Tulevikku on raske, kohati võimatugi ennustada. Eriti ajal nagu nüüd, mil maailm on sattunud paljude kriiside keeristormi. Lisaks sõdadele ja ebastabiilsusele tuleb tegeleda ka kliimaprobleemidega, tehisaru üha tugevneva positsiooniga inimeste elus,... sündide arvu vähenemise ja rahvastiku vananemisega paljudes arenenud riikides, k.a Eestis. Mis kõige selle taustal saab meie Eestist ja maailmast 25 aasta pärast? Arutame seda Eesti juhtivate mõtlejatega. Raamat peaks pakkuma mõtlemisainet kõigile, sest meid kõiki ju huvitab, mis saab edasi. Kuidas me – ja mina – hakkama saame? Kuidas maandada hirme, mis viimastel aastatel meie mõtetesse on imbunud? Konkreetseid vastuseid ongi raske anda, küll aga pakub raamat rea visioone selle kohta, mis võib ees oodata.Koostaja Neeme RaudNäita rohkem ...
Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja ... enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis ta-bas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehha-nisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sot-siaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, ük-silduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on ka-tastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanemate-le, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.Jonathan Haidt kutsub lugeja põlvkondadevahelisele rännakule, kus vanemlik hoolitsus ja nutimaailma ahvatlused põrkuvad, paljastades sügavaid küsimusi tuleviku ühiskonna ja poliitika kohta. Samas pa-kub raamat praktilisi lahendusi lapsevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et taastada noortele arendav ja vaimselt tasakaalukas lapsepõlv.- Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaJonathan Haidti „Ärev põlvkond“ on väga ajakohane teos, mis toob esile seosed nutitelefonide laial-dase leviku ning laste ja noorte vaimse ja sotsiaalse tervise enneolematu halvenemise vahel. Samal ajal pakub raamat selget ja praktilist visiooni, kuidas sellest kriisist välja tulla ning päästa meie laste lapsepõlv ja tulevik.- Vivian Puusepp, Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur, PhD sotsiaalse tunnetuse uurimisvald-konnasAutorist:Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppe-tooli professor. 1992. aastal omandas ta Pennsylvania Ülikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliiti-lise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus „Õiglane meel“. Oma viimases raamatus „Ärev põlvkond“ jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus „The Coddling of the Ameri-can Mind“ algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.Näita rohkem ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Näita rohkem ...
Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika. Globaalsed tarneahelad püsivad ainult ... USA mereväe kaitse all. Rahvusvaheliste energia- ja finantsturgude alus on Ameerika dollar. Ameerika tarbijate rahuldamiseks loodi uuenduslikud töös-tusharud. Ameerika julgeolekupoliitika sundis sõdivaid riike relvi maha panema. Miljardeid inimesi toideti ja koolitati, sest Ameerika juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi. Geopoliitiline strateeg Peter Zeihan (1973) kaardistab järgmist maailma. Seal ei jää riikidel või piirkondadel muud üle, kui toota, kasvatada toitu, varustada ennast energiaga, võidelda oma võitlusi ise, elanikkond samas kahanev ja vananev. Riikide loetelu, kus see toimiks, on väiksem, kui arvate. Seega muutub kõik – alates sellest, kuidas me toodame, toitu kasvatame, tulesid põlemas hoiame, transpordime, reisime. Autor viib lugejad val-gustavale (ja natuke hirmutavale) teekonnale, mis on mõtteselge, vaimukas ja talle omaselt läbinägelik.* „Maailm, mille lõpust räägib Peter Zeihan, on senine, USA domineerimisega tagatud üleilmne geomajanduspo-liitiline elukorraldus. Zeihan näeb kuldse ajastuna kolme aastakümmet, mis üldjoontes jäid Berliini müüri lan-gemise ja koroonapandeemia vahele. Rahvusvaheline kaubandus lõi erakordselt õitsele, suured inimmassid rabelesid välja kirjeldamatust viletsusest. See külluse ja rahu aeg loojub praegu kiirenevas tempos, sest suured sõjajärgsed põlvkonnad ei saanud kuigi palju lapsi ning on ise tööturult lahkumas. Demograafia on saatus. Aga ka energia, väetised, tööstustooraine, geograafilised tingimused, põllumajandus ja toidutootmine, kaubavood ja tarneahelad. Peter Zeihani raamat aitab väga palju aega säästa neil, kes üritavad mõista, kuhu suundub eri-nevate regioonide elukorraldus. Raamat tugineb tohutule hulgale andmetele, mida ei saa filosoofilises vandli-tornis välja mõelda. Kultuurisõdalasele seda raamatut vaja pole, sest abielu defineerimisel ja sugude loendamisel liigsed teadmised pigem segavad. Kes aga tahab teada, millises raamistikus rullub lahti tulevik, sellele on andmed vältimatud. „Maailmalõpp on alles algus“ on silmiavav teos. Oleme ajaloohetkes, kus tulevik on tõesti kõike muud kui mi-nevik väikeste muudatustega.“- Mihkel Kunnus, semiootikNäita rohkem ...
