Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja ... enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis ta-bas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehha-nisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sot-siaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, ük-silduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on ka-tastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanemate-le, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.Jonathan Haidt kutsub lugeja põlvkondadevahelisele rännakule, kus vanemlik hoolitsus ja nutimaailma ahvatlused põrkuvad, paljastades sügavaid küsimusi tuleviku ühiskonna ja poliitika kohta. Samas pa-kub raamat praktilisi lahendusi lapsevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et taastada noortele arendav ja vaimselt tasakaalukas lapsepõlv.- Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaJonathan Haidti „Ärev põlvkond“ on väga ajakohane teos, mis toob esile seosed nutitelefonide laial-dase leviku ning laste ja noorte vaimse ja sotsiaalse tervise enneolematu halvenemise vahel. Samal ajal pakub raamat selget ja praktilist visiooni, kuidas sellest kriisist välja tulla ning päästa meie laste lapsepõlv ja tulevik.- Vivian Puusepp, Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur, PhD sotsiaalse tunnetuse uurimisvald-konnasAutorist:Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppe-tooli professor. 1992. aastal omandas ta Pennsylvania Ülikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliiti-lise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus „Õiglane meel“. Oma viimases raamatus „Ärev põlvkond“ jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus „The Coddling of the Ameri-can Mind“ algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.Näita rohkem ...
„Mõistuse parasiidid“ on haarav ja ühtlasi masendav ülevaade Läänes, eeskätt Ameerika kultuuris toimuvatest protsessidest, mis otsekui viirustena levides järk-järgult hävitavad tervet mõistust ja tervemõistuslikku ühis-konnakorraldust. Autor Gad ... Saad kirjeldab värvikalt, mis toimub nn progressiivsetes turvatsoonides, miks me neile suundumustele rohkem tähelepanu peame pöörama ja mida tegema, et ohtlike mõttemallide levikut tõ-kestada. Neid mõttemalle (või mõttekrampe, dogmasid, loosungeid jne) nimetabki Saad, kes on muu kõrval ka psühholoog, mõistuse parasiitideks. Ta jälgib nende sündi, arengut ja toimet mitmesugustes erinevates vald-kondades. Analüüsitavatele vaimsetele patogeenidele on omane irdumine nii loogikast, tegelikkusest kui tea-dusest, ent nad on sellegipoolest väga elujõulised ja selle põhjusi tuleb otsida nii valitsevatest oludest kui inimpsüühika sügavikest.„Mõistuse parasiite“ võib pidada mõjuvaks järjeks Jordan Petersoni kuulsale „12 elu mängureeglile“. Ilmumise järel (2020) sai Saadi raamatust otsekohe palju kõneainet pakkunud bestseller.* „Eesti lugejale võiks Gad Saadi raamat „Mõistuse parasiidid“ olla hoiatuseks. Põhja-Ameerika ülikoolilinnakutes on aastakümneid küpsenud tõe ja terve mõistuse vastane mõttelaad, mis annab praeguseks tooni ka poliitikas ja avalikus ruumis. See raamat on ülevaade sellise mõttelaadi alustest, arengust ja mõnedest grotesksematest ilmingutest. See on lugu sellest, kuidas vaba ühiskond kultuuriliselt hääbub; maailmapildist, kus tõe asemel vaatavad vastu tunded ja ideoloogia, tühistamine, enesetsensuur ning poliitiline korrektsus ja kus on ära unus-tatud inimese bioloogiline olemus. Eestil on veel lootust selle kõige mõistusevastasematest ilmingutest pääse-da. Kuid on vaja julgust ja tahet. See raamat on kõigile, kellele on tähtsad tõde ja sõnavabadus. Nende eest peab seisma, sest nad ei ole iseenesestmõistetavad.“ – Martin Mölder, politoloogAutorist:Gad Saad on sündinud 1964. aastal Liibanonis juudi perekonnas. Perekond pages hävitava juudiviha eest 1975. aastal Kanadasse Quebeci. Saad omandas bakalaureusekraadi matemaatikas ja infotehnoloogias, mitu magist-rikraadi ja lõpuks doktorikraadi psühholoogiavallas. Tema erialaks on nn evolutsioonipsühholoogia, konkreet-semalt otsuste langetamise mehhanismid (nii psühholoogilised kui bioloogilised) ostmisel ja tarbimisel. Kogu see temaatika on vahetult seotud küsimusega, kes inimene õieti on ja kuidas ta töötab, mis, nagu Saad näitab, erineb paraku tugevalt sellest, mida väidab inimese kohta moodne progressivistlik ideoloogia. Alates 1994. aastast töötab Gad Saad Concordia Ülikoolis Montrealis turundusteaduse professorina; ta on külalisprofessori-na tegutsenud ka mitmes teises, kaasa arvatud California Ülikooli Irvine’is. Ka on Gad Saad viljakas publitsist ja ajakirjanik. Eriti kuulsaks on saanud tema YouTube’i saatesari „The Saad Truth“. 2021. aasta veebruaris vaadati tema saateid enam kui 22 miljonil korral. Saad lähtub oma väljaütlemistes veendumusest, et inimest ja ühis-konda saab aidata üksnes tõde, mitte vale, olgu see nii meeldiv kui tahes. Seetõttu on tal pooldajate ja austa-jate kõrval ka hulgaliselt vaenlasi.Näita rohkem ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Näita rohkem ...
