Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab ... teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud.Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys.Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?Näita rohkem ...
„Deverilli lossi tütred“ on teine raamat „Deverillide kroonikast“, mis jälgib kolme iirlanna – Kitty, Celia ja Bridie – saatust läbi mitme aastakümne.On aasta 1925, sõda on ammu möödas, aga kaotatud on palju ja elu pole enam kunagi endine.Tuulepäine... Celia Deverill on koos abikaasa Archiega otsustanud taastada mässu ajal maha põletatud Deverilli lossi endise hiilguse. Ta ei hoia selle nimel millegi pealt kokku. Kuid juba kogunevad mustad pilved ja finantsturg hakkab kokku varisema. See toob kaasa vägagi ootamatuid tagajärgi ja raskeid elumuutusi.Kuigi Kitty on nõole lossi ostmise eest tänulik, sest vähemalt ei lähe see võõraste kätte, mõtleb ta nukralt ajale, mil ise seal elas. Ta on küll rahul oma eluga koos abikaasa Roberti ja lapsendatud poja JP-ga, aga tema süda igatseb siiski Jack O’Learyt – meest, keda ta endale ei saa. Kõheldes oma valikutes, peab Kitty tegema südantlõhestava otsuse, mis võiks tuua talle suurimat õnne, aga teeks haiget tema kõige lähedasematele.Deverilli lossi kunagise koka tütar Bridie Doyle on nüüd rikas New Yorgi koorekihti kuuluv noor lesk. Aga kogu tema raha ei leevenda lapsest loobumise valu. Ta armub ja tunneb kiusatust pöörduda tagasi igatsetud kodumaale, isegi kui see tähendab vastu astumist naisele, kellele ta ikka veel ihkab kätte maksta.Näita rohkem ...
Deverillide perekond on elanud Deverilli lossis juba sajandeid. Kuid nende kodu on ehitatud maadele, mis varem kuulusid O’Learydele, kelle needuse tõttu peavad kõik Deverillide meessoost pärijad jääma lossi kummitama, kuni mõni O’Leary asub taas ... sinna elama. Praegused asukad ei pööra needusele erilist tähelepanu, välja arvatud leedi Adeline Deverill, tema leekivate juustega lapselaps Kitty, kes on leidnud endale vaimseks õeks lossi iirlannast koka tütre Bridie Doyle’i, ning Kitty särav ja üleannetu inglise nõbu Celia Deverill. Tüdrukud kasvavad lossi kaunitel maadel koos üles, aga nende rahulikku elu hakkab mõjutama Iirimaa vabadusvõitlus. Kui puhkeb sõda, muutub nende kõigi elu alatiseks. Reetmine rebib nad lahku ja saadab maailma eri paikadesse, nende sõprus pannakse rängalt proovile. Aga üks side hoiab neid igavesti koos – kirglik ja vankumatu igatsus Deverilli lossi ja seal peituvate mälestuste järele. Menuautori Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud“ on eepiline lugu armastusest, saladustest, perekonnast ja sõprusest. Tegemist on Deverillide kroonika esimese osaga, mis sobib hästi kõigile, kelle meeldivad Rosamunde Pilcher ja Victoria Hislop. „Mitte keegi ei kirjuta eepilist armastusromaani nii nagu Santa Montefiore. Kõik, mida ta kirjutab, tuleb südamest.“ − Jojo MoyesNäita rohkem ...