„Ärklejas“ demonstreerib Titania McGrath, kuidas igaüks võib sotsiaalse õigluse poole püüeldes oma osa män-gida. Titania, uue aastatuhande veebiaktivismi eesliini paleus, on ainulaadsel positsioonil, et talutada lugejad läbi XXI sajandi „ärkluse“... terminite ja mõistete kimbatusse viiva segadiku. Uued ideed tekitavad laias avalikku-ses pahatihti segadust, eriti neis, kes ei loe Guardiani.Ärkleja on tegelikult palju kergem olla, kui arvatakse. Nagu osutab Titania, võib igaüks olla aktivist. Lihtsalt vi-kerkaarelipu lisamisega Facebooki profiilile või eaka hurjutamisega, kes ei saa aru, mida tähendab mittebi-naarne, võib maailma paremaks muuta. Tõepoolest, sotsiaalmeedia on teinud võimalikuks näidata oma voorus-likkust, ilma et tarvitseks üldse midagi teha.Titania käsiraamat, õigeaegne ja asendamatult vajalik, aitab teil samm-sammult saada ärklejaks, kes te aina edumeelsemaks muutuvas maailmas tingimata peate olema. Titania selgitab vähimagi kõrkuseta, miks te kõi-ges eksite ja kuidas saada temasugusemaks.* „Ilus klassikaline satiir“ – Ricky Gervais„Lustakas ... peene paroodia kõige kunstilisem vorm“ – Joe Rogan„Terav satiir uue puritaanluse pihta“ – Catholic Herald„Nagu Bridget Jones oli üheksakümnendate aastate ärevusest puretud feministi kehastus, tegelaskuju, kelle päevikusissekanded võtsid kokku kõik meie lootused, hirmud ja luhtumised, nii on Titania McGrath tema mil-lenniumlasest mantlipärija, igas tükis niisama eksinud ja segaduses, igas tükis niisama teraselt jälgitud – ja nii-sama katastroofiliselt naljakas.“ – Sarah Vine, Daily Mail„Titania McGrath pilkab halastamatult liberaalide veebisolvujate kampa, püsihaavunuid, isehakanud mõtte- ja sõnavalvureid, kes on viinud kontrolli absurdini.“ – The Herald„Läbinisti vaimukas ... on paljastanud ärkluskultuuri pahaloomulise naeruväärsuse.“ – New Criterion„Läbi ja lõhki naljakas“ – Piers Morgan„Titania McGrath on geenius.“ – Spectator„Mina, heteroseksuaalne valge mees, poleks vist tegelikult tohtinud TitaniaMcGrathi raamatut lugeda. Aga lugesin ikkagi ja soovitan seda. Vaimukaim kirjutis, mida ma iial lugenud olen. Hiilgav!“ – Daniel Sloss„Säravalt vaimukas vastuhakk põlvkonnale, kes sonib soovoolavusest, seksismist, stereotüübistamisest, paksu-se häbistamisest, platvormi puudumisest ...“ – Virginia Blackburn, Daily Express„Mina kui satiirilemb hindan kõrgelt igaüht, kes vaimukalt ja arukalt peegeldab võltsvagatsevaid kitsarinnalisi liberaale, kes tüütavad ja lämmatavad teisi – isegi mind.“ – Shappi Khorsandi, Independent„Eranditult vaimukaim Twitteris jagatav paroodia. Titania säutsuvoog on vaimustav.“ – Charles Moore, Evening Standard„„Ärkleja“ on kõige vaimukam, kõige meisterlikum satiir lämmatava konformismi ja kitsarinnaliste liberaalide tsensuuri pihta, mida ma iial olen lugenud.“ – Entertainment Press„Ta on kõige lõikavam siis, kui tsiteerib päriselu liberaalist idiooti, tema sõnu ainult õige natuke väänates.“ – Rod Little, SpectatorNäita rohkem ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Näita rohkem ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, epub, Kirjastus: OÜ OLION, ISBN-13: 9789985666593)
Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. ... Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.59 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661543)
Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud ... majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. „Naise koht” on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force!Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees„Naise koht” aitab mõista naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolisi, poliitilisi, folkloorseid, anekdootlikke, eraelulisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina.Mare Tralla, kunstnikFeminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 1994–2000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 2003–2004.Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (2004–2009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (2015–2019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.Marianne Mikko on kirjutanud ridamisi artikleid naiste õigustest. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Eesti ühiskonnas soolise palgalõhe teema. Ta kirjutiste keskmes on olnud nii lähisuhtevägivald, soostereotüübid kui ka naiste vähene esindatus poliitikas. Ta on naiste õigustele juhtinud tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka oma missioonidel Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas. Mitmel korral on ta osalenud ÜRO Naiste Komisjoni korraldatud naiste nädalal New Yorgis.Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh „Viimase impeeriumi lõpp” (1991) „Moldova – lääne ja ida vahel” (2009), „Koridorides libedal jääl” (2020) ja „Kroon kuningriigis” (2020).Näita rohkem ...
