Raamatu autor Susan Rogers, legendaarne plaadiprodutsent, kellest sai ajuteadlane, selgitab, miks inimesed armuvad muusikasse.„Nii see kõlab” on teekond, mis avab muusika teaduslikke tagamaid ja hinge ning paljastab saladused, miks meie ... lemmiklaulud meid liigutavad. See on ka lugu teerajajast, kes alustas tavalise helitehnikuna Los Angeleses, töötas end üles ja sai juhtivaks helirežissööriks Prince’i albumi „Purple Rain” juures ning lõi seejärel ühe kõigi aegade edukaima naissoost produtsendina esikohahitte, nagu näiteks ansambli Barenaked Ladies „One Week”.Kognitiivse neuroteaduse professor Susan Rogers juhatab lugejad muusikalise eneseteadlikkuseni. Ta selgitab, et meil kõigil on ainulaadne „kuulajaprofiil”, mis põhineb aju loomuomasel reaktsioonil seitsmele põhimõõtmele, mis on esindatud igas laulus. Kas peame tähtsamaks laulusõnu või meloodiat? Kas eelistame „kaelast ülalpool” (intellektuaalselt stimuleeriv) või „kaelast allpool” (instinktiivne ja rütmiline) loodud muusikat? Olgu me maitse esoteeriline või laiatarbeline, Rogers aitab ära tunda oma muusikalist isiksust ja pakub vahendeid, millega suudame oma ainulaadset maitset kirjeldada. Nagu enamik meist, ei ole Rogers muusik, kuid ta näitab meile, et kõik võivad olla musikaalsed – piisab sellest, kui kuulame muusikat aktiivselt ja kirglikult.Lugejale muusika mõju ja aju tööd selgitavat teadust avades viib Rogers meid ka plaaditegemise telgitagustesse ning mõtestab oma eksperdikõrva abil lahti Prince’i, Frank Sinatra, Kanye Westi, Lana Del Rey ja paljude teiste artistide muusikat. Ta räägib salvestistest, mis muutsid ta elu, vastandab neid kaasautori ja tudengite lemmikutele ning julgustab mõtlema lugudest, mis on meie identiteedi jaoks määravad.Raamatu haarav ja lugejat kaasav stiil värskendab meie playlist’e, tugevdab sidet lemmikartistidega ja muudab moodust, kuidas muusikat kuulame. „See raamat tõestab, et muusikast lugeda on sama huvitav, kui muusikat kuulata.“ Mart JuurNäita rohkem ...
James George Frazer (1854–1941) oli 20. sajandi alguse küllap kuulsaim antropoloog, kelle seisukohad jahmatasid uudsusega ja kelle intellektuaalne haare äratas imetlust. Tema töö aitas kaasa antropoloogia kui iseseisva distsipliini eneseleidmisele ... ning mõjutas mitte ainult hilisemaid antropolooge, vaid tervet põlvkonda kirjanikke ja kunstnikke, sh T. S. Elioti, D. H. Lawrence’it, Ezra Poundi jpt, saades lahutamatuks osaks 20. sajandi Euroopa vaimuloost. Frazeri tohutust kirjanduslikust pärandist tõuseb esile tema peateos „Kuldne oks“.„Kuldne oks“ on legendaarse mainega antropoloogiline teos, mis on läbi aegade köitnud ka laiemat lugejaskonda. Tõukudes ühest hämara tähendusega Rooma rituaalist, pürgib teos esitama inimkonna vaimse ja intellektuaalse evolutsiooni panoraami algelisest metslusest kuni oma kaasaja Euroopa tsivilisatsioonini. Teosest ilmus kolm aina paisuvat väljaannet: 1890 kaks köidet, 1900 kolm köidet, 1906–1915 kaksteist köidet. 1922 tegi autor sellest üheköitelise lühenduse; 1994. aastal, andes tunnistust raamatu kestvast köitvusest, koostas Robert Fraser uue lühenduse, millel põhineb käesolev tõlge.Näita rohkem ...
Stephen Fry Kreeka müütide sarja kolmas raamat.Jumalad on sündinud ja võimsaks saanud, maailma on ilmunud ka surelikud kangelased, kelle vägiteod ei jää jumalate omadele palju alla. Kuid tulevikus terendab midagi sünget: ahnus, armastus ja verejanu ... tõukavad maailma selle seni kõige suurema konflikti poole. Juba on sündinud naine, kelle pale saadab Trooja poole teele tuhat laeva, ja juba ootab kusagil üks üsna süütu väljanägemisega õun …Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.Näita rohkem ...
Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja ... tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.Näita rohkem ...
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. ... Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt.Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat „Luupainajad Kihnu rahvausundis“ (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – „Sinimustvalged lood“. Raamatust „Mia nägi unõs…“ leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.Näita rohkem ...
Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv ... on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnudmuinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.E-raamat on ilma illustratsioonideta.NB! See e-raamat on trükiraamatu illustratsioonideta väljaanne!Näita rohkem ...
Ivan Krastevi vaimukas ja paradokslev raamat lähtub lihtsast tõdemusest: pärast 2015. aasta pagulaskriisi ei ole Euroopa Liidu tulevik enam endine. Mis on muutunud? Kõikuma on löönud Euroopa Liidu liberaalsed põhialused, tõusnud on parempopulism, ... lahkumas on Ühendkuningriik, euroraha pole kriisist üle saanud, langenud on Euroopa globaane tähendus, laienenud on lõhe eliidi ja lihtrahva vahel. Aga kuigi ühtki kriisi pole lahendatud, on liit ikkagi vastu pidanud. Euroopa maailmajao põhiprobleem on see, kuidas ühendada vastakate traditsioonidega rahvused nii, et igaüks saaks jätkata oma iseloomulikku elu, ning samas piirata riikide suveräänsust nii, et rahumeelne koostöö ei katkeks. Euroopa Liidust paremat vastust sellele probleemile pole. See üllatavate uperpallidega ja juurdunud seisukohti kõigutav käsitlus on kirjutatud eriomaselt idaeuroopalikust vaatevinklist.Politoloog Ivan Krastev (snd 1965 Bulgaarias Lukovitis) juhatab Liberaalsete Strateegiate Instituuti Sofias ning töötab Viinis Inimteaduste Instituudis. Ta on käinud esinemas ka Eestis, tema esseesid Venemaast, Euroopa Liidust, Hiinast, populismist, meritokraatiast jne on ilmunud Vikerkaares jm eesti ajakirjanduses.Näita rohkem ...
