(Ilmumisaeg: 2017, , 10.29 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789949622238)
„Kes meist poleks, vähemalt mõnigi kord, isekalt unistanud sellest, et ühel ilusal päeval jätta kus see ja teine kõik äriasjad, harjumused, tuttavad, koguni sõbrad, ning asuda elama mõnele võluvale saarele, ilma mingite murede ja kohustusteta ning –... eelkõige – ilma ajalehtedeta?”Nende lootustega lahkub George Sand Pariisist ühes oma laste ja armukese Frédéric Chopiniga. Ees ootab talv Mallorca saarel. „Talv Mallorcal” on liigutav ja pikantne lugu kahe armunu puhkusest, mis ometi saab varjutatud lugematute tagasilöökide poolt. Miljöö pakub äratundmisi romantilistest romaanidest: kõrged sinetavad mäed, sügavad orud, apelsinisalud ja kloostrivaremed. Ent ka külalislahkusetud ja ükskõiksed kohalikud, etteaimamatud loodusjõud, elementaarsemategi mugavuste puudumine. Nii mitu palet on sel võlusaarel, kus kõik näib esmapilgul maaliline, alustades talupoja onnist kuni räbaldunud põngerjani; saarel, kus kõik, kaasa arvatud kängunud kaktus teepervel, näib algul pakkuvat silmarõõmu...Näita rohkem ...
Elust Madeira saarel keset Atlandi ookeani, Euroopa rannikust 900 km ja Aafrikast 600 km kaugusel, kirjutab toimetaja Varje Talivee, kes elab seal juba üle kolme aasta. Ta jagab ka soovitusi, milliseid kohti saarel külastada.„Alustasin selle ... tillukese, aga nii mitmekesise saare elust kirjutamisega kaks ja pool aastat tagasi. Püüdsin kaante vahele talletada kogemused, millest võiks kellelegi abi või kasu olla.Madeira, paljude jaoks tuntud kui igavese kevade saar, Atlandi pärl ja Euroopa Havai, on uskumatult väike (pindala 741 km2) ning kõrgub keset üüratut ja sügavat ookeani. Samas tundus siin esmalt kõik nii suur. Lõputu ookeaniavarus ja hiiglaslikud lained, majesteetlikud kaljuseinad, sügavad-sügavad orud, taevas „ujuvad“ pilvelaevad, taimed, mida meie põhjamaalastena oleme harjunud nägema väikestena — jõulutähed, kaktused, võililled, mustikad kõrguvad siin mitmemeetriste puudena — või puudel rippuvad avokaadod, mis on suisa meloni mõõtu. Ja hiiglaslikud eukalüptid ning teised meie jaoks eksootilised puud, mille latvade nägemiseks peab pea kuklasse ajama. Ja värvid, need tunduvad siin selle ereda päikese all palju kirkamana. Aga teed on siin kitsad, neil vuravad autod väikesed, aiad tillukesed ja inimesed lühikesed. Ent südamed on madeiralastel suured ja soojad.Madeira on üks väga eriline, ainulaadne koht. Ja siia oma südant jätta on väga lihtne.“Näita rohkem ...
Oma reisidel on raamatu autor Lembe Mõttus rappunud kanabussis Guatemala kõrgmäestikus, veetnud mitu päeva Sahara kõrbes beduiinitelgis, säilitanud külma närvi, kui relvastatud politsei ta Mehhiko ööbussist välja ajas, püüdnud Belize’is maffiabossi ... käest kasudega raha vahetada, kannatanud kolmteist ööd India rongis prussakarünnakute all ja pääsenud eluga Paapua Uus-Guinea metsikute hõimude juurest. Seekord tõmbab ta koos hea sõbraga seljakoti selga, et võtta sihikule Vanuatu – väike saareriik Vaikse ookeani lõunaosas, kuhu reisides saab ajas paar sajandit tagasi minna, tundmata hirmu, et sind serveeritakse lihatükina maguskartuli kõrvale. See on maa, kus ajal pole mingit tähtsust, kus saab täide viia oma metsikus looduses ellujäämise fantaasiad, kus vulkaanid sülitavad väävlit, hõimud tantsivad maa peale tagasi esivanemate vaime ning hakkama tuleb saada ilma elektri ja kraaniveeta. Kalalootsikus, kastiautos või jala reisitakse ühest külast ja kavabaarist teise, et õppida tundma Vanuatu väikeste saarte elu ja sealseid värvikaid inimesi, kes kõik nagu ühest suust väidavad, et nemad ongi kõige õnnelikum rahvas Maa peal.Kujundaja: Lauri TuulikNäita rohkem ...
Vulkaanisaared keset Vaikset ookeani, kus juttude järgi valitseb igavene suvi, tunduvad kahele noorele pärast ülikooli lõpetamist just õige koht täiskasvanuelu eest põgenemiseks – nii kaugele Eestist, kõigist ja kõigest kui vähegi võimalik. ... Paradiisilikult valged liivarannad koos laineid püüdvate surfaritega ning lugematu arvu koskedega rikastatud troopiline loodus on lihtsalt vastupandamatud.Koos saarel viibivate eestlastega asume naabrite meelehärmiks kolmeteistkümnekesi elama väikeses kahetoalises korteris pealinna Honolulu turismisoonel Waikikis. Üheskoos õpime tundma nii looduse ilu kui Hawaii saarte maagilist väge ning oma teekonnal kohtume ekstsentrilise vanamehe Pauli, päikest vihkava Sonny ja mitme teise huvitava karakteriga. Ahjaa, kõige selle kõrval tuleb ka tööl käia ja tänavatel korda valvata. Kuidas? Siin aitab aloha!Näita rohkem ...
Türgi õpetas mulle, kui palju on elus ilusat. Ja kui palju rasket. Mulle tundus, et mina kuulun talle täielikult, aga Türgi ei kuulunud mulle hetkekski. Olin alati võõras, alati liiga eurooplane, liiga… vale. Kui küsitaks, kuidas võtaksin kokku oma ... välisõpingute kogemuse Türgis, siis ei oskaks ma vist tänaseni sellele vastata. Mul oli kaks väga erinevat ülikoolikogemust: ülikonservatiivses islamiinstituudis ja üliliberaalses rahvusvaheliste suhete instituudis. Ühes oli mind liiga palju ja teises liiga vähe.Minu päris lugu oli lõpuks nii palju enamat kui pelgalt ülikooliõpingud. See oli lugu ühe riigi tundmaõppimisest, sellesse ära armumisest ja lahkuminekust. Olen tänaseni veendunud, et maailmas ei ole teist niivõrd kaunist ja mitmekesist paika kui Türgi. Ja ometi olen veendunud ka selles, et mõnda paika on parem armastada kaugelt. Kirglikult, aga kaugelt.Näita rohkem ...