Floriod, Sitsiilia lõvid, on võitnud. Möödas on Palermo kesklinnas asuva tillukese vürtspoe aromateria ajad, minevikuks on saanud Paolo ja Ignazio, kes saabusid siia linna, põgenemaks viletsuse eest, ainsaks rikkuseks tahtejõud. Nüüd kuuluvad ... Floriotele paleed ja vabrikud, laevad ja tuunipüügikompleksid, siid ja juveelid. Nüüd imetleb, austab ja kardab neid kogu linn.Ingazio poeg Ignazziddu, kes kahekümneselt pärib kõik, mis isa on üles ehitanud, tunneb hirmu. Ta ei taha olla oma nime ori ega ohverdada end perekonna altaril. Näiliselt väga erineva ja teineteisest kauge isa ja poja kõrval seisavad kaks erakordset ja samuti teineteisest erinevat naist: Ignazio abikaasa Giovanna, kirglik ja kange naine, ning Ignazziddu abikaasa, kaunis ja särav Franca. Tänu neile mõistab lugeja, miks püsib Floriote mälestus elavana veel pärast paljusid aastaid, pannes põksuma kogu linna ja terve saare südamed. Floriod on unikaalsed ja unustamatud.Stefania Auci (snd 1974 Sitsiilias Trapanis) on hariduselt jurist, kuid juba ülikooli ajal katsetas ta kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud teisigi ajaloolisi romaane, kuid „Sitsiilia lõvid” (2019) tõi talle laiema tuntuse ja Rhegium Julii preemia. Teos püsis edetabelite tipus üle aasta ja on tõlgitud 32 keelde. „Lõvide talv” on Floriote perekonna saaga teine ja viimane osa.Näita rohkem ...
„Elu on liiga lühike selleks, et märkamatuks jääda.”Hispaania, 1929. Gala saabub oma abikaasa, luuletaja Paul Éluardi saatjana Kataloonia kalurikülla Cadaquési, kus nad kohtuvad Salvadoriga, kes valmistub oma esimeseks näituseks Pariisis. Esimesest ... pilgust peale tajub Salvador Galas sedasama salapärast naist, kes teda korduvalt unenägudes on kummitanud, ning reaalsuseks saanud kujutluspilt ei lase teda enam vabaks. Kui Gala endast kümme aastat noorema kunstnikuga lähemalt tutvub, võlub teda mehe veidralt isepäine olek ja piiritu fantaasia. Salvador avab Galale pilgu uude ennenägemata maailma. Hingesugulastena pühenduvad nad ühisele loomingulisele eesmärgile ja rajavad endale raskusi trotsides tee tuntusele kunstimaailmas.Sylvia Frank on Rügeni saarel elava eduka saksa kirjanikest abielupaari pseudonüüm. 1968. aastal sündinud Sylvia Vandermeer õppis bioloogiat, psühholoogiat ja kauneid kunste. Praegu töötab ta vabakutselise kirjaniku ja maalikunstnikuna. 1967. aastal sündinud Frank Meierewert on doktorikraadiga etnoloog ja töötab alates 2016. aastast vabakutselise kirjanikuna. Varem on nad koos kirjutanud romaani näitlejanna Asta Nielsenist „Das Haus der Winde” („Tuulte maja”).Näita rohkem ...
Päikesepaiste, soojus, sidruniõite lõhn ja sillerdav meri …Ootamatult satuvad Lõuna-Itaalia villasse neli väga erinevat teises nooruses naist, kellel kõigil on mingi seos villa peremehega, kes millegipärast oma kaunist valdusest eemale hoiab.Kuigi ... algul tundub, et nii erinevad inimesed ei saa kuidagi omavahel klappida, võib Itaalia päikese all juhtuda imelisi asju ning naised mõistavad, et alati on võimalik uus algus. Nad õpivad ennast ja üksteist tundma, leiavad endas ootamatuid külgi ja näevad, et elul on neile veel palju pakkuda.Angela, Claire, Monica ja Sylvie panevad endale kaasa elama, omapärased ja värvikad on ka villa omanik Stephen, tema eakas, kuid vitaalne ema, noor aednikust naistekütt, lähedal asuva hotelli elumehest omanik, naabruses elav erakuks peetud kaasaegse kunsti suurkuju ning teisedki.Maeve Haran (snd 1950) on lõpetanud Oxfordi õigusteaduse erialal ja töötanud varem teleprodutsendina. Oma esimese romaani kirjutas ta 41-aastaselt. Tema raamatuid on tõlgitud kahekümne kuude keelde, kaks neist on valitud aasta romantilise romaani auhinna lõppnimekirja. Maeve Haran elab Põhja-Londonis koos abikaasa ja räpaka Tiibeti terjeriga. Nad veedavad aega ka armsas maamajas Sussexis.„Väga värskendav oli lugeda naistest, kes palju elanud, palju kogenud ja vaatavad ikka ringi huvitunud pilgul, mida maailmal veel pakkuda on. Meeldis ka, et neil olid erinevad taustalood, ei olnud kõigil abielu ja kaks last. Ja loomulikult on alati väga mõnus raamatu abil reisimas käia! Maeve Haran kirjeldab Itaaliat nii, et tunnen Tallinnaski Itaalia lõhnu, maitseid, helisid ja vaateid!“ Eia UusNäita rohkem ...
