Jaak Juske viib lapsed ajaloorännakule riiki, mille saatusele iga päev südamest kaasa elame.Kui paljude väikeste lugejate jaoks tähendab Ukraina üht vapralt sõda pidavat maad, siis sellel suurel maal ja rahval on rääkida tegelikult väga palju ... erinevaid, põnevaid ja värvikaid lugusid ala- tes aastatest, kui seal seiklesid varjaagid ja mongolid, kuni ajani, mil kogu maa juubeldas Eurovisioni võidu üle.Kas teadsite, et 1030. aastal võttis Kiievis valitsenud suurvürst Jaroslav Tark ette sõjaretke eestlaste vastu ja vallutas Tartu, toonase nimega Tarbatu linnuse? Vallutatud kantsi nimeks pani suurvürst oma ristinime Juri järgi Jurjev – see oli esimene kord, kui mõnda Eesti asulat mõnes vanas kroonikas mainitud on. Või et 1861. aastal jõudsid pika teekonna järel Ukrainasse Krimmi poolsaarele esimesed eestlased, kes sinna oma külad rajasid, ja et toona asutatud küladest on üks veel alles, kus isegi eesti keelt kuulda võib!Nii mõnedki lapsed on vanavanematelt kuulnud ka hirmsaid ja samas natuke põnevaid lugusid Tðornobõli tuumakatastroofist ja sellest, kuidas seda ka Eestist likvideerimas ning plahvatuse tõttu kodust ilma jäänud ukrainlaste uut kodulinna ja maju ehitamas käidi. Ehk on üheskoos kaardi pealt isegi üles otsitud Tallinna nime kandev kvartal Slavutõtði linnas!Alustame rännakut Ukraina ajalooradadel! Ees ootavad ülipõnevad unejutud.Näita rohkem ...
Popa on rõõmus ja vahva jänes, kelle ainus häda on, et tal pole kodu. Raamatus võtabki Popa koduotsingu ette ning loomulikult tabavad teda teel erinevad seiklused ja kohtumised huvitavate tegelastega. Popa leiab lõpuks nii mõnusa kodu kui ka ühe ... väga toreda sõbra. Poisu oli raamatuga väga rahul ja lõpuks teadsime juba mõlemad seda täitsa peast. Tule ja seikle nüüd Sina ka koos vahva jänese Popaga, kes otsib endale kodu. Kas Popa leiab endale elupaiga linnupesas? Või hoopis suures lossis? Või äkki ühe väikese sõbra juures? See on armas jutt mudilastele, mida võib lugeda enne magama jäämist või hommikul ärgates ja kahtlemata ka nende kahe vahel.Näita rohkem ...
Õe-venna Janne ja Joosepi seiklustest võlumaailmas, kus nad päästsid loitsuraamatu abil terve kuningriigi kurja lohe käest, on möödunud juba hulk aega.Raamat ei ole juba pea kaks aastat mingeid võluomadusi demonstreerinud.Janne 13. sünnipäeval tekib... neil aga seletamatul põhjusel tahtmine see kätte võtta ja oma suureks üllatuseks leiavad nad viimaselt leheküljelt pildi, mida seal varem kindlasti polnud. Sellel pildil on kujutatud mahedates sügisvärvides metsa, mille keskel paistab sissepääs mingisse koopasse. Sissepääsu ees seisab väike tumedasilmne tüdruk, kes näib vaatavat otse Jannet ja Joosepit. Tema pikad pruunid juuksed lehvivad tuules ning õele-vennale näib, et tüdruk üritab neile midagi öelda.Uued ja pöörased seiklused kisuvad õe ja venna taas kord võlumaailma, kadunud laste ning tulisilmsete hiiglaste otsinguile.Helen Käit on Eesti lastekirjanik, kes tuli kirjandusmaailma 2013. aastal debüütromaaniga “Janne ja Joosep. Lohe needus”, mis sai mitte ainult noorte lugejate vaid ka arvustajate lemmikuks. Eesti Draamateatris esietendus 2018. aastal lavastaja Kersti Heinloo käe all lastelavastus Lohe needus, mis põhineb Helen Käidi “Janne ja Joosepi” sarja kahel esimesel lasteraamatul.Alates 2013. aastast on Helen Käit avaldanud kokku 6 lasteraamatut ja ühe noorteromaani, millest kolm on saanud erinevatel konkurssidel auhindu ja äramärkimisi (BestSeller 2015 lastekirjanduse kategoorias II koht, Tänapäeva 2015. aasta lastejutuvõistlusel III koht ning Tänapäeva 2017. aasta lastejutuvõistluse II koht).Näita rohkem ...
