„Minu sõbrad” on lugu kolme noore liibüalasest sõbra maapaost Qaddafi valitsemise ajal ja sellest, kuidas mõjutas nende omavahelisi suhteid ja vahekorda kodumaaga Araabia kevad.Minategelane Khaled lahkub kodumaalt, et asuda õppima Suurbritanniasse, ... kus tutvub Mustafaga, kellest saab tema parim sõber. Koos saavad nad Qaddafi-vastasel meeleavaldusel haavata, misjärel kodumaale naasmine on võimatu. Hiljem tutvub Khaled Hosamiga, kirjanikuga, kelle mõistukõneliselt ühiskonnakriitiline novell meest õgivast kassist oli talle teismeliseeas kustumatu mulje jätnud.Võimalus kodumaale naasta avaneb 2011. aastal. Kuigi sõbrad otsustavad revolutsionääridega ühineda, valib Khaled pärast pikki kõhklusi siiski maapakku jäämise.Lisaks sõprusele arutletakse selles liigutavas, ent sügavas romaanis armastuse, paguluse, perekonna, kirjanduse, poliitika üle. Ka pakub romaan üsna põhjalikku sissevaadet Liibüa ajalukku.Liibüa päritolu kirjanik Hisham Matar sündis 1970. aastal Ameerika Ühendriikides pagulasperes, õppis Suurbritannias arhitektuuri ja elab seal tänini. Tema esikromaan „Meeste maal” („In the Country of Men”) jõudis 2006. a Bookeri preemia lõppvalikusse, „Naasmine” („The Return”) sai 2017. a Pulitzeri preemia. „Minu sõbrad” („My Friends”) pälvis 2024. a Orwelli preemia ja nomineeriti USA riiklikule kirjanduspreemiale.Näita rohkem ...
Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja.Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik.Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega ... üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast.Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda leida suurt armastust?Ewald Arenz, sündinud 1965 Nürnbergis, on õppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, nüüdseks on Arenz üks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja näidendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga „Suur suvi”. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal Fürthi linna lähistel.Näita rohkem ...
On emadepüha, 30. märts 1924, päev mil majateenijatel on lubatud minna koju ema juurde. Jane Fairchildil, kes on samuti teenija, pole aga kuhugi minna, sest tal ei ole ema, ta on orb. Pool tema emadepühast möödub naabermõisas, voodis koos sealse ... perepojaga, kes peaks samal päeval sööma naaberlinnas lõunat koos tulevase mõrsjaga. Jane’i ja teda seob juba seitse aastat kestnud sõprus, sest armastuseks nad seda ei nimeta. See hommikupoolik särab päikesest ja kevad tärkab ümberringi ning sellisena jääb see igaveseks meelde Jane’ile, kui temast on saanud kuulus kirjanik, sest just siis otsustati tema saatus, edasine käekäik ja kirjanikuks saamise vältimatus. See päev algas valguses ja lõppes pimeduses ning vajutas pitseri kogu tema elule.Swifti lühiromaan on ühest küljest traagiline armastuslugu ja teisest küljest mõtisklus kirjanduse olemuse üle ning seda on peetud ka tema seni kõige täiuslikumaks teoseks.Graham Swift (snd 1949) on kümne romaani, kahe novellikogu ja esseekogumiku autor. Ta õppis Cambridge’i ja Yorki ülikoolis ning on saanud arvukalt kirjandusauhindu, teiste seas Guardiani kirjanduspreemia ja Bookeri auhinna. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Teda peetakse võib-olla praeguse aja parimaks inglaslikkuse ja Inglismaa käsitlejaks. Oma loomingus tegeleb ta sageli ka ajaloo ja põlvkondade konfliktide teemadega. Eesti keeles on Swiftilt varem ilmunud „Sulgpall” (1990), „Vete maa” (1998) ja „Viimsed korraldused” (1999).Näita rohkem ...
