Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel „võrguajastul“. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*„Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus „Linnaväljak ja rae-kojatorn“ demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.“– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud „Maailmasõda“ (2008), „Raha võidukäik“ (2010) ja „Tsivilisatsioon“ (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem „tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks“.Näita rohkem ...
Raamat „Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist“ laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donne’i mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solženitsõni „Gulagi arhipelaa-gi“ üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solženitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solženitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. „Gulagi arhipelaag“ valmis põhiosas 1967.–1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad – hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Näita rohkem ...
Dramaatiliselt uus arusaam inimkonna ajaloost, mis seab kahtluse alla meie kõige fundamentaalsemad eeldu-sed sotsiaalse evolutsiooni kohta – alates põllumajanduse ja linnade arengust kuni riigi, demokraatia ja eba-võrdsuse tekkeni – ning paljastab ... uusi võimalusi inimeste emantsipatsiooniks.Põlvkondi on meie kauged esivanemad olnud primitiivsed ja lapselikud – kas vabad ja võrdsed süütud või pätid ja sõjakad. Meile öeldakse, et tsivilisatsiooni saab saavutada ainult nende algsete vabaduste ohverdamisega või alternatiivina meie alatute instinktide taltsutamisega. David Graeber ja David Wengrow näitavad, kuidas selli-sed teooriad tekkisid esmakordselt XVIII sajandil konservatiivse reaktsioonina põlisrahvaste vaatlejate ja intel-lektuaalide poolt Euroopa ühiskonna tugevale kriitikale. Selle kohtumise uuesti läbivaatamisel on hämmastav mõju sellele, kuidas me mõistame tänapäeva inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni päritolu.Tuginedes murrangulistele arheoloogia- ja antropoloogiauuringutele, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks kohaks, kui õpime oma kontseptuaalseid köidikuid maha viskama ja mõistma, mis seal te-gelikult on. Kui inimesed ei veetnud 95 protsenti oma evolutsioonilisest minevikust väikestes küttide-korilaste salkades, mida nad siis kogu selle aja tegid? Kui põllumajandus ja linnad ei tähendanud sukeldumist hierarhias-se ja domineerimisse, siis millise sotsiaalse ja majandusliku korralduseni need viisid? Vastused on sageli oota-matud ja viitavad sellele, et inimkonna ajaloo kulg võib olla vähem kivisse raiutud ja rohkem täis mängulisi, lootusrikkaid võimalusi, kui me arvame.„Kõigi aegade koidik“ muudab põhjalikult meie arusaama inimminevikust ja pakub teed uute vabaduse vormi-de ja ühiskonna korraldamise uute viiside kujutlemiseks. See on tohutu intellektuaalse ulatusega monumen-taalne raamat, mida õhutavad uudishimu, moraalne nägemus ja usk otsese tegevuse jõusse.Näita rohkem ...
Meisterlik raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude ... režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.Martin Malia uurib 15. ja 16. sajandi Euroopa ususõdasid, Inglismaa, Ameerika ja Prantsusmaa revolutsioone ning plahvatuslikke sündmusi 20. sajandi Venemaal. Ta järeldab, et 20. sajandi revolutsioonide juured on sügaval Euroopa ajaloos, revolutsiooniline mõtlemine ja tegevus radikaliseerusid ühest suurest revolutsioonist teise. Malia pakub omanäolise vaate revolutsiooni fenomenile ja annab huvitava hinnangu selle jõule kui ajalugu edasiviivale väele.Raamat ilmub Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas.Näita rohkem ...
Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliste menukite autor Simon Sebag Montefiore punub oma raamatus kokku inimkonna ajaloo vanimaist tsivilisatsioonidest tänapäevani, lähtudes sellest, mis ühendab kõiki inimesi, nimelt perekonnast ja ... suguvõsast.Jutustuse keskmes on rikkalik valik keerukaid isiksusi. Mõned on kuulsad – või kurikuulsad –, alustades Aleksander Suurest, Attilast, mansa Musast, Ivan Julmast ja Tšingis-khaanist ning lõpetades Hitleri, Thatcheri, Obama, Putini ja Zelenskõiga. On loomeinimesi Sokratesest, Michelangelost ja Shakespeare’ist kuni Newtoni, Mozarti, Balzaci, Freudi, Bowie ja Berners-Lee’ni.Teised on vähem tuntud: kerjusena elu alustanud, aga Mingi dünastia rajanud Hongwu; Hawaii kuningriigi ühendaja Kamehameha, koguni Rooma impeeriumi trotsinud keisrinna Zenobia, Haiti kuningas Henri, esimene naiskirjanik Murasaki ja Maroko piraatide kuninganna Aiša. Lisaks vallutajatele ja valitsejatele kohtume ka prohvetite, šarlatanide, kunstnike, arstide ning loomulikult armastajate, abielunaiste ja -meestega.Maailma ajalugu astub meie ette kõige suurejoonelisemal ja intiimsemal kujul – omavahel põimuvad sõja-, migratsiooni-, taudide, religiooni-, meditsiini- ja tehnoloogiateemad toovad läbi sajandite, maailmajagude ja kultuuride kulgedes meie ette inimesed ja nende draamad. Ilukirjandusliku nõtkusega näitab autor inimkonna lugu kõigi selle rõõmude, murede, romantika, leidlikkuse ja julmusega ning loob niiviisi teedrajava ja tervikliku jutustuse, sättides paika uusi verstaposte ajaloo mõistmisel.Simon Sebag Montefiore on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud auhinnatud raamatute autor, kelle teoseid on avaldatud neljakümne kaheksas keeles. „Potjomkin. Vürstide vürst” oli nomineeritud Samuel Johnsoni auhinnale (Suurbritannia); „Stalin. Punase tsaari õukond” võitis Briti raamatuauhindade parima ajalooraamatu auhinna; „Noor Stalin” sai Costa Biography auhinna (Suurbritannia-Iiri), ajalehe LA Times parima biograafia auhinna (USA), Bruno Kreisky auhinna (Austria) ja Grand Prix de la Biographie Politique’i (Prantsusmaa); „Jeruusalemm: biograafia” sai Wenjini raamatuauhinna (Hiina) ja Jewish Book Council’s Book of the Year (USA) tiitli ning „Romanovid. 1613–1918” teenis Lupicaia del Terriccio kirjandusauhinna (Itaalia). Tema sulest on ilmunud ka nn Moskva romaanitriloogia „Sašenka”, „Verev keskpäevataevas” ja „Ühel talveööl”, mis pälvis aasta parima poliitilise sisuga ilukirjandusteose auhinna (Suurbritannia). „Imestusväärt suursaavutus.” – Simon Schama, Briti ajaloolane ja saatejuht, Columbia ülikooli ajaloo ja kunstiajaloo professor„Tõeline pärl. Äärmiselt ambitsioonikas ja tulvil üllatusi.” – Peter Frankopan, Briti ajaloolane ja kirjanik, Oxfordi Worcesteri kolledži ajalooprofessor, raamatu „Siiditeed” autor„Montefiore mõjuv, liigutav, eepiline ja vaheldusrikas jutustamisviis ning põhjalik uurimistöö teevad sellest maailma ajaloo ülevaatest enneolematult stiilse ja tervikliku loo.” – Olivette Otele, ajaloolane ja Londoni SOASi ülikooli professor„Selles hämmastava haarde ja mahuga teoses põimib Montefiore kokku teenrite, õukondlaste, kuningate, maadeavastajate, jutlustajate ja filosoofide lood, mis kokku moodustavadki ajaloo. Suurepärane!” – Henry Kissinger, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahupreemia laureaat, raamatu „Diplomaatia” autor„Üksainus sõna Montefiore raamatu kohta: meistritöö!” – Ben Okri, Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivistNäita rohkem ...