„Ma võiksin anda teile lõhnheinapatsi, mis on sama paks ja läikiv nagu palmik, mis rippus mu vanaema seljal. Aga see pole tegelikult minu anda ega teie võtta. Wiingaashk kuulub iseendale. Sellepärast pakun ma patsi asemel teile palmiku lugusid, mis ... on mõeldud meie suhte ravimiseks maailmaga.“Robin Wall Kimmerer vaatleb botaanikuna loodust teadlase pilgu läbi, ent potavatomi rahva liikmena võtab omaks arusaama, et taimed ja loomad on inimeste vanimad õpetajad. Oma raamatus „Lõhnheina põim“ ühen-dab ta need kaks vaatenurka. Toetudes oma kogemusele põlisrahva järeltulija, ema ja naisena, kirjeldab Kim-merer, kuidas elusolendid – astrid ja kuldvits, maasikad ja kõrvits, salamandrid, vetikad ja lõhnhein – pakuvad meile kingitusi ja õpetust isegi siis, kui oleme unustanud, kuidas nende häält kuulda. Tema lugudest jääb kesk-sena kõlama mõte: ökoloogilise teadlikkuse kasv eeldab inimestelt ülejäänud elusolenditega vastastikuse suhte tunnustamist. Ainult siis, kui võtame kuulda teisi olendeid, suudame mõista maa heldust ja õpime vastu andma oma kingitusi.*„Imetlen selles raamatus kõige enam autori lugude jutustamise kunsti. Elukogenud indiaaninaine põimib iga peatükiga justkui uue lõhnheinapatsi, milles ühinevad tervikuks kolm tarkust – täpne loodusetundmine, sügav traditsiooniline tähendus ja armastav emalik hoolitsus. Soovitan seda raamatut kõigile, kes tahavad mõista põ-lisrahvale omast seoste nägemise tarkust ja kooskõlas elamise viisi.“- Ave Oit, raamatu sisutoimetaja„Robin Wall Kimmerer on kirjutanud erakordse raamatu, mis näitab, kuidas teaduse faktitruud, objektiivset lähenemist saab rikastada põlisrahva iidse tarkusega. Kõige rohkem meeldib mulle viis, kuidas ta jäädvustab ilu – hiiglaslike seedrite ja metsmaasikate, vihmase metsa ja lõhnava heinamaa kujutluspildid püsivad kaua pärast viimase lehekülje lugemist.“- Jane Goodall, loodusteadlaneAutorist:Robin Wall Kimmerer on ema, teadlane, auhindadega pärjatud õppejõud ning potavatomi rahva registreeritud kodanik. Tema esimene raamat „Gathering Moss“ sai John Burroughs’i medali silmapaistva looduskirjandus-teose eest. Tema kirjutised on ilmunud sellistes väljaannetes nagu Orion ja Whole Terrain ning paljudes teadu-sajakirjades. Ta elab Syracuse’is, New Yorgi osariigis, kus ta on SUNY ökobioloogia õppejõud ning Põlisrahvaste Keskuse ja Keskkonna asutaja ja juhataja.Näita rohkem ...
Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika. Globaalsed tarneahelad püsivad ainult ... USA mereväe kaitse all. Rahvusvaheliste energia- ja finantsturgude alus on Ameerika dollar. Ameerika tarbijate rahuldamiseks loodi uuenduslikud töös-tusharud. Ameerika julgeolekupoliitika sundis sõdivaid riike relvi maha panema. Miljardeid inimesi toideti ja koolitati, sest Ameerika juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi. Geopoliitiline strateeg Peter Zeihan (1973) kaardistab järgmist maailma. Seal ei jää riikidel või piirkondadel muud üle, kui toota, kasvatada toitu, varustada ennast energiaga, võidelda oma võitlusi ise, elanikkond samas kahanev ja vananev. Riikide loetelu, kus see toimiks, on väiksem, kui arvate. Seega muutub kõik – alates sellest, kuidas me toodame, toitu kasvatame, tulesid põlemas hoiame, transpordime, reisime. Autor viib lugejad val-gustavale (ja natuke hirmutavale) teekonnale, mis on mõtteselge, vaimukas ja talle omaselt läbinägelik.* „Maailm, mille lõpust räägib Peter Zeihan, on senine, USA domineerimisega tagatud üleilmne geomajanduspo-liitiline elukorraldus. Zeihan näeb kuldse ajastuna kolme aastakümmet, mis üldjoontes jäid Berliini müüri lan-gemise ja koroonapandeemia vahele. Rahvusvaheline kaubandus lõi erakordselt õitsele, suured inimmassid rabelesid välja kirjeldamatust viletsusest. See külluse ja rahu aeg loojub praegu kiirenevas tempos, sest suured sõjajärgsed põlvkonnad ei saanud kuigi palju lapsi ning on ise tööturult lahkumas. Demograafia on saatus. Aga ka energia, väetised, tööstustooraine, geograafilised tingimused, põllumajandus ja toidutootmine, kaubavood ja tarneahelad. Peter Zeihani raamat aitab väga palju aega säästa neil, kes üritavad mõista, kuhu suundub eri-nevate regioonide elukorraldus. Raamat tugineb tohutule hulgale andmetele, mida ei saa filosoofilises vandli-tornis välja mõelda. Kultuurisõdalasele seda raamatut vaja pole, sest abielu defineerimisel ja sugude loendamisel liigsed teadmised pigem segavad. Kes aga tahab teada, millises raamistikus rullub lahti tulevik, sellele on andmed vältimatud. „Maailmalõpp on alles algus“ on silmiavav teos. Oleme ajaloohetkes, kus tulevik on tõesti kõike muud kui mi-nevik väikeste muudatustega.“- Mihkel Kunnus, semiootikNäita rohkem ...
„Kultuuriðokk oli meeletu. Kui toibusin, hakkasin huvi tundma ökoloogia vastu. Läksin ülikooli tagasi ja kirjutasin doktoritöö keskkonnateaduse ja filosoofia kokkupuutepunktidest. Ma sain aru, kui ma tahan omaenda kultuuris hingata, pean hakkama ... esindama mitte ainult teisi omasuguseid, vaid ka loomi ja taimi, tervet planeeti, millest kogu elu alguse saab,“ ütleb USA ökoloog ja looduskirjanik David Abram, kes on üks kahekümne ühest Tähenduse teejuhtide kahel esimesel hooajal intervjueeritud inimesest. Me nimetame kogumiku kaante vahele valitud mõtlejaid teistmoodi kõnelejateks.„Kõik hingab koos“ on kummardus looduse taashingestajatele – inimestele, kes mõtlevad ja kõnele-vad ökoloogiliselt ning näitavad teed, kuidas pääseda välja masinlikust maailmatajust, mis on meie arvates hoogu koguva globaalse kriisi juurpõhjus.Hardo Pajula ja Kaie MetslaNäita rohkem ...
