Pettumine psühholoogias paneb inimesi üha enam pöörduma formaalse filosoofia poole, et otsida sealt juhtlõngu selle kohta, kuidas elust mõtelda. Kuid enamik meist, kes me püüame heidelda sääraste ideedega nagu reaalsus, tõde, terve mõistus, ... teadvus ja ühiskond, ei ole saanud ranget väljaõpet, mis lubaks niisuguste asjade üle enesekindlalt arutleda. John Rogers Searle (snd 1932) toob need ideed abstraktsetest kõrgustest reaalelulise mõistmise kindlale maapinnale, nii et filosoofiateadmisteta inimestel tekib võimalus aru saada, kuidas sellised printsiibid meie igapäevaelus toimivad. Autor rõhutab, et eksisteerib reaalne maailm, millega tegelda, ja ta mõistab hukka uskumuse, et meie maailma reaalsus sõltub sellest, kuidas me seda maailma tajume.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 7.30 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589953)
Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid ... teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia. Aastatel 2015–2018 ilmus temalt kuueköiteline teos „Väekirjad“, aastal 2024 kaks ingliskeelset teost: „Embodiment Theory and Chinese Philosophy“ ja „Resonances of Neo-Confucianism“. Ott on tõlkinud eesti keelde mitmeid mõtlejaid: Gilles Deleuze, Zhuângzi, Baruch Spinoza, Gottfried Wilhelm Leibniz, Henri Bergson ja François Jullien. Samuti on ta avaldanud antoloogia hiina vaimulugemis- ja muusikapärimuse tekstide tõlgetega („Muusika ja muundus“).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.04 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589830)
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum ... kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 2.49 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589649)
Filosoofia äärealadel elab hulganisti olevusi, kes ei ole inimesed ega loomad, teiste seas leiame sealt ka taimed. Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab selles... raamatus just taimse elu metafüüsika dekonstruktsiooni esiplaanile. Ta joonistab välja taime elu eksistentsiaalse mõõtme ja inimese mõtlemise taimse algupära, et kinnitada taimede potentsiaali üldistavale loogikale vastu panna ja otstarbekesksuse kitsastest piiridest üle astuda. Taimede „metafüüsikajärgset” elu rekonstrueerides keskendub Marder nende iseloomulikule ajalisusele, vabadusele ja ainelisele teadmisele, mida võiks ehk nimetada ka tarkuseks. „Taimmõtlemine” on tema jaoks mittekognitiivne, mitteideatsiooniline ja mittepildiline mõtlemise viis, mis on taimedele iseloomulik, ühtlasi tähistab see inimese mõtte tagasipöördumist juurte juurde ja lähenemist taimedele.Michael Marder (snd 1980 Moskvas) on filosoof ning Baskimaa Ülikooli filosoofiaprofessor, kelle uurimistöö keskendub fenomenoloogilise traditsiooni toel keskkonnafilosoofiale ja poliitikateooriale. Ta on kirjutanud rea raamatuid vegetaalse elu filosoofiast, milles pöörab põhjalikult tähelepanu taimede olemisviisidele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.71 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949693672)
Kas olla õnnelik on piisav elueesmärk? Kas on vaja otsida elu mõtet? Või oleks ehk targem elada nii, et läbi kogemuste ja avastuste muutuks su elu mõttekaks?Neile ja paljudele teistele sügavatele küsimustele otsib soome filosoofiadoktor Frank ... Martela oma uues raamatus vastust. Ladusalt, humoorikalt ja põhjalikult kirja pandud avastused võtavad lugeja kaasa ja suunavad edasist arutlust iseendaga.Mõned neist mõtetest võivad näida kummalised, teised jälle ilmselged, kolmandaid rakendad vahest juba niigi täielikult. Aga koos peaksid need pakkuma kindlat ja stabiilset alust, millele