Karl August Hindrey (1875–1947) esimese kogumiku “Kirjad noortele” viit osa on raamatus nimetatud kirjadeks – Pariisist, kodust, Euroopast, Tartust, Eesti Vabariigist. Teise köite “Minu sajand” alajaotused on pealkirjastatud viie vaatusena. ... Kronoloogiliselt kuulusid esimese köite lood valdavalt 20. sajandi kolme esimesse kümnendisse, teise omad aastatesse 1927–1944. Sellal oli autor ajakirjanikutööst kui põhitegevusest juba loobunud. Raamatu esimeses vaatuses kohtab lugeja veel autori kommentaare Euroopa poliitiliste päevasündmuste kohta. Teine ja kolmas vaatus pakuvad peamiselt suviseid muljeid Pühajärvelt ja Käsmust. Neljas ja viies vaatus on pühendatud eeskätt eesti kultuurile, selles tegutsejatele, teostele ja suundumustele. On mõned lood vapratest sõjameestest, nagu Ernst Põdder ja Johan Pitka. Tuleb juttu vabadussõjalastest. Lõpuks tagasivaade Jaan Tõnissoni “Postimehele” ja 1940-ndate tumedate tundide kajastused.Näita rohkem ...
K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on ... laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n.-ö. “Parisiana”. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.Näita rohkem ...
Oskar Loorits (1900–1961) kuulus eesti rahvateadlaste avaraimas mõttes hiilgavasse plejaadi (Gustav Ränk, Eerik Laid, Ivar Paulson, ka Ilmar Talve), kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 1939–1944, kuid kelle saatus pillutas halastamatult... laia maailma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku “Meie, eestlased” esimene osa “Maagilisest mõtteviisist” koondab peamiselt Eestis ilmunud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring “Meie, pagulased” vahendab aastail 1946–1957 paguluses valminut-ilmunut eestluse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.Näita rohkem ...
August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või ... analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.Näita rohkem ...
J. M. Keynes (1883–1946) oli inglise majandusteadlane, riigitegelane ja filosoof, viljakas publitsist, kes osales aktiivselt seltskonnaüritustel ning elas mitmekesist ja huvitavat elu.Majanduspoliitika seisukohast oli kriitilise tähendusega tema ... mõte, et riigi majanduspoliitika erineb üksikute majandusagentide tegevuste summast, ehk teisisõnu pani Keynes aluse tänapäevasele makroökonoomikale. “Hõive, intressi ja raha üldteooria” on autori sõnul adresseeritud teistele ökonomistile ning teose põhieesmärgiks on keerulised teooriaküsimused ja alles siis nende praktikasse rakendamine. Keynes suunas oma tähelepanu sellele, mis kõige üldisemalt määrab kogunõudluse ja -pakkumise.“Keynesi panus on ehk olulisemgi üldise mõtteviisi arendamises, kuidas majandusest mõelda. Pean siin eelkõige silmas ebakindluse ja määramatuse osa rõhutamist ootuste puhul ning viimaste tähtsustamist majandustegevuse kavandamisel üldiselt ja eriti investeeringutes.” (A. Purju)Näita rohkem ...