Paprikat kui Ungari sümbolit kohtab värvikate ja erikujuliste viljadena, pulbrite ja kreemidena, hautatult ja kuivatatuna, rahvariidetikandites, tapeedimustrites ja mujalgi. Seda maad iseloomustab aga veel palju huvitavat. Puudub vaid ... meri.Loodushuvilisi ootavad Põhja-Ungari pöögimetsad ja karstikoopad, Balatonis ja termaalbasseinides saab ravikümmelda, külalise võtavad oma rüppe jahedad veinikeldrid, mustlasmuusikaga rahvusrestoranid ja leidlikult sisustatud romukõrtsid. Ungarlased on vahetud ja südamlikud, armastavad palju süüa-juua ja hoolitsevad hästi ka külaliste eest.Minu tutvus Ungariga sai alguse juba aastakümneid tagasi, olen õppinud ungari keelt ja elanud perega Budapestis. Ungari muutis mind sallivamaks ja julgemaks.See ida ja lääne piiril asuv üle tuhandeaastane riik ei väsi üllatamast – igas mõttes.Näita rohkem ...
Napilt üle meie maja lendavad lennukid, nii et kodused lühtrid ja klaasriiulid kilisevad rütmikalt kaasa. Seda Lääne-Euroopa keskmes oleku pidevat meeldetuletust tasakaalustab naabrite kirg kanaliste vastu. Kuked ärkavad vara ja tseremoniaalselt. ... Pargis loobib üks vanamoor väsimatult kaigast puu otsa. Tuleb välja, et seal kasvavad täiesti söödavad kreeka pähklid. See illustreerib fantastiliselt Belgia elu, mis on täis nauditavaid veidrusi.Alustan ühes õpingutega Antwerpeni kuninglikus kunstiakadeemias ka iseseisvat elu – koos eluarmastusega. Luristame veinikastidest kokkuklopsitud laua taga lihtsat piimasuppi, ent iga toa kõrges laes kõlgub restorani mõõtu lühter. Eestlased klapivad belglastega väga hästi, kuna me oleme võrdselt veidrad. Eestlased lihtsalt ei kanna oma veidrusi sellise uhkusega välja. Õppetund!Näita rohkem ...
Brüssel ei võta end liiga tõsiselt. Ta on originaalne ja humoorikas, kaootiline ja muretu, vaba ja vabameelne. Brüssel on nagu sürrealist René Magritte’i kaelkirjak šampusepokaalis – ta laseb asjadel olla nii, nagu nad on ja tahavad olla. Ja Brüssel... on igaühele täpselt selline, nagu ta tahaks, et see linn oleks.„Minu Brüssel“ räägib sõpruse tekkimisest ühe linnaga, mis esmapilgul tundus hall ja kõle, sest Brüssel hoiab oma parimad küljed turistide eest tihti varjus, avades end pigem neile, kes on valmis tõeliselt seiklema ja avastama. Iga sammu saadab keskmisest loomingulisem lähenemine ja parajas koguses absurdi. Kõik, mis esmapilgul tundub võimatu, on siin kahtlemata võimalik. Kõigega harjub. Kõik on suhtumise, perspektiivi ja prioriteetide küsimus. Isegi need 10 000 veidrat elamust kuus…Huvi Euroopa Liidu poliitika vastu viis Eestis ajakirjanikuna töötanud Inga Höglundi 2014. aastal Brüsselisse. Pärast tiheda sõela läbimist on ta 2020. aastast eluaegne euroametnik.Näita rohkem ...
Laura-Liisa Klaas, eesti koolist saadud inglise keel suus, oli 22 aastat vana, kui ta 2007. aasta septembris otsustas kaksikõe Ullaga minna sünnimaalt Suurbritanniasse õnne otsima. Täna elab ta koos elukaaslase Pauli ja maailma kõige laisema koeraga... Šotimaal Elloni väikelinnas ning töötab shmu-nimelises heategevuslikus organisatsioonis tööalase konkurentsivõime tugitöötajana (Employability Support Worker).Vabal ajal tegeleb Laura kirjutamisega, autokaubikuga avastusretkede sooritamisega ning mõlalauaga keset järve loksumisega. „Peaasi, et kõigil ON lõbus” on raamatu alapealkiri ja ka Laura eesmärk elus, mistõttu võib teda „auväärsest east” hoolimata TikTokis janditamas ning rulluiskudel ukerdamas näha. Laural ja tema kaksikõel Ullal on oma taskuhääling Klaas Half Full, mida väljastatakse kord kuus.Laura-Liisa: „Mugavuspagulase päevaraamat” on blogilaadne üllitis minu elust. Kui seda lugu lühidalt kokku võtta, siis on ta minu Suurbritannias elatud aastate biograafia, mis näitab üht lõbusat teekonda läbi mitmete töökohtade, suhete ning reiside. Loodan, et tegemist on realistliku olustikukirjeldusega elust Suurbritannia mandril. Oma looga püüdsin avada välismaale-tööle-minna-soovijate silmi ning tutvustada mõningaid varjukülgi, näiteks seda, kui palju ma kodumaad ja koduseid taga igatsen ning kui kaheks kiskuv on elada sünnimaast ning emast eemal.Siiski ei mattu ma neil lehekülgedel musta masendusse, vaid vaatan optimistlikult edasi ning tunnen elust rõõmu. Nagu ka vana hea „Sigade revolutsiooni“ üks repliikidest teatab – „peaasi, et kõigil ON lõbus!”.”2024. aastal on Laura-Liisa ja ta õde mõlemad juba kinnisvara omanikud Šotimaal ja õnnelikes suhetes „ning seda mitte ainult iseendaga,” nagu ütleb autor.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.57 Mb, Kirjastus: Regio OÜ, ISBN-13: 9789916700068)
Populaarne Briti telesaatejuht ja kirglik rännumees Simon Reeve rändab selles raamatus mööda lõunapöörijoont, läbides maailma kõige metsikumaid ning vähem tuntud paiku. Lõunapöörijoon on enam kui 35 000 km pikk ning kulgeb läbi Namiibia, Botswana, ... Lõuna-Aafrika Vabariigi, Mosambiigi, Madagaskari, Austraalia, Tšiili, Argentina, Paraguay ja Brasiilia.Reeve külastas oma reisil paiku, kus said ilmsiks mitmed nüüdseks tähelepanu keskmes olevad probleemid: kliima soojenemine, majanduslik mahajäämus, ületarbimine, epideemiad ja ebavõrdsus. Reeve vaatleb vääriskivide kaevandamist Madagaskaril, kogeb ununenud genotsiidi tagajärgi Namiibias, tunnistab Suure Korallrahu pleekimist ja Austraalia aborigeenide kannatusi. Ta räägib Aafrikas kogetu põhjal Hiina ambitsioonidest kolmandaid riike üles osta – ja praeguseks on see eriti Aafrika puhul omandanud kolossaalsed mõõtmed. Lõuna-Ameerika rännakud ja kohtumised põliselanikega toovad ehedalt esile looduslähedase elulaadi viimased võitlused pealetungiva tarbimiskultuuriga.Tänu Simon Reeve’i muhedale ja tihti eneseiroonilisele jutustamisstiilile on lõunapöörijoone reisiraamat ühtlasi nii mõnus kui ka avastamisrohke lugemine.Näita rohkem ...