Jordan B. Peterson, kliiniline psühholoog ja Toronto ülikooli professor, alustas Carl Gustav Jungi ja paljude teiste psühholoogia-, filosoofia-, teadus- ning kirjandusmaailma suurkujude mõttekäike sünteesiva „Tähenduse teejuhid“ kirjutamist aastal ... 1985, et mõista külma sõja taustal viise, kuidas inimene tähendusi konstrueerib.Nende kolmeteistkümne aasta vältel, mil ta oma raamatu kallal töötas, jõudis Peterson tõdemusele, et ideoloogiatel on narratiivne struktuur ja inimeste emotsionaalne stabiilsus sõltub nende lugude terviklikkusest: hästi üles ehitatud lood on sedavõrd kaasahaaravad, et need koondavad justkui enesestmõistetavalt enda ümber religioosset käitumist ja hoiakuid. Paraku pole aga maailm, mida need lood kirjeldavad, kaugeltki objektiivne: moraalse tõe hülgamine laseb ratsionaliseerida argpükslikku, destruktiivset, mandunud enesekesksust. Petersoni sõnul on selline vale rajatud eeldusele, et individuaalsuse tragöödia on talumatu, inimkogemus ise on kuri. Et oma hirme taltsutada, võtame indiviididena omaks grupiidentiteedi, mille abil piirata nähtuste tähendust ja muuta vastastikune läbikäimine etteaimatavaks. Kui grupiidentiteet muutub absoluutseks – kui arvatakse, et kõike tuleb kontrollida, kui tundmatut ei tohi enam olemas olla –, suureneb hüppeliselt sotsiaalse agressiooni tõenäolisus. Peterson leiab, et hoolimata tema piiratusest peab iga inimese tegelikuks eesmärgiks olema püüdlus tähenduse poole: avardada valguse ja teadvuse sfääri. „Suured religioossed müüdid kõnelevad seda, et kui pidevalt tähenduse poole püüelda, vabatahtlikult ja ilma ennast petmata, viib see indiviidi selleni, et ta avastab oma samasuse Jumalaga. See „avaldunud identiteet“ teeb ta võimeliseks elu tragöödiale vastu seisma. Seevastu tähenduse hülgamine taandab inimese tema surelikku nõrkusesse. Iga indiviid, ülesehituselt unikaalne, leiab tähenduse erinevas püüdluses, kui tal on vaprust oma eripära säilitada.“„Tähenduse eitamine viib aga täieliku samastumiseni grupiga – või intrapsüühilise allakäigu ja dekadentsini. Tähenduse salgamine teeb absolutistliku või allakäinud indiviidi meeleheitlikuks ja nõrgaks. See meeleheide ja nõrkus paneb ta elu vihkama, ning töötama selle laastamise nimel – nii endas kui ka neis, kes teda ümbritsevad.“Näita rohkem ...
2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust ... sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.AUTORI TUTVUSTUS:Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate „Fareed Zakaria GPS“ juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas „The Future of Freedom“ ja „The Post-American World“, milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.„Selle raamatu valguses ei tundugi „Matrixi“ filmi idee nii kohutavalt eksootiline. Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik.Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha.“– Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia presidentNäita rohkem ...