saaksid üles ehitada rahuldustpakkuvama ja elujaatavama olemasolu.Põhjalikult filosoofiline raamat, mis on uskumatult huvitavalt kirja pandud.AutoristFrank Martela, PhD, on filosoof ja psühholoogiateadlane, kes keskendub elu mõtte küsimusele. Tema artiklid on ilmunud ajakirjades Scientific American Mind ja Salon, ning tema tööst on kõneldud Quartzis ja BBC-s. Tema uurimusi on avaldatud paljudes akadeemilistes ajakirjades nagu Journal of Personality, Journal of Positive Psychology, Journal of Happiness Studies, Metaphilosophy, Southern Journal of Philosophy, Motivation and Emotion, ja Organization Studies. Ta on pidanud üle saja avaliku ettekande mitmel pool maailmas ning teda on külalislektoriks kutsutud nelja mandri ülikoolidesse, sealhulgas Stanfordi ja Harvardisse. Teda on intervjueerinud New York Times, Fitness, VICE, ja Monocle. Martela töötab Aalto ülikoolis Helsingis. Võid tema kohta rohkem lugeda aadressilt www.frankmartela.com või Twitteris f_Martela.Raamat „Imeline elu“ (originaal A Wonderful Life) on tõlgitud enam kui 40 keelde.Soovitan Frank Martela raamatut igaühele, kes on murdnud pead elu mõtte üle ning pole seni veel lahendust leinud. Mulle meeldisid väga need raamatu peatükid, milles Martela näitab, kuidas küsimus elu mõtte järele on tegelikult üsna hiline leiutis, mis on tingitud religioosse maailmamõistmise asendamisest teadusliku maailmapildiga. Martela vabastab meid elu mõtte otsimise lummast ning pakub selle asemel täiesti saavutatava eesmärgi – tuleb elada nõnda, et elu tunduks sulle endale tähenduslik. Raamatu lõpuosas selgitab Martela teaduslikele uurimustele ning iseäranis enesemääratlusteooriale toetudes, kuidas leida tähenduslikkus oma elus: tee ise autonoomselt oma valikud ning arenda oma oskusi nende valikute tegemiseks, loo ja hoia suhteid teistega ning tee neile head. Ehk ongi see üks parimaid soovitusi, mida oma eluga peale hakata, selle asemel, et otsida elu mõtet väljastpoolt elu ennast.- Bruno Mölder, TÜ vaimufilosoofia professorNäita rohkem ...
“Ilmamaa” poolt väljaantud Uku Masingu esimese artiklikogu täiendatud taastrükk näitab autorit silmapaistva retooriku ja kirgliku polemiseerijana. Raamat hõlmab artikleid ja uurimusi, eessõnu ja arvustusi, palvusi ja jutlusi aastatest 1935–1945. ... Kogu oma mitmekülgsuses jääb Masing eestluse kandjaks – ajab oma rada nii maailma usundi- ja kultuuriloo kui ka Eesti ajaloo uurija ja folkloristina. Sinna kõrvale mahub tema luuletajaolemus, teoloogi jutlustav pool ja kindlameelne publitsist.Näita rohkem ...
Peeter Torop - KultuurimärgidPeeter Torop (1950) on Igor Èernovi kõrval olnud kõige ustavamaid Juri Lotmani õpilasi, kes ühtlasi innukalt jätkab oma õpetaja kultiveeritud suundi, tegutsedes viljakalt vene kirjandusloo (eriti Dostojevski), ... tõlketeooria ja semiootika alal. Käesoleva kogumiku sissejuhatuses “Märgid kultuuris” veenab autor meid, et kuigi ei ole olemas semiootiku ametit, tähendab “semiootiline mõtlemisviis” vastukaaluks tänapäevase hariduse puudulikkusele siiski pöördumist ajalukku ja süsteemikeskse mõtlemise arendamist, nii et neid sünteesinu võib homme olla “…kiireim reageerija kõigele uuele ning esimene nende ametite pidaja, mida meie ühiskond ei oska veel täna tahta ega planeerida.” Tekstid ise on valminud aastail 1981–1999, kogumiku alajaotused kannavad keskendavaid pealkirju “Kultuur kui tõlkimine”, “Intersemioosis”, “Russica” ja “Mäletamisest”, olles kõik kunagi pealkirjatult sisse juhatatud. Peeter Toropi – köide kinnitab viimase alajaotuse eel lausutut: “Ja nii ei ole õpetajate mäletamine midagi muud kui nende alustatud töö jätkamine…”Näita rohkem ...
Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. ... Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada näidendilaadses teoses “Palimplastid”, mis samuti leidub valimikus.Näita rohkem ...
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427 347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud „filosoofia“ põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu ... kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid „teemasid“ filosoofia ajaloos. Platoni „Teoste“ I köitesse on koondatud kõik seni eesti keeles ilmunud Platoni tervikteosed ja uusi tõlkeid („Phaidon“, „Phaidros“). Raamat annab pildi Platoni eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. „Sokratese apoloogia“ on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. „Kriton“ kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. „Pidusöögi“ vestlusteema on armastus dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele „erose“ mõistele. „Charmidese“ keskmes on vooruse olemus. „Euthyphroni“ keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. Esmakordselt eesti keeles ilmuv „Phaidon“, kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. „Phaidroses“ avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).Näita rohkem ...
Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat ... hiiglast “piiritleda” püüdes: “Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet.” Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks “Mäss ja meelehaigus”, “Põhjavaim”, “Ilmutus ilus ja rõõmus” ja “Igatsus surra ja elada”, koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja. Käesoleva teosega alustas Ilmamaa oma suursarja “Eesti mõttelugu”, mille juhatabki lähemalt sisse sarja eessõna “Alustuseks”.Näita rohkem ...
Värvika, originaalse ja sügavamõttelise füüsiku, Nobeli preemia laureaadi Erwin Schrödingeri (1887–1961) raamat “Mis on elu?” on koostatud tema 1943. aastal Dublinis peetud loengute alusel. Teost on loetud möödunud sajandi mõjukamate kirjutiste ... hulka. See kujutab endast mõnede elu saladuste mõistmise katset, püüet segada omavahel füüsikat ja bioloogiat ning teos on suuresti mõjutanud meie praegust vaatenurka elule. Sellegipoolest ei tasu raamatust otsida selgelt formuleeritud vastust pealkirjas esitatud küsimusele.Näita rohkem ...
Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud süvitsiminev teos, kus üliõpilane või uurija võib leida teavet usundiloo põhitõdede, meetodite ja teooriate kohta.Näita rohkem ...
Jaan Puhvel (1932) lahkus Eestist 1944. Haritud Euroopas ja Ameerikas, dr. philos. võrdleva keeleteaduse alal Harvardis 1959, vahetult õppust võtnud kuulsalt Georges Dumézililt, luges ta California ülikoolis Los Angeleses muu kõrval ka võrdlevat ... mütoloogiat. Käesolev teos kujutabki endast ülikooliloengute põhjal kristalliseerunud õpikut, mis ingliskeeli kirja pandult kujunenud üheks klassikaliseks õppevahendiks Uues Maailmas. Autor on teinud käesolevas tõlkes ja töötluses arvukaid muudatusi, silmas pidades eestikeelset lugejat, ent tahtmata monogeneetilisel alusel indoeuroopa võrdleva mütoloogia käsitlust eestikeskselt kiiva keerata. Ülo Valk lisab: Olen veendunud, et professor Puhvli Võrdlev mütoloogia on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.Näita rohkem ...
Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte... kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …Näita rohkem ...