Autor Mart Normet liigub Tenerifele tagasi 2024. aastal, kümme aastat pärast raamatu ilmumist.Uus pere, uued emotsioonid – mis on muutunud, kuidas võidelda prussakatega ja skvotteritega, kuidas soetada Tenerifele kinnisvara?Näita rohkem ...
Ma palun teid Valge Raketi pardale! Algab sõit veini- ja toiduparadiisi.Võtan kõiki kaasa koolipinki, degustatsiooniklassi ja viinamarjapõldudele, Cognaci kummituslossi ja destilleerimismasinate keskele. Tutvustan teile maailma parimaid veine, nende... valmistajaid ja isegi Mel Gibsonit.Veetsin 1642 hommiku-, lõuna- ja õhtusööki croissant’ide ja chocolatine’ide maal: maailma veinipealinnas Bordeaux’s, selle imekaunis ümbruses ja Cognaci piirkonna südames. Nii süttis minus armastus Prantsusmaa vastu.Vein ei ole mingi tavaline jook, vaid teadus ja kunst, mis põimunud läbi põlvkondade. Ça, c’est la vraie France – see on tõeline Prantsusmaa.Näita rohkem ...
„Kes siis Kanaari saari ei teaks? Ma olen käinud Kanaaridel ja minu sugulased ka! Aga millisel saarel täpselt? Ei noh, Kanaaridel…“ Niisuguseid mõtteahelaid ma giiditöös ikka vahel kohtan.Mõnusas rütmis tiksuv saarerühm keset Atlandi ookeani – ... administratiivselt Euroopa ja geograafiliselt Aafrika – koosneb 13 saarest. Või on neid isegi 14, kui aeg-ajalt ennast ilmutav miraažsaar ka sisse arvata? Asustatud saari on kokku kaheksa. Raamatu käigus teeme tiiru peale kõigile kaheksale, koos seiklustega, mis on minuga juhtunud kümmekonna aasta jooksul, mil olen Kanaaridega seotud. Mil moel saada autokönniga üles püstloodis mäest? Millised nipid aitavad merehaiguse vastu? Mis tunne on olla vulkaani sees? Mida peale hakata Saharast saabunud kõrbetuule korral? Mismoodi rannakülas Marilyn Monroe seelikuetendusi korraldada? Mida peale hakata kentsakate naabrite, torkavate kaktuste ja suurte prussakatega? Kanaaridel juba igav ei hakka!Näita rohkem ...
Järg raamatule „Samose päevaraamatud. Kadunud maailma otsimas“.See raamat on Kreeka elust, väljavõte napilt poole aasta lõikes.Talvepäevik 2023–2024 kõneleb ühest talvest Kreekamaal, Samose saarel, selle edelaosas, mõne kõrvalepõikega ka mujale: ... mandrile – Thessalonikisse soojaveeallikatele, Ateenasse ning korra ka Syrosele. Enamuse ajast räägib see päevik minu elust ja tööst Lääne-Samosel. Päeva rutiinist, tegemistest, hommikutest ja õhtutest, mõtetest, unistustest. Unenägudestki.Kreekale on omane elujaatav nukrus, kaunis melanhoolia, tasane jälgimine, aupaklik hoiak looduse ja jumala suursugususe ees. Nii nagu Camus seda oma elu hilisemates mõtisklustes kirjeldab. Ma käesoleva teosega tahan näidata Kreeka elu realistlikumat palet, selle täiesti igapäevast nägu; unustamata siiski unistusi, miraaže, unenägusid ning selle maa maagiat.Aldo Maksimov (s 1972) on töötanud ajakirjanduses, Tartu Botaanikaaias, Tartu Varumiskontoris, Eesti Vanglate raamatukogu juhina, Saaremaa Muuseumi arendusjuhina jpm kohtades. Ta on aastaid elanud perega Kreekas Samose saarel. Abikaasa Marioniga peavad nad Samosel kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid, mille sügis-kevadisteks residentideks on peamiselt tegelased Eesti loomeliitudest, aga ka kaugtöö tegijad, noored pensionärid ja muud elukunstnikud.Näita rohkem ...