„Sõber armeenlane” on Andreï Makine’i järjekordne kirjanduslik pärl, tundlik, salapärane ja melanhoolselt soe jutustus koolipõlvesõprusest 1970. aastate Siberis. Peategelane, lastekodu nooruk, saab ootamatult uue sõbra, kui kooli ilmub teistest ... erineva oleku ja nõrga tervisega Vardan, keda ta asub kaitsma kiusajate eest. Loo edenedes kohtub peategelane – ja lugeja – väikese armeenlaste kogukonnaga, kes on rännanud kaugesse Siberi linna, kus eeluurimisvangistuses istuvad kinni nende mehed, vennad, pojad. Vestekildude ja fotode kaudu saab nooruk aimu Armeenia kunagisest kuulsusrikkast ajaloost ja 1915. aasta genotsiidist; samamoodi vihjeliselt ja looritatult avatakse teiste Siberi asukate elukäike. Lihvitud sõnakasutusega teose paatos on aga muus – kuidas elada kõrgemal, väljaspool maist maailma, jääda igas olukorras inimlikuks ning tajuda elu kõiksust ka jõevoolus liuglevas üksikus pajulehes. Igast leheküljest õhkub mitmekordset igatsust: armeenlaste igatsust kodumaa järele, peategelase igatsust lahkunud sõbra, aga ka kunagise nooruspõlvemaa kohutavas tegelikkuses leidunud hetkede järele täis ülevust ja vankumatut armastust.Prantsuse Akadeemia liige, viljakas kirjanik Andreï Makine sündis 1957. aastal Krasnojarski krais. Tema läbilöögiteoseks prantsuse kirjandusmaastikul sai „Prantsuse testament” (1995, eesti k 1999, tlk A. Raudsepp), mida pärjati prestiiþikate auhindadega Prix Goncourt, Prix Goncourt des lycéens ja Prix Médicis. Tema „Ühe elu muusika” (2001, eesti k 2008, tlk T. Tamm) pälvis auhinna Grand Prix RTL-Lire ja kogu looming 2005. aastal Prix Prince Pierre de Monaco. Eesti keeles on temalt ilmunud veel „Tundmatu mehe lugu” (2009, eesti k 2010, tlk T. Tamm).Näita rohkem ...
Kassidega vestlev vanamees, taevast alla sadavad sardiinid, Colonel Sanders ja Johnnie Walker, sissepääs teise ilma, kodust põgenenud 15-aastane Tamura Kafka ja Shikoku saare väikelinnas asuv hubane raamatukogu – kõik see ja veel palju muudki viib ... lugeja müstilisse maailma, kus kõik on võimalik ja reaalne. Haarav ja vahetu, mõnusalt muigelepanev, pakub „Kafka mererannas“ ometi mõtlemisainet ka haritud lugejale, sünteesides Oidipuse müüdi, Macbethi, Platoni ja Sophoklese, Kafka ja Natsume Sôseki omas äraspidises võtmes kergestiloetavaks ja paeluvaks tekstiks. „Kafka mererannas“ on heaks sissejuhatuseks Murakami fantastiliste romaanide maailma.584 lkNäita rohkem ...
Luuletajast talumees Domènec jääb mägedes äikesetormi kätte ja saab välgutabamusest surma. Temast jääb maha naine Sió, kes peab üksi üles kasvatama nende kaks last Mia ja Hilari. Mitmest traagilisest sündmusest puudutatud perekonna talu asub ... Püreneedes Prantsusmaa piiri ääres, paigas, mis on koduks mitmesugustele olenditele, kel kõigil on Domèneci perekonda tabanud traagiliste sündmuste kohta midagi öelda. Romaanis saavad sõna mehed ja naised, vaimud ja vetehaldjad, pilved ja seened, metskitsed ja koerad, sajandite eest nõidadena surma mõistetud naised … Paljude häälte kaudu jõuab meieni poeetiline, mänguline, lõbus, kuid ka traagiline lugu paigast, mis lisaks müütidele ja legendidele mäletab sajanditepikkust olelusvõitlust, rumalusest ja fanatismist ajendatud tagakiusamist, vennatapusõdu, kuid mis samas kehastab ka hingematvat ilu. Soodne pinnas, kus lasta fantaasial lennata ja lugudel sündida. Paik, kus kujutleda, et surm, nagu ka elu, ei ole kunagi midagi lõplikku.Irene Solà (snd 1990) on katalaani kirjanik, luuletaja ja kunstnik. Ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, muu hulgas Anagrama romaaniauhinna (2019) ja Euroopa Liidu Kirjandusauhinna (2020). Kunstnikuna on Solà eksponeerinud oma töid CCCB-s Barcelonas ja Whitechapel Gallerys Londonis. Tema tuntuim romaan „Mina laulan ja mägi tantsib” on tõlgitud enam kui 20 keelde.Näita rohkem ...
