(Ilmumisaeg: 2024, , 2.49 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589649)
Filosoofia äärealadel elab hulganisti olevusi, kes ei ole inimesed ega loomad, teiste seas leiame sealt ka taimed. Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab selles... raamatus just taimse elu metafüüsika dekonstruktsiooni esiplaanile. Ta joonistab välja taime elu eksistentsiaalse mõõtme ja inimese mõtlemise taimse algupära, et kinnitada taimede potentsiaali üldistavale loogikale vastu panna ja otstarbekesksuse kitsastest piiridest üle astuda. Taimede „metafüüsikajärgset” elu rekonstrueerides keskendub Marder nende iseloomulikule ajalisusele, vabadusele ja ainelisele teadmisele, mida võiks ehk nimetada ka tarkuseks. „Taimmõtlemine” on tema jaoks mittekognitiivne, mitteideatsiooniline ja mittepildiline mõtlemise viis, mis on taimedele iseloomulik, ühtlasi tähistab see inimese mõtte tagasipöördumist juurte juurde ja lähenemist taimedele.Michael Marder (snd 1980 Moskvas) on filosoof ning Baskimaa Ülikooli filosoofiaprofessor, kelle uurimistöö keskendub fenomenoloogilise traditsiooni toel keskkonnafilosoofiale ja poliitikateooriale. Ta on kirjutanud rea raamatuid vegetaalse elu filosoofiast, milles pöörab põhjalikult tähelepanu taimede olemisviisidele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 1.46 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587515)
„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. ... Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.Näita rohkem ...
Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu ... anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp.Näita rohkem ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Näita rohkem ...
Fanny de Siversi kogutud teoste iga köide on natuke eriline. Suur osa viiendast köitest pärineb tema kirjadest Vello Salole ja ringkirjadest sõpradele. Järgnevad kogutud artiklid, mis on esitatud teemade kaupa. Lõpus on välis- ja kodueesti ... ajakirjades avaldatud keeleteaduslikud kirjutised. Lisaosasse sobis seni avaldamata pihipeegel. Kirjavahetusest Vello Saloga avaneb paljugi tundmatut noorema Fanny kohta. Esile tuleb ka see dimensioon, mille puhul on öeldud, et temaga vesteldes ei olnud tabuteemasid. Fanny oli kirglik nii armastuses kui ka kriitikas. Ta oli hea huumorisoonega vahetu suhtleja, äärmiselt sooja südamega ja hooliv inimene. Temaga võis kõigest rääkida, oma arvamus oli tal nii maailma suurte kui ka väikeste asjade kohta. Fanny de Sivers oli Eesti katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija, kelle huviks oli eesti keele uurimine, kristliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele Prantsusmaalt ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine. Vello Salo on Fanny de Siversit nimetanud Maarjamaa emaks. — Bianca MikovitšNäita rohkem ...
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja ... õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.Näita rohkem ...
Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu ... puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon „Mateeriasse kootud palve“.Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne.Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu … Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab.— Fanny de SiversNäita rohkem ...
Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, ... „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.— Jüri TalvetNäita rohkem ...
Peatoimetaja: Mart Helme Autorid: Aimar Altosaar, Alar Kilp, Andreas Klein, Andres Arrak, Andres Herkel, Johannes Christian Koecke, Kadri Vanem, Kaja Sõrg, Lindsay Lloyd, Mart Laar, Mart Nutt, Steven van Hecke, Torbjørn Røe Isaksen, Tõnis Lukas, ... Vladimir Bukovsky Kogumik “Mitmekülgne konservatism” pakub Eesti lugejale esmakordselt mahuka emakeelse ülevaate paremtsentristliku poliitika ajaloost, arengust tänapäeval ja poliitilise voolu tulevikusuundumustest. Raamatus on 18 artiklit, mille laiapõhjaline lähenemine ja akadeemiline tase on saavutatud tänu erinevate Eesti autorite, Euroopa ja Ameerika mõttekodade kaastööle. Konservatismi olemuse kõrval leiavad põhjalikku käsitlust väärtused, millest konservatiivid lähtuvad oma poliitika elluviimisel ja suhetes teiste maailmavaadetega. Raamat on suunatud eelkõige üliõpilastele, õppejõududele, poliitikutele, ekspertidele, ajakirjanikele ja poliitikahuvilistele. Raamatu eelvaadet saab vaadata - http://issuu.com/otse.info/docs/mitmekylgne_konservatism_prew?mode=window&backgroundColor=23222222Näita rohkem ...