Mida teha, kui Sri Lanka annab endast märku juba lapsepõlves? Lennata kohale, saada aru, et see on minu koht, ja leida põhjus sinna ikka ja jälle tagasi minna. See kõik saab juhtuda, kui elu avab õiged uksed – ülikooli uksed. Järgnevad kutsed ... õpetama, konverentsidele esinema, üliõpilasi juhendama.Boonusena on see saareriik nagu Eesti: väike, asub hiigelsuure naabri külje all, suurima kogukonna emakeelt ei räägita kusagil mujal maailmas, suurimad kogukonnad mujal ilmas paiknevad Austraalias ja Kanadas. Mis veel? Sajanditepikkune võõrvõim, mõne kavalpea soov ratsa rikkaks saada, ja muidugi oma maa üle uhked, esmapilgul reserveeritud, kuid tegelikult suure südamega ja lahked inimesed.Hea küll, erinevusi on ka ja just nende pärast tasubki Sri Lankale sõita: elevandid ja varaanid, troopiline niiske kuumus ja taimede lopsakus, vürtsikad road, võimsad budistlikud templid ja hinduistlikud pühamud.Näita rohkem ...
Matkaautoga maailma otsaSain Mutilt sünnipäevakingiks oliivipuu. Päris ehtsa, tüve, võra ja juurtega oliivipuu. Konks on vaid selles, et see puu asub Itaalia lõunatipus. Ja nüüd me läheme seda puud vaatama.Teie võite kaasa tulla, sest just ... sellel reisil sünnib ka käesolev raamat. Raamat, kus ujub peale värskete mälestuste pinnale ka palju varasemaid, mis said kogutud eelmistel reisidel.Tulge, ma näitan teile Euroopat. Euroopat läbi Prikside silmade. Euroopat läbi matkaauto akna. Päris inimeste ja päris emotsioonidega Euroopat. Maitsvat Euroopat, ilusat Euroopat, sooja Euroopat, üllatusi täis Euroopat.Aga lähme siis maru aeglaselt ja rahulikult. Sest ainult nii saab õige tunde kätte.Näita rohkem ...
Lisapeatükis kõneleb autor sellest, mis on saanud temast ja raamatu tegelastest pärast seda, kui ta Eestisse naasis, samuti sellest, mis on juhtunud hiljem Prantsusmaale reisides.Näita rohkem ...
Raamatu ilmumisest viis aastat hiljem kirjutab autor, mis on saanud temast ja Tenerifest pärast seda, kui maailm käis uperkuuti ehk algas koroonapandeemia. Näiteks sellest, kui karmid reeglid saarel valitsesid ja kuidas ta korraldas ... evakuatsioonilennu Tenerife eestlastele.Näita rohkem ...
Autor kirjeldab lisapeatükis, mis sai temast pärast purjekaga maailmale ringi peale tegemist nii eraelus kui purjetamismaailmas. Ta võttis osa võistlusest, kus tulebüksinda ümber maailma purjetada samasuguste purjekategaja samasuguse varustusega, ... nagu oli siis.Samuti leiab raamatu lõpust ruutkoodi, mille kaudu saab vaadata autorist tehtud dokumentaalfilmi 252 päeva üksindust treilerit.Näita rohkem ...
Kolmkümmend aastat tagasi, kui giidina tööle asusin, oleks võinud reis Kreekasse jääda mulle elu viimaseks. Saatusel olid aga hullemad plaanid: ma pidin jääma Kreekasse kuudeks, siis aastateks ja õppima ära kohaliku keele.Raamatus on 2015. ja 2024. ... aastal kirjutatud lisapeatükid, mis jutustavad pankrotiohust, põrgust püünele tõusust, koroonaajast, aga ka sellest, mis raamatu tegelastest saanud on.Näita rohkem ...
Kaheksa aastat pärast raamatu ilmumist kirjutatud lisapeatükis kirjeldab autor, mis on saanud neist, kes temaga moemagistrantuuris koos õppisid, ja mis sorti moega ta ise praegu tegeleb. Samuti saame teada Londoni salapaikadest!Näita rohkem ...
Riigikeel on inglise keel, ajavöönd on Eestiga sama, kliima talutav, ehkki riik asub ekvaatoril. Mentaliteet on teine ja tasapisi sulandub autor Keeniasse. Sõidab koos kohalikega, sööb koos kohalikega, kükitab augu kohal sarnaselt kohalikele. Samal ... ajal reisib ta iseendasse, oma piiravate uskumuste ja programmeeritud käitumismallide taha.Näita rohkem ...
On möödunud juba kolmteist aastat sellest, kui minu Kanada lugu kirja sai. Kas Kanada on mulle selle ajagarohkem omaks saanud? Kindlasti on ta pugenud päris kõvasti mu igasse rakukesse. Aga Kanada telesaadeteasemel eelistame ikka Eesti omasid ja ... köögis võib iga nädal tunda musta leiva lõhna.Jutustan veel, mis on saanud Toronto eestlaste kogukonnast ja Eesti Majast.Näita rohkem ...
2014. aastal valiti India peaministriks Narendra Modija optimismiaeg sai läbi. Poliitilised vaated, etniline kuuluvus,päritolu ja religioon muutusid ootamatult tähtsaks.Ometi India õitseb. H&M ja Ikea on saabunud. Nüüd võibigaüks Mumbais või ... Bengalurus osta plastist pannilabidaid jakõndida monotoonse Skandinaavia disaini vahel. Inseneridepõlvkond on vahetunud hipsterite põlvkonna vastu. Delhisavati ridamisi üledisainitud kohvikuid, kus toit mahub supilusikaleja hipsterid saavad võrrelda oma sotsmeediakontosid.Raamatu ilmumisest kaheksa aastat hiljem kirjutatud lisapeatükis tuleb juttu ka sellest, mis on saanud raamatu tegelastest.Näita rohkem ...
Island. See peaaegu inimtühi saar kaugel keset Atlandi ookeani on ilmselt Euroopa kõige eksootilisem kant. Keeleliselt on Island otsekui külmkapp, kus on aastatuhandeid alal hoitud Põhjala keelt kõige ürgsemal kujul. Ürgne on ka loodus, mille pärast... turistid Islandile enamasti lähevad, otsima kirkaid mägijärvi, põlvekõrgusi kasemetsi, vulkaanilise muda vikerkaarevärve. Vahel on see loodus ääretult võimas – maavärinate, vulkaanipursete või tapvate lumetormide ajal.Uues epiloogis räägib autor sellest, mis edasi sai. Lahvatas majanduskriis, purskas vulkaan. Kuid Island on kosunud – tundub, et ta väljub igast olukorrast võitjana.Näita rohkem ...