„Igaviku metsa hundid” on „Koidutähe” järg, neid ühendab apokalüptiline olukord, mille vallandab taevasse kerkinud uus täht. Romaan koosneb kahest omavahel põimunud osast: ühe sündmused toimuvad Norras, teise Venemaal. Autor viib meid sügavuti ... mikrobioloogiasse ja Vene filosoofiasse (filosoof Fjodorovi idee kõigi seni surnute elluäratamisest, tänapäeva teadlaste püüdlused surma edasi lükata või tühistada vereülekande teel jne), tehes seda nii, et teos on loetav kui mõtlema panev põnevik, ja keskendub surma ja igaviku teemale: igavik on juba alanud, surma enam ei toimu. Kõige selle keskel elavad väikesed inimesed nii Venemaal kui ka Norras oma väikest elu.Norra kirjanik Karl Ove Knausgård (snd 1968) on üks kuulsamaid autofiktsiooni rakendajaid maailmakirjanduses. Iga tema uus teos on kirjandussündmus. Tal on eriline anne kirjeldada argitoimetusi põneva allhoovusega ja kaasakiskuvalt. Laiema tuntuse tõi Knausgårdile tema kuueosaline suurteos „Minu võitlus” (2009–2011). „Koidutähega” (2020; eesti keeles 2022) sai alguse uus mastaapne sari, millest on ilmunud „Igaviku metsa hundid” (2021), „Det tredje riket” (2022, „Kolmas riik”) ja „Nattskolen” (2023, „Öökool”).Näita rohkem ...
Mis siis saab, kui oled sündinud madalal, kus inimese elutee peaks justkui mingi vääramatu seaduse käsul kulgema mööda ühtesid ja samu viletsuserööpaid, aga sinu hing ihkab midagi hoopis muud? See teistsugune maailm, kuhu sa tead end kuuluvat, on ju... ometi kusagil olemas. On olemas inimesed, kelle jaoks see maailm on enesestmõistetav ja loomulik, kes on üles kasvanud teistsugustes majades, teistsuguste asjade ja ideede keskel, kelle kehadki on juba teistsugused. Kuidas nendeni jõuda? Kuidas murda välja oma paratamatusest, kui su ümbrus sind kõigest jõust sinna tagasi surub? Kuid alati, nagu selgub ka Édouard Louis’ kaasakiskuvast autobiograafilisest jutustusest, leidub selles ümbruses mõni inimene, kes arvab teisiti. Keegi, kes tuleb sulle appi, kes saab aru sinu metsikust soovist muutuda. Sa muutudki. Sinust saab keegi teine, kui oleks pidanud. Aga see on valus tee, sest eks tähenda muutumine mõnede arvates ka reetmist. Teiste jaoks saab su tunnistus oma muutumisest aga julgustuseks – muutuda ise, murda välja…Édouard Louis (snd 1992) maandus prantsuse kirjandusse 21-aastaselt suurt tähelepanu äratanud romaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) – niisugune oli nimelt tema sünninimi. „Muutuda: meetod” (2021) on tema autobiograafiliste ja perekonnalooliste teoste sarjast seni viimane ja omamoodi nende kõigi süntees. Édouard Louis’ raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja nende dramatiseeringuid toodud lavale mitme maa teatrites. „Kas kirjandus suudab tänapäeval muuta inimese elu? Noor prantsuse kirjanik Édouard Louis on tõestuseks, et see on veel võimalik. Autobiograafiline jutustus „Muutuda: meetod” on kriipiv lugu lapsepõlve ahistavast maailmast, kust autoril õnnestus pääseda tänu kirjandusele, tänu raamatutele. See teos on ühtaegu nii sügavalt isiklik tunnistus kui ka terav sotsiaalne kriitika, ent samuti kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda.” – Marek TammNäita rohkem ...