Londoni rongireisijate kirjutamata seadus ütleb, et kaasreisija kõnetamine on surmapatt. Kui oled kellegagi koos aastaid tööle ja tagasi sõitnud, tohid talle parimal juhul noogutada. Väga äärmisel juhul naeratada. Naisteajakirjas lugejakirjadele ... vastav Iona teab seda väga hästi. Kuid kui vastaspingil istuv mees viinamarja hingetorusse tõmbab ja lämbuma hakkab, on Iona sunnitud teistelt vagunis viibijatelt abi paluma. Ühest reeglirikkumisest kasvab välja terve reeglirikkumiste jada, millest kokkuvõttes ei lähe kellegi elu halvemaks.Rongireisi tabud viinamarjaintsidendiga murtud, hakkavad Iona lemmikvaguni reisijate elud üha tihedamalt põimuma. Peagi avastab eripalgeline seltskond, kus mitte kõik suhted pole alanud pingevabalt ja sõbralikult, et igaüks neist vajab ajakirja ekstsentrikust „nututädi“ abi oma probleemide lahendamisel. Tema ootamatu kadumine tavapäraselt marsruudilt liidab neid veelgi.Clare Pooley on meie lugejale tuttavaks saanud raamatuga „Tõeprojekt”. See oli tema debüüt ilukirjanduses ja jõudis New York Timesi bestsellerite hulka. „Viienda platvormi rahvas” on tema teine romaan. Enne täiskohaga kirjanikuks hakkamist töötas Clare kakskümmend aastat reklaamimaailmas ja ta peab Sober Mummy nime all populaarset blogi „Mummy was a Secret Drinker“.Näita rohkem ...
Sugulastest lapsepõlvesõbrad Leo ja Alice kujutavad teismelistena ette, et elu armsas Devonis kulgeb ikka ja alati harjunud rada. Ent ühel õhtul, kui noored taas tähistaeva all mere ääres istuvad, avaldab Alice saladuse, mida Leo ei tohi iial välja ... rääkida, ja põgeneb tagasi vaatamata.Leo jääb kodukohta, teda ootab ees oma elu – ilma Alice’ita. Üldiselt võib selle eluga igati rahul olla – tal on pere ja on sõbrad. Ajuti valdab teda siiski tunne, et miski – või keegi – on vajaka. Seega ei kõhkle ta jaatavalt vastamast, kui Alice mitmekümne aasta järel äkitselt ühendust võtab ja küsib, kas tohib koju tulla.Ootamatu sõnum viib mõtted minevikuradadele. Alice’i naasmiseni jäänud aja jooksul jõuab Leo üksipulgi mõelda nii asjaoludele, mis tütarlapse omal ajal lahkuma sundisid, kui ka sellele, kui väga tolle ammuse saladuse ilmsikstulek mitmeid sugulasi vapustaks.Marcia Willett (1945–2022) on armastatud kirjanik, kelle raamatuid on välja antud rohkem kui viieteistkümnes riigis.Marcia Willett sündis Edela-Inglismaal Somersetis, kuid elas koos abikaasaga looduskaunis Devonis, mis pakkus kirjutamiseks rohkesti inspiratsiooni. Romaane hakkas ta kirjutama alles viiekümneselt. Kahjuks lahkus ta meie hulgast 76-aastaselt. Kirjastajate sõnutsi oli Marcia mitte üksnes peene tajuga kirjanik, vaid ka sooja hinge ja suure südamega naine, kelle silmis vilksatas kelmikas sädemeke.Näita rohkem ...