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere vormilt sõnavõttude ja kirjutiste, sisult akadeemiliste arutluste kogumik (“Eesti Mõtteloo” sarjas nr. 164) vastab ühest küljest meie rahva kõige ajakajalisematele küsimustele, teisalt aga annab ... teadusmaailmale võimaluse selgitada selges, huvitavas ja humoorikaski keeles oma uuemaid saavutusi ja avastusi. Peaaegu iga osa taustaks ja ajendiks on mõni tuline vaidlus Eesti ühiskonnas. Olgu teemaks globaalne või lokaalne, inimene või ühiskond, tervis, väärtused raha või kosmos, vaimsus või religioon, tehnoloogia või tehisintellekt – sõnastuselt on need tekstid kõned, mida võib eeskujuks võtta iga retoorikast huvitatud õppur või teadur.Näita rohkem ...
Raamatus „Unistuses mõistusest“ heidab Anthony Gottlieb värske pilgu tuntud mõtlejate kirjutistele, seab kahtluse alla suure osa tavapärasest tarkusest ning selgitab oma leide mõjuvalt ja klaarilt. Sokratese-eelsetest filosoofidest kuni Sokratese, ... Platoni ja Aristotelese kuulsusrikaste päevadeni ja renessansiaegsete visionääride-ni, nagu Erasmus ja Bacon, kerkib filosoofia siin esile nähtusena, mida ei kammitse ükski teine distsipliin. Pigem, nagu Gottlieb näitab, on teised teadusharud sageli filosoofia kõige pöördelisemaid läbimurdeid loodus- ja sot-siaalteaduste alal üle võtnud, luues sellega illusiooni, nagu ei toimuks filosoofias üldse iial mingit edasiminekut. Gottlieb maalib ilmeka portree inimeste mõistmistungist, toetudes näidetele ja lugudele inglite füüsikast kuni Umberto Eco „Roosi nimeni“. „Unistus mõistusest“ annab lugejaile värske arusaamise filosoofia arengust, selle põnevatest ja pentsikutest põigetest ning mõjust meie elu igale aspektile.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on ilmunud The New Yorkeris, The New York Ti-mesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
Õhtumaine filosoofia on tänaseks juba kaks ja pool aastatuhandet vana, aga suur osa sellest tekkis vaid kahe katkendliku puhanguna, mis kumbki kestis umbes 150 aastat. „Unistuses mõistusest“ kirjeldas Anthony Gott-lieb neist puhangutest esimest. ... Selle järjeraamatus „Unistus valgustusest“ kaardistab Gottlieb oskuslikult teist suurt mõttelahvangut, viies meid ususõdade järgsesse ja galileiliku teaduse tekkimise aegsesse Põh-ja-Euroopasse ning luues laia panoraami sellest, mida kujutas endast valgustus ja miks me oleme sellele siiani tänu võlgu.Suhteliselt lühidal ajajärgul – alates 1640. aastate algusest kuni Prantsuse revolutsiooni eelõhtuni – jätsid oma jälje mõtteteadusse Descartes, Hobbes, Spinoza, Locke, Pierre Bayle, Leibniz, Hume, Rousseau ja Voltaire. Nagu Gottlieb näitab, püüdsid need mehed välja peilida, millised on uue teaduse ja usuliste ümberkorralduste järel-mid, mis omakorda pani neid kahtlema traditsioonilistes õpetustes ja hoiakutes. Mis johtub teaduse progressist meie arusaamisele iseendast ja meie ideedele Jumalast? Kuidas peaks valitsus tegelema usulise mitmekesisu-sega – ja milleks õieti on üldse olemas valitsus? „Unistuses valgustusest“ jutustatakse nende mõtlejate lugu ja uusaegse filosoofia sünnilugu.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning raamatu „Unistus mõistusest“ au-tor. Ta on olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on il-munud The New Yorkeris, The New York Timesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Anthony Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
„Enneolematu biojulgeoleku režiim, millega valitsused viirusele reageerisid; sellega kaasnenud massitsensuur meedias; vaktsiinipassid ja üleüldise järelenuuskimise normaliseerumine; sotsiaalmeediahiidude katsed jõus-tada üks ja õige arusaam kõikides... peaküsimustes; süvenev poliitiline polariseerumine; järjest vähenev usaldus meie tähtsamate institutsioonide vastu; tarneahelate kollaps; sõda Euroopas,“ loetleb viimase viie aasta oluli-semaid suundumusi inglise kirjanik Paul Kingsnorth selle kogumiku nimiloos „Stsientism ja seks“.Kingsnorthi sõnul oleme praegu tunnistajateks materialistliku maailmavaate grandioossele kokkuvarisemisele. Probleem pole mitte selles, mida me tegema peame või teha saame, vaid selles, kus on avariiväljapääs. Välja-pääsu otsivad omal kombel ka teised käesolevas kogumikus usutletud inimesed.Näita rohkem ...
