Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 1963. aastal The New Yorkeris artiklisarjana, vallandades ridamisi tuliseid debatte. Siinne täiendatud versioon sisaldab nii pärast ... protsessi ilmsiks tulnud materjali kui ka Arendti postskriptumit, mis käsitleb tema vaatenur-gast tõukunud poleemikat. „Eichmann Jeruusalemmas“ on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõ-tisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja informatiivne – kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale (siiani lahendamata) peatükile.Arendt sündis 1906. aastal Hannoveris Saksamaal, pages 1933. aastal Pariisi ja jõudis pärast teise maailmasõja puhkemist välja Ameerika Ühendriikidesse. Aastatel 1946–48 oli ta Schocken Booksi kirjastuse peatoimetaja. Hiljem õpetas Arendt politoloogiat Berkeley, Princetoni ja Chicago ülikoolis ning magistriõppeasutuses nimega New School for Social Research. Tema teoste sekka kuuluvad „Inimolemise tingimused“ (The Human Condition), „Revolutsioonist“ (On Revolution) ja „Vaimuelu“ (The Life of the Mind). Teda on nimetatud üheks möödunud sajandi mõjukaimaks poliitfilosoofiks. Hannah Arendt suri 1975. aastal.* „Hiilgav ja õõvastav.“ – Stephen Spender, The New York Review of Books „See sügavat mõistmist peegeldav raamat äratab paratamatult mõistuse ja riivab südametunnistust.“ – Chicago Tribune „Käsitleb meie ajastu suurimat probleemi ... probleemi, mille püstitab inimolendi eksistents nüüdisaegses tota-litaarsüsteemis.“ – Bruno Bettelheim, The New RepublicNäita rohkem ...
Kolhoosist Korsosse ja kullaväljakutele. Siim Liivik on 1988. aastal Eestis Paides sündinud Soome jäähokimängija. Oma elukutselise hokimängija karjääri jooksul on ta mänginud mitmetes Soome ja ka Rootsi kõrgliigaklubides. Liiviku lugu on ... peadpööritav teekond laguneva Nõukogude Liidu maastikelt Vantaa äärelinna jäistele uisuväljakutele ning sealt edasi Soome meistriks, Euroopa liigadesse ja, mikrofon käes, koos JVGga esinemislavadele.Raamatus räägib Liivik, kuidas on olla eesti sisserändaja Soomes ja kuidas üksikema poeg ennast kaotaja lähtepositsioonilt rambivalgusesse võitleb. Ründaja kõva kesta alt koorub tundlik ja analüütiline meel.Endale füüsilise ja provokatiivse hokimängija rolli võtnud Liivik on jätnud alati ereda mulje nii meeskonnakaaslastele ja vastasmängijatele kui ka fännidele. Nagu ütleb üks vastastest: „Selline mängija olla on omaette kunst. See on nõudlik roll ja sellel on kõva hind. Kui keegi on selleks valmis, valmis märk otsaees selle rongi peale hüppama, siis müts maha.“E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
See lugu algab veidra ja igas tähenduses kummalise tegelase ärkamisega. Mitte miski eitemas ega situatsioonis, milles ta end leiab, ei ole kirjeldatav sõnaga "tavaline", ja sellesmõttes on raamat tolle tegelase -- kes alguses on ... suuremas osas nii sisemiselt kui väliseltsuhteliselt tavaline 70-le lähenev Eesti vanamees -- enesega taas kokkusaamise lugu. Jasee lugu ei piirdu ainult Eestiga; see ei piirdu isegi meie maailma ja ajastuga. Kaanepilt LiisRoden. Sari: Sündmuste Horisont. 272 lk.Näita rohkem ...
Mis koht see on, kuhu alati tagasi igatsed? Kus tunned end turvaliselt, kus tunned ennast ära? Kui sind seal ei ole, siis oled justkui poolik? See ehk ongi kodu.Ka meil on kodu, kuhu me kogu aeg kibeleme. Ainult et meie kodu ei ole ühe- või ... mitmekorruselises või üleüldse majas. Meie kodu on teineteise juures. Me oleme kodus siis, kui me oleme koos.Siia raamatusse on kogutud kirjad meie kodust aastatel 2013–2015, rännakutelt ümber maakera. Saatsime kirju kallitele inimestele ja kirjutasime neile sellest, mis on kodu ja kus on kodu. Kirjutasime koos ja eraldi, ka teineteisele. See on mõtete, teadmiste ja armastuse raamat.Näita rohkem ...