Kas meie ajastut on tabanud suur meeltesegadus? 2019. aastal ilmunud raamatus „Hulkade sõgedus” lahkab Douglas Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedipoliitika esilekerkimist. Värvika ja vaheda sõnaga käsitleb ta praeguse aja kõige ... vastuolulisemaid küsimusi: seksuaalsust, sooidentiteeti, tehnoloogiat ja rassi, tehes kõrvalepõikeid uute suundumuste marksistlike aluste ja tehnoloogia mõjutuste juurde ning mõtiskledes selle üle, kuidas me üha enam veebi kolinud suhtluse tingimustes peame uuesti õppima andestamist. Murray seisukohad võivad olla ärritavad, kuid teisalt on ta üks vähestest autoritest, kes söandab valitsevale maailmavaatele vastu vaielda ja seada kahtluse alla ühiskonnas toimuvaid pöördelisi muutusi.AUTORI TUTVUSTUS:Douglas Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Ta on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017).„Douglas Murray toob 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Euroopa kummaline surm” masside sõgeduse kohta palju värvikaid näiteid. Kahel viimasel aastal on selles vallas püstitatud arvukalt uusi tippmarke, nii et vaatame protokolli uuesti läbi. Murray kirjutab selgelt ja julgelt – nii peabki.“– Hardo Pajula, EBSi vaba majandusmõtte professorNäita rohkem ...
„Nutikas, selge … Me vajame rohkem sama tarku mõtlejaid kui ( Fukuyama)“ – Anand Giridharadas, The New York Times Book Review„Intelligentne ja provokatiivne“ – SF Chronicle„( Identity) on iseenesest nending ohtlikest aegadest, milles elame praegu.“ ... – Arjun Neil Alim, The Standard (London)Raamatus „Identiteet“ kõneleb Francis Fukuyama identiteedipoliitikast, mis iseloomustab 21. sajandi algust. Maailma vana poliitiline jaotus, mis põhines inimeste majanduslikul heaolul, on järjest enam asendumas küsimusega: kes ma olen?On oluline teada, et identiteedipoliitika alused pärinevad juba antiikfilosoofiast, lisanduvad uusaja mõtlejad. Seega on 21. sajandi poliitilisel loogikal kindlad juured, mida mõistmata ei suuda me mõista ka seda, mis tänapäeva maailmas toimub. „Identiteet“ annabki võtme 21. sajandi poliitika mõistmiseks ja vastab küsimustele, mida oleme endalt ehk juba küsinud, kuid millele pole veel vastust leidnud.„Kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab, on inimeseks olemise põhiküsimused. Francis Fukuyama esseistika ja sotsiaalteaduste puutekohast sündinud raamat on kui tänapäeva „lühhike öppetus“ identiteedist kui üldse kõige poliitilisemast probleemist. Identiteet asetab moodsad pained nagu liberalismi kriis, rahvuspopulism ja radikaalne islamism laiemale Euroopa mõtte- ja kultuuriloo taustale. Inimväärikus vajab tunnustust ning inimhinge mõistmine paremat teooriat, on ladusa ja ülevaatliku teose põhiiva. Lugeja saab suure pildi ette ning küllaga mõtteainet.“– Maria Mälksoo, poliitikateadlaneAutoristFrancis Fukuyama on Ameerika Ühendriikide politoloog, Stanfordi ülikooli Freeman Spogli rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur ning Mosbacheri demokraatliku ja õigusriigi keskuse direktor. Maailmakuulsuse saavutas ta 1989. aastal ajakirjas The National Interest ilmunud artikliga „Ajaloo lõpp“ ja eriti 1992. aastal raamatuga „Ajaloo lõpp ja viimne inimene“ (eesti keeles 2002), mis räägib liberaalse demokraatia ainuvõimalikkusest.Maailmavaatelt on Fukuyama neokonservatiiv. Oma teostes on ta käsitlenud riikide ülesehitust, omavahelisi suhteid ja identiteeti. 2001. aastal käis Fukuyama ka Eestis ja osales toonase Hansapanga kevadkonverentsil.Näita rohkem ...