„Ärklejas“ demonstreerib Titania McGrath, kuidas igaüks võib sotsiaalse õigluse poole püüeldes oma osa män-gida. Titania, uue aastatuhande veebiaktivismi eesliini paleus, on ainulaadsel positsioonil, et talutada lugejad läbi XXI sajandi „ärkluse“... terminite ja mõistete kimbatusse viiva segadiku. Uued ideed tekitavad laias avalikku-ses pahatihti segadust, eriti neis, kes ei loe Guardiani.Ärkleja on tegelikult palju kergem olla, kui arvatakse. Nagu osutab Titania, võib igaüks olla aktivist. Lihtsalt vi-kerkaarelipu lisamisega Facebooki profiilile või eaka hurjutamisega, kes ei saa aru, mida tähendab mittebi-naarne, võib maailma paremaks muuta. Tõepoolest, sotsiaalmeedia on teinud võimalikuks näidata oma voorus-likkust, ilma et tarvitseks üldse midagi teha.Titania käsiraamat, õigeaegne ja asendamatult vajalik, aitab teil samm-sammult saada ärklejaks, kes te aina edumeelsemaks muutuvas maailmas tingimata peate olema. Titania selgitab vähimagi kõrkuseta, miks te kõi-ges eksite ja kuidas saada temasugusemaks.* „Ilus klassikaline satiir“ – Ricky Gervais„Lustakas ... peene paroodia kõige kunstilisem vorm“ – Joe Rogan„Terav satiir uue puritaanluse pihta“ – Catholic Herald„Nagu Bridget Jones oli üheksakümnendate aastate ärevusest puretud feministi kehastus, tegelaskuju, kelle päevikusissekanded võtsid kokku kõik meie lootused, hirmud ja luhtumised, nii on Titania McGrath tema mil-lenniumlasest mantlipärija, igas tükis niisama eksinud ja segaduses, igas tükis niisama teraselt jälgitud – ja nii-sama katastroofiliselt naljakas.“ – Sarah Vine, Daily Mail„Titania McGrath pilkab halastamatult liberaalide veebisolvujate kampa, püsihaavunuid, isehakanud mõtte- ja sõnavalvureid, kes on viinud kontrolli absurdini.“ – The Herald„Läbinisti vaimukas ... on paljastanud ärkluskultuuri pahaloomulise naeruväärsuse.“ – New Criterion„Läbi ja lõhki naljakas“ – Piers Morgan„Titania McGrath on geenius.“ – Spectator„Mina, heteroseksuaalne valge mees, poleks vist tegelikult tohtinud TitaniaMcGrathi raamatut lugeda. Aga lugesin ikkagi ja soovitan seda. Vaimukaim kirjutis, mida ma iial lugenud olen. Hiilgav!“ – Daniel Sloss„Säravalt vaimukas vastuhakk põlvkonnale, kes sonib soovoolavusest, seksismist, stereotüübistamisest, paksu-se häbistamisest, platvormi puudumisest ...“ – Virginia Blackburn, Daily Express„Mina kui satiirilemb hindan kõrgelt igaüht, kes vaimukalt ja arukalt peegeldab võltsvagatsevaid kitsarinnalisi liberaale, kes tüütavad ja lämmatavad teisi – isegi mind.“ – Shappi Khorsandi, Independent„Eranditult vaimukaim Twitteris jagatav paroodia. Titania säutsuvoog on vaimustav.“ – Charles Moore, Evening Standard„„Ärkleja“ on kõige vaimukam, kõige meisterlikum satiir lämmatava konformismi ja kitsarinnaliste liberaalide tsensuuri pihta, mida ma iial olen lugenud.“ – Entertainment Press„Ta on kõige lõikavam siis, kui tsiteerib päriselu liberaalist idiooti, tema sõnu ainult õige natuke väänates.“ – Rod Little, SpectatorNäita rohkem ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Näita rohkem ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Näita rohkem ...
2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust ... sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.AUTORI TUTVUSTUS:Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate „Fareed Zakaria GPS“ juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas „The Future of Freedom“ ja „The Post-American World“, milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.„Selle raamatu valguses ei tundugi „Matrixi“ filmi idee nii kohutavalt eksootiline. Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik.Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha.“– Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia presidentNäita rohkem ...