Marigold ja Dennis on õnnelik vanem abielupaar, kes elab Inglismaal idüllilises maakohas. Marigoldile meeldib hoolitseda Dennise, nende kahe tütre ja oma ema eest, lisaks peab ta poodi ja on aktiivne külaelus.Aga ta hakkab aina rohkem unustama. ... Kuigi kõik ümberringi lohutavad, et see on loomulik, tunneb Marigold, et midagi on valesti. Saadud diagnoos muudab nii tema kui ka ta lähedaste elu.Tütred Suze ja Daisy peavad nüüd koos isaga ema eest hoolitsema hakkama. Samas on neil elada oma elu. Daisyl on selja taga suhe itaallase Lucaga ja ta pole kindel, kas võib veel õnne leida. Suze abiellub, aga loodab ikka teistele ega tea täpselt, mida ta õieti teha tahab.Dennis kardab, et ei suuda elada ilma oma Goldieta. Koos Dennise ja tütardega tahavad külaelanikud Marigoldi toetada ning näidata, et kuigi tema mälestused kaovad, on inimesi, kes mäletavad neid tema eest.„Siin ja praegu“ on rõõmus, kurb ja südantsoojendav, rasket teemat – dementsust – tundlikult käsitlev romaan, mille tegelased panevad endale kaasa elama, koos nendega saab lugeja kinnitust sellele, mis on elus tähtis.Santa Montefiore on sündinud Inglismaal 1970. aastal. Ta õppis Exeteri ülikoolis ja on abielus Simon Sebag Montefiorega, neil on tütar Lily ja poeg Sasha.Näita rohkem ...
Noore raamatukoguhoidja Nina Redmondi kirg on viia kokku õige raamat ja õige inimene – ta teab alati, millist teost keegi järgmisena lugema peaks. Ent kui tema armastatud raamatukogu suleb uksed ja jätab ta töökohata, tuleb saatuse sõrmena mängu ... juhuslik ajalehekuulutus. Nääpsuke Nina ostab päevinäinud kaubiku ja vuntsib selle üles rändraamatupoeks. Bürokraatia teerulli alla jäänult teeb Nina taas kannapöörde ja kolib Birminghamist kaugele teadmata-tundmata paika Šotimaa põhjapoolses osas. Uus elu osutub karmimaks ja keerukamaks, kui Nina oma musta stsenaariumi variantides oskas ette näha.Ometi on kaunil Šotimaal talle pakkuda ka jumalikke värve, vabastavat õhku, enneolematuid seiklusi, maagiat ja romantikat. Kuid kas tema enda lool on sama õnnelik lõpp nagu raamatutel tema raamatupoe nimes?*JENNY COLGAN (sündinud 1972) on menukas šoti kirjanik, kelle armastus- ja ulmeromaanid on pälvinud kirjandusauhindu. Tema 2016. aastal ilmunud romaan „Väike õnnelike lõppude raamatupood“ on ühtlasi ülistuslaul raamatu- ja lugemisarmastusele ning austusavaldus kõigile lugejatele ja raamatukoguhoidjatele.Näita rohkem ...
