtes, mis ei hävitanud mitte ainult mind, vaid ka mu lähedasi. Suhe, mis oli vägivaldne. Suhe, mis röövis minult rahu, tervise ja lähedased. Suhe, kust oli meeletult raske lõplikult välja astuda. Suhe, kuhu ma end ära kaotasin.See on lugu poisist, kes oli kiire armuma. Kes oli valmis pea ees tundmatusse hüppama. Noormehest, kes abiellus liiga varakult.Abiellus vale naisega. Abiellus ja lahutas, et siis uuesti abielluda.Mehest, kes oli oma elus nii palju halbu valikuid teinud, et põrgu, kuhu ta sattus, uskus ta end ära teeninud olevat.See raamat on kõigile, kes on keerulistes suhetes.See on minu lugu. See on nii paljude Eesti meeste lugu, kes pole julenud end kellelegi avada, et rääkida sellest, mis nende koduseinte vahel päriselt toimub. See raamat on kirjutatud iseendale, et saada vabaks.See raamat on kirjutatud sinule, kes sa veel väljapääsu pole leidnud.See pole õpik ega õpetussõnad. Ammugi mitte teejuhis hästi elamiseks.See raamat on minu valikute, vigade ja saladuste kogum.Tomas LegrantNäita rohkem ...
Popmuusika ajaloos ei ole ABBA-le võrdset. ABBA lugusid kuuleb ka täna maakera eri paigus, olgugi et nende esimese hittloo, Eurovisiooni võidulaulu „Waterloo“ salvestamisest on möödas pool sajandit. ABBA muusika paneb meid tantsima, naerma, nutma, ... jaksama.Miks me nende lugudest ära ei tüdine? Mismoodi nad töötasid? Kuidas mõjutas bändiliikmete elu ja omavaheline lähedane suhe nende muusikat? Ja kuidas sai teoks ebatõenäoline taaskohtumine, „ABBA Voyage“?Rootsi üks tuntuim popkultuuriajakirjanik Jan Gradvall jälgis Agnetha, Frida, Björni ja Benny tegemisi esireast kümme aastat. Raamat viib meid vahetult kokku ABBA liikmetega – saame liikuda koos nendega lugude sünni juurde, elada kaasa meeldejäävamatele hetkedele ja kuulda, mis juhtus väljaspool lava. Maailma kuulsaima bändi kõik liikmed on siin raamatus jaganud oma mõtteid, tundeid ja meenutusi avatumalt kui kunagi varem.JAN GRADVALL (snd 1963) on popkultuurist ja muusikast kirjutanud neli aastakümmet. Esimene album, mille ta endale ostis, oli ABBA „Waterloo“.*Kõrvalseisjal võib olla ahvatlev spekuleerida, kellest räägib lugu „The Day Before You Came”.Benny jaoks, kes muusika kirjutas, räägib see ehk Fridast. Björni jaoks, kes laulu teksti kirjutas, Agnethast. Agnetha jaoks, kes loo sisse laulis, Björnist. Nelja ABBA liikme suhted ja lahutused on olnud pidevalt meedia huviorbiidis. Fridale, kes on selle aasta ABBAst eemal olnud, et laulda sisse sooloalbum – ja kes osaleb loos kõigest sõnatu taustavokaalina – räägib see ehk koostööst Phil Collinsi, tema uue produtsendiga, kes on äsja leiutanud žanri, mis hakkab edaspidi kandma nime divorce core.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 13.70 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916142578)
Kuidas võidelda kirjeldamatu õudusega ?See seni jutustamata lugu räägib Teise maailmasõja suurtest kangelastest.Suvel 1940, pärast seda, kui Natsi-Saksamaa okupeeris Poola, võttis põrandaaluse liikumise liige Witold Pileki vastu raske otsuse. Selle ... eesmärk oli tuua päevavalgele, mis juhtus tuhandete inimestega, kes olid viidud Reichi piiril asuvasse Auschwitzi koonduslaagrisse.Tema ülesanne oli saata laagrist välja informatsiooni natside kuritegude kohta ja panna ülestõusu korraldamiseks kokku salajane armee. Alles pärast laagrisse jõudmist, mõistis Witold, millisesse õudusunenäkku ta on sattunud. Kahe ja poole aastaga smugeldati laagrist, kus tapeti üle miljoni inimese, Witoldi juhtimise all läände sadu tõendeid natside toimepandud julmuste kohta.Jack Fairweatheri raamat „Vabatahtlik” on esimene ülevaade Witold Pileki hämmastavast teekonnast, mil ta päästis tuhandeid inimesi. Uurimus põhineb paljudel seni avaldamata arhiivimaterjalidel ja isiklikel mälestustel.See on haarav jutustus vastupanust, meelekindlusest ja kangelaslikkusest Euroopa ajaloo kõige kohutavamatel aastatel. See on lugu mehest, kes tahtis muuta ajaloo kulgu.Jack Fairweather on töötanud Washington Postis ja Daily Telegraphis, kus ta juhtis Bagdadi ja Pärsia lahe bürood. Iraagi sõja aegsete reportaažide eest sai ta Briti ajakirjandusauhinna. Peale „Vabatahtliku” on ta kirjutanud veel raamatud „ A War of Choice” ja „The Good War”.Näita rohkem ...