Ma õppisin seal, teravatipuliste mägede vahel, et minu rahutu hing ei ole tingimata halb asi. Ma kohtasin inimesi, kes avasid mulle oma südame, õppisin töötama sadade kelgukoertega, nägin mägesid, mis sundisid oma majesteetliku iluga hinge kinni ... pidama, aga eelkõige toimus muutus minu enese sees: ma õppisin iseennast usaldama.Kaksteist aastat hiljem vaatan oma Alaska-ajale tagasi. Vahepeal on palju juhtunud – ja ma olen leidnud oma kodu siin planeedil. Working holiday-viisaga rändamine on toonud mind maailmanurka, kuhu ma poleks eales arvanud, et püsima jään. Tuleb välja, et vahel on õnnetoovad lahendused seal, kust neid oodata ei oska.Näita rohkem ...
Ann Alari on oma elu jaganud Eesti ja Inglismaa vahel juba paarkümmend aastat. Tegutsemine (aja)kirjandusvaldkonnas ja mägimatkamise hobi on Anni viinud Inglismaa eri paikadesse, kuhu autor lugejagi kaasa võtab. Pandagu aga tassike teed valmis – ja ... rännak võib alata!2018. aastal lisandunud epiloogis jätkab autor oma rännakut juba Brexiti-meeleoludes, muutuval Inglismaal.Näita rohkem ...
Jeruusalemm on erakordselt tundlik linn. Pole olemas teist paika maa peal, kus nii palju palvetataks, kus erinevad religioonid risti‐rästi läbipõimununa üksteise kõrval nõnda eksisteeriks ja kuhu inimesed saabuks nii suurte ootuste ja lootustega. ... Viise, kuidas Jeruusalemma kogeda, on lõpmatu hulk. Mina elasin Ida‐Jeruusalemmas, vene õigeusu kloostris keset araablaste küla, okupeeritud Palestiina aladel. Olin 28aastane, kui hakkasin seal tegema dokumentaalfilmi 82aastasest eesti nunnast ema Kseniast. Käisin läbi pika tee – idee tekkimisest kuni filmi “Õlimäe õied” valmimiseni läks seitse aastat.Raamatu lisapeatükis, kuus aastat hiljem, kirjeldan viimast kohtumist ema Kseniaga enne tema lahkumist.Näita rohkem ...
Öeldakse, et merelained käivad seitsmestes tsüklites – seitse suurt ja siis seitse väiksemat. Minu elu paistab ka seda numbrit omale eeskujuks võtvat. Näiteks seitse hooaega külapoes ja seejärel seitse aastat linnas, nautides maaelu isekalt vaid ... ilusatel suvekuudel.See ongi lugu poole kohaga rannatüdrukust ehk rannakeeli untsa-antsakast ja tema muutumisest täiskohaga rannanaiseks – läbi muretu 1990ndate lapsepõlve käisin vanaemaga kalal ja ehitasin sõpradega pilliroost onne, täiskasvanueas pidasin aga külapoodi ja mõisarestorani ning tegutsesin külavanemana. Mu Leesi külapoe rõõmud ja mured on kinni püütud ka dokumentaalsarja Eesti lood. Kõike seda tegin pealtnäha idüllilises Lahemaa rahvuspargis, mille vaatamisväärsusi saab avastada nii maalt kui õige randlasena merelt purjeka või aerulaua pealt. Meid ootavad mõisad, titekivid, vana papivabrik, raba, aga ka unistus jäätisest ja limonaadist.Näita rohkem ...
Elu on üks lõppematult kestev olevikuhetkning muudatusi selles saab tehavaid nüüd ja praegu. Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha ... raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna.Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju.Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja.Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou!KristjanUHHUDUURISENISEDREISID2002Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal2007Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan2011Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia20NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada näiteks rakendust Adobe Digital Editions kõige viimast versiooni.Näita rohkem ...
Metsik. Ohtlik. Saladuslik. Omal moel ilus. Sellised me kohtudes olime.Militaarse ajaloo tõttu polnud Naissaart ligi poole sajandi vältel isegi kaartidel, aga see saar on palju rohkemat kui miinilaod saare keskosas või põhjaotsa rannakaitsepatareid.... See on ka palju enamat kui paradiisi meenutavad liivarannad. Naissaare elanike koostöös leiavad aset omanäolised sündmused, mis meelitavad kohale inimesi üle Eesti, ja algatused, mis on pannud Naissaare kõige paremas mõttes kaardile tagasi.Raamatust leiab palju uskumatuid lugusid, kirjeldatud on mõndagi sellist, mida Naissaarel enam ei ole, leidub ka fakte, mida pole varem kirja pandud.Enesele teadvustamata omandasin saarel retkejuhina oskusi, mis on saanud minu tugevusteks. Kasvatasin enesekindlust ja südikust, mida on läinud vaja ajakirjanikuna tipp-poliitikutele ligi astudes või Šotimaale kolimise järel vabakutseliseks hakates.Näita rohkem ...
Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.Kümme aastat pärast ... raamatu ilmumist kirjutatud lisapeatükkides jutustan sellest, mis on saanud Gruusiast ja raamatu tegelastest. Samuti tuleb juttu DNA-jälgede ajamisest.Näita rohkem ...
Minu omapärane eluperiood Horvaatias algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad.Kui mu pooleaastane vabatahtlikuaeg läbi sai, hakkasid juhtuma kummalised asjad, ... mis mul saarelt ära ei lasknud minna…Kaheksa aastat hiljem on raamatule lisandunud värske, reisijatele mõeldud infopeatükk ning epiloog: mis on minu elust saanud, kes on mu ellu juurde tulnud? Elan taas Horvaatias ja uut on nii mõndagi.Näita rohkem ...