Raamatust Janne ja Joosep. Lohe needus tuttavate õe–venna Janne ja Joosepi missioon – päästa kuningriik kurja lohe võimu alt – jätkub.Lisaks hoolega omandatud võluraamatu õpetussõnade rakendamisele ja lohelennu õppetundidele pannakse lähematest ... sõpradest kokku Lohe Ordu ning astutakse vaenlasele vastu saatuslikul päeval, mil kuningriik peab lohele taas ohverdama kõige kaunima oma tütarlastest. Ootamatult selgub, et miski pole nii, nagu varem arvatud, ega vaenlane see, kelleks teda seni peetud.Raamatu põhjal valmis aastal 2018 Eesti Draamateatri lastelavastus “Lohe needus”.Näita rohkem ...
Eesti on väike maa ja siin elab vähe inimesi. Siiski mahub siia sadu vanu losse ja linnuseid, mis on väidetavalt koduks väga paljudele kummitustele. Osa neist hoonetest on varemeis või kurvas seisus, teised kenasti korda tehtud.Eriti palju leiab ... kummitusmõisaid Lääne-Virumaalt, aga ka teistest piirkondadest. Eesti kuulsaim kummitus Valge Daam elabki ju hoopis Haapsalus. Muuseas, Must Daam on ka täiesti olemas ja tema koduks on juba mitu sajandit Sagadi mõis.Tallinna vanalinn lausa kubiseb kummitusmajadest, nii et nendest on Jaak Juskelt ilmunud samas sarjas omaette raamat.Võtke koos perega ette reis mõnda selles raamatus tutvustatud kummituslossi. Isegi kui salapäraste kummitustega ei kohtu, on need kõik huvitava ajalooga kaunid hooned, kus jagub muudki põnevat avastamist!Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab!Näita rohkem ...
Ajaloolane Jaak Juske viib lapsed põnevale ja üllatusi täis ajarännakule mööda Tallinna.Tallinn on väga vana linn - kui 2008. aastal tehti Vabaduse väljakul arheoloogilisi kaevamisi, satuti seal enam kui 5000 aastat vanale kiviaja inimeste ... peatuspaigale. Toona oli nüüdse Vabaduse väljaku kohal merepiir.Nii pika ajalooga linnal on olnud ka mitu nime. Muinasajal siinkandis asunud eestlaste puitlinnust kutsuti Lindaniseks. 700 aastat oli Tallinna ametlikuks nimeks Reval, venepäraselt Revel. Venelased on nimetanud linna ka Kolõvaniks. Kohalikud eestlased aga kutsusid oma kodulinna juba keskaja lõpus Tallinnaks.Sel ajal - ehk pärast Taani kuninga vallutust kaheksa sajandit tagasi - saigi Tallinnast tõeline linn. Tegelikult jagunes tänane Tallinn toona kaheks võimukeskuseks, kes tihti omavahel tülis olid. Ajapikku ümbritseti Tallinn üle kahe kilomeetri pika, rohkete tornide ja väravatega kivist kaitsemüüriga, mis kaitsesid linna edukalt ning on tänagi valdavalt alles. Vanade linnakindlustuste kõrval on väga hästi säilinud ka ülejäänud vanalinn oma viilkatustega linnakodanike majade, raekoja, gildihoonete, mitmete kirikute ja kloostritega. Ka vanalinna tänavatevõrk on pärit keskajast. All-linna südameks olnud vana turuplats, nüüdne Raekoja plats, on ka täna linna jaoks oluliste sündmuste toimumispaigaks. Paasi vanalinna müüride ja majade rajamiseks murti Lasnamäelt, sealt, kus täna asub Pae park ja järv.Tallinn on täis põnevaid lugusid! Pärast nende lugemist võtke koos perega ette jalutuskäik neid kohti ja lugusid avastama!Näita rohkem ...