„Rosaarium” on lugu tüdrukust, kelle juured on metsapinnas, kloostrist täis nunni, kes elavad valgustoidust, ja botaanikust, kes lakkamatult otsib ebatavaliste omadustega roosi. See on muinasjutuliselt vohav suguvõsaromaan, mis saab alguse 19. ... sajandi lõpu ürgmetsas, kuhu põgeneb perekond Poola külakesest ja kuhu saabub jahti pidama Vene keisri poeg. Kahekümnendal sajandil satub põgenike järglastega kokku botaanik Johanne/Johannes, kes otsib taimede kaudu tõestust mandrite triivi teooriale ja hiidmandri Pangaea olemasolule. Loo kolmandas osas sõidavad Johanne järeltulijad USAsse tema sajandat sünnipäeva tähistama, ent too on kadunud. Otsingud maja ümbruses, triiphoones ja metsas annavad aimu Johanne mõistatuslikust tööst, ent salapära tundub vaid süvenevat ja pilguheit tulevikku on ühtaegu heidutav ja õrnalt lootusrikas.„Rosaarium” on avastusretk mitme mandri taimemaailmas, lugu, kus võrsub eluvorm, milles inimene ja taim olemuslikult ühte põimuvad. See on poeetiline ja ärevaks tegev lugu inimese ja looduse vahekorrast, mis on jutustatud ainulaadsel viisil.Charlotte Weitze (snd 1974) on taani proosa- ja näitekirjanik, debüteeris aastal 1996 jutukoguga „Skifting” („Äravahetatud laps”) ja pälvis selle eest maineka Bogforumi debüüdiauhinna. Ta on õppinud Kopenhaageni ülikoolis folkloristikat ja tema loomingus põimub tihtipeale argisus muinasjutulise ja müütilisega. Charlotte Weitze on tuntud ka kliimaküsimuste tundliku käsitlemise poolest ilukirjanduses, näiteks 2016. aastal ilmunud romaanis „Den afskyelige” („Põlastusväärne”). Eesti keeles on varem ilmunud jutukogu „Pimeduse pärusmaa” (2008). „See on paljusid põlvkondi läbiv saaga metsast, taimedest ja inimestest, hulgast imelikest armastustest ja sellest, et maailm on asümmeetriline õige mitut pidi. Charlotte Weitze kirjutab botaanilistest kvääridest – taimedest, kes on inimeste moodi, ja inimestest, kes on taimede moodi, vaaremast, kes on samal ajal ka vaarisa, inimestest, keda pole koerte jaoks olemas, ja roosist, keda nuusutades nuusutad sa iseennast. See on lugu lähikontaktist teise tsivilisatsiooniga, aga siin ei ole võitlust, see on naiselik lähikontakt, tütarlapselikult soe, niiske ja aldis elule.” – Peeter Laurits.Näita rohkem ...
„Uste maja” on tõsielusündmustel põhinev ajalooline romaan. See vaatleb rahvust, sugu, seksuaalsust ja võimu Briti koloniaalimpeeriumi Kagu-Aasia asumaadel 20. sajandi algupoolel. Üks oma ajastu tuntumaid kirjanikke William Somerset Maugham saabub ... 1921. aastal Penangi saarele, räsituna pikast reisist ja õnnetust abielust. Ta peatub oma vana sõbra Roberti majas, otsides meeleheitlikult teemasid uue raamatu jaoks. Roberti abikaasa Lesley jutustab talle lugusid, mis räägivad elust väinaasundustes, silmakirjalikkusest, sõjast, skandaalidest, armastusest, revolutsioonist ja mõrvast.Inglise keeles kirjutav Tan Twan Eng on sündinud 1972. aastal Malaisias Penangi saarel ja saanud juurahariduse. Tema esikromaan „Vihmaand” pälvis 2007. aastal Bookeri preemia, mitmeid auhindu on saanud ka teine romaan „Õhtuste udude aed” (2011, eesti keeles 2015). Tan Twan Eng elab nii Kuala Lumpuris kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuhu muu hulgas viib ka „Uste maja”.„„Uste maja” on lugu, mis viib su endaga kaasa, ja pole sugugi oluline, kas tegemist on fiktsiooni või faktidel põhineva ajaloolise jutustusega, sest raamatut käes hoides näib seal kujutatu reaalsem kui maailm, milles viibime. Lubage endale reisi sellesse põnevasse maailma ja te tunnete rasket ja lämmatavat troopikakuumust, sellist paksu ja auravat, ning teie sõõrmeid ummistavad mõõnaaegse paduranna viha ja soolakas lehk, ja te mõistate võimaluste ja valikute paljusust ka nende vähesuses.” – Heili SibritsNäita rohkem ...
Julian Barnes on tunnustatud autor, Bookeri preemia võitja ja kindlasti üks omapärasemaid tänapäeva briti kirjanikke. Teda on alati huvitanud ideed ja nende mõju, samuti on viimastes raamatutes kujunenud korduvateks teemadeks inimese võimetus teisi ... inimesi mõista ning lootusetu armastus. Romaanis „Elizabeth Finch” saavad need kaks suunda kokku.Elizabeth Finch õpetab meie mõistes rahvaülikoolis kursust „Kultuur ja tsivilisatsioon”, keskendudes kreeka-rooma ja kristliku filosoofia vahelisele konfliktile. Raamatu minajutustaja Neil on üks tema õpilasi, keda ta on võlunud oma intellektuaalse haarde ja teadmistega. Nende kokkupuuted kursuse ajal jäävad siiski üsna põgusaks, aga kui Elizabeth Finch sureb, pärandab ta Neilile oma raamatukogu ja paberid. Neil süveneb neisse, püüdes naise huvide ja kirjatööde kaudu ka temale kui isiksusele lähemale pääseda.Raamat on kirjutatud Barnesile omase elegantsiga ning on oma väikesest mahust hoolimata tihe ja paeluv.Julian Barnes (snd 1946) on briti kirjanik ja tõlkija. Ta on hariduselt filoloog, on töötanud leksikograafi, kirjandustoimetaja ja filmikriitikuna, nüüd aga täielikult pühendunud kirjutamisele. Barnesi sulest on ilmunud kolmteist romaani, lisaks lühijutu- ja esseekogumikke ning teda on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. Tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Sarjas „Moodne aeg” on Barnesilt varem ilmunud romaanid „Kui on lõpp” ja „Aja müra”.„„Elizabeth Finch” on mõjuv lugu mõjust, sellest mõjude keerdlusest, millest koosneb me elu – ajaloo mõjust tänapäevale, õpetaja mõjust õpilasele, armastuse mõjust armastajale, teadmiste mõjust vaimule ja vastupidi. Mõjuga ei kaasne alati mõistmist, ent iga mõistmine algab mõjust.” – Jan KausNäita rohkem ...