Kas meie ajastut on tabanud suur meeltesegadus? 2019. aastal ilmunud raamatus „Hulkade sõgedus” lahkab Douglas Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedipoliitika esilekerkimist. Värvika ja vaheda sõnaga käsitleb ta praeguse aja kõige ... vastuolulisemaid küsimusi: seksuaalsust, sooidentiteeti, tehnoloogiat ja rassi, tehes kõrvalepõikeid uute suundumuste marksistlike aluste ja tehnoloogia mõjutuste juurde ning mõtiskledes selle üle, kuidas me üha enam veebi kolinud suhtluse tingimustes peame uuesti õppima andestamist. Murray seisukohad võivad olla ärritavad, kuid teisalt on ta üks vähestest autoritest, kes söandab valitsevale maailmavaatele vastu vaielda ja seada kahtluse alla ühiskonnas toimuvaid pöördelisi muutusi.AUTORI TUTVUSTUS:Douglas Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Ta on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017).„Douglas Murray toob 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Euroopa kummaline surm” masside sõgeduse kohta palju värvikaid näiteid. Kahel viimasel aastal on selles vallas püstitatud arvukalt uusi tippmarke, nii et vaatame protokolli uuesti läbi. Murray kirjutab selgelt ja julgelt – nii peabki.“– Hardo Pajula, EBSi vaba majandusmõtte professorNäita rohkem ...
„Nutikas, selge … Me vajame rohkem sama tarku mõtlejaid kui ( Fukuyama)“ – Anand Giridharadas, The New York Times Book Review„Intelligentne ja provokatiivne“ – SF Chronicle„( Identity) on iseenesest nending ohtlikest aegadest, milles elame praegu.“ ... – Arjun Neil Alim, The Standard (London)Raamatus „Identiteet“ kõneleb Francis Fukuyama identiteedipoliitikast, mis iseloomustab 21. sajandi algust. Maailma vana poliitiline jaotus, mis põhines inimeste majanduslikul heaolul, on järjest enam asendumas küsimusega: kes ma olen?On oluline teada, et identiteedipoliitika alused pärinevad juba antiikfilosoofiast, lisanduvad uusaja mõtlejad. Seega on 21. sajandi poliitilisel loogikal kindlad juured, mida mõistmata ei suuda me mõista ka seda, mis tänapäeva maailmas toimub. „Identiteet“ annabki võtme 21. sajandi poliitika mõistmiseks ja vastab küsimustele, mida oleme endalt ehk juba küsinud, kuid millele pole veel vastust leidnud.„Kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab, on inimeseks olemise põhiküsimused. Francis Fukuyama esseistika ja sotsiaalteaduste puutekohast sündinud raamat on kui tänapäeva „lühhike öppetus“ identiteedist kui üldse kõige poliitilisemast probleemist. Identiteet asetab moodsad pained nagu liberalismi kriis, rahvuspopulism ja radikaalne islamism laiemale Euroopa mõtte- ja kultuuriloo taustale. Inimväärikus vajab tunnustust ning inimhinge mõistmine paremat teooriat, on ladusa ja ülevaatliku teose põhiiva. Lugeja saab suure pildi ette ning küllaga mõtteainet.“– Maria Mälksoo, poliitikateadlaneAutoristFrancis Fukuyama on Ameerika Ühendriikide politoloog, Stanfordi ülikooli Freeman Spogli rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur ning Mosbacheri demokraatliku ja õigusriigi keskuse direktor. Maailmakuulsuse saavutas ta 1989. aastal ajakirjas The National Interest ilmunud artikliga „Ajaloo lõpp“ ja eriti 1992. aastal raamatuga „Ajaloo lõpp ja viimne inimene“ (eesti keeles 2002), mis räägib liberaalse demokraatia ainuvõimalikkusest.Maailmavaatelt on Fukuyama neokonservatiiv. Oma teostes on ta käsitlenud riikide ülesehitust, omavahelisi suhteid ja identiteeti. 2001. aastal käis Fukuyama ka Eestis ja osales toonase Hansapanga kevadkonverentsil.Näita rohkem ...