Kuueteistkümnendal sajandil hoo sisse saanud suurte maadeavastuste üheks peamiseks ajendiks oli juurdepääsu saamine idamaade vürtsidele ja muudele rikkustele, mis ahvatlesid eurooplasi. Kui Portugal oli tänu Bartolomeu Diasile ja Vasco da Gamale ... juba avastanud meretee ümber Aafrika ja üle India ookeani, siis Hispaania oli esialgu sunnitud piirduma Ameerika avastamise ja koloniseerimisega. Aga vürtsid ning Hiina ja Jaapani kaubad ei andnud hispaanlastelegi rahu. Kui Mehhiko koloniseerimisel oli jõutud Vaikse ookeani rannikule, tekkis idee alustada sealtkaudu kaubavahetust Kagu-Aasia maadega. Väikeste vahedega saadetigi üle Vaikse ookeani mitu ekspeditsiooni, mis kõik paraku lõppesid ebaõnnestumisega, sest ühelgi neist ei läinud korda leida sobivate tuultega tagasiteed Ameerikasse. 1565. aastal läks Mehhikost Navidadist teele järjekordne, nelja laeva ekspeditsioon eesotsas Miguel de Legazpi ja Andrés de Urdanetaga. Nii sai alguse seiklusrohke mereretk, kus tuli rinda pista kõikvõimalike raskustega, võidelda Okeaania sõjakate põliselanikega ja mässumeelsete meremeestega. Aga seekord eesmärk saavutati: avastati kindel tagasitee Aasiast Ameerikasse ja maailm sai endale uue silmapaistva meresõitja, kellest paraku kuni viimase ajani peaaegu midagi ei teatud – Lope Martíni.Andrés Reséndez on California ülikooli ajalooprofessor. Tema huvivaldkonnad on eurooplaste varased uurimisretked Ameerikasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine, USA ja Mehhiko piirialad, Vaikse ookeani ajalugu. Ta on andnud loenguid muuhulgas ka Yale’i ja Helsingi ülikoolis ja avaldanud neli raamatut. 2016. aastal ilmunud „The Other Slavery” pälvis 2017 Bancrofti preemia ja pääses 2016 National Book Awardi lõppvalikusse.Näita rohkem ...
Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need ... kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?Raamat „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ näitas, kust me tulime; „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ aga näitab, kuhu me teel oleme.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.Näita rohkem ...
„Meile oleks meeldivam, kui see ( Tartu) stift saaks ja läheks ühe tubli mehe kätte, kes on siin meiega sel maal sündinud, on meie ja meie ordu soosija ja sõber, kui et see läheks mõne välismaa mehe kätte.“ Saksa ordu Liivimaa meistri Wennemar von ... Brüggenei 1400. aastal avaldatud arvamus kehtis terve keskaja jooksul: kui Tartu piiskop pooldas Saksa ordut, oli ordul Liivimaal täht tõusujoonel, kuna ülejäänud Liivimaa piiskopid ei suutnud nende kahe liidule vastu astuda. Tartu stifti jõukust ja rahvarohkust kirjeldades kutsus 17. sajandi kroonik Christian Kelch seda territooriumi kõige võimsamaks Liivimaal.Tartu vallutamisega 1224. aastal alguse saanud piiskopkond kestis 1558. aastani, mil see alistus Vene vägedele – „kõige võimsam“ Liivimaal langes siiski kõige esimesena. Kuidas viisid saatuse keerdkäigud ehk piiskoppide ja tema seisuste valikud selle tulemuseni? Mis olid Tartu piiskoppide kõike aktuaalsemad mured ning kuidas need keskaja jooksul muutusid? Vastame neile küsimustele, vaadeldes teadaoleva kahekümne seitsme piiskopi valitsusaegu ja piiskopkonna võimustruktuure.Piiskopkonna ajaloole lisaks kirjeldame ka Tartu linna, stifti piiskopilinnuste – Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre ja Vastseliina – ja vasallilinnuste, sh neist tuntuima, Rõngu ajalugu ja arengut. Kirjeldusi toetavad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid ning arvesse võetakse ka värskeimaid arheoloogilisi uuringuid.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.78 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140383)
