Maarja Kangro, Mehis Heinsaar, Armin Kõomägi, Kai Aareleid, Juhan Voolaid, Tõnis Tootsen, Margit Lõhmus, Emel-Elizabeth Tuulik, Riste Sofie Käär, Elo...
EESTI NOVELL 2026 on sarja üheksas raamat, mis lükkab vankumatult ümber väite, justkui ei oleks midagi uut siin päikese all. Värske valik kodumaisest novelliparemikust kutsub tempokale jalutuskäigule läbi inimhinge salajaste soppide ja raskesti ... mõõdetavate tunnete. See kannab lugeja hellalt, kuid kindlalt peibutavasse tundmatusse, kus iga kurvi taga ootab midagi uut – kord ilusat, kord valusat, kord vabastavalt absurdset –, pakkudes vastumürki etteaimatavale argipäevale.Niisiis, eirake ilma (see on lugemiseks alati õige!), kavaldage üle enesetsensuur (nii palju muudki on teha!) ja lugege, lugege, lugege, sest siis näeb teie hing välja kui maailma hubaseim raamatukogu!Koostajad: Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus, Alvar Loog.Kujundanud ja küljendanud Allan Appelberg.Idee ja toetus MTÜ Eesti Jutt.Näita rohkem ...
Eestlaste käsi pole ajaloos käinud mitte erakordselt halvasti, vaid üpris hästi, enamasti paremini kui näiteks soomlastel. Ka naabritega on meil vedanud enam kui nii mõnelgi teisel väikerahval. Sest me oleme endiselt olemas, püsima jäänud, mitte ... hävinud või assimileerunud, tõsi – ajas pidevalt muutudes. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas taustsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea üldse paika. Ajaloolase Andres Adamsoni lood sellest, kuidas kõik oli, algab viimase jääaja lõpuga ja jõuab välja tänapäeva.Raamat koosneb vaheldumisi nii-öelda läbivatest teemadest (kuidas on loodusolud meie ajalugu mõjutanud, kui vana on eesti rahvas, aadlist ja talurahvast läbi kesk- ja uusaja, venelaste ja Venemaa rollist Eesti ajaloos, eestlastest ja nende uskudest erinevatel ajalooperioodidel, kas sõdadevaheline Eesti Vabariik ikka oli edulugu või mitte, kas iseseisvuse kaotus Teises maailmasõjas oli paratamatus jne) ning neid illustreerivaist ja täiendavaist vahelugemistest mõnel kitsamal teemal (suurematest lahingutest keskajal, Eesti piiride kujunemisest, panganduse algusest Eestis, Konstantin Pätsist ja Harju Pangast jne).Sellest leiate palju pooltoone, varjundeid ja värve, mis pole ajalooõpikutesse mahtunud – seda, mida teile koolis ei õpetatud.Näita rohkem ...
1242. aasta 5. aprillil Peipsi järve idakaldal maha peetud Jäälahing on väheseid ajaloosündmusi, mida teavad Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud ... hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on teema juba sajandeid olnud teravalt ideologiseeritud, kangelasmüüti pakendatud. Sellest lahingust suurvenelaste rahvustunde upitamiseks loodud müüt ei haaku samas kuigi hästi allikaist teadaoleva ega üldise ajalootaustaga.Ometi on Jäälahing tänuväärne teema, jutustamaks mitte ainult sellest ammusest kokkupõrkest, vaid üldse tollasest ajast, oludest ja inimestest. Jäälahingus peegeldub see kauge ajastu nagu veetilgas.Näita rohkem ...
Raamat maalib muljetavaldava panoraami Läänemere kallastel 16.–17. sajandil aset leidnud sündmustest, tuues ühtlasi üldisse ajalookäibesse uue mõistena Põhjamaade Saja-aastase sõja.Põhjalikult käsitletakse Liivimaa ja Rootsi sisepoliitikat; ... narratiivi läbivaks jooneks on Rootsi järk-järguline tõus Läänemere piirkonna juhtivaks suurvõimuks. Kogu regiooni mõjutanud sündmuste elavalt esitatud kroonika kõrval jälgitakse olulisemate üksikisikute karjääri ja käekäiku; haaravad vahelugemised keskenduvad tegelaste eraelule ja inimlikule poolele.Raamat köidab nii professionaalset ajaloolast kui ka ajaloost huvitatud tavalugejat. Tegemist on tõsiseltvõetava teaduspublikatsiooniga, mis toetub aastatepikkusele põhjalikule uurimistööle, kuid on samas loetav põnevusromaanina. Värvikad, paeluvad inimsaatused, detaili- ja nüansirohked kirjeldused viivad lugeja otse sündmuste keskele ja meenutavad meile, et tolleaegsed probleemid pole kaotanud oma aktuaalsust praegugi: ikka ja jälle võib tõmmata paralleele tänapäevaga, nii riikidevaheliste suhete kui ka poliitikute-otsustajate tegutsemise osasNäita rohkem ...
Sügis 1767. Kummalistest teadetest võõraste kohta, kes Turu saarestiku asukaid kimbutamas käivad, saab alguse juurdlus, mille väliseks ajendiks hoopis suur laevarööv Kolga mõisa vetes. Uurimine viib kolleegiuminõunik de Hio ja tema vana teenri Reinu... Peterburist nende kodusaarele Hiiumaale, kus põrgatakse aga sootuks ootamatutele asjaoludele, nii et mõlema mehe elugi ohtu satub.Näita rohkem ...