Asjata ei öelda, et Stanford on üks suur kaitsev mull, mis omakorda paikneb teise, Silicon Valley nimelise mulli sees, ja see asub omakorda veel suuremas, California-mullis. Sel mullil on vähe pistmist sellega, mis toimub mujal maailmas. Aga ... hoolimata ümbritsevast heaolust ja säravast päikesest on kohalik elanikkond kuidagi rahutu, nakkava viirusena levib hirm millestki olulisest ilma jääda ehk FOMO (fear of missing out). Jah, elu siin on väga kallis ja veidi ebamugav, aga sa oled selle tillukese protsendi seas maailma elanikkonnast, kes saab seda endale lubada! Seda tuletatakse sulle igal sammul meelde.Ede kirjeldab Californiat oma mullist. Raamatu uues epiloogis rändab Ede mitme aasta järel tagasi Californiasse ning kirjeldab, mis on saanud sealsetest tuttavatest kohtadest.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 115.57 Mb, Kirjastus: Kirjastus OM, ISBN-13: 9789949749461)
Käesolev fotokogumik on täienduseks raamatule Aasta Hispaanias. Tasuta*. Mida mu tuttavad arvavad, et ma Hispaanias teen ja mida tegelikult siin teen. Raamatu saad osta ja esimest 20 lehekülge tasuta lugeda Payhipi e-poest: ... https://payhip.com/b/LgSWj .Elasin ja töötasin Las Palmases, Gran Canarial 2023. aastal viis kuud. Töötamisest vabal ajal jalutasin sageli Las Palmase erinevates osades ning tutvusin linnaga. Selle käigus jäi mulle nii mõndagi silma ning tihti ka kaamera ette.Selle viie kuu jooksul jäädvustasin Las Palmase erinevatest osadest üle mitmesaja foto, millest sellesse raamatusse valisin neist välja 100 eksemplari.Selles üllitises ma pikka juttu rääkima ei hakka. Las Palmase kohta leiad nii öelda ametlikku infot ja minu muljeid raamatust Aasta Hispaanias. Tasuta*. Siin fotokogumikus jätan vaid iga foto alla pildiallkirja. Mitmete fotode alt leiad ka linkidega viited, millede alt saad ise täpsemat infot fotodel jäädvustatu kohta uurida.Käesolev fotokogumik ei koosne tüüpilistest turismimagnetitest objektidega fotodest. Püüan siin raamatus edasi anda Las Palmase mitmenäolisust, mis võib olla tüüpilisele turistile, kes ainult kesk- ja vanalinna ning võib olla ka mõnda suuremat suplusranda külastab, nägemata jääb.Loodan, et raamat ja Las Palmas Sulle meeldivad. Minu jaoks on see kindlasti üks lemmiklinnadest, mida kunagi külastanud olen.Head raamatu ja Las Palmase nautimist!TommiNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 71.89 Mb, Kirjastus: Kirjastus OM, ISBN-13: 9789949749447)
Ilmselt nii mõnigi raamatu pealkirja lugeja imestab ja küsib endamisi, kuidas on võimalik TASUTA Hispaanias või üldse mõnes riigis elada – ja niimoodi terve aasta? Räägin kõigest järjekorras.Kõigepealt on raamatus toodud piirkondade ja linnade ... lühitutvustused, mida külastanud olen. Seejärel kirjutan enda kogemustest ja muljetest neis piirkondades ning linnades. Raamatust leiad rohkelt infot ja kokku rohkem kui 130 fotot külastatud kohtadest.Muuhulgas leiad raamatust teavet:• minu elust ja tööst vabatahtlikuna, sealhulgas, mida tähendab vabatahtlikkuse alusel töötamine, samuti töötamise ja elamise meeldivatest ning ebameeldivatest külgedest;• kas ja kui palju on hispaania keelt vaja osata;• millised riided kaasa võtta ja miks? Milline on kliima erinevais paigus ning eri kõrgustel merepinnast;• mis on kaliima ja mida see endast kujutab;• millised on toiduainete hinnad;• miks on osade alkoholitoodete- ja kütuste hinnad oluliselt odavamad mandri-Euroopas müüdavatest;• bussi-, trammi- ja praamiliikluse kohta, • autoliikluse kohta;• kogemustest kohalikega;• kuidas ma 2718 meetrit kõrge Guajara mäe ja Hispaania ning Atlandi ookeani saarestiku kõrgeima tipu, 3718 meetrit kõrge Teide vulkaani otsas käisin;• ja palju muud Gran Canaria Las Palmase ning Tenerife, sealhulgas Teide Rahvuspargi kohta.Näita rohkem ...
Nende kaante vahelt leiad sa üsna ebahariliku reisiraamatu. Sellesse on kogutud värvikaid, ootamatuid ja õpetlikke reisijuhtumeid, mida autor on elu jooksul kogenud. Tema esimesed reisid toimusid noore inimesena Nõukogude impeeriumi viimasel paaril ... aastakümnel. Neist saab aimu, mida üldse reisimine tol ajal tähendas ja milleks kõigeks pidi sellel imedemaal ringi rännates valmis olema. Seejärel saad kaasa elada raudse eesriide taga üles kasvanud inimese esimestele erutavatele ja mõnikord koguni kentsakatele kokkupuudetele selle salapärase ja ahvatleva maailmaga, mis jäi teisele poole eesriiet ja millega kohanemiseks kulus üksjagu aega ja kogemusi. Nii jõuavad raamatus kirjeldatud reisid samm-sammult aina lähemale tänapäevale ja samal ajal järjest kaugemale laia maailma. Sa näed, kuidas muutuvad reisimuljed ajas ja ruumis ning kuidas need erinevad noore ja eaka inimese puhul.Raivo Mänd (snd 1954) on loodusteadlane, kes on oma elu pühendanud lindude sigimiskäitumise saladuste uurimisele. Pea kogu uue iseseisvusaja jooksul on ta olnud Tartu ülikooli professor, kes annab edasi teadmisi elusolendite käitumise evolutsioonilistest põhjustest. Lisaks arvukatele rahvusvahelistele teadusartiklitele on ta kirjutanud ka emakeelseid ilukirjandusliku kallakuga õpetlikke raamatuid: „Elukunstnikud“ (1998), „Poiss kadakaselt saarelt“ (2021) ja „Ürgema needus“ (2022).Näita rohkem ...
