(Ilmumisaeg: 2017, , 10.29 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789949622238)
„Kes meist poleks, vähemalt mõnigi kord, isekalt unistanud sellest, et ühel ilusal päeval jätta kus see ja teine kõik äriasjad, harjumused, tuttavad, koguni sõbrad, ning asuda elama mõnele võluvale saarele, ilma mingite murede ja kohustusteta ning –... eelkõige – ilma ajalehtedeta?”Nende lootustega lahkub George Sand Pariisist ühes oma laste ja armukese Frédéric Chopiniga. Ees ootab talv Mallorca saarel. „Talv Mallorcal” on liigutav ja pikantne lugu kahe armunu puhkusest, mis ometi saab varjutatud lugematute tagasilöökide poolt. Miljöö pakub äratundmisi romantilistest romaanidest: kõrged sinetavad mäed, sügavad orud, apelsinisalud ja kloostrivaremed. Ent ka külalislahkusetud ja ükskõiksed kohalikud, etteaimamatud loodusjõud, elementaarsemategi mugavuste puudumine. Nii mitu palet on sel võlusaarel, kus kõik näib esmapilgul maaliline, alustades talupoja onnist kuni räbaldunud põngerjani; saarel, kus kõik, kaasa arvatud kängunud kaktus teepervel, näib algul pakkuvat silmarõõmu...Näita rohkem ...
Elust Madeira saarel keset Atlandi ookeani, Euroopa rannikust 900 km ja Aafrikast 600 km kaugusel, kirjutab toimetaja Varje Talivee, kes elab seal juba üle kolme aasta. Ta jagab ka soovitusi, milliseid kohti saarel külastada.„Alustasin selle ... tillukese, aga nii mitmekesise saare elust kirjutamisega kaks ja pool aastat tagasi. Püüdsin kaante vahele talletada kogemused, millest võiks kellelegi abi või kasu olla.Madeira, paljude jaoks tuntud kui igavese kevade saar, Atlandi pärl ja Euroopa Havai, on uskumatult väike (pindala 741 km2) ning kõrgub keset üüratut ja sügavat ookeani. Samas tundus siin esmalt kõik nii suur. Lõputu ookeaniavarus ja hiiglaslikud lained, majesteetlikud kaljuseinad, sügavad-sügavad orud, taevas „ujuvad“ pilvelaevad, taimed, mida meie põhjamaalastena oleme harjunud nägema väikestena — jõulutähed, kaktused, võililled, mustikad kõrguvad siin mitmemeetriste puudena — või puudel rippuvad avokaadod, mis on suisa meloni mõõtu. Ja hiiglaslikud eukalüptid ning teised meie jaoks eksootilised puud, mille latvade nägemiseks peab pea kuklasse ajama. Ja värvid, need tunduvad siin selle ereda päikese all palju kirkamana. Aga teed on siin kitsad, neil vuravad autod väikesed, aiad tillukesed ja inimesed lühikesed. Ent südamed on madeiralastel suured ja soojad.Madeira on üks väga eriline, ainulaadne koht. Ja siia oma südant jätta on väga lihtne.“Näita rohkem ...
Oma reisidel on raamatu autor Lembe Mõttus rappunud kanabussis Guatemala kõrgmäestikus, veetnud mitu päeva Sahara kõrbes beduiinitelgis, säilitanud külma närvi, kui relvastatud politsei ta Mehhiko ööbussist välja ajas, püüdnud Belize’is maffiabossi ... käest kasudega raha vahetada, kannatanud kolmteist ööd India rongis prussakarünnakute all ja pääsenud eluga Paapua Uus-Guinea metsikute hõimude juurest. Seekord tõmbab ta koos hea sõbraga seljakoti selga, et võtta sihikule Vanuatu – väike saareriik Vaikse ookeani lõunaosas, kuhu reisides saab ajas paar sajandit tagasi minna, tundmata hirmu, et sind serveeritakse lihatükina maguskartuli kõrvale. See on maa, kus ajal pole mingit tähtsust, kus saab täide viia oma metsikus looduses ellujäämise fantaasiad, kus vulkaanid sülitavad väävlit, hõimud tantsivad maa peale tagasi esivanemate vaime ning hakkama tuleb saada ilma elektri ja kraaniveeta. Kalalootsikus, kastiautos või jala reisitakse ühest külast ja kavabaarist teise, et õppida tundma Vanuatu väikeste saarte elu ja sealseid värvikaid inimesi, kes kõik nagu ühest suust väidavad, et nemad ongi kõige õnnelikum rahvas Maa peal.Kujundaja: Lauri TuulikNäita rohkem ...