Saladused hakkavad ilmsiks tulema ja elu pöördub pea peale …Ühel muinasjutulisel talvisel Veneetsia-reisil leiab Didi Laing oma esimese armastuse. Väikeses Cotswoldsi linnas areneb Shay Masoni ja Didi noor armastus edasi, kuni juhtub midagi, mis ... heidab Shayle inimeste silmis varju ja noormees kaob.Kolmteist aastat hiljem on Didi eluga rahul. Ta armastab oma tööd ja valmistub peagi abielluma, kui Shay ilmub nagu välk selgest taevast Cotswoldsi tagasi, et täita surmahaige isa soov. Shay naasmine käivitab linnakeses sündmused, mis puudutavad kõiki elanikke, sest naabrite lood ja saladused on vastastikku tihedamalt läbi põimunud, kui keegi arvata oskaks. Väikelinna kuulujutuveskid jahvatavad ning üks üllatav avastus järgneb teisele.*Enne kui Jill Mansellist sai elukutseline kirjanik, töötas ta aastaid Bristolis Burdeni neuroloogiahaiglas. Ta on kirjutanud üle kahekümne menuka raamatu, mida on müüdud kogu maailmas enam kui 14 miljonit eksemplari. Eesti keeles on Mansellilt ilmunud romaanid „Paarismäng” (2003), „Üleannetus” (2008) ja „Millie armuseiklused” (2016).*„Kaasahaarav ja tõeliselt lohutav.” – Marian Keyes, menukirjanik„Raamat, mis toob näole naeratuse ja muudab päeva rõõmsaks.” – Fresh FictionNäita rohkem ...
Muutuste tuuled puhuvad üle Flanagansi ja üle maailma. Frankie armastab Londonis hotelli juhtida. Sellest pole lugu, et tema õde, näitlejanna Billie, keskendub filmikarjäärile USA-s ja viibib kaugel eemal. Kui Frankiel on kõrval vaid tema perekond ... ja Flanagansi tiim, suudab ta imesid korda saata.Ent kui tema abielu puruneb, avaneb uks selle juurde, mida Frankie on seni sügavalt oma hinges peitnud. Elu variseb kokku, järsku on täiesti selge, et omal käel ta enam hakkama ei saa.Billie jaoks tuleb appikutse ebasobival ajal. Ta on äsja saanud filmirolli, mida ihaldavad kõik staarid ja konkurendid, ta on kolinud New Yorki ja metsikult armunud. Maailm on tema ees valla. Aga kuidas öelda ei armastatud õele?Flanagansi naiste paljukiidetud sarja kolmandas ja viimases osas jõuame 21. sajandi dramaatilisse esimesse aastasse.*Åsa Hellberg on Rootsi üks populaarsemaid autoreid. Ainuüksi Rootsis on tema raamatuid müüdud üle 800 000 eksemplari ja neid on tõlgitud kaheksateistkümnesse keelde. Tema romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma õiguse eest otsustada oma keha, oma majandusliku olukorra ja oma saatuse üle. Sarja esimene romaan „Tere tulemast Flanagansi” ilmus eesti keeles 2020. aastal, teine osa „Flanagansi naised“ aasta hiljem.Näita rohkem ...
Iirlanna Rachel Walsh elab New Yorgis suurejoonelist elu, kuhu kuuluvad peod, alkohol, uimastid ja rahustid, ning arvab, et see kõik on meelelahutuse loomulik osa.Ühel päeval ärkab Rachel üledoosi tõttu haiglas. Ta kaotab oma töö ja ka kallima ning ... tema elu laguneb koost. Racheli perekond kupatab ta Iirimaale võõrutuskeskusse. Hüvastijätt lõbu ja vabadusega on raske, kuid ta ei hakka eriti vastu, sest on kuulnud, et võõrutusravi tähendab mullivanne ja massaaže nagu spaas, pealegi kulub talle ju ära üks korralik puhkus. Ta arvab, et teda ootab ees mõnus vaheldus kuulsuste seltsis, ent tegelikkus on midagi hoopis muud.Kas Rachel suudab ennast kokku võtta ja uut elu alustada?*Marian Keyes on väga menukas iiri kirjanik, kellel on miljoneid austajaid üle kogu maailma. Neid kütkestab tema soojus ja teravmeelsus, kartmatu ausus, äratuntavad ja mõistetavad tegelased ning köitev jutustamisstiil. „Racheli puhkuse” esmailmumisest on möödunud 25 aastat, kuid see kõnetab endiselt paljusid lugejaid.*„Rahvusvaheline fenomen” BBC Radio 4 Bookclub„Terve põlvkonna hääl” Daily Mirror„Tõeline moodne klassika” Nina Stibbe„Paneb naerma ja nutma, samas aitab jõuda tõeni, kes sa tegelikult oled” Louise O’Neill„Marian Keyesi oskus käsitleda tõsiseid teemasid inimliku soojuse ja teravmeelsusega on kui palsam hingele” Nigella LawsonNäita rohkem ...