Sunday Timesi menuk„Ladus, kaasahaarav lugemine“ – The Guardian„Väga õigeaegne ohukell.“ – SagaKindlasti on hulk lugejaid, keda Piers Morgani „Ärgake!“ ärritab. Kuid paljudele toob see raamat hoopis äratundmisrõõmu, isegi kergendust, sest autor ... ütleb selge sõnaga välja olulisi asju, mille ümber on tavaks vaid ebamääraselt keerutada. Tegemist on nn ärganute (wokies), nende hüüdlausete ja tegevuse halastamatu kriitikaga, kusjuures kriitikuks on inimene, kes loeb ennast ise liberaaliks. Morgani põhiline väide on, et ennast liberaalidena reklaamivad ärganud – või ka lumehelbekesed – on ise liberalismi reetnud ja nõudlevad oma eesmärke kõige sallimatumal kombel. Morgan ei ole küll lõpuni järjekindel, ta räägib kohati endale vastu, kuid põhisõnum on esitatud jõuliselt ja argumenteeritult. Väärt lugemine kõigile, nii pooldajatele kui ka vastastele.Piers Morgan (sündinud 1965) on Briti ajakirjanik ja meediategelane, kes kõmulehtede toimetajana tekitas poleemikat oma agressiivse stiiliga ja hiljem saavutas telenäona rahvusvahelise kuulsuse. Tähelepanu pälvis tema viis lõhkuda ajakirjanduslikke standardeid. Morganit on sageli kritiseeritud tema teravuse ja näiliselt isiklike rünnakute pärast. Vaadetelt on Morgan pigem mõõdukas liberaal, kuid tema kirglik väitlusstiil on korduvalt kaasa toonud skandaale. Eriti halastamatu on Morgan Lääne poliitilise ja kultuurieliidi silmakirjatsemise suhtes n-ö poliitiliselt tundlikes küsimustes.Näita rohkem ...
Üksikinimeste, rühmade ja riikide majanduslikud jms tulemused on väga erinevad. Neid erinevusi on püütud seletada geenidega, diskrimineerimisega, sotsiaalse ülekohtuga jne, aga Thomas Sowell näitab hulga empiiriliste tõendite varal, et ühtki neist ... ei saa seletada ainult ühe teguriga. Lisaks kirjutab Sowell sellest, millised on praegu valitseva sotsiaalse nägemuse ja sellel põhineva poliitika tagajärjed inimeste elule.„Maailmas on ikka inimesi, kes tahavad aidata ka neid inimrühmi, kes veel ise pole märganud, et nad on allasurutud ja abi vajavad. Paljud võrdsustajad on taotlenud eesmärki Prokrustese kombel ja samal viisil ka lõpetanud. Vaid häda on see inimestele toonud. „Diskrimineerimine ja erinevused” on soovitav lugemine ebavõrdsuse ja tõrjumise põhjustest, hinnast ning toimest. Võitluses parema maailma eest tuleb autori sõnul: „… keskenduda valdkondadele, kus sellest võitlusest on elavatele vähemalt mingitki kasu.”– Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimeesAUTORI TUTVUSTUS:Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudi mustanahaline vanemteadur Thomas Sowell on Ameerika majandusteadlane ja sotsiaalteoreetik. Tuntuks sai ta oma kriitikaga USAs levinud diskrimineerimist heastada püüdva poliitika aadressil. Sowell on libertaarsest-konservatiivsest vaatenurgast lähtudes käsitlenud hulka teemasid alates sotsiaalpoliitikast ja rassiküsimustest üle rahvusrühmade ja hariduse kuni marksistliku majandusteaduseni. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu, mille eest on ta saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust.Näita rohkem ...
Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja ... tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.Näita rohkem ...
Ivan Krastevi vaimukas ja paradokslev raamat lähtub lihtsast tõdemusest: pärast 2015. aasta pagulaskriisi ei ole Euroopa Liidu tulevik enam endine. Mis on muutunud? Kõikuma on löönud Euroopa Liidu liberaalsed põhialused, tõusnud on parempopulism, ... lahkumas on Ühendkuningriik, euroraha pole kriisist üle saanud, langenud on Euroopa globaane tähendus, laienenud on lõhe eliidi ja lihtrahva vahel. Aga kuigi ühtki kriisi pole lahendatud, on liit ikkagi vastu pidanud. Euroopa maailmajao põhiprobleem on see, kuidas ühendada vastakate traditsioonidega rahvused nii, et igaüks saaks jätkata oma iseloomulikku elu, ning samas piirata riikide suveräänsust nii, et rahumeelne koostöö ei katkeks. Euroopa Liidust paremat vastust sellele probleemile pole. See üllatavate uperpallidega ja juurdunud seisukohti kõigutav käsitlus on kirjutatud eriomaselt idaeuroopalikust vaatevinklist.Politoloog Ivan Krastev (snd 1965 Bulgaarias Lukovitis) juhatab Liberaalsete Strateegiate Instituuti Sofias ning töötab Viinis Inimteaduste Instituudis. Ta on käinud esinemas ka Eestis, tema esseesid Venemaast, Euroopa Liidust, Hiinast, populismist, meritokraatiast jne on ilmunud Vikerkaares jm eesti ajakirjanduses.Näita rohkem ...
Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm
(Ilmumisaeg: 2017, , 24.71 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikool, ISBN-13: 9789949775231)
Käesolev raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia“ peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel korral (2002, 2005, 2008, ... 2011 ja 2014) läbiviidud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.Näita rohkem ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2015, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949563180)
Alf Henrikson(1905‒1995)Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui…? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin ... Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu Pärsia kuningale Dareiosele? Kui Mooses ei oleks pannud alust rangele ainujumalausule? Näita rohkem ...
See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumiku ... koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja ðveitsi mainekad teadlased ja publitsistid. Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde. Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.ˮNäita rohkem ...
koostajad ja toimetajad:, Triin Käpp, Mari-Liisa Parder, Triin Pisuke-Roos, Margit Sutrop, Mats Volberg
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, ISBN-13: 9789985795545)
Oleme uhked taastatud vabaduse üle ja rõõmsad, et Eesti akendel pole enam trelle ega ustel tabalukke. Igaüks võib minna, kel julgust ja ettevõtlikkust. Ja igaüks võib tagasi tulla, kes seda maad omaks peab ja kes tahab oma saatust just selle maaga ... siduda. Täna elab eestlasi vähemalt 124 välisriigis. Käesolev kogumik on sündinud soovist mõista, mis paneb inimesi Eestist lahkuma ja mis toob neid koju tagasi või takistab tulemast. Kogumiku tuuma moodustavad 2011. aastal toimunud Vabariigi Presidendi kirjatalgute „Eesti ustest – sisse, välja“ raames kogutud isiklikud lood, kus inimesed räägivad oma suhtest Eestiga. Kogumikust saab lugeda ka Välisministeeriumi koostatud ülevaadet eestlusest välisriikides. Ülevaade toetub 34 riigis töötavate Eesti konsulite vastustele. Lisaks sisaldab kogumik artikleid ja ekspertarvamusi, mis aitavad mõista eestlaste rände ulatust, põhjuseid ja rännet mõjutavaid tegureid. Head kaasamõtlemist!Näita rohkem ...
Harva on olnud inimest, kes oma ajas on nii tuntud ja tunnustatud kui oli Erasmus.Pea kogu haritlaskond pidas Erasmust lausa eksimatuks, iga tema mõtet lõplikuks tõeks.Harva on mõne teadlase elust kirjutatud nii köitvalt kui teeb seda Stefan ... Zweig.Usu- ja teadusmehe avastused ja mõtted, ka eksimused ja möödalaskmised on saanud suure kirjaniku väärilise rüü.Raamat on varustatud lingitud kommentaaridega.Näita rohkem ...
Daniel Franklin (toimetaja), John Andrews (toimetaja)
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949523016)
Tulevik ei pruugi sugugi olla nii morn kui viimsepäevakuulutajad teid uskuma tahaks panna. The Economisti värske bestseller ennustab, et hoolimata hirmsast hukatuse nutulaulust, millega meid alates 70ndatest on üle kallatud, toimetame me selle ... sajandi keskel kõigi eelduste kohaselt hoopis innovaatilisemas, külluslikumas ja targemas maailmas. „Megamuutus“ on põnev lugemine kõigile, kes tahavad teada, mis järgneval neljal aastakümnel inimkonna jaoks varuks on.Näita rohkem ...
Romaani allikaks on 1000 aasta paiku elanud munk Ekkehardi kirja pandud Sankt Galleni kloostri ajalugu, mis on keskaja kirjanduse tähtteoseid.Tollases Euroopas olid kloostrid vaimuelu keskusteks.Alles kinnistuv ristiusk heitles paganlusega. Hunnide ... röövretkede mõjul hakkas sadestuma rahvustunne.Autor kujutab varakeskaega kogu selle lopsakuses.Raamat on varustatud lingitud kommentaaridega.Näita rohkem ...