Raamatus kasvab ja areneb Lasnamäe koos autoriga 1990ndate algusest tänapäeva välja. Siit leiad sa kinnituse veendumusele, et Lasnamäe on tõepoolest üks jube kant, või hoopis imetled, kui palju võib siit leida ilu.100 000 inimest on ... pressitud ühesugustesse paneelmajadesse. Võiks arvata, et see ümbrus nüristab mõistuse, neljast küljest kõrguvad üheksakorruselised hooned rusuvad hinge, magala tapab individuaalsuse. Siin joostakse elu eest hulkuvate koerte ja kaklushimuliste poiste eest, võtmed surutud peopessa, südamelöögid kõrvades kajamas. Öösiti kostavad siin karjed ja püssipaugud, kuskil ehitab Pae tänava pommimees järjekordset pommi.Tõde on aga selles, et armastava kodu saab rajada ka üheksanda korruse pisikesse kahetoalisse korterisse. Üles võib kasvada ka katustel joostes, ehitusprahis mängides, põlevatel tühermaadel hängides.Raamatu autor on elanud kolmel mandril ja seitsmes riigis. Kodutunne tekib tal siiski vaid ühes kohas – Lasnamäel.***Lasnamäest jutustab ka Viktoria Ladõnskaja raamat Lasnamäe valge laev.Näita rohkem ...
Linn, mis ei mahu ühte riikiPiirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav.Küllap ... tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames.Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.Näita rohkem ...
Amazonase vihmametsa sügavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid seal ikka juhtub. Kogu sigrimigrit ümbritseb müstiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ägeda ja elu täis maailmaga – nüüd ... viin sinna seiklema ka teisi. Käesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rännata.Lisapeatükis saab aimu sellest, mis meie niiskes „hoovis“ raamatu ilmumisest viis aastat hiljem toimub.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 5.58 Mb, Kirjastus: Hea Tegu Pluss OÜ, ISBN-13: 9789916668887)
Portugal on Euroopa kõige läänepoolsem riik. Kui tekib soov minna kuskile ära, sõna otseses mõttes ära, siis Portugal sobib selleks ideaalselt.Raamat annab lugejale lühiülevaate Portost ja selle lähiümbrusest. See on ühe puhkuse väsitavate, aga ka ... põnevate ja lõbusate seikade meenutus. Siit leiad juhiseid ühistranspordiga seiklemiseks, saad teada, kui kerge või raske on leida kaubanduskeskusi ja milliste üllatuste osaliseks võid saada neid otsides; mis tunne on oma varbad päris ookeanis märjaks teha ja milliseid jalatseid tasub kanda, et jalgadele liiga ei teeks; mis on põnevaimad vaatamisväärsused, kuidas maitseb rahvustoit ja mis on peidus ühe plekist garaažiukse taga …Näita rohkem ...
1.2024Kolm pühvlit ja kaks hobust„Ohoo, sa oled Eestis, kauaks tulid?“ on tavaline küsimus, kui mõnd vana tuttavat või sõpra näen. „Sa ikka ei väsi!?“ imestatakse vastust kuuldes. Ei väsi. Mul on seda vaja. On vaja neid inimesi teistest kultuuridest... ja teise nahavärviga minu ümber.Armastan süüa karrit Bali rannas ja siis lennata järgmisele Indoneesia saarele. Nii olen sattunud Timoril festivalile, kus teisi turiste polegi. Tellinud külaelanikelt kokanduskursuse ja üllatunud, et toiduvalmistamiseks mõeldud siga alles ringi jookseb. Käinud Sumbal matusetseremoonial kadunukest ümber matmas ja laulnud kirikuõpetajatega karaoket. Koguni Lembonganile mesinädalaid veetma olen juhtunud.See viimane tähendab, et lõpuks ometi õnnestus mul tutvuda kohaliku naisega ja õppida tundma pruudiluna ehk pühvlite ja hobuste kinkimise keerulisi nüansse. See ei ole nali. Kas ja kui palju ma neid veiseid ostsin, saate teada sellest raamatust.Kui ma räägin oma lugu Indoneesias, öeldakse, et olin musta maagia mõju all…Näita rohkem ...
Kirjad UkrainastKunstnik Viktoria Berezina elas seitse kuud okupeeritud Hersonis. Ta kajastas kodulinnas ja Ukrainas toimuvat igapäevaselt, olles kirjavahetuses Tartus ja Peipsiveerel tegutseva galeristi Raul Oreškiniga. Kirjavahetusest kujunes ... avalik sõjapäevik ning autori siirad emotsioonid puudutasid paljusid. Tallinnas Venemaa saatkonna ees loeti Viktoria kirju ette ning need pälvisid Kultuuri Teo auhinna.Herson oli Ukraina ainus piirkondlik keskus, mille Venemaa vallutas. Üheksa kuud kestnud okupatsiooni ajal osutasid elanikud Vene vägedele pidevalt vastupanu. Venemaa tegevus tõi kaasa humanitaarkriisi, genotsiidi ja ökokatastroofi. Ukraina televisioon ja raadio lülitati välja, protestid keelati. Inimesed, kes keeldusid koostööst Venemaaga ega soovinud toetada rašismi, vahistati.Viktoria ja Raul näitasid meile, et kultuur võib olla tõhus võitlusvahend. Need kirjad saavad osaks kollektiivsest mälust, seovad meid kindla aja ja kohaga ning ei lase meil minevikku unustada, aga aitavad tulevikku rajada.KatkendidNäita rohkem ...
Minu jaoks on Itaaliaid olnud alati mitu. On see Itaalia, kust mu esiisad omal ajal lahkusid. On Itaalia, kust pärines mu ema koduses köögis valmistatud toit. On Itaalia, mida hakkasin noore mehena ikka ja jälle külastama ning avastama. On ... filmikunsti, muusika ja kirjanduse Itaalia. Ning on Itaalia, mis elab mu unenägudes. Üks Itaalia on see, kus tegutsevad Calabria bandiidid, Apuulia anarhistid ja Veneetsia meresõitjad. Ent samuti kätkeb Itaalia kirglike armulugude ja valusnaljakate perereiside maad, kus väikesed tüdrukud tahavad Pompeid üleni roosaks võõbata.Siinses raamatus püüan kõigist neist Itaaliatest ka teile jutustada. Tegu pole üksnes geograafilise seiklusega mööda Itaalia poolsaart, vaid ka rännakuga itaallaste mõttemaailma. Loodan, et tunnete sellest teekonnast rõõmu, ning soovitan võtta hakatuseks tassikese head espressot.Näita rohkem ...