Kiviajast kosmoseajastuni on inimesed vaadanud üles tähtede poole ning saanud inspiratsiooni nende ilust, mustritest ja ülevusest.Raamat „Öötaeva all“ on inimkonna lugu, mille keskmes on meie suhe öötaevaga. Eelajaloolist koopakunsti ja iidse ... Egiptuse sodiaake ning tänapäeva satelliite ja kosmoselende vaadeldes uurib Stuart Clark, miks on tähed inimsugu paelunud kogu maailmas aastatuhandeid. Kütkestav tähistaevas on aidanud teadlastel õppida tundma universumit ja juhtinud meid maisel teekonnal; see on andnud inspiratsiooni luuletajatele, kunstnikele ja filosoofidele ning näinud meie lootusi ja hirme. Tähtedes näeme oma minevikku − ja viimaks ka oma saatust.See on aukartust äratav lugu universumist ja meie kohast selles.Stuart Clark on astronoom ja rohkesti auhindu võitnud teaduskirjanik, kes on kaastööd teinud paljudele väljaannetele. Tema sulest on ilmunud mitu dokumentaal- ja ilukirjandusteost, mis on tõlgitud rohkem kui 25 keelde. Ta on Hertfordshire’i ülikooli külalisteadlane, Suurbritannia Kuningliku Astronoomiaseltsi (Royal Astronomical Society) liige, Briti Teaduskirjanike Liidu endine aseesimees ja Euroopa Kosmoseagentuuri konsultant. 2020. aasta septembris nimetas Hertfordshire’i ülikool ta füüsika audoktoriks silmapaistva panuse eest astronoomiasse ja avalikkuse teadusest arusaamise edendamisse.Näita rohkem ...
„...Liivimaa on polaarala: ilmad on külmad ja märjad, õhk paks, kuid Teid kasvatati mõõdukas kliimas ning olete kogenud ainult sealseid ohtusid ja haigusi. Ka Saaremaa toidud on erinevad Teie kodukoha toitudest ning halvemad kui toidud ja joogid, ... millega olete noorusest peale harjunud. Need oleks Teile juba nooruses katsumuseks olnud, kuid eriti siis, kui olete juba vanuse poolt hapraks tehtud ja nõrga tervise juures....“Nende sõnadega keeldus Heinrich von Langenstein 1381. aastal Saare-Lääne piiskopi ametist. Pariisi ülikooli õpetlase arvates külma ja kõledat piiskopkonda nimetas kroonik Christian Kelch aga Liivimaa kõige rikkamaks territooriumiks.Teoses kajastatakse piiskopkonna ajalugu selle rajamisest 1227. aastal, mil tsistertslane Gottfried määrati esimeseks piiskopiks, kuni 1573. aastani, mil Saaremaa vasallid ja kodanikud andisid truudusvande Taani kuningale. Kolm ja pool sajandit kestnud võimkonna juhid – piiskopid – pidid olema tegusad nii sõjas kui diplomaatias, kuna keskaegset vürsti ei ohustanud mitte ainult välisvaenlased, vaid ka sisetülid, sealjuures oma privileege kaitsta ja suurendada püüdvad vasallid.Piiskopkonna ajaloole lisaks on raamatus kõne all ka territooriumi võimukeskuste arengulugu. Piiskopilinnu Vana-Pärnus ja Haapsalus, piiskopilinnuseid Kuressaares ja Koluveres, piiskopi ja Saksa ordu poolt jagatud Lihulat ning ordu võimukeskusi Pöides ja Maasis kirjeldavad artiklid, mida toetavad värskeimatel arheoloogistel uuringutel põhinevad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid. Samuti on esitatud piiskopkonna väikelinnuste lühikirjeldused.Näita rohkem ...