Oma paljukiidetud raamatus Martin Heideggerist jutustab Rüdiger Safranski ühtlasi 20. sajandi loo. See ajastu portree on ka tabav mõtisklus filosoofia, elu ja poliitikakiusatuse läbipõimumisest. Safranski selge ülevaade Heideggeri filosoofia ... kujunemisest ja arengust ei jäta põhjalikult käsitlemata ei filosoofi rahvussotsialistlikku tegevust Freiburgi ülikooli rektorina ega hilisemat skandaali tema „eksimuse“ pärast. „Meister Saksamaalt“ on väljapaistev käsitlus Heideggeri elutööst ning Saksamaa kultuuriajaloo panoraam sõdadevahelisest ajast kuni seitsmekümnendate aastate alguseni Lääne-Saksamaal.Autorist: Rüdiger Safranski (snd 1945) on saksa filosoof ja kirjanik, kelle teoseid on tänaseks tõlgitud 27 keelde. Ta on pälvinud Friedrich Märkeri, Ernst Robert Curtiuse ja Friedrich Nietzsche auhinnad.Näita rohkem ...
Aristoteles (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säi-linud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka ... eesti keelde.Lühike traktaat „Luulekunstist“ ehk „Poeetika“ on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, se-da nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco „Roosi nimi“). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks „puhastumine“ ehk katarsis, mille täpne tä-hendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.Eesti keeles avaldati „Luulekunst“ katkendid Richard Kleisi tõlkes „Kreeka kirjanduse antoloogias“ (1964). Ees-tikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal Jaan Undi (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, paranda-tud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum regis-ter.Näita rohkem ...
Erandlik ja ebatavaline sissejuhatus Heideggeri mõtlemisse ja sellest kaugemale. Martin Heidegger oli 20. sajandi üks tähtsamaid filosoofe, aga ühtlasi ka üks kõige vastuolulisemaid. Kui „Mustade vihkude“ avaldamisega tuli avalikuks tema ... antisemitism, näis olevat Heideggeri filosoo-filine täht langenud. Kuid nii lihtsalt me tema mõtlemisest lahti ei saa. Peter Trawny, tunnustatud Heideggeri-ekspert, läheneb oma raamatus Heideggeri elule ja mõtlemi-sele ebatavalisel moel. Lühikestes fragmentides astub ta mõtlejaga dialoogi, katsub temaga jõudu, usutleb teda, heidab valgust vasturääkivustele tema elus, ei kohku tagasi ühestki konfliktist, ning kuu-lab järele, mida on Heideggeril talle ja meile veel täna öelda. Raamatu näol on korraga tegemist nii kirjanduse kui filosoofiaga, see veab lugeja sisse Heideggeri mõtlemisse, mõtlemisse ülepea, ning puudutab seda, mis filosoofias on olemuslikku, selle eksistentsiaalset tuuma.Näita rohkem ...
Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 1963. aastal The New Yorkeris artiklisarjana, vallandades ridamisi tuliseid debatte. Siinne täiendatud versioon sisaldab nii pärast ... protsessi ilmsiks tulnud materjali kui ka Arendti postskriptumit, mis käsitleb tema vaatenur-gast tõukunud poleemikat. „Eichmann Jeruusalemmas“ on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõ-tisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja informatiivne – kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale (siiani lahendamata) peatükile.Arendt sündis 1906. aastal Hannoveris Saksamaal, pages 1933. aastal Pariisi ja jõudis pärast teise maailmasõja puhkemist välja Ameerika Ühendriikidesse. Aastatel 1946–48 oli ta Schocken Booksi kirjastuse peatoimetaja. Hiljem õpetas Arendt politoloogiat Berkeley, Princetoni ja Chicago ülikoolis ning magistriõppeasutuses nimega New School for Social Research. Tema teoste sekka kuuluvad „Inimolemise tingimused“ (The Human Condition), „Revolutsioonist“ (On Revolution) ja „Vaimuelu“ (The Life of the Mind). Teda on nimetatud üheks möödunud sajandi mõjukaimaks poliitfilosoofiks. Hannah Arendt suri 1975. aastal.* „Hiilgav ja õõvastav.“ – Stephen Spender, The New York Review of Books „See sügavat mõistmist peegeldav raamat äratab paratamatult mõistuse ja riivab südametunnistust.“ – Chicago Tribune „Käsitleb meie ajastu suurimat probleemi ... probleemi, mille püstitab inimolendi eksistents nüüdisaegses tota-litaarsüsteemis.“ – Bruno Bettelheim, The New RepublicNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.26 Mb, Kirjastus: SA Kultuurileht, ISBN-13: 9789916713211)
Ilja Prozorov on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama viis aastat tagasi.Seda raamatut tutvustab ta nii: „Neid kaht lugu seob sama teema ... – pagulaselu. Mind on alati huvitanud inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast kodumaal leida ja sõidavad ära. Need, kes on ära sõitnud, jäänud magama ja ärganud üles kodumaast kaugel, teavad, kui nukker see vahel on. Igal neist on oma lugu, oma teekond, mis väga sageli käib läbi põhjast, ja sellised tegelased pakuvad mulle huvi – justkui uuriksin teist universumi. Kõige paeluvam on jälgida inimest, kui ta nagu lind oma pesast lahkub ja asub pikale teekonnale, mida nimetatakse eluks.“Näita rohkem ...