Mis siis, kui sa oled enda meelest tavaline inimene, kel aga on elus üks asi väga halvasti läinud ja seetõttu oled sa sunnitud kellegi huvides vastu võtma ebameeldivaid, kõrge riskiga töid? Mis siis, kui järjekordne töö paiskab su maailmadesse, ... mille olemasolust teavad vähesed ja sinu ümber hakkab toimuma midagi veidrat? Ja sa saad järjest enam aru, et kõik toimuv käib sul üle jõu...Nad olid vaevalt metsa vahelt välja jõudnud, kui Stefan relva haarates tee kõrvale põõsastesse viskus. Oldi jäi hetkeks nagu soolasammas seisma, ent laskus siis aegamööda kõhuli ja veeretas end teisele poole. Kui ta kaaslase poole vaatas, ajas see end ühe puutüve taha hoidudes püsti ja jõllitas jõele.Seal liikus paat. Valge pikk sõudepaat, milles oli seitse valget kogu. Paat libises ebaloomulikult kiiresti üle vee ja need seal paadis ei olnud kindlasti inimesed. Need olid väiksemad, tundusid olevat paljad ja peas oli neil mingi läikivate sarvede ja madude pusa, niipalju, kui Oldi paarisaja meetri kauguselt läbi võbeleva optilise sihiku aru sai.Nad vahtisid sõnatus vaikuses, kuni paat kadus jõel hõljuvas hämus.„Mjah,” venitas Stefan lõpuks teele tagasi tulles. „Ütle vähemalt, et sa nägid sedasama, mis mina?”„Hatifnatid,” noogutas Oldi.Näita rohkem ...
Siim Veskimees on eesti lugejale tuntud peamiselt oma teadusliku fantastika romaanidega, ent tal on aastatega kogunenud ka suur hulk lühemaid jutte. Kogumikus on laias laastus tema selle sajandi esimese kümnendi paremik, siin leidub erinevaid ... tulevikuvisioone, kohtumisi tundmatuga ja ka kummardusi suurmeistrite poole. On ebakonventsionaalseid, äraspidiseid kangelasjutte nagu «Kuldhordi teine tulek». Autor ise ütleb, et ta on kirjutades kogu aeg teadlikult üritanud inimesi ärritada ja mõtlema panna. «Tavalisi» lugusid on niigi piisavalt, keeraks mõned vanad legendid pea peale. Seda on ta teinud ka looga «Naeratus aastate tagant», kus selgub, et iga veidrus võib olla omapära ja kummalisus geniaalsus. Igatahes pole pärast seda lugu enam võimalik «Pipi Pikksukka» sama pilguga lugeda. Peale «Pipi» on autor pea peale pööranud Zelazny ja tema maailma loos «Merevaiguvalgus», kus rahulik turist satub Pariisis kummaliste sündmuste keerisesse. Ebatavaline on ka tulnuka muutmine osavalt käituvaks seltskonnalõviks loos «Ohutusnõuded laavalehmade läheduses», kus ta oskab käituda nii, et Maa salateenistused ja teadlased kõik lolliks jäävad. Kohtumine tundmatuga on põhiline loos «Kui maa ärkab», kus merehädalised satuvad mõistuslikule saarele. Mingil hetkel satub peategelase kätte midagi ajamasina sarnast, mille abil saab ta valida, kuidas lugu lõpetada, järele proovida erinevaid variante, ekselda erinevaid tegevusliine pidi. Äärmiselt ebatavaline tundmatu esineb loos «Eluring», mis on autori sõnul kokku pandud kolmest loost – lihtsalt pisut väheinformeeritud tulnukas otsustab esineda känguru kujul. Tulevikuvisioon loos «Kaugete päevade valgus» on aga süngevõitu, kuigi ei puudu selles ka midagi pikantset. Kas inimesed on sattunud tulnukrassi loomaaeda või lemmikloomadeks? Lisaks on kogumikus veel lood «Udukardin ja suitsutoru» ning «Tormide rand».Näita rohkem ...
Pöörane reisilugu kahe eestlase retkest roostes ja streikiva autoromuga läbi Ameerika Ühendriikide, kust ei puudu muhedad sekeldused, pesuehtsad Põrguinglid, hipid, indiaanlased ning koguni kokaiin.Näita rohkem ...