Berliin, aprill 1945. Kaks popliinmantlis meest väljub haakristidega märgistatud lennukist. Üks meestest, Luunjas sündinud Felix Kersten, on Himmleri pikaaegne massöör ja sõber, kes on koos Juudi Maailmakongressi esindajaga tulnud pidama ... läbirääkimisi koonduslaagrivangide vabastamise üle. Meeste reis võib päästa kümnete tuhandete inimeste elu …See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix Kerstenist, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Himmler oli kogu sõja aja sõltuvuses Kersteni raviseanssidest ja viimane suutis sageli mõjutada natsijuhi otsuseid. Kui Saksamaa kaotus tundus olevat juba möödapääsmatu, hakkas Himmler oma naha päästmiseks meeleheitlikult kaubitsema koonduslaagrivangidega. Kersten omalt poolt püüdis päästetud vange Rootsi toimetada.Mälestuste ja päevaraamatutega jätab Kersten maha hulga mõistatusi, mille üle uurijad on jagelenud rohkem kui pool sajandit. Kes Kersten tegelikult oli? Oportunistlik silmamoondaja või karismaatiline heategija?Filosoofiadoktor, kultuuriantropoloog ja teaduskirjanik TAPIO TAMMINEN võitis teaduskirjanduse Finlandia auhinna oma eelmise teosega „Rahvakodu varjukülg” (2015).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 2.37 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140123)
Erakordne. The TimesSuurepärane põnevik. IndependentViimastel elupäevadel raevutses Adolf Hitler oma punkris, et tema oma inimesed on ta reetnud. Osaliselt oli tal õigus. Juba enne sõja algust oli Hitleri kõrgema väejuhatuse seas tema surmamisele ja... kõrvaldamisele pühendunud ohvitsere.Paddy Ashdown jutustab neist Hitleri-Saksamaa kõrgetest ametnikest ja ohvitseridest, kes püüdsid esmalt Teist maailmasõda ära hoida ning pärast takistada Hitlerit seda võitmast. Värskelt avalikustatud materjalidele tuginedes jutustab ta vandenõulaste korduvatest katsetest hoiatada liitlasi Hitleri plaanidest. Loo peategelane on Saksa välisluureteenistuse Abwehri juht admiral Wilhelm Canaris, kelle katsed pärast sõja algust Hitleri plaane nurjata, mitmed füüreri tapmiseks kavandatud vandenõud ja lõpuks ka Saksa sõjasaladuste vahendamine MI6, OSSi (CIA eelkäija) ning Šveitsis baseeruva Dora ringi nimelise vene spioonivõrgustiku kaudu Londonisse, Washingtoni ja Moskvasse. Canaris ja tema kaasvandenõulased tegid kogu sõja vältel katseid Läänega separaatrahu sõlmida, et lühendada sõda ja ära hoida Ida-Euroopa langemine Nõukogude Liidu ikke alla.Seni suure tähelepanu osaliseks saanud pommiatentaadikatsed on tegelikult vaid väike osa palju laiemast loost, milles Saksa riigi juhtivad ametnikud ja ohvitserid kasutasid kõikvõimalikke vahendeid – vandenõusid, atentaate ja spionaaži –, sest nende riigi pikaajalise maine ning liberaalsete ja demokraatlike väärtuste säilitamise pärast ei tohtinud Hitler sõda võita.Jõuliselt edasi antud erakordne lugu. The TimesOivaline raamat. Daily TelegraphTõeline, põneviku kiirusel liikuv jutustus. Sunday ExpressHaarav ja kiirelt edenev. Literary ReviewPaddy Ashdown on faktid müütide seast välja sõõlanud ja kirjutanud suurepärase põneviku. IndependentAshdown on suurepärane ajaloojutustaja. Tema uus raamat heidab üliolulisele teemale värsket ja vajalikku valgust. Jonathan DimblebyNäita rohkem ...