Nigel Warburtoni kaasahaarav raamat tutvustab Lääne filosoofia suuri mõtlejaid ja nende peamisi ideid ning selgitab, miks just need filosoofid omas ajas niivõrd kandvat rolli mängisid.Filosoofia keskmes on küsimused tegelikkuse olemusest ja õigest ... eluviisist. Neljakümnes peatükis joonistab autor välja mõtteloo arengu antiigist tänapäevani, tutvustades nii klassikalisi filosoofe, nagu Sokrates, Aristoteles, Augustinus, Hegel jt, kui ka 20. sajandi mõjukaid mõtlejaid, nagu prantsuse eksistentsialistid, Hannah Arendt jt. Mängleva kergusega ärgitab Warburton lugejaid teedrajavate filosoofidega kaasa mõtlema ning maailma ja inimeste kohta küsimusi esitama.Nigel Warburton (snd 1962) on Briti filosoof ja õppejõud, kes toimetab nii populaarset iganädalast taskuhäälingut „Philosophy Bites“ kui ka samanimelist veebilehte ja peab loenguid Tate Moderni kunstimuuseumis. Tema sulest on ilmunud mitu menukat filosoofilist mõtlemist tutvustavat teost, nagu „Philosophy: The Basics“ (1992), „Thinking from A to Z“ (1996) ja „Free Speech: A Very Short Introduction“ (2009).Üks meie aja enimloetud populaarteaduslikke filosoofe.- Julian Baggini, filosoofNigel Warburtoni raamatu võlu peitub selles, kuivõrd lihtsasti mõistetav see on. /.../ Tal on eriline anne keerukaid teemasid lihtsalt lahti seletada.- Time OutAnda edasi kogu Lääne filosoofia ajalugu neljakümne lühikese elu- ja mõtteloo kaudu, Sokratesest Peter Singerini, ei ole just kergete killast ülesanne: et oivalise taskuhäälingu „Philosophy Bites“ saatejuht Warburton sellega nii hästi toime tuli, on väljapaistev saavutus.- GuardianNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.77 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916615898)
Isegi kui ma oleksin sunnitud veetma oma ülejäänud elupäevad pööningukambri nurgas nagu ämblik, ka siis oleks maailm minu jaoks endiselt suur, seni kuni minuga on mu mõtted.Soovides elada iseenese ja loodusega kooskõlas, ehitas 28-aastane Henry ... David Thoreau (1817–1862) Waldeni metsajärve kaldale väikese onni ning veetis seal „kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva“. Sellest kogemusest sündis teos, mis on ühtaegu looduskirjanduse pärl, mõtisklus inimeseks olemise üle, aga ka teravapilguline moodsa maailma kriitika. Erakordse vaistuga on siin sõnastatud küsimused, mis on põletavad tänapäevalgi. Need on küsimused metsiku looduse, tsivilisatsiooni ja inimese hinge vahekorrast.Innustav, särav, trotslik ja vaimukas „Walden“ kuulub vaieldamatult maailmakirjanduse kullafondi. Ilmumisest alates on see teos inspireerinud arvukaid põlvkondi, mõjutades mh nii Mahatma Gandhit kui ka Lev Tolstoid.Eestikeelsele uusväljaandele on saatesõna kirjutanud Valdur Mikita.„Walden” on suurepärane raamat andmaks edasi ajahetkede ja hingeseisundite vaheldumist läbi kevade, suve, sügise ja talve. Püüda päikesetõusu aegu metsajärvest haugi ja ahvenat, kuulata kevadise jää ärkamist pikast talveunest, imetleda sügiseti järvepeeglis leegitsevaid punaseid vahtraid ja pista sealsamas suhu peotäis sinikapõõsast roobitsetud marju – kõik, mis toimub Waldeni järve kaldal, võinuks sama hästi juhtuda ka Valga- või Virumaal.Valdur MikitaNäita rohkem ...