Pariis, 1929. Nooruke Simone õpib väsimatult, et saada kirjanikuks. Siis kohtab ta Jean-Paul Sartre’it, kelles on koos enfant terrible, geenius ning peagi ka Simone’i suur armastus. Nad sõlmivad lepingu, mis peab tagama mõlemale eluaegse ustavuse ja... vabaduse. Ühiselt sõnastavad nad eksistentsialismi filosoofilise tuuma. Ometi ei täitu Simone’i suur unistus lihtsalt. Ehkki Sartre usaldab Simone’i mõtteselgust ja sõnaseadet tingimusteta, suhtuvad kirjastused naise tekstidesse umbusuga. Simone otsib vastust küsimustele: miks seab elu naise ette sageli kõrgemad tõkked ja kuidas on võimalik ühendada suurt armastust vabadusihaga?*Caroline Bernard alias Tania Schlie (1961) on avaldanud üle kahekümne romaani. Nende keskmes on enamasti oma rada otsiv naine, sageli mõni kultuuriloost tuntud särav isiksus. Eesti lugejale on juba tuttav bestselleriks saanud „Frida Kahlo ja elu värvidˮ. „Naine Montparnasse’iltˮ jutustab kirglikust ja julgest mõtlejast Simone de Beauvoirist, kellest sai eeskuju mitmete põlvkondade naistele teel vaimse eneseteostuse poole.Näita rohkem ...
Poppy ja Alex on kaks täiesti erinevat inimest, keda ei ühenda midagi muud peale kodulinna Linfieldi. Poppy on iseseisev ja seiklushimuline neiu, kes ei talu rutiini ja ihkab maailmas ringi rännata. Alex seevastu on rahuliku loomuga noormees, kes ... eelistab seikluste asemel kodus raamatuid lugeda ja akadeemiliseks karjääriks valmistuda. Poppy ja Alex kohtuvad Chicago ülikooli tutvumisnädalal ja kuigi nende tutvuse algus on konarlik, hakkab pärast reisi kodulinna nende vahel tasapisi kujunema tõeline sõprus.Kümne aasta jooksul võtavad Poppy ja Alex igal suvel koos ette mõne imelise reisi. Pärast suvereisi Horvaatiasse aga katkeb nende sõprus ootamatult. Möödub kaks aastat. Poppy ei ole tööalasele edule ja kadestamisväärsetele reisimisvõimalustele vaatamata eriti õnnelik. Ta kutsub oma endise parima sõbra taas reisile, millega Alex imekombel ka nõusse jääb. Kas nad aga suudavad kadunud usaldust ja täiuslikku sõprust taastada ning millised on nende tegelikud ootused teineteisele, sellele peab vastuse andma eesootav reis Palm Springsi.*Emily Henry kirjutab lugusid armastusest ja perekonnast nii teismelistele kui ka täiskasvanutele. Ta on õppinud loovkirjutamist Hope College’is ja New Yorgi Kunsti- ja Meediaõpingute Keskuses. Rahvusvahelise tunnustuse tõi talle „Rannaraamat” (eesti k 2021), mis püsis kolm kuud New York Timesi, lisaks veel nädalaid Indie ja USA Today menukite nimekirjas ning on seni tõlgitud 23 keelde.Näita rohkem ...