“Sissejuhatus filosoofiasse” sihiks olnud Joadi sõnul “varuda üldine ülevaade filosoofia peaväljakust, tutvustada ülevaate käigus põhiprobleeme, mille üle filosoofid vaidlevad, näidata, miks nad nende üle vaidlevad, ja anda mõned illustratsioonid ... meetodeist, mille varal nende diskussioonid toimuvad”.Näita rohkem ...
Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus.Nietzsche ja Dilthey ideedest ... lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni.Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.Näita rohkem ...
See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumiku ... koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja ðveitsi mainekad teadlased ja publitsistid. Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde. Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.ˮNäita rohkem ...
“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa... mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku.Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus. See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti, naeratas Jumal.Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva. *Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“„Kas me sööme igavesti?“ küsis teine. *Kord väljendas esimene ingel mõtet: Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus. *Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.Selgita seda meile! palusid teised inglid.Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast.Teoloog ja hingehoidjaNaatan HaamerNäita rohkem ...
Raamatus „Unistuses mõistusest“ heidab Anthony Gottlieb värske pilgu tuntud mõtlejate kirjutistele, seab kahtluse alla suure osa tavapärasest tarkusest ning selgitab oma leide mõjuvalt ja klaarilt. Sokratese-eelsetest filosoofidest kuni Sokratese, ... Platoni ja Aristotelese kuulsusrikaste päevadeni ja renessansiaegsete visionääride-ni, nagu Erasmus ja Bacon, kerkib filosoofia siin esile nähtusena, mida ei kammitse ükski teine distsipliin. Pigem, nagu Gottlieb näitab, on teised teadusharud sageli filosoofia kõige pöördelisemaid läbimurdeid loodus- ja sot-siaalteaduste alal üle võtnud, luues sellega illusiooni, nagu ei toimuks filosoofias üldse iial mingit edasiminekut. Gottlieb maalib ilmeka portree inimeste mõistmistungist, toetudes näidetele ja lugudele inglite füüsikast kuni Umberto Eco „Roosi nimeni“. „Unistus mõistusest“ annab lugejaile värske arusaamise filosoofia arengust, selle põnevatest ja pentsikutest põigetest ning mõjust meie elu igale aspektile.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on ilmunud The New Yorkeris, The New York Ti-mesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
Õhtumaine filosoofia on tänaseks juba kaks ja pool aastatuhandet vana, aga suur osa sellest tekkis vaid kahe katkendliku puhanguna, mis kumbki kestis umbes 150 aastat. „Unistuses mõistusest“ kirjeldas Anthony Gott-lieb neist puhangutest esimest. ... Selle järjeraamatus „Unistus valgustusest“ kaardistab Gottlieb oskuslikult teist suurt mõttelahvangut, viies meid ususõdade järgsesse ja galileiliku teaduse tekkimise aegsesse Põh-ja-Euroopasse ning luues laia panoraami sellest, mida kujutas endast valgustus ja miks me oleme sellele siiani tänu võlgu.Suhteliselt lühidal ajajärgul – alates 1640. aastate algusest kuni Prantsuse revolutsiooni eelõhtuni – jätsid oma jälje mõtteteadusse Descartes, Hobbes, Spinoza, Locke, Pierre Bayle, Leibniz, Hume, Rousseau ja Voltaire. Nagu Gottlieb näitab, püüdsid need mehed välja peilida, millised on uue teaduse ja usuliste ümberkorralduste järel-mid, mis omakorda pani neid kahtlema traditsioonilistes õpetustes ja hoiakutes. Mis johtub teaduse progressist meie arusaamisele iseendast ja meie ideedele Jumalast? Kuidas peaks valitsus tegelema usulise mitmekesisu-sega – ja milleks õieti on üldse olemas valitsus? „Unistuses valgustusest“ jutustatakse nende mõtlejate lugu ja uusaegse filosoofia sünnilugu.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning raamatu „Unistus mõistusest“ au-tor. Ta on olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on il-munud The New Yorkeris, The New York Timesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Anthony Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
