(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949428946)
Hugo von Hofmannsthal (1874-1929) on uuema austria kirjanduse kõige olulisemaid meistreid. Kõigis sõnakunsti põhiliikides on tema looming olnud niihästi kujunenud traditsioonide täiustajaks kui uutele suundadele viitajaks; järelpõlvede hinnangus ... püsib ta ühena meie sajandi alguskümnendite saksakeelse kirjanduse juba vaieldamatuist klassikuist, kelles lahutamatult on seotud taidur ja mõtleja, esteet ja humanist.Siinne väike valik esseedest ja kõnedest püüab anda eesti lugejale paremat ettekujutust sellest, miks on Hofmannsthal nii oluline autor saksa keeleruumis. Teemade ring on lai - keele ilust ja kirjaniku kohast ühiskonnas kuni inglise tütarlaste veetluseni ja aiakujunduseni. NB! Loomingu Raamatukogu sarja e-raamatutes sisalduvad võõrtähed on tekstis antud erisümbolitena. Palun veenduge enne ostmist, et teie lugemisseade erisümboleid toetab.Näita rohkem ...
Tõsielusündmustel põhinev päevikuformaadis romaan „Henry ja June“ on erootiline, detailirohke ja avameelne üleskirjutus Anaïs Nini seksuaalsest eneseavastusest.Teos käsitleb ühte aastat (1931–1932) naise elust, mil ta armub kirjanik Henry Milleri ... loomingusse ja tema abikaasa June’i rabavasse ilusse. Kui June lahkub Pariisist ja suundub New Yorki, saab alguse Henry ja Anaïsi tormiline armuafäär, mis viib küll seksuaalse ja moraalse vabanemiseni, aga selle avalikuks tulek võib ohtu seada mõlema abielu.Võideldes enda südametunnistuse ja kõlblusnormidega, valdab Anaïs Nini ainult üks mõte: mis saab siis, kui June naaseb? See on intiimne lugu ühe naise seksuaalsest ärkamisest ja intiimsetest naudingutest, tabudest vabanemisest ja mitme osalisega armusuhete vahel lõksus olemise valust.Anaïs Nin (1903–1977) teadis juba lapsena, et soovib saada kirjanikuks. Seitsmeaastase koolitüdrukuna kirjutas ta arvukalt lugusid ja näidendeid oma noorematele vendadele. 1914. aastal, üheteistaastasena, alustas Anaïs päevikuvormis kirjade kirjutamist perekonna hüljanud isale. 45 aasta jooksul iga päev kirja pandud käsikirjalised päevikumärkmed täidavad üle 35 000 lehekülje.Anaïs Nini on peetud aegade üheks parimaks naiserootika viljelejaks; ta oli üks esimesi prominentseid naisi läänemaailmas, kes sellise þanriga üleüldse tegeles. 1930. aastate algus tähistab Nini kõige viljakamat loomeperioodi. Ainuüksi 1932. aastal kirjutas ta kuus päevikut, mis sisaldavad tema esimesi katsetusi erootilises laadis. Puritaanlik katoliku neiu, kes ei suutnud enda kõlvatuid mõtteid varem isegi mitte üles tähendada, on just sel ajal oma märkmetes kirglik ja avameelne. Naine on tugevalt mõjutatud Henry Milleri kirjutamisstiilist ja sõnavarast, mis omakorda viib ta unikaalse ja ainuomase maneeri leidmiseni. See peegeldab tõetruult Anaïsi emotsionaalseid ja füüsilisi pöörasusi. Edasistel aastatel tema metsikus hääbub, kuigi seksuaalne odüsseia jätkub veel pikalt. Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Postimehe romaanisarjas ilmumas:Sylvia Plath „Klaaskuppel”Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 7.05 Mb, Kirjastus: Erik Tohvri, ISBN-13: 9789985321751)
Tuntud ja armastatud romaanikirjaniku Erik Tohvri mälestusteraamat. “Olen sündinud 22. märtsil 1933. aastal, Jäära tähtkujus ja seega kindlasti põikpäine inimene. Oma inseneriameti kõrval olen tundnud huvi paljude probleemide vastu, projekteerinud ... ja ehitanud maju, elektri- ja veesüsteeme, konstrueerinud mitmesuguseid seadmeid ja masinaid… Mind on huvitanud autoasjandus, foto- ja filmitehnika, raadio ja televisioon, aga kõike seda on juba lapsepõlvest saadik saatnud huvi kirjanduse, kirjutamise vastu. Olen kirjutanud novelle, humoreske, publitsistikat, kuuldemänge… Pensioniikka jõudes olen püüdnud leida endale väljundit romaanide kirjutamises, tänaseks on neist saanud viisteist raamatut. Lisaks olen koostanud mitmete ettevõtete ajalugu ja kirjutanud nende juubelialbumitele tekste”.Näita rohkem ...