Vulkaanisaared keset Vaikset ookeani, kus juttude järgi valitseb igavene suvi, tunduvad kahele noorele pärast ülikooli lõpetamist just õige koht täiskasvanuelu eest põgenemiseks – nii kaugele Eestist, kõigist ja kõigest kui vähegi võimalik. ... Paradiisilikult valged liivarannad koos laineid püüdvate surfaritega ning lugematu arvu koskedega rikastatud troopiline loodus on lihtsalt vastupandamatud.Koos saarel viibivate eestlastega asume naabrite meelehärmiks kolmeteistkümnekesi elama väikeses kahetoalises korteris pealinna Honolulu turismisoonel Waikikis. Üheskoos õpime tundma nii looduse ilu kui Hawaii saarte maagilist väge ning oma teekonnal kohtume ekstsentrilise vanamehe Pauli, päikest vihkava Sonny ja mitme teise huvitava karakteriga. Ahjaa, kõige selle kõrval tuleb ka tööl käia ja tänavatel korda valvata. Kuidas? Siin aitab aloha!Näita rohkem ...
Türgi õpetas mulle, kui palju on elus ilusat. Ja kui palju rasket. Mulle tundus, et mina kuulun talle täielikult, aga Türgi ei kuulunud mulle hetkekski. Olin alati võõras, alati liiga eurooplane, liiga… vale. Kui küsitaks, kuidas võtaksin kokku oma ... välisõpingute kogemuse Türgis, siis ei oskaks ma vist tänaseni sellele vastata. Mul oli kaks väga erinevat ülikoolikogemust: ülikonservatiivses islamiinstituudis ja üliliberaalses rahvusvaheliste suhete instituudis. Ühes oli mind liiga palju ja teises liiga vähe.Minu päris lugu oli lõpuks nii palju enamat kui pelgalt ülikooliõpingud. See oli lugu ühe riigi tundmaõppimisest, sellesse ära armumisest ja lahkuminekust. Olen tänaseni veendunud, et maailmas ei ole teist niivõrd kaunist ja mitmekesist paika kui Türgi. Ja ometi olen veendunud ka selles, et mõnda paika on parem armastada kaugelt. Kirglikult, aga kaugelt.Näita rohkem ...
Paprikat kui Ungari sümbolit kohtab värvikate ja erikujuliste viljadena, pulbrite ja kreemidena, hautatult ja kuivatatuna, rahvariidetikandites, tapeedimustrites ja mujalgi. Seda maad iseloomustab aga veel palju huvitavat. Puudub vaid ... meri.Loodushuvilisi ootavad Põhja-Ungari pöögimetsad ja karstikoopad, Balatonis ja termaalbasseinides saab ravikümmelda, külalise võtavad oma rüppe jahedad veinikeldrid, mustlasmuusikaga rahvusrestoranid ja leidlikult sisustatud romukõrtsid. Ungarlased on vahetud ja südamlikud, armastavad palju süüa-juua ja hoolitsevad hästi ka külaliste eest.Minu tutvus Ungariga sai alguse juba aastakümneid tagasi, olen õppinud ungari keelt ja elanud perega Budapestis. Ungari muutis mind sallivamaks ja julgemaks.See ida ja lääne piiril asuv üle tuhandeaastane riik ei väsi üllatamast – igas mõttes.Näita rohkem ...
Napilt üle meie maja lendavad lennukid, nii et kodused lühtrid ja klaasriiulid kilisevad rütmikalt kaasa. Seda Lääne-Euroopa keskmes oleku pidevat meeldetuletust tasakaalustab naabrite kirg kanaliste vastu. Kuked ärkavad vara ja tseremoniaalselt. ... Pargis loobib üks vanamoor väsimatult kaigast puu otsa. Tuleb välja, et seal kasvavad täiesti söödavad kreeka pähklid. See illustreerib fantastiliselt Belgia elu, mis on täis nauditavaid veidrusi.Alustan ühes õpingutega Antwerpeni kuninglikus kunstiakadeemias ka iseseisvat elu – koos eluarmastusega. Luristame veinikastidest kokkuklopsitud laua taga lihtsat piimasuppi, ent iga toa kõrges laes kõlgub restorani mõõtu lühter. Eestlased klapivad belglastega väga hästi, kuna me oleme võrdselt veidrad. Eestlased lihtsalt ei kanna oma veidrusi sellise uhkusega välja. Õppetund!Näita rohkem ...