Segastel asjaoludel sureb salapärane võõramaalane Francis Sancher, kes on ootamatult kaugesse Rivière au Seli külla ilmunud ning igat selle elanikku omal moel mõjutanud. Kadunut meenutades saab igas peatükis sõna üks külaelanikest. Nõnda koorub ... lugeja ees kihthaaval välja läbilõige Guadeloupe’i ühiskonnast, selle pingetest ja vastuoludest: vaenu võib tekitada samavõrra kõik võõras ja väljastpoolt pärinev kui endasarnane.„Mangroovi ületamine” on romaan, millesse Condé ühtaegu hell ja kriitiline pilk on põiminud Guadeloupe’i kireva ajaloo ja sellest tulenevad keerukad inimsuhted: väikesel saarel elavad kõrvuti Aafrika orjade, India sisserännanute ja Prantsuse kolonisaatorite järeltulijad ning Haiti lihttöölised. Maryse Condé jutustab Guadeloupe’i koloniaalmineviku järelkajadest, kreoolikultuurist, traditsioonilistest uskumustest, naise positsioonist kõiges selles, aga samal ajal ka ühiskonna moderniseerumisest. Condé oivaline jutustajaanne, poeetilised looduskirjeldused ja väikesed, igapäevased tähelepanekud toovad lopsaka Guadeloupe’i saare lugeja käeulatusse.Guadeloupe’il sündinud Maryse Condé (1937) on üks Kariibi silmapaistvaimaid prantsuskeelseid autoreid, tuntud oma ajalooliste romaanide ning rikka elava keelekasutuse poolest. Condé rahvusvahelist tunnustust ja kirjandusauhindu pälvinud looming käsitleb kolonialismi kuritegusid, postkolonialistlike ühiskondade probleeme, soolise ja rassilise võrdõiguslikkuse küsimusi eri ajastutel ja erinevais maailma paigus. Condé on teinud silmapaistva akadeemilise karjääri ning asutanud mh prantsuskeelse kirjanduse uuringute keskuse Columbia ülikoolis New Yorgis. „See romaan on nagu kummaline ja kütkestav taim – salapärase autsaideri Francis Sancher’ surmast hargnevad üksteise järel välja ühe saarekese elanike lood, mis põimuvad omavahel, kuni lugeja ette laotub kogu Guadeloupe’i ajalugu. Kõik on midagi kaotanud ja kõik leiavad midagi, viimne kui üks. Pole sugugi võimatu, et kui keegi tunneb end üksildasena, siis „Mangroovi ületamist” lugedes haihtub see tunne märkamatult, mõistatuslikult.” – Heili Sepp„Kariibi kirjanduse kuninganna.” – Fiammetta Rocco, GuardianNäita rohkem ...