Cornwalli krahvkonda Mount Polbearne’i saarele on saabunud suvi ja Polly Waterford on õnnelikum kui eales varem. Ta on nimelt armunud: imeilusasse mereäärsesse alevisse, mida peab oma koduks, tema juhtimisel tegutsevasse Ranna tänava pagariärisse, ... oma kallimasse Huckle’isse ning, mis seal salata, ka pisikesse Neili-nimelisse lunnipoissi.Ja ometi on läbi alevi vuhisevas leebes suvetuules midagi rahutuks tegevat. Hiljuti leseks jäänud Selina loodab, et Mount Polbearne’i kolides leiab ta oma leinale lohutust, aga Pollyl on saladus, mis võib sõbranna vaevalise taastumisprotsessi peatada. Vastutuskoorem, mille Huckle arvas olevat selja taha jätnud, on mehe elus tagasi ning Pollyl on aina raskem tema pika äraoleku jooksul üksi hakkama saada.Polly sõelub jahu, sõtkub tainast ja küpsetab saia, aga miski ei hoia ära tormi, mille tulekut ta ette aimab: kas tõesti kaotab Polly kõik, mida armastab?Jenny Colgan (snd 1972) on rahvusvaheliselt tunnustatud ja menukas šoti autor, kelle romaanid on võitnud mitmeid auhindu. „Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris” on mõtteline järg romaanile „Ranna tänava väike pagariäri”, mis ilmus eesti keeles 2021. aastal. Ka selle raamatu kaante vahelt leiab lugeja seitse isuäratava küpsetise retsepti.Näita rohkem ...
Kui suure stressiga maadlev Leena tööl ühe tähtsa ettekande tuksi keerab ja paariks kuuks palgalisele puhkusele saadetakse, põgeneb ta kaugesse külla vanaema Eileeni juurde. Eileen, kes saab peagi kaheksakümmend, on hiljuti üksi jäänud. Ta sooviks ... leida uue armastuse, kuid tema kodukandis ei ole selleks sobilikke härrasmehi.Kui Leena vanaema murest teada saab, teeb ta ettepaneku kaheks kuuks kohad vahetada: Eileen elagu Londonis ja otsigu armastust sealt, kus poissmeeste põuda pole, Leena aga võtab enda kanda vanaema kohustused kevadpidustusteks valmistuvas Inglise külakeses. Kuid klatšihimulised naabrid ja keerukad peresuhted maal ning trendikad Londoni korterikaaslased ja päriselust internetti kolinud tutvumisvõimalused suurlinnas teevad teineteise nahka pugemise raskemaks, kui kumbki arvata oskas.Beth O’Leary teosed on jõudnud The Sunday Timesi bestsellerite nimekirja ja neid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Tema esimest romaani „Korterikaaslane” on ostetud üle miljoni eksemplari ning selle edu muutis tema elu. Beth O’Leary elab Hampshire’i krahvkonnas looduskaunis kohas, seltsiks kasinate kommetega kuldne retriiver. Kui ta parasjagu oma kirjanikutööd ei tee, on ta end kuskile mõnusalt lugema sättinud, käeulatuses tass teed ja seljas (iga ilmaga!) mitu villast kampsunit.Näita rohkem ...