Brüssel ei võta end liiga tõsiselt. Ta on originaalne ja humoorikas, kaootiline ja muretu, vaba ja vabameelne. Brüssel on nagu sürrealist René Magritte’i kaelkirjak ðampusepokaalis – ta laseb asjadel olla nii, nagu nad on ja tahavad olla. Ja Brüssel... on igaühele täpselt selline, nagu ta tahaks, et see linn oleks.„Minu Brüssel“ räägib sõpruse tekkimisest ühe linnaga, mis esmapilgul tundus hall ja kõle, sest Brüssel hoiab oma parimad küljed turistide eest tihti varjus, avades end pigem neile, kes on valmis tõeliselt seiklema ja avastama. Iga sammu saadab keskmisest loomingulisem lähenemine ja parajas koguses absurdi. Kõik, mis esmapilgul tundub võimatu, on siin kahtlemata võimalik. Kõigega harjub. Kõik on suhtumise, perspektiivi ja prioriteetide küsimus. Isegi need 10 000 veidrat elamust kuus…Huvi Euroopa Liidu poliitika vastu viis Eestis ajakirjanikuna töötanud Inga Höglundi 2014. aastal Brüsselisse. Pärast tiheda sõela läbimist on ta 2020. aastast eluaegne euroametnik.Näita rohkem ...
Laura-Liisa Klaas, eesti koolist saadud inglise keel suus, oli 22 aastat vana, kui ta 2007. aasta septembris otsustas kaksikõe Ullaga minna sünnimaalt Suurbritanniasse õnne otsima. Täna elab ta koos elukaaslase Pauli ja maailma kõige laisema koeraga... Ðotimaal Elloni väikelinnas ning töötab shmu-nimelises heategevuslikus organisatsioonis tööalase konkurentsivõime tugitöötajana (Employability Support Worker).Vabal ajal tegeleb Laura kirjutamisega, autokaubikuga avastusretkede sooritamisega ning mõlalauaga keset järve loksumisega. „Peaasi, et kõigil ON lõbus” on raamatu alapealkiri ja ka Laura eesmärk elus, mistõttu võib teda „auväärsest east” hoolimata TikTokis janditamas ning rulluiskudel ukerdamas näha. Laural ja tema kaksikõel Ullal on oma taskuhääling Klaas Half Full, mida väljastatakse kord kuus.Laura-Liisa: „Mugavuspagulase päevaraamat” on blogilaadne üllitis minu elust. Kui seda lugu lühidalt kokku võtta, siis on ta minu Suurbritannias elatud aastate biograafia, mis näitab üht lõbusat teekonda läbi mitmete töökohtade, suhete ning reiside. Loodan, et tegemist on realistliku olustikukirjeldusega elust Suurbritannia mandril. Oma looga püüdsin avada välismaale-tööle-minna-soovijate silmi ning tutvustada mõningaid varjukülgi, näiteks seda, kui palju ma kodumaad ja koduseid taga igatsen ning kui kaheks kiskuv on elada sünnimaast ning emast eemal.Siiski ei mattu ma neil lehekülgedel musta masendusse, vaid vaatan optimistlikult edasi ning tunnen elust rõõmu. Nagu ka vana hea „Sigade revolutsiooni“ üks repliikidest teatab – „peaasi, et kõigil ON lõbus!”.”2024. aastal on Laura-Liisa ja ta õde mõlemad juba kinnisvara omanikud Ðotimaal ja õnnelikes suhetes „ning seda mitte ainult iseendaga,” nagu ütleb autor.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.57 Mb, Kirjastus: Regio OÜ, ISBN-13: 9789916700068)
Populaarne Briti telesaatejuht ja kirglik rännumees Simon Reeve rändab selles raamatus mööda lõunapöörijoont, läbides maailma kõige metsikumaid ning vähem tuntud paiku. Lõunapöörijoon on enam kui 35 000 km pikk ning kulgeb läbi Namiibia, Botswana, ... Lõuna-Aafrika Vabariigi, Mosambiigi, Madagaskari, Austraalia, Tðiili, Argentina, Paraguay ja Brasiilia.Reeve külastas oma reisil paiku, kus said ilmsiks mitmed nüüdseks tähelepanu keskmes olevad probleemid: kliima soojenemine, majanduslik mahajäämus, ületarbimine, epideemiad ja ebavõrdsus. Reeve vaatleb vääriskivide kaevandamist Madagaskaril, kogeb ununenud genotsiidi tagajärgi Namiibias, tunnistab Suure Korallrahu pleekimist ja Austraalia aborigeenide kannatusi. Ta räägib Aafrikas kogetu põhjal Hiina ambitsioonidest kolmandaid riike üles osta – ja praeguseks on see eriti Aafrika puhul omandanud kolossaalsed mõõtmed. Lõuna-Ameerika rännakud ja kohtumised põliselanikega toovad ehedalt esile looduslähedase elulaadi viimased võitlused pealetungiva tarbimiskultuuriga.Tänu Simon Reeve’i muhedale ja tihti eneseiroonilisele jutustamisstiilile on lõunapöörijoone reisiraamat ühtlasi nii mõnus kui ka avastamisrohke lugemine.Näita rohkem ...