Raamat annab ülevaade Frangi riigi tekkest. See hõlmas 843. aastani praegust Prantsusmaad, Saksamaad ja Itaaliat. Chlodovech moodustas selle riigi jõu ja kavalusega, reetmise ja pettusega ning temast sai frangi rahva ainus valitseja. Raamat annab ... ettekujutuse ristiusu ja toonaste rahvakildude jumalausu vahelisest heitlusest. Igal hõimul olid omad jumalad, igal hõimul omad kombed. Kui ühiseid jumalaid oligi, siis kandsid need igal hõimul oma nime. Suuresti tänu Chlodovechile, kes tegi kristlusest oma riigi peamise usu, sai roomakatoliiklusest läänemaailma suurim usutunnistus.Ajaloosündmuste taustal kujuneb üksikinimeste saatus. 15-aastasena kuningaks saanud Chlodovechil on palju inimlikke nõrkusi, kuid tohutu auahnus, soov ühendada enda võimu alla kuningriigid Atlandi ookeani, Vahemere ja Põhjamereni. Võimauhnus määras kõik Chlodovechi teod. Võimu huvides ta abiellus, laskis end ristida, võimu huvides laskis ta salamõrtsukatel tülikaid rivaale tappa. Eesti keeles pole seni ei Chlodovechi isiku ega Frangi riigi kohta midagi põhjalikumat ilmunud. Siinne romaan annab ajaloohuvilisele teadmisi ja kirjandushuvilisele elamusi. Ajalooprofessorist autori lihtne esitusviis teeb raamatu kergloetavaks.Näita rohkem ...
Vananev Püha Rooma Riigi keiser Karl V võrgutab noore neiu. Neil sünnib poeg, kes ema käest võetakse ja kelle kasvatamist too vaid eemalt jälgida saab. Barbara armastab nii keisrit kui poega, aga teda ei peeta vääriliseks kasvatama keisri ... poegaReformatsiooni ja katoliikluse vastuolud, tormilised sündmused Saksamaal, Hispaanias ja Madalmaadel ümbritsevad läbivat armastusliini. Romaan annab tõetruu pildi 16. sajandi Euroopa mõttelaadist, poliitikast ja õukonnaintriigidest. Ajalootäpsust taotlevalt Georg Ebersilt on varem eesti keeles ilmunud Uarda, Egiptuse kuningatütar ja Homo sum.Näita rohkem ...
Attila oli ajaloo metsikumaid ja jõhkramaid valitsejaid. Ta oli hunnide, rahvaste rändamise ajastu sõjaliselt kõige edukama rahva kuningas, piiramatu võimuga ainuvalitseja, oma aja parimaid strateege. Vähe puudus, et ta oleks vallutanud kogu tollal ... tuntud Euroopa ja ajalugu oleks pööranud hoopis teise suunda. Attila nimi pani inimesi värisema veel palju aega pärast tema surma.Attila on vastuokslik. Ta on armutu, kuid tark, ta on metsik, kuid õiglane, ta valdab tohutut rikkust, kuid elab askeetlikult. Mitmeski mõttes on ta tollaste Euroopa valitsejate vastand. Nood tavatsesid elada luksuses, ehitada aina uhkemaid paleesid. Attila elas tagasihoidlikult ja rändrahva juhina oli harjunud elama telgis.Attila suri pulmaööl. See on fakt. Selle üle, kas Attila suri loomulikku surma või langes naise käe läbi, jäädaksegi vaidlema. Tõde jääbki teadmata, kuid seda paeluvam on võimalus põimida sündmuse ümber kujutluspilte.Romaan rajaneb romaan Attila kaasaegse, kirjanik Priscuse ülestähendustel. Romaani sündmustik on elav, selle kulg kiire. Ajalooprofessorist autorilt saab lugeja hulga teadmisi nii hunnide kui ka germaanlaste argielust ja pidudest, uskumustest, kommetest, tolle aja inimeste mõttelaadist.Attila on haarav lugemine ajaloohuvilisele.Näita rohkem ...
Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb suuresti tänapäeva ... inimese omast. Et Kolumbuse tegutsemise ajenditest aimu saada on see raamat hädavajalik.Raamatus on puulõiked, mis Kolumbus lisas oma reisi aruandele, tema autograaf ning lisatud on lingitud kommentaarid.Näita rohkem ...
Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu ... Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: Kartaago tuleb hävitada!Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149—146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.Näita rohkem ...