Lummav romaan viib lugejad Turu lähistele Tähekaare mõisa aastal 1816. Mõisaomanik parun Ridderlöw palkab oma õe kammerneitsiks pankroti äärele jõudnud õmblejamamsli Charlotta Silke. Parun näib olevat hoolimatu mees, kuid miski temas köidab ... Charlottat.Mõisa raamatukogust leiab Charlotta Jane Austeni äsja ilmunud raamatu „Uhkus ja eelarvamus”, kus kujutatakse modernse armastusabielu ja feminismi aateid ning need erutavad Charlotta meeli.Samal ajal satub pitsitegija Emmy Crepe Stockholmi kuningalossis olukorda, millest näib pääsu pakkuvat vaid pealesunnitud abielu kapten Nordfeltiga, kuid neiu ei kavatse saatusele alistuda.Sara Medberg (snd 1979) kirjutab väitekirja kõrgemast seisusest tütarlaste kasvatusest 18. sajandil ja on äratanud oma uurimuse teemad ellu ajalooliste romaanide sarjas. Medberg naudib kostüümidraamasid ja vana aja moodi, losse ja häärbereid, ostlemist ja tervisejooksu. Nii nagu Sara Medbergi romaanide kangelannad, armastab ka autor Jane Austeni teoseid.Näita rohkem ...
Pariis, 1936. Edukas fotograaf Dora on leidnud koha André Bretoni ja Man Ray ümber koondunud sürrealistide rühmituse keskmes. Kui ekstsentriline noor daam kohtub Pablo Picassoga, lööb nende vahel lõkkele kirglik, kuid põhjatuid sügavikke peitev ... armastus. Dora süngevõitu sensuaalsus ilmestab nüüdsest Picasso maale, temalt saab Picasso inspiratsiooni ja innustust ka oma esimeste poliitilise sisuga teoste, eelkõige „Guernica” loomisel. Kuid paraku ei talu Picasso enda kõrval teist suurt isiksust ning Dora areng kunstnikuna peatub. Loominguline rahulolematus muudab hapraks ka omavahelised suhted, kuni Picasso teele astub noorem muusa – Françoise Gilot – ning Dora asub otsima tagasiteed oma kunsti juurde, et armastus unustada.Kahe kunstniku dramaatilise armastusloo on liigutavalt kirja pannud Bettina Storks.Bettina Storks sündis 1960. aastal Waiblingenis, õppis Freiburgis ja Tübingenis, kaitses doktoritööd Ingeborg Bachmanni proosast ning elab Bodensee ääres. Tema sulest on ilmunud mitu romaani, mis puudutavad mõnd hella kohta põnevates perekonnalugudes ja mida iseloomustab üksiti põhjalik süvenemine nende ajaloolisse tausta. Sõnastamaks oma loomingulist kreedot, on Bettina Storks ühes intervjuus öelnud: „Head raamatud lähevad otse südamesse.”Näita rohkem ...
Margot Hart sõidab Iirimaale, et kirjutada kuulsa Deverilli perekonna ajalugu. Ta peatub Deverilli lossis, millest on saanud uhke hotell, kus mõned külastajad olevat küll kummitusi näinud.Kui Margot tahab paljastada Deverillide minevikusaladused, ... peab ta rääkima ka praeguse lord Deverilli Jack Patricku ehk JP-ga. Viimasel ajal hoiab JP omaette ega suhtle eriti kellegagi. Aga kui Margot on juba kord midagi pähe võtnud, teeb ta selle teoks. Ta võidab JP usalduse, ootamatult ka sõpruse … ja satub otse pere lahkhelide keskele.JP tunneb ennast lossi müümise pärast süüdi, muresid viskisse uputades ei saa ta arugi, et tal on tekkinud alkoholiprobleem. Tema abielu purunes, poolõde ja kasuema Kitty on perekonna valdustest loobumise pärast JP peale veel teises ilmaski vihane.Ootamatult võidab Margot enda poole ka JP poja Colmi ja toob muutusi mitme inimese ellu. Kas tal õnnestub lõhenenud perekond jälle kokku tuua? Millise ränga hinnaga mõistab ta, mis on elus tõeliselt tähtis?Santa Montefiore on sündinud 1970. aastal Inglismaal ja üles kasvanud Hampshire’is. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Santa Montefiore menukast „Deverillide kroonika” sarjast on varem ilmunud „Armastuse ja sõja laulud” (2017), „Deverilli lossi tütred” (2018), „Deverillide viimane saladus” (2019) ja „Salatunnid” (2021).Näita rohkem ...