Mida teha, kui põhjamaine külm teeb meele mõruks ja kui su adrenaliiniallikaks pole mitte langevarjuhüpped, vaid hüpped tundmatusse. Võtad ette ja kolid näiteks aastaks Lõuna-Prantsusmaale. Tead juba ette, et inglise keelega pole seal suurt midagi ... peale hakata, et lastel saab aasta prantsusekeelses koolis olema justkui ujuma õppimine pärast üle parda viskamist, et loobud vabatahtlikult oma kodust ja kogu tuttavast turvavõrgustikust, aga teed seda kõike siiski ja vaatad, mis juhtub.Tuleb välja, et juhtubki – kodu me ei leia, autosse murtakse sisse, prantsuse keel nõuab ajult igapäevast jõutreeningut, asjaajamise vaevalisus võib üleöö halliks muuta. Aga ka kõik see imeline, mille järgi me siia tulime. Elu lõunas on nautimiseks. Päike paistab, lavendlid lõhnavad, inimesed on rõõmsad ja jahe roosa vein on alati välja valatud. Kõik ilusa, koleda ja üllatava, mida me selle aasta jooksul Aix-en-Provence’is elades kogesime, panime nende kaante vahele! Lisaks maitsete ja lõhnade kirjeldustele, mida saate raamatust lugeda, annab autor katsetamiseks ka kümmekond retsepti, et Provence’i maitsed ja lõhn oma koju tuua.Juta on kirglik maailmarändur ja veel kirglikum toidugurmaan. Suurest armastusest toidu vastu asutas ta üle kümne aasta tagasi Umami poe, kust leiab erinevaid maailma maitseid. Tema sulest on varem ilmunud kolm raamatut: Samba, sake ja tšillikaun (Varrak, 2011), Tervislikud ürdid ja vürtsid (Varrak, 2013), Tervislikud õlid ja äädikad (Varrak, 2015).Näita rohkem ...
Kanavarbad ja kotijookPanustades kahekümneviieselt täispangale, satun justkui teisele planeedile. Maandun kriiskavalt kirevas Malaisias – rasside, kultuuride ja usundite sulatusahjus. Minu esimeseks koduks saab islamiriigi metropol Kuala ... Lumpur.Asudes tööle iluettevõttesse, mille asutaja tahab ehitada ilukummardajate sekti, ümbritsevad mind tööl üksnes kaunid hiinlannad. Värban Eestisse jäänud tüdruksõbra endale kolleegiks, kuid enne veel, kui ta kohale jõuab, saab mulle saatuslikuks kohtumine neiuga, kes röövib mu südame, ja nii leian end armukolmnurgast.Pärast üles-alla tõusu karjääriredelil jõuan malaislannast elukaaslasega tagasi kodusesse Eestisse – meie rollid on nüüd vahetunud ja ühtäkki näen kõike endale tuttavat uuest perspektiivist.Siin võikski mu lugu õnnelikult lõppeda, kuid tegelikult on pool sellest alles ees, sest pärast paari vaheaastat naasen Malaisiasse ja mu seiklused saavad sisse uue hoo, uues kuues. Seekord on kõik teisiti. Alustan taas nullist, proovin kätt suures meediaäris ja pakun kodu Kagu-Aasiat avastama tulnud seiklejatele.Näita rohkem ...
Absurdist Armumiseni on üks lugu, mis leiab aset Aleksandrias, Egiptuses. Tegemist ei ole niivõrd reisiraamatuga, kuivõrd ühe 25-aastase naise juhtumistejadaga, mis kaunistatud ilukirjandusliku palistusega.Raamatus kohtab hulgaliselt absurdseid ... olukordi, alates turismipolitsei peale karjumisest ja lõpetades kohalikes pulmades kontvõõraks käimistega. Sinna vahele veel õunaloopimised, abieluettepanekud, vestlused vaaraoga. Ja tegelikult on raamatus keskseks teemaks see, kuidas noore inglise keele õpetajana toime tulla absurdselt teistsuguse töö- ja õpetamiskultuuriga. Lisaks absurdile leiab raamatus palju pisaraid, naeru ja vihapurskeid, terake naiivsust ning ülepeakaela armumist. Absurdi armumist.Näita rohkem ...
Nõustumise ja vastupanu vahelTuneesia sattus minu ellu, kui järgnesin ettepanekule avastada maailma suurimat kõrbe. Sestpeale olen ikka ja jälle kuulanud südame kutset sinna naasta, nii juba üle kümne aasta. Kunstiajaloolasena kissitasin silmi ... erilises liivakollases valguses, mille on maalidele püüdnud kuulsad kunstnikud. Ajakirjanikuna vestlesin kitsekarjuste, pulmadeks valmistuvate pruutide ning kontoris räppivate IT-meestega. Intervjuud beduiinide ja berberitega sidusin oma raadiosaadetesse, pugedes nende sisselugemiseks selles rõõmus-lärmakas maailmas hotellitoa kappi. Naisena jälgisin, kuidas päikeselised hurmurid lasevad käiku vastupandamatud võlumisvõtted, et eurooplannade õrnuse igatsuse arvel täita oma taskuid ja ihasid. Gurmaanina avastasin datlite mesist maitset. Väsimatu rändurina leidsin Tuneesias rahuoaasi, kus lasta endast läbi voolata erilistel kogemustel ja elamustel, väreledes nõustumise ja vastupanu vahel.Näita rohkem ...
„Linnaosa, kus kellelgi ei ole kiire.“ Niimoodi kirjeldas mulle Karlovat meie tagatoas elav ukrainlanna Anna. Ometi ei tähenda see, et meil siin Karlovas midagi ei toimuks või et oleks liiga vaikne.Olen siin elades leidnud tasakaalu, mis aitab ... keskenduda tööle ja loomingule, kasvatada lapsi ja nautida elu. Õppisin pealinnast tulles kiiresti ära, et lisaks igapäevastele ülesannetele on hea, kui jääb aega ka elamiseks. Aega, et olla sõpradega koos, kalastada Emajõel või perega lauamänge mängida.Selle raamatu kaante vahel on mitmed minu jaoks tähtsad inimesed, kohad ja märkamised. See on minu Karlova. Linnaosa, kus kassid ja inimesed kõnnivad omapäi.Näita rohkem ...