Mitte üheski riigis pole ajalugu ümber kirjutatud nii palju ja nii sageli kui Venemaal. See, kuidas venelased ise oma lugu jutustavad ning seda ikka ja jälle muudavad, on nende ajaloo, kultuuri ja uskumuste mõistmise ning tõlgendamise seisukohalt ... ülimalt oluline. Et hoomata, missugune võib olla Venemaa tulevik, on vaja aru saada, mida tähendab Putini režiim nii Venemaale kui tervele maailmale, ning tuleks uurida ideid ja müüte, mille abil on seda ajalugu kujundatud. Nappide vahenditega, aga ladusas sõnastuses maalib Orlando Figes pildi maailma suurima riigi tuhandeaastasest ajaloost alates Rjurikust ja vürst Vladimirist; edasi oleme tunnistajaks Ivan Julma kroonimisele, Peeter I ja Katariina II tegemistele kuni Romanovite dünastia hävinguni, revolutsioonile, kodusõjale ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele, ning siis juba Venemaa käekäigule kuni sissetungini Ukrainasse veebruaris 2022. Eestigi lugejale tuntud ajalooalaste suurraamatute autor Antony Beevor on Figese uue teose kohta öelnud, et kui tahta tõepoolest mõista tänapäevast Putini Venemaad, mille minevik on kinni lugematutes müütides, siis tuleb lihtsalt lugeda seda Figese suurepärast ülevaadet.1959. aastal Londonis sündinud Orlando Figes sai ajaloohariduse Cambridge’i ülikoolis ja õpetab praegu sama ainet Londoni ülikooli Birkebecki kolledžis ning Cambridge’i ülikooli Trinity kolledžis. Ta on üheksa Venemaa ja Euroopa ajalugu käsitleva raamatu autor. Eesti keeles on varem ilmunud „Nataša tants“, „Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991“, „Saada mulle vaid sõna“, „Sosistajad“ ja „Eurooplased“.E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 9.70 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141687)
Keldi juurtest normannide vallutusteni ja impeeriumini, mis levis üle maailma – Inglismaa tagasihoidlikesse piiridesse mahub rikkalik ajalugu. Ühena Euroopa ja kogu maailma võimsamatest riikidest on Inglismaa alati mõjutanud maailmas toimuvat. ... Eestilgi on Inglismaaga oma side – esimese maailmasõja ajal, kui Eesti võitles välja oma vabaduse, olid just inglaste laevad need, mis hoidsid Tallinna rannikuala vaenlasest puutumatuna. Seda ei saa kuidagi alahinnata, võimalik, et ilma selle toeta ei oleks olnud meie riiki.Sellel saarel on kokku saanud paljud eredad lood ja tegelased ajaloost, alates viikingitest ja roomlastest kuni kõige tuntumate kroonitud peadeni. Elizabeth II oli kindlasti maailma kuulsaim kuningakoja esindaja. Inglismaa on olnud maailma suurim impeerium ja maailmasõdade võtmeriik. Kuid milline on selle riigi kujunemislugu?Oma menuraamatus „Saksamaa lühiajalugu“ mahutas James Hawes ühe riigi ajaloo 304 leheküljele täis silmiavavaid kaarte ja jooniseid. Nüüd võtab ta samamoodi ette oma kodumaa Inglismaa. Rännates Caesari juurest Borisini, liikudes läbi vallutuste, impeeriumi ja maailmasõdade, avastab ta Inglismaa, mis on tavapärasest ettekujutusest üsna teistsugune.Kunagi ei ole olnud paremat aega mõista, miks Inglismaa on just selline nagu ta on, ja pole olemas paremat teejuhti.Lugejate tagasiside:„Informatiivne, sisutihe, hästi kirjutatud ja heade illustratsioonidega. See peaks olema kohustuslik lugemisvara mitte ainult koolilastele, vaid igaühele, kellele pakub huvi Inglismaa ajalugu. Siin asetatakse perspektiivi Inglismaa ajaloo kaks peamist püsiomadust: põhja-lõuna lõhe ja invasioonitrauma. Oivaline teos ja ühtlasi lugejasõbralik.“„Ma täielikult nautisin selle raamatu lugemist. See andis ülevaate paljudest teguritest, millest ma ei olnud kunagi kuulnudki.“„Tore väike raamatuke, väga hästi koostatud, kuni Brexitini välja. Sobib suurepäraselt inimestele, kellele meeldib ajalugu ja kes tahavad sellest natuke rohkem teada, ilma et peaks väga palju raamatuid läbi lugema. Siin on kõik oluline olemas.“Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 3.70 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949997473)
See raamat ei ürita jutustada avaliku kõnepidamise ajalugu või edasi anda ajaloo pöördepunkte. See sisaldab 50 nüüdisaja kõnet, mis on peetud eri olukordades.Teosesse koondatud kõnelejate sihid on vägagi erinevad, mõned kiiduväärsemad kui teised. ... Paljud tegelevad igaveste küsimustega, nagu sõda ja rahu, ebavõrdsus ja õiglus, repressioonid ja revolutsioon. Teised just oma ajastu muredega – AIDSi, aatompommi, tehnoloogia ja terrorismiga. Kõigil neil on öelda midagi ainulaadset ning nad on seda öelnud originaalsel ja veenval moel.Kõnesid tutvustades üritasime lugejale pakkuda kohta esireas, kirjeldades tollaseid tingimusi, ajaloolist tausta ja võimaluse korral ka publiku reaktsiooni. Oleme igale kõnele koostanud sissejuhatuse ning märkused seletavad lahti neid viiteid, mis ei pruugi olla ilmselged. Mõnedel juhtudel oleme kõnesid lühendanud, jättes välja materjali, mis võib lugejale vähem huvi pakkuda.Näita rohkem ...