Heli Künnapas (sünd. 1982) on Pärnumaalt Halinga vallast pärit kirjanik, kelle teostest on seni ilmunud noorsooromaanid Lõpupidu ja Tristan ning romaan Homme on ka päev.Koos elukaaslase Herlendiga on tal neli väikest last ning hobitalu, kus kasvavad... lambad ja hobused ning sünnivad järgmised kirjatükid.“Raamat Minu ilus elu maal algas pidevatest küsimustest, et kuidas te selle kõigega hakkama saate? Nende kaante vahel kirjeldatud perioodil oli meil veel vaid kolm last, paarsada küülikut ning igast otsast renoveerimist vajav maamaja. Proovisin siis enda ja teiste jaoks paberil järge pidada, et kuidas meie elu kulgeb. See ei ole roosamanna teos lilledest ja liblikatest, vaid reaalsetest olukordadest, probleemidest ja suurest hulgast rõõmudest, mida väikeste lastega maal elamine kaasa toob. Need leheküljed elust endast said kirja aga siiras lootuses, et mõnigi inimene pärast nende lugemist leiab endas soovi ja julgust proovilepanevasse, kuid hinge tasakaalustavasse maaellu sukeldumiseks.Meie jaoks on selle raamatu kaante vahel kirjeldatu üks periood, üks osa teest, millel kohalejõudmist ei ole. Suurim tarkus on olla kohal kogu aeg ja osata näha ning hinnata olemasolevat ja seda edasi arendada. Seda püüamegi jätkuvalt teha oma ilusat maaelu iga päev edasi elades.”Näita rohkem ...
“Elust kirju” algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt ... lihtsalt elab… Üks mikromaailm, mille seest paistavad tuhanded teised.Näita rohkem ...
Walter Benjamin, Marek Tamm (koostaja), George Steiner (eessõna)
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949514137)
Läbilõige XX sajandi ühe silmapaistvama Saksa kirjandus- ja klutuurikriitiku mõjukamatest esseedest, mis on pühendatud keele, kirjanduse, kunsti, ajaloo ja ühiskonna teemadele, rõhuga moodsa elutunnetuse analüüsil.2010. aastal Walter Benjamini ... seitsmekümnendaks surma-aastapäevaks ilmunud kogumiku on koostanud Marek Tamm. Tema artikkel Walter Benjamini labürint on raamatu järelsõnaks.Näita rohkem ...
Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist rääkimata Minu jaoks on mõlemal pool polaarjoont Vene Kaug-Põhja ja Siberi piiril, Põhja-Jäämere ääres paiknev Neenetsimaa saanud kohaks, mille otsa olen hakanud komistama. Olen sealkandis ... käinud viis korda. 1961. aastal lõhati Novaja Zemljal Tsaar-pommiks kutsutud vesinikupomm. Lõhkamiseks püüti leida selline koht, kus kahju oleks võrdlemisi väike – kolm neljandikku mõjuringist jäi Põhja-Jäämerele ja üksnes ülejäänu Euraasia mandrile, Neenetsi- ja Taimõrimaale. Suuri asulaid see niiviisi ei riivanud, hajusalt elavaid neenetseid ning nende porokarju aga küll. Kaua ei osanud ma aimatagi, et olin isegi selle ilmkärakaga kaude seotud. Nimelt puurisime aastal 1976 Neenetsimaa sääserohkes tundras harvadesse mändidesse auke ja võtsime proove. Rahuldusin lihtsa seletusega, et uuritakse ilmastikuolusid viimasel poolsajandil. Alles hiljem sain teada – noid proove läks tarvis, et määrata, kui kaugele ulatus Tsaar-pommi radiatsiooni- ja plahvatuslaine ning millise intensiivsusega oli kiiritus. Tundsin, et minu kohus on sellest maailmale rääkida. Olev RemsuNäita rohkem ...