Sunday Timesi menuk„Ladus, kaasahaarav lugemine“ – The Guardian„Väga õigeaegne ohukell.“ – SagaKindlasti on hulk lugejaid, keda Piers Morgani „Ärgake!“ ärritab. Kuid paljudele toob see raamat hoopis äratundmisrõõmu, isegi kergendust, sest autor ... ütleb selge sõnaga välja olulisi asju, mille ümber on tavaks vaid ebamääraselt keerutada. Tegemist on nn ärganute (wokies), nende hüüdlausete ja tegevuse halastamatu kriitikaga, kusjuures kriitikuks on inimene, kes loeb ennast ise liberaaliks. Morgani põhiline väide on, et ennast liberaalidena reklaamivad ärganud – või ka lumehelbekesed – on ise liberalismi reetnud ja nõudlevad oma eesmärke kõige sallimatumal kombel. Morgan ei ole küll lõpuni järjekindel, ta räägib kohati endale vastu, kuid põhisõnum on esitatud jõuliselt ja argumenteeritult. Väärt lugemine kõigile, nii pooldajatele kui ka vastastele.Piers Morgan (sündinud 1965) on Briti ajakirjanik ja meediategelane, kes kõmulehtede toimetajana tekitas poleemikat oma agressiivse stiiliga ja hiljem saavutas telenäona rahvusvahelise kuulsuse. Tähelepanu pälvis tema viis lõhkuda ajakirjanduslikke standardeid. Morganit on sageli kritiseeritud tema teravuse ja näiliselt isiklike rünnakute pärast. Vaadetelt on Morgan pigem mõõdukas liberaal, kuid tema kirglik väitlusstiil on korduvalt kaasa toonud skandaale. Eriti halastamatu on Morgan Lääne poliitilise ja kultuurieliidi silmakirjatsemise suhtes n-ö poliitiliselt tundlikes küsimustes.Näita rohkem ...
Üksikinimeste, rühmade ja riikide majanduslikud jms tulemused on väga erinevad. Neid erinevusi on püütud seletada geenidega, diskrimineerimisega, sotsiaalse ülekohtuga jne, aga Thomas Sowell näitab hulga empiiriliste tõendite varal, et ühtki neist ... ei saa seletada ainult ühe teguriga. Lisaks kirjutab Sowell sellest, millised on praegu valitseva sotsiaalse nägemuse ja sellel põhineva poliitika tagajärjed inimeste elule.„Maailmas on ikka inimesi, kes tahavad aidata ka neid inimrühmi, kes veel ise pole märganud, et nad on allasurutud ja abi vajavad. Paljud võrdsustajad on taotlenud eesmärki Prokrustese kombel ja samal viisil ka lõpetanud. Vaid häda on see inimestele toonud. „Diskrimineerimine ja erinevused” on soovitav lugemine ebavõrdsuse ja tõrjumise põhjustest, hinnast ning toimest. Võitluses parema maailma eest tuleb autori sõnul: „… keskenduda valdkondadele, kus sellest võitlusest on elavatele vähemalt mingitki kasu.”– Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimeesAUTORI TUTVUSTUS:Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudi mustanahaline vanemteadur Thomas Sowell on Ameerika majandusteadlane ja sotsiaalteoreetik. Tuntuks sai ta oma kriitikaga USAs levinud diskrimineerimist heastada püüdva poliitika aadressil. Sowell on libertaarsest-konservatiivsest vaatenurgast lähtudes käsitlenud hulka teemasid alates sotsiaalpoliitikast ja rassiküsimustest üle rahvusrühmade ja hariduse kuni marksistliku majandusteaduseni. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu, mille eest on ta saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust.Näita rohkem ...
Loe, kuidas saada maailma parimaks jutuvestjaks! Igaüks, kes on kunagi mõnd lugu jutustanud, teab lihtsat tõsiasja: kui jutt lõpeb, oled kuulajatega lähedasem. Lähedus on aga heade suhete ja eluterve suhtluse alus. Lood aitavad lastega sõbraks saada... ja selgitavad neile maailma.Kahe Waldorfi kooli õpetaja aastatepikkusel kogemusel põhinev raamat on parim abiline lapsevanemale, vanavanemale ja õpetajale. See südamlik ja kaunilt illustreeritud teos ei ole jutukogumik ega õpeta ühtki võõrast lugu meelde jätma, vaid aitab igaühel enda seest jutuvestja üles leida. Et saada jälile ise uute lugude loomise saladusele, on abiks autorite elust pärit lõbusad lastejutud koos nende sünnilugudega ning 17 harjutusülesannet.Eestikeelse väljaande saatesõna on kirjutanud jutuvestja Piret Päär, kes soovitab igaühel jutuvestmise võlud avastada: „Raamatust leiab inspireerivaid ideid ja harjutusi, mis julgustavad lugejat ette võtma rännakuid tundmatutele juturadadele.“Raamatut soovitab ka maailmakuulus briti teadlane, looduskaitsja ning ÜRO rahusaadik dr Jane Goodall: „Jutuvestmine on kahtlemata parim viis, kuidas teavet või ideid edasi anda. See raamat aitab tublisti kaasa jutustamisoskuse arengule.“Näita rohkem ...