Nii ema kui isa poolt Jaapani juurtega USA kirjaniku Julie Otsuka rahvusvaheline bestseller „Buddha pööningul” (2011) räägib sadakond aastat tagasi meheleminekuks Jaapanist San Franciscosse sõitnud noorte jaapanlannade saatusest. Teoses ... kirjeldatakse katsumusterohket laevasõitu, saabumist võõrale maale võhivõõra mehe juurde, ärevaid esimesi öid vastsete abielunaistena, ränkrasket tööd kesk võõrast keelt ja kultuuri, emaks saamist ja tõdemust, et lapsed pööravad esivanemate pärandile selja. Ja siis algab sõda, mil Ühendriikide jaapanlastest saavad üleöö rahvavaenlased.Erilises meievormis ja sisendusjõuliselt poeetilise keelega „Buddha pööningul” on pälvinud mitmeid auhindu nii USAs kui mujal, näiteks Aasia-Ameerika kirjandusauhinna, PEN/Faulkneri kirjandusauhinna, Prantsuse tõlkekirjandusauhinna Prix Femina étranger ja Günter Grassi Fondi auhinna Albatros Literaturpreis.Julie Otsuka (1962) sündis ja kasvas Californias ning elab New Yorgis. Tema sulest on ilmunud ka romaanid „When the Emperor Was Divine” („Kui keiser oli jumal”, 2002) ja „The Swimmers” („Ujujad”, 2022). Otsuka kõik kolm romaani ammutavad ainest tema pereliikmete üleelamistest. Debüütromaani aluseks olid ema ja vanavanemate katsumused: FBI arreteeris emaisa 1941. aastal päev pärast Pearl Harbori pommitamist ning kogu pere saadeti interneerimislaagritesse. „Ujujate” tegelaskuju Alice, kes kannatab süveneva dementsuse all ja mäletab vaid kunagisi lapsepõlve laagripäevi, peegeldab Otsuka ema heitlust harvaesineva Picki tõvega.„Otsuka on väga inimlikult ja autentsete kirjelduste kaudu edasi andnud seda, mida tähendas rangete traditsioonidega ühiskonnas naiseks olemine ning kuidas mõjutas maailma poliitiliste keeristormide aeg perede elu. Romaan pakub seepärast kindlasti nii äratundmist kui kaasatundmist kõigile lugejatele.” – Kertu Saks„Napisõnaline, kuid samas nii kõlav, võimas, meeldejääv.” – The New York Times Book Review„Õrn, nüansirikas, vahetu käsitlus terve põlvkonna naiste muredest ja lohutustest.” – Daily Telegraph„Sügavalt liigutav … intensiivselt lüüriline … kompab luule piire.” – IndependentNäita rohkem ...
Romaan algab noore naise märkmeraamatutest, mis kirjanikule väidetavalt saadeti ja kus naine jutustab kokkupuutest kurikuulsa psühhiaatriga, keda ta peab vastutavaks oma õe surma eest. Enne enesetappu oli õde käinud mehe vastuvõtul, ja sooviga välja... selgitada, mis juhtus, hakkab naine sama psühhiaatri patsiendiks, kasutades väljamõeldud identiteeti. Veenev kattevari hakkab aga oma elu elama ja õige pea on üha raskem tegelikkust ja väljamõeldist eristada. Romaanis mängitakse eri vormidega, mis süvendavad tunnet, et kõiges peaks kahtlema – märkmeraamatuid raamistavad katkendid biograafiast, mille kirjanik psühhiaatrist „uurimistöö” tulemusel kirjutas. Teoses käsitletakse nõtkelt ja vaimukalt 1960. aastate ühiskondlike murrangute ja psühhiaatria kaudu selliseid teemasid nagu tõde, tegelikkus, identiteet, usaldusväärsus ja minapildi muutlik olemus. Väljamõeldised on põimunud kultuuriajalooga ja romaanis võib kohata päriselt elanud inimesi.*Graeme Macrae Burnet on üks hinnatumaid briti romaanikirjanikke, keda näiteks ajalehes Sydney Morning Herald on nimetatud marruajavalt geniaalseks. Tema teosed on pälvinud ohtralt kiitust ja auhindu ning neid on tõlgitud enam kui 20 keelde (eesti keeles on varem ilmunud romaan „Tema verine sepitsus”). „Patsiendi lugu” oli Bookeri preemia kandidaatide seas ja seda on nimetatud teoseks, mis toob suurepäraselt esile Burneti mitmekülgse ande.Näita rohkem ...