Autor Mart Normet liigub Tenerifele tagasi 2024. aastal, kümme aastat pärast raamatu ilmumist.Uus pere, uued emotsioonid – mis on muutunud, kuidas võidelda prussakatega ja skvotteritega, kuidas soetada Tenerifele kinnisvara?Näita rohkem ...
Ma palun teid Valge Raketi pardale! Algab sõit veini- ja toiduparadiisi.Võtan kõiki kaasa koolipinki, degustatsiooniklassi ja viinamarjapõldudele, Cognaci kummituslossi ja destilleerimismasinate keskele. Tutvustan teile maailma parimaid veine, nende... valmistajaid ja isegi Mel Gibsonit.Veetsin 1642 hommiku-, lõuna- ja õhtusööki croissant’ide ja chocolatine’ide maal: maailma veinipealinnas Bordeaux’s, selle imekaunis ümbruses ja Cognaci piirkonna südames. Nii süttis minus armastus Prantsusmaa vastu.Vein ei ole mingi tavaline jook, vaid teadus ja kunst, mis põimunud läbi põlvkondade. Ça, c’est la vraie France – see on tõeline Prantsusmaa.Näita rohkem ...
„Kes siis Kanaari saari ei teaks? Ma olen käinud Kanaaridel ja minu sugulased ka! Aga millisel saarel täpselt? Ei noh, Kanaaridel…“ Niisuguseid mõtteahelaid ma giiditöös ikka vahel kohtan.Mõnusas rütmis tiksuv saarerühm keset Atlandi ookeani – ... administratiivselt Euroopa ja geograafiliselt Aafrika – koosneb 13 saarest. Või on neid isegi 14, kui aeg-ajalt ennast ilmutav miraaþsaar ka sisse arvata? Asustatud saari on kokku kaheksa. Raamatu käigus teeme tiiru peale kõigile kaheksale, koos seiklustega, mis on minuga juhtunud kümmekonna aasta jooksul, mil olen Kanaaridega seotud. Mil moel saada autokönniga üles püstloodis mäest? Millised nipid aitavad merehaiguse vastu? Mis tunne on olla vulkaani sees? Mida peale hakata Saharast saabunud kõrbetuule korral? Mismoodi rannakülas Marilyn Monroe seelikuetendusi korraldada? Mida peale hakata kentsakate naabrite, torkavate kaktuste ja suurte prussakatega? Kanaaridel juba igav ei hakka!Näita rohkem ...