Hiina keisririik oli 19. sajandi alguses veel muule maailmale suletud. Välismaalastele oli avatud ainult Kanton (Guangzhou), kus tegutsesid peamiselt Euroopa riikide faktooriad. Kõige rohkem huvitas välismaalasi Hiina tee, selle eest tuli aga maksta... hõbedaga, mida oli raske hankida. Väljapääs leiti: Hiinasse hakkas üha rohkem voolama Indias kasvatatud oopiumi, mille eest hiinlased maksid hõbedaga. Nüüd oli välismaa kaupmeestel võimalik selle eest hiinlastelt teed osta. Loomulikult ei soovinud Hiina niisuguse olukorraga leppida ja peagi saabus Kantonisse keisri emissar eesmärgiga oopiumiärile lõpp teha. Nii algaski üle poole sajandi kestnud Hiina ja lääneriikide konflikt, mille tagajärg oli mitu oopiumisõda, taipingide ja bokserite ülestõusud, lääneriigid vallutasid Pekingi ja keisri asemel tõusis Hiinat valitsema draakonkeisrinna Cixi.Nende sündmuste taustal kohtume paljude värvikate tegelastega kõikidest ühiskonnakihtidest, teiste seas lihtne talunaine, keisri konkubiin, keisrikoja eunuhh, keisrivõimu esindajad, salakaubavedajast piraat, aga ka algaja Briti kaupmees, kes loodab oopiumiäriga palju raha teenida, hiinlastele ristiusku tutvustama tulnud misjonär, ameeriklasest seikleja ja teised. Ühiskonnas toimuvate vapustuste taustal saame osa paljude tegelaste elust ja olust, mis paratamatult põimub ümberringi arenevate dramaatiliste sündmustega.Põhjalikul uurimistööl põhinev romaan annab laiahaardelise ja suurejoonelise pildi ühest Hiina ajaloo sündmusterohkemast ajajärgust.Inglismaal Salisburys 1948. aastal sündinud ning Inglismaal Cambridge’is ja USA-s Stanfordis hariduse saanud Edward Rutherfurdi 1987. aastal ilmunud esikteos, ajalooline romaan „Sarum”, saavutas kohe suure rahvusvahelise menu. Nüüdseks on autorilt ilmunud juba kümmekond eepilist ajaloolise sisuga romaani, millest „London” ja „New York” on ilmunud ka eesti keeles.Näita rohkem ...