Õde–venda Janne ja Joosep lähevad vastumeelselt suvisele koolivaheajale maale vanaema juurde, kus kunagi midagi põnevat ei juhtu. Kogemata metsa alt leitud, loetamatute tähtedega raamat käivitab aga seiklustejada, kust ei puudu võlumise õppetunnid, ... oraakel, müstilised olendid ning pealtnäha võimatu väljakutse: päästa kuningriik aastasadu valitsenud kurja lohe käest. Lapsed avastavad end kummalises Regnumi kuningriigis, kus neid võtab vastu juubeldav rahvas. Regnumi kuningriik on aastasadu kannatanud lohe needuse all. Igal aastal nõuab lohe endale riigi kõige ilusama tüdruku ning kui ta oma ohvrit ei saa, hävitab ta terveid linnu ja külasid.Kuidas 11-aastane ja 13–aastane oma uute sõprade toel selle ülesandega hakkama saavad?Raamatu põhjal valmis aastal 2018 Eesti Draamateatri lastelavastus “Lohe needus”.Näita rohkem ...
Ajaloolase Jaak Juske esimene lastele mõeldud ajalooraamat “Imelik nõukaaeg. Isa põnevad unejutud ajaloost”, viis seiklema üsna hiljutisse ajalukku. Sama sarja teine raamat tutvustab aga ajastut, milles elamist meist keegi ei mäleta, millest aga ... sedavõrra rohkemad inimesed unistanud on. Eesti on mereäärne maa ja mere ääres elav rahvas ihkab ikka merele. Mitte siis ainult kalale. “Maadeavastaja” oleksid raamatu “Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid” tegelased võinud oma visiitkaardile kirjutada, kui need tol ajal levinumad oleksid olnud. Et leida üles kõiki neid kauged paigad, kuhu meie kaptenid oma laevadega jõudnud on, võtke see raamat ja gloobus selle kõrvale ja saate enne magama jäämist kõik need reisid ise läbi teha.Näita rohkem ...
Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui... nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.Näita rohkem ...
Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja ... jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.Näita rohkem ...
Ja kus su keha siis on, nõudis ta. Seal, eemal, osutasin ma sinna, kus rabelevat ja sõimavat Jörgenit kinni hoiti. Vanake ei pööranud meile enam mingit tähelepanu ja hõljus üllatavalt kiiresti sinnapoole, kuhu ma just osutanud olin. Mõtlesin tol ... hetkel, et veel kuu aega tagasi poleks ma uskunudki, et minuga kunagi üldse midagi sellist juhtuda võiks - vaimud, Kuuhundid, Valvurid, Ülemiste Vanake, kuulsuste sarnased golemid... Jube! Kuid nüüd olin ma ka ise selle maailma liige. Tagasiteed polnud ja see tundus isegi kuidagi loomulik. Raamatu “Iseenda laps” kangelanna, tavaline Tallinna koolitüdruk Annika seisab ühel hommikul kummaliste valikute ees. Enesele ootamatult naaseb ta oma sünnieelsesse aega, armub siniste juustega noormehesse, kes osutub vaimuks, võitleb müstiliste olenditega ning tema missiooniks saab päästa maailm läbi selle, et sünnitada …. iseennast. Autorist: Airka Harrik on sündinud 28.veebruaril 1995, lõpetanud Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklassi ning jätkab õpinguid Tallinna 21. koolis. “Iseenda laps”, mille kirjutamist alustas ta 13aastasena, on tema esikromaan ning esimene osa samateemalisest triloogiast.Näita rohkem ...