Järg raamatule „Samose päevaraamatud. Kadunud maailma otsimas“.See raamat on Kreeka elust, väljavõte napilt poole aasta lõikes.Talvepäevik 2023–2024 kõneleb ühest talvest Kreekamaal, Samose saarel, selle edelaosas, mõne kõrvalepõikega ka mujale: ... mandrile – Thessalonikisse soojaveeallikatele, Ateenasse ning korra ka Syrosele. Enamuse ajast räägib see päevik minu elust ja tööst Lääne-Samosel. Päeva rutiinist, tegemistest, hommikutest ja õhtutest, mõtetest, unistustest. Unenägudestki.Kreekale on omane elujaatav nukrus, kaunis melanhoolia, tasane jälgimine, aupaklik hoiak looduse ja jumala suursugususe ees. Nii nagu Camus seda oma elu hilisemates mõtisklustes kirjeldab. Ma käesoleva teosega tahan näidata Kreeka elu realistlikumat palet, selle täiesti igapäevast nägu; unustamata siiski unistusi, miraaþe, unenägusid ning selle maa maagiat.Aldo Maksimov (s 1972) on töötanud ajakirjanduses, Tartu Botaanikaaias, Tartu Varumiskontoris, Eesti Vanglate raamatukogu juhina, Saaremaa Muuseumi arendusjuhina jpm kohtades. Ta on aastaid elanud perega Kreekas Samose saarel. Abikaasa Marioniga peavad nad Samosel kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid, mille sügis-kevadisteks residentideks on peamiselt tegelased Eesti loomeliitudest, aga ka kaugtöö tegijad, noored pensionärid ja muud elukunstnikud.Näita rohkem ...
Mida teha, kui Sri Lanka annab endast märku juba lapsepõlves? Lennata kohale, saada aru, et see on minu koht, ja leida põhjus sinna ikka ja jälle tagasi minna. See kõik saab juhtuda, kui elu avab õiged uksed – ülikooli uksed. Järgnevad kutsed ... õpetama, konverentsidele esinema, üliõpilasi juhendama.Boonusena on see saareriik nagu Eesti: väike, asub hiigelsuure naabri külje all, suurima kogukonna emakeelt ei räägita kusagil mujal maailmas, suurimad kogukonnad mujal ilmas paiknevad Austraalias ja Kanadas. Mis veel? Sajanditepikkune võõrvõim, mõne kavalpea soov ratsa rikkaks saada, ja muidugi oma maa üle uhked, esmapilgul reserveeritud, kuid tegelikult suure südamega ja lahked inimesed.Hea küll, erinevusi on ka ja just nende pärast tasubki Sri Lankale sõita: elevandid ja varaanid, troopiline niiske kuumus ja taimede lopsakus, vürtsikad road, võimsad budistlikud templid ja hinduistlikud pühamud.Näita rohkem ...
Matkaautoga maailma otsaSain Mutilt sünnipäevakingiks oliivipuu. Päris ehtsa, tüve, võra ja juurtega oliivipuu. Konks on vaid selles, et see puu asub Itaalia lõunatipus. Ja nüüd me läheme seda puud vaatama.Teie võite kaasa tulla, sest just ... sellel reisil sünnib ka käesolev raamat. Raamat, kus ujub peale värskete mälestuste pinnale ka palju varasemaid, mis said kogutud eelmistel reisidel.Tulge, ma näitan teile Euroopat. Euroopat läbi Prikside silmade. Euroopat läbi matkaauto akna. Päris inimeste ja päris emotsioonidega Euroopat. Maitsvat Euroopat, ilusat Euroopat, sooja Euroopat, üllatusi täis Euroopat.Aga lähme siis maru aeglaselt ja rahulikult. Sest ainult nii saab õige tunde kätte.Näita rohkem ...
Lisapeatükis kõneleb autor sellest, mis on saanud temast ja raamatu tegelastest pärast seda, kui ta Eestisse naasis, samuti sellest, mis on juhtunud hiljem Prantsusmaale reisides.Näita rohkem ...
Raamatu ilmumisest viis aastat hiljem kirjutab autor, mis on saanud temast ja Tenerifest pärast seda, kui maailm käis uperkuuti ehk algas koroonapandeemia. Näiteks sellest, kui karmid reeglid saarel valitsesid ja kuidas ta korraldas ... evakuatsioonilennu Tenerife eestlastele.Näita rohkem ...
Autor kirjeldab lisapeatükis, mis sai temast pärast purjekaga maailmale ringi peale tegemist nii eraelus kui purjetamismaailmas. Ta võttis osa võistlusest, kus tulebüksinda ümber maailma purjetada samasuguste purjekategaja samasuguse varustusega, ... nagu oli siis.Samuti leiab raamatu lõpust ruutkoodi, mille kaudu saab vaadata autorist tehtud dokumentaalfilmi 252 päeva üksindust treilerit.Näita rohkem ...