„Lõputu juuni” on lugu sellest, mis saab siis, kui ühel päeval avanevad Maal sajad täheväravad ja igal vähegi arvestataval huvigrupil on võimalik endale päris oma planeet saada. Kas – nagu üks tegelane irooniliselt märgib – viimane, kes lahkub ... Maalt, tühjendab külmiku ja kustutab tuled?Tegelikult on võõrmõju – marslased oma miljardite aastate eest kadunud tsivilisatsiooniga – siin raamatus vaid selleks, et see lugu ei algaks siin ja nüüd, mitte millalgi ebamäärases tulevikus. Ehk on seegi huvitav, kuid see ei ole kindlasti peamine. Peamine on valikutes – mida teevad eestlased (ja teised rahvad muidugi ka), kui uksed minekuks on lahti?Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 3.08 Mb, Kirjastus: OÜ Valvesilm, ISBN-13: 9789949504084)
„Lahkulöömislahingud”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja teine raamat” on järg 2011. a novembris ilmunud romaanile „Ennesõjaaegne kullakarva”, täiendava pealkirjaga „Kuu Ordu 2061. aasta sõja esimene raamat”. (Paberraamat ilmus ... sarjas „Sündmuste horisont” 27. raamatuna.) Mainitud esimene raamatu katkeb poolelt sõnalt, nii et mõned inimesed on tunnistanud, et käisid poes vaatamas, ega nad ometi praakeksemplari pole saanud... Autori sõnul juhtus lihtsalt selline asi, et kui romaan kokku sai, selgus, et mahtu on üsna palju ja nii ta selle enam-vähem keskelt, enam-vähem loogilise koha pealt kaheks lõigi... Sõda! Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks – sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid. Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide vahetamiseni. Sest Kuu Ordu on osutunud liiga vintskeks vastaseks. Ja seal, radioaktiivseks tuhaks muutunud Madagaskari asulate ja Maa orbiidil triivivate tehiskaaslaste rusude keskel sünnib uus ajastu – kosmoserahva karm aatomitulene koidik.Näita rohkem ...
Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku ... zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2011, , 1.18 Mb, Kirjastus: OÜ Valvesilm, ISBN-13: 9789949459933)
Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute ... autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus... kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.Näita rohkem ...
Autori esikromaan jutustab põneva ja dramaatilise loo ennast muust galaktikast isoleerinud Nozila nimelise planeedi naasmisest suurde maailmade föderatsiooni. Seda püüab takistada omakasupüüdlik kaubandusliit, mispeale peab föderatsiooni salaluure ... asuma võitlusse kaupmeeste loodud tehisinimestega. Järgnevad peadpööritama panevas tempos arenevad seiklused – põgenemised tagaajajate eest, rohke märul, ähvardab puhkeda kosmosesõda Nozila pärast. Autor kujutab sündmusi keerukate luuremaailma mängude foonil.Näita rohkem ...
Mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «võtmeid», ... mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid meile edasi jutustada, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik – Impeerium, föderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka võõrrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.Näita rohkem ...
«Noh, see oli tegelikult väga lihtne,» lausus poiss halvasti varjatud uhkusega hääles, lüües hooletult kõrvale põrandal vedelevad lauajupid ja heites pilgu selja taga seisvale tüdrukule. «Siin on maja plaanid. Tasub vaid kelder üles joonistada, kui ... esimesest pilgust on selge, et midagi on viltu – ühel pool on kütteruum ja puukuur, teisel pool garaaž. Vahel pole midagi, samas kui kogu hoone konstruktsiooni loogika viitab sellele, et võiks olla. Ja siis see sein kahe toa vahel – seinumööda ümberringi mõõtes tuleb selle paksuseks oma kuuskümmend senti. Milleks? Hakkasin uurima ja leidsingi. Tule.»Näita rohkem ...
“Pilvelinnuste ajastu langus” viib lugeja haaravasse ja tempokalt arenevasse seiklusesse läbi erinevate fantastiliste paralleelmaailmade.Näita rohkem ...
Siim Veskimehe «Kuu Ordu» on Eesti mastaabis nii mahult kui tuumakuselt üsna erandlik ulmeraamat. Tegu on stiilipuhta žanriulmet esindava tõsiteadusliku fantastika valda jääva moodsa ulmeteosega, mida pole häbi kõrvutada ka ingliskeelses maailmas ... tänapäeval avaldatava ulmega. Lisaks ohtratele seiklustele ning sõjapidamisele nii Lõuna-Ameerika džunglites, Jaapanis kui kaugel Päikesesüsteemi ääremail leiab lugeja nende kaante vahelt ka esimese Eesti libertaanlikku ilmavaadet tutvustava manifesti. Ning kuigi kirjanik maalib meie koduplaneedi tulevikust äärmiselt düstoopilise pildi, pakub ta selle roiskuva tarbimismaailma kõrvale ka oma utoopiaühiskonna – Kuu Ordu.Näita rohkem ...
Sa ärkad ja sul pole aimu, kus sa oled, lisaks raputab sind suur valgekarvaline tegelane. Sa saad kuidagimoodi jalad alla, kuid iga mööduva hetkega läheb lugu aina hullemaks. Sa oled kodust kirjeldamatult kaugel ja lisaks aetakse sind teadmata ... põhjusel taga... Keskpäevapimedus kuulub samasse maailma 2001. aastal ilmunud romaaniga Operatsioon Ogaline päike, kuid kattuvaid tegelasi peale anonüümseks jääva ülestähendaja raamatutes ei ole.Näita rohkem ...