Inimestena tunneme vastupandamatut huvi iseenda ja oma päritolu vastu. Kas kusagil on olemas keegi, kes on universumi loonud? Kas pärast surma ootab veel midagi ees? Ja kui ootab, siis mis? Neile küsimustele on vastuseid otsitud aegade algusest ... saati.Sügava austuse ja tundlikkusega tutvustab endine Edinburghi piiskop Richard Holloway peamisi maailmareligioone, nagu judaism, kristlus, islam, budism ja hinduism, nende usundite tuumtõekspidamisi ja ajalugu kaugest minevikust 21. sajandini välja. Empaatilise teejuhina kõnetab Holloway nii neid, kes usuvad, kui ka neid, kes ei usu, ning neidki, kes ei ole veel otsusele jõudnud.Richard Holloway (s 1933), endine Šoti episkopaalse kiriku pea, on rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik ja saatejuht. Tema rohkem kui kahekümne raamatu hulka kuulub ka menukiks tõusnud „Leaving Alexandria: A Memoir of Faith and Doubt“ (2012).„Suurepärane, vastupandamatu, imeline üllatus.“Philip Pullman„Köitev ülevaade inimeste püüdlustest Jumalat leida.“A. N. WilsonNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2016, , 0.82 Mb, Kirjastus: Bit AS (Avita kirjastus), ISBN-13: 9789985221945)
Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ülistama, kord halvustama järeldustega, mis ei pärine Egiptusest enesest. Käesoleva raamatu eesmärgiks on käsitleda Vana-Egiptust võimalikult mõistetavana ... meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni ühtaegu nii lähedaseks kui ka kaugeks. Üheteistkümne nimeka egüptoloogi esseed vaatlevad tähtsamaid inimgruppe: talupoegi, käsitöölisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sõdureid, orje, võõramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni välja. Kokkuvõttes käsitlevad nad aga kõik ühte nähtust, mis oli Egiptuse ühiskonna kese - riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Käsitööline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sõdur (S. ´Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Võõramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).Näita rohkem ...
Saage tuttavaks inimkonna kõige vägevama leiutise – linnaga.Ben Wilsoni kaasahaarav uurimus kannab lugeja kaasa läbi enam kui 7000 aasta ja kahekümne kuue linna üle kogu maailma, näidates, kuidas just elu linnas on sünnitanud inimkonna suurimad ... saavutused.Kogu meie 200 000 aastase ajaloo jooksul pole miski vorminud meid tõhusamalt kui linnaelu. Kuigi linnades on läbi aegade elanud vaid tibatilluke vähemus kogu maailma rahvastikust, on just sealt saanud alguse kõik meie suurimad ühiskondlikud, poliitilised, ärilised, teaduslikud ja kunstialased revolutsioonid. Ben Wilson keskendub oma raamatus just neile maailma muutvatele momentidele ning viib meid peadpööritavale retkele läbi maailma võtmetähtsusega metropolide ja neis sündinud epohhiloovate uuenduste – alates iidsest Urukist, Ateenast, Aleksandriast ja Roomast läbi Bagdadi, Lüübeki ja Veneetsia kuni Lissaboni, Amsterdami, Londoni, New Yorgi ja Pariisi ning Shanghai ja Lagoseni. Ja see pole kaugelt kõik.Tänapäeva maailmas, kus linnades elab juba üle poole maailma elanikkonnast, ja kus metropolide kosmopoliitsus on langenud natsionalistide ja globaliseerumisvastaste aina vaenulikumate rünnakute alla, on aina olulisem mõista linnu ja rolli, mida need on mänginud meie vormimisel selleks, kes me praegu oleme.Näita rohkem ...
Kes oleks võinud arvata, et nii tõsisel asjal nagu seks võib olla nii põnev ja naljakas ajalugu? See raamat pakub võimalust heita pilk kõiksugu seksimüütide, veidruste ja levinud (vale)arvamuste maailma, saada teada seksiga seotud rituaalide ja ... tõekspidamiste kohta erinevates kultuurides ja erinevatel aegadel. Kuigi seks ise pole sellest ajast saadik, kui inimesed sellega tegelema hakkasid, suuremat muutunud, on tohutult muutunud ühiskonna arusaamad sellest – mõnel juhul ühest äärmusest teise ja jälle tagasi. Ühes kultuuris häbimärgistatud seksitavad on teises normaalsus ja vastupidi. Alates keskaegsetest munandivargustest ja kannileivast kuni tänapäevaste seksinuku-bordellide ja Viagrani, antiikmaailma erootilistest freskodest pornoveebi ja #metoo liikumiseni – Kate Listeri ulatuslikud teadmised ja lopsakas huumor teeb sellest raamatust tõelise lugemiselamuse. Lisaks talitsematule keelekasutusele kaunistab „Seksi kummalist ajalugu“ ka ligi 140 ajaloolist pilti.Näita rohkem ...
