Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja ... enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis ta-bas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehha-nisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sot-siaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, ük-silduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on ka-tastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanemate-le, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.Jonathan Haidt kutsub lugeja põlvkondadevahelisele rännakule, kus vanemlik hoolitsus ja nutimaailma ahvatlused põrkuvad, paljastades sügavaid küsimusi tuleviku ühiskonna ja poliitika kohta. Samas pa-kub raamat praktilisi lahendusi lapsevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et taastada noortele arendav ja vaimselt tasakaalukas lapsepõlv.- Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaJonathan Haidti „Ärev põlvkond“ on väga ajakohane teos, mis toob esile seosed nutitelefonide laial-dase leviku ning laste ja noorte vaimse ja sotsiaalse tervise enneolematu halvenemise vahel. Samal ajal pakub raamat selget ja praktilist visiooni, kuidas sellest kriisist välja tulla ning päästa meie laste lapsepõlv ja tulevik.- Vivian Puusepp, Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur, PhD sotsiaalse tunnetuse uurimisvald-konnasAutorist:Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppe-tooli professor. 1992. aastal omandas ta Pennsylvania Ülikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliiti-lise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus „Õiglane meel“. Oma viimases raamatus „Ärev põlvkond“ jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus „The Coddling of the Ameri-can Mind“ algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.Näita rohkem ...
Miks me teeme seda, mida me teeme? See raamat on üks säravamaid inimkäitumise käsitlusi, mida eales on koostatud. Neuroteadlane ja primatoloog Robert M. Sapolsky heidab oma valdkondadeüleses teoses valgust inimeste tegude varjuküljele, käsitledes ... keerulisi teemasid nagu kambavaim ja ksenofoobia, hierarhia ja võist-lemine, sõda ja rahu. Autor uurib vägivalla, agressiivsuse ja võistlemise bioloogiat – käitumisi ja impulsse nende taga, indiviidide, gruppide ja riikide tegusid ning seda, millal ja mille põhjal neid peetakse headeks või halbadeks. See raamat räägib viisidest, kuidas inimesed üksteist kahjustavad, aga ka sellest, kuidas nad käituvad risti vastupidi. Mida on bioloogial meile õpetada koostöö, kuuluvuse, leppimise, empaatia ja altruismi kohta? New York Timesi menukist „Käitumine“ võitis Los Angeles Timesi auhinna ja valiti Washington Posti aasta 10 parima raamatu hulka.Näita rohkem ...
„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.Mil moel ... muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.Näita rohkem ...
Kas meie ajastut on tabanud suur meeltesegadus? 2019. aastal ilmunud raamatus „Hulkade sõgedus” lahkab Douglas Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedipoliitika esilekerkimist. Värvika ja vaheda sõnaga käsitleb ta praeguse aja kõige ... vastuolulisemaid küsimusi: seksuaalsust, sooidentiteeti, tehnoloogiat ja rassi, tehes kõrvalepõikeid uute suundumuste marksistlike aluste ja tehnoloogia mõjutuste juurde ning mõtiskledes selle üle, kuidas me üha enam veebi kolinud suhtluse tingimustes peame uuesti õppima andestamist. Murray seisukohad võivad olla ärritavad, kuid teisalt on ta üks vähestest autoritest, kes söandab valitsevale maailmavaatele vastu vaielda ja seada kahtluse alla ühiskonnas toimuvaid pöördelisi muutusi.AUTORI TUTVUSTUS:Douglas Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Ta on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017).„Douglas Murray toob 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Euroopa kummaline surm” masside sõgeduse kohta palju värvikaid näiteid. Kahel viimasel aastal on selles vallas püstitatud arvukalt uusi tippmarke, nii et vaatame protokolli uuesti läbi. Murray kirjutab selgelt ja julgelt – nii peabki.“– Hardo Pajula, EBSi vaba majandusmõtte professorNäita rohkem ...
Ühel päeval tuleb meil kõigil leppida teadmisega, et peatselt tuleb silmitsi seista sõbra, lähedase või iseenda elust lahkumisega. Barbara von Normann-Colemani raamat „Lahti laskmine. Väärikas leppimine paratamatuga“ räägib sellest, kuidas suhelda ... inimesega, kes läheneb oma elu lõpule või on juba suremas; kuidas teda hooldada ja tema eest hoolitseda. Pole vahet, kas inimene on nooremas eas ja põeb ravimatut haigust või kustub ta vanadusse. Millised on surija ja tema saatjate läbielamised füüsilises, vaimses ja hingelises plaanis ning kuidas nendega toime tulla? Iga peatüki juurde kuuluvad praktilised nõuandeveerud toetuvad hospiitsivaldkonna tuntuimate praktikute ja asjatundjate soovitustele.Raamat on mõeldud nii pereliikmetele kui ka elust lahkujatele, see on hindamatu väärtusega kõigile tervishoiutöötajatele ja omastehooldajatele.Barbara von Normann-Coleman on töötanud 30 aastat hospiitsiõena Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. 2012. aastast elab ta Eestis, kus on haiglates andnud surija hoolduse teemalisi koolituspäevi ja kursusi. Tema sulest on eesti keeles ilmunud kaks raamatut: „Hooldus elu lõpus. Praktiline abimaterjal omastele ja hooldajatele“ (2017) ja autobiograafiline „Elu tulvil lootust ja imet“ (2018).Näita rohkem ...