Esimene hüpe, esimene armastus, esimene katsumus.Lõõgastavat suve ei paista Friederile tulevat – ees on järeleksamid matemaatikas ja ladina keeles. Seega tuleb tal loobuda perekondlikust puhkusereisist. Õppima peab ta pealegi oma karmi vanaisa ... juures. Kuid õnneks on olemas Alma, Johann – ja Beate, tüdruk pudelrohelises trikoos. Nendel nädalatel saab Frieder kogeda kõike: sõprust ja hirmu, aupaklikkust ja usaldust, armastust ja surma. Suur suvi, mis vermib kogu ta elu.Teravapilguliselt, targalt ja alatasa õnnestavalt jutustab Ewald Arenz hetkedest, mis meid igaveseks muudavad.*Ewald Arenz on sündinud 1965 Nürnbergis. Ta on õppinud inglise ja ameerika kirjandust ja ajalugu ning töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Tema romaane ja näidendeid on tunnustatud arvukate auhindadega. Kirjanik elab oma perega Fürthi lähedal.„See on ellu sukeldumise lugu, siin on eluvaimustust ja elevust, elamise ehmatust. Üdini isiklik, seega ürgselt võimsa üldistusjõuga. Meile tuttavast maailmast: minategelane on otsekui süntees Joosep Tootsist ja Arno Talist. Paradoksaalselt: ettevõtlik vaatleja, aga eelkõige siiski tundlik natuur, oluliste eluküsimuste esitaja.” – Jaan Tootsen„See on ilus, lõbus, kurb, mõnes kohas ka karm. Lugedes sukeldud sügavale noore peategelase mõtte- ja tundemaailma. See pole aga noorteromaan, vaid pigemini üks tark raamat täiskasvanutele.” ― Daniela Krause, Weser Kurier„Lummav, helge romaan sõprusest, esimesest armastusest, tulevikust ja surmast.” ― Anne Burgmer, Kölner Stadt-Anzeiger„Üks ühteaegu meelt lahutav ja elutark raamat.” ― Denis Scheck, ARD DruckfrischNäita rohkem ...
Astrobioloog Theo Byrne otsib kosmosest elu ja kasvatab abikaasa surma järel üksi oma isevärki üheksa-aastast poega Robinit. Robin on heasüdamlik poiss, kes võib tundide kaupa maalida ohustatud loomi. Teisalt ähvardab teda koolist väljaviskamine ... klassikaaslase löömise eest. Theo käsi ei tõuse pojale psühhoaktiivseid ravimeid andma. Siis aga kuuleb ta eksperimentaalsest ravimeetodist, millega peaks olema võimalik Robini raevuhoogusid ohjeldada – tema kadunud ema ajumustri abil.Kaasahaaravad looduskirjeldused, lummavad vaated Maa-välisele elule ning isa-poja raevukas armastus teevad suurteose „Ilmapuu” autori uuest raamatust „Hämming” tema intiimseima ja liigutavaima romaani. Selle keskmes seisab küsimus: kuidas me saaksime oma lastele selle imekauni, kuid ohustatud planeedi kohta tõtt rääkida?Richard Powers (snd 1957) on Ameerika kirjanik, kelle raamatud tegelevad tänapäeva teaduse ja tehnoloogia mõjudega. Tema romaan „Kajatekitaja” („The Echo Maker”) võitis 2006. aastal Ameerika National Book Awardi ilukirjanduse kategoorias. Ta on võitnud teisigi hinnatud preemiaid, sealhulgas MacArthuri stipendiumi ja Pulitzeri preemia. Tema auhindade nimekiri on pikem kui avaldatud teoste nimekiri, milles on praeguse seisuga kolmteist romaani.*„See raamat teeb paremaks. Siin on elu päritolu, seninägematute, kuid võimalike eluvormide rikkus, laste särav tarkus, taipamine, ootamatu dialoog, kosmos ja kirg, tingimusteta armastuse oskus. Tundlike inimeste igatsus. Märkamiste müriaad. Ning neli asja, mida tasub harjumuseks võtta. Olla hea kõigi elusolendite vastu. Püsida tasakaalukas ja häirimatu. Ja kaks head asja veel.“ – Kalevi Kull„Valusalt päevakajaline ja elutark.” – Washington Post„Powersil õnnestub puudutada nii mõistust kui südant. Keskse kaotusemotiivi kaudu saab sellest isarollist ja keskkonnast jutustavast romaanist mitmetahuline surelikkuse käsitlus.” – The Economist„Richard Powers on üks USA suuremaid elavaid kirjanikke. Ta on loonud mõned kõige kaunimad laused, mida ma olen kunagi lugenud. Tema anne äratab minus aukartust.” – Oprah WinfreyNäita rohkem ...
Romaani sündmused arenevad aeglases tempos suvelõpu leitsakus kahe päeva jooksul, mil taevasse ilmub uus kirgas täht. On see Koidu- või Ehatäht? Hakkab toimuma kummalisi asju. Aina pinevust kruviv argitasand põimub metafüüsilisega, hiiliva ... apokalüpsisega. Kuigi inimesed pusivad oma harjumuspärast elu elada, on midagi väga valesti.Üheksa peategelast, kõik püütud argisesse elusituatsiooni, esitavad oma loo minavormis. Aga ühtäkki viskub argipilt eest ning lugu tõuseb mütoloogilisele ja piibellikule tasandile, kus koonduvad kõik niidiotsad.*Norra kirjanik Karl Ove Knausgård (snd 1968) on üks kuulsamaid autofiktsiooni rakendajaid maailmakirjanduses. Iga tema uus teos on kirjandussündmus. Tal on eriline anne kirjeldada argitoimetusi põneva allhoovusega ja kaasakiskuvalt. „Koidutäht” (2020) on planeeritud triloogia esimene ja mastaapne osa. See on autori esimene romaan pärast kuueosalist suurteost „Minu võitlus” (2009–2011).Näita rohkem ...
„Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. ... Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites.Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.”*Prantsuse-Ameerika kirjanik JONATHAN LITTELL on sündinud 1967. aastal. „Eumeniidid” pälvis 2006. aastal kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda – Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. Raamatut on tõlgitud pea kolmekümnesse keelde ning huvi selle vastu näib pigem kasvavat kui kahanevat.*„Jonathan Littell paneb mõtlema inimeseks olemise võimaluste ja võimatuse üle maailmas, kust sõda ja barbaarsus endiselt kuhugi kadunud ei ole. Kuidas saadakse koletiseks? Näib, et väga lihtsalt. Aga miks? Ja miks just mõni tundlik loomus kurja ahvatlusele nii kergesti järele annab? Teine maailmasõda tundus ammugi olevat ajaloo riiulile tolmuma pandud juhtum. Tuleb aga välja, et ta pole seda mitte.” – Tõnu Õnnepalu„Uus „Sõda ja rahu”” – Le Nouvel Observateur„Kaasaegse kirjanduse monument” – Le FigaroNäita rohkem ...
Keset Westerwaldi metsi, maakonnakeskusest paari rongipeatuse kaugusel asuvas väikeses külas elatakse toimekat elu. Külaelanikud on omavahel tihedalt seotud, teavad ja tunnevad üksteise veidrusi ja voorusi ja on nendega aja jooksul leppinud. Ja mis ... väga tähtis: hoolivad üksteisest. Mis kellegagi naabritest ka ei juhtuks, saab sellest kohe terve küla mure või rõõm. Elu keset tumedaid salapäraseid metsi ja looduse ettearvamatust on inimestes alal hoidnud nii ebausku kui ka usku muinasjuttudest tuttavasse imepärasesse pääsemisse. Kui muu enam ei aita, otsitakse abi pigem mõnest maagilisest vahendist kui psühhoanalüütikult. Luise, kes raamatu algul on 10-aastane tüdruk ja lõpus 35-aastane naine, jutustab tagasivaates oma kasvamise loo tolles väikeses külas vanaema Selma ja tema truu sõbra hoole all, sooja südamega inimeste keskel, kes teda kogu hingest armastavad ja julgustavad ka kõige hirmsamates katsumustes.Saksa kirjanik Mariana Leky on sündinud 1973. aastal Kölnis. Oma lühijuttudega paistis ta silma juba Hildesheimi ülikoolis loovkirjutust ja kultuuriajakirjandust õppides. Romaan „Mida siit näha võib” (2017), milles on nähtud maagilise realismi jooni, tõusis ajakirja Spiegel raamatuedetabeli tippu ja pälvis Saksa sõltumatute raamatukaupmeeste kirjandusauhinna Lieblingsbuch der Unabhängigen. Tänaseks on raamatut tõlgitud enam kui 20 keelde. Mariana Leky elab ja töötab Berliinis.Näita rohkem ...
Frances on 21 aastat vana, tüüne ja tähelepaneliku loomuga. Üliõpilase ja algaja kirjanikuna pühendub ta intellektuaalsetele otsingutele ning oma ilusale ja lõputult enesekesksele sõbrannale Bobbile. Tüdrukud esinevad Dublinis luuleõhtul, kus ... Melissa-nimeline ajakirjanik nende ande avastab. Kui nad Melissaga lähemalt suhtlema hakkavad, tuleb Francesel vastumeelselt tunnistada, et Melissa peen kodu ja kena abikaasa avaldavad talle tegelikult muljet. Frances usub, et eraomand on saatanast, ja Nick, Melissa näitlejast abikaasa, paistab kui patriarhaadi kehastus. Ent kuitahes lõbus flirt Nickiga ka esialgu ei tunduks, areneb sellest kummaline lähedus, mida ei Frances ega Nick oodatagi ei oska.Briljantselt täpne ja teravalt taiplik „Vestlused sõpradega” kujutab elavalt nooruse võlu ja karisid.Sally Rooney (snd 1991) on üks enim tähelepanu pälvinud noori Iiri kirjanikke. „Vestlused sõpradega” on tema esimene romaan, mis sai kohe ilmudes suure tunnustuse osaliseks. Tema teine romaan „Normal People” valiti 2018. aasta Man Bookeri preemia kandidaatide hulka.Näita rohkem ...