Suvi 1764. Venemaa vastne isevalitseja, keisrinna Katariina Teine on ringsõidul Balti kubermangudes. Samal ajal toimub Peterburi lähedal Schlüsselburgi kindluses hirmus tapatöö. Hukka saab keisriverd isik, tsesareevitš Ivan. Selge, et tegu on ... vandenõuga. Aga kelle sepitsetud? Ja miks leiab üks Eestimaa kubermangukantselei ametnik end ühtäkki kroonilinna paleekoridorides, kistuna impeeriumi võimuladviku intriigidesse? Jälle tuleb endisel adrakohtu assessoril, nüüdsel kubermangusekretäril Johann (Hans) de Hiol laveerida valede ja vihjete padrikus. Üks on kindel: olgu valitsus milline tahes, Venemaal ei muutu asjad kunagi.Järg ajaloolisele krimiromaanile „Sootuks teised saared“.Näita rohkem ...
Ühes kõrvalises sadamakõrtsis Hiiumaal tapetakse öömajaline… Iseenesest juba haruldane sündmus tavaliselt nii vaiksel ja rahumeelsel saarel! Kuid sealsamas saarel oma ametikohustuste tõttu ka kõiki kuritegusid juurdlema pidav jutustaja põrkab ... otsekohe palju erakorralisematele asjaoludele. See ajalooline kriminaalromaan kompab žanripiire ja ületab neid korduvalt. Ühtlasi on tegemist ajasturomaaniga, sissevaatega alul Hiiumaa, seejärel laiemalt Eestimaa ja Revali linna ning lõpuks impeeriumi pealinna Sankt-Peterburgi ellu aastal 1760, koos oma ajale iseloomulike staatika ja dünaamika, lootuste ja ängiga.Näita rohkem ...
Autori sõnul on see raamat kirjutatud kõigile, keda huvitab aju ja mis seal sees leida on. Selle teemad on vahetult seotud tema uurimistööga inimese aju, taju ja une valdkonnas. • Kuidas aju tööst tekib teadvus? • Mis teeb inimese ... teiste loomaliikidega võrreldes eriliseks? • Kuidas ajurakkude omavahelisest sõnelusest tekib inimeseks olemise tunne? • Miks teadvus kaob, kui uinume? • Miks on üldse tarvis kinkida unele tervelt kolmandik oma elust? • Miks me näeme unenägusid?• Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? • Kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada ja isegi ületada? Autori sõnul pakuvad need küsimused talle huvi ja ta soovib neid jagada, sest tema arvates on põnev vantsida teadmatuse piiril ja kiigata mõistatuste labürinti.Näita rohkem ...
Raamat uurib, kuidas on Euroopa ajas ja ruumis muutunud hoiakud kahte näiliselt nii vastandlikku nähtusse, nagu surm ja armastus. Igikestvas heitluses Erose ja Thanatose vahel kuulus kesk- ja varauusajal võit vaieldamatult viimasele. Surmast sai ... inimestele mitte ainult teekaaslane, vaid lausa sõber. Kristlasel tuli karta mitte surma ennast, vaid valesti, ettevalmistamatult suremist. Surm oli ühtlasi eluteekonna kõrgpunkti algus, mida tuli tervitada ning rõõmuga oodata. Maine elu, millesse lahutamatult kuulus ka füüsiline armastus, oli kõigest tühine, mööduv, ajutine vaheetapp, täis kannatusi ja katsumusi. Surm oli keskaegsele inimesele argine sündmus, kuhu oli kaasatud terve kogukond. Nüüdisaegse inimese eest on surm seevastu ära peidetud. Füüsilise armastusega on lood vastupidi. See omal ajal varjul hoitud ja taunimist leidnud tegevus on tänapäeval muutunud argiseks, vaadates meile julgelt silma nii ekraanilt kui ka leheveergudelt. Juba Sigmund Freud arutles, et surm ja seks jagavad ühist „peidetud identiteeti“. Kultuurisotsioloog Jacque Lynn Foltyn on seda mõtet edasi arendades jõudnud järeldusele, et surmast on saanud uus seks. Seejuures pole surm lihtsalt asendanud seksi kultuurilise tabuna, vaid sellega lausa kokku sulandunud.Nüüdsel ajal sureme üksinda ja sageli ka üksinduses ning armastame vaid iseennast ja armatseme iseendaga. Sündsuse ja sündsusetuse piirid on taas nihkunud. Neli-viissada aastat tagasi nägid need välja hoopis teistsugused. Mõnes mõttes ka inimlikumad. Raamat on pälvinud Rahva Raamatu parima eesti autori teabekirjanduse raamatu tiitli aastal 2025.Näita rohkem ...
Margus Laidre on inimolu mõtestajana võrdlemisi haruldasel positsioonil: ühelt poolt kahe jalaga rahvusvahelises poliitikas, pikaaegse diplomaadina hästi kursis maailma arengutega; teiselt poolt mõtetega ajaloos, kogenud õpetlasena sügavalt ... informeeritud Euroopa ajaloo keerdkäikudest. „Aja lugu ja inimese aeg“ on varem mitu monograafiat avaldanud autori esimene esseekogumik, mis pakub korraga nii laiemat vaadet Eesti ajaloole kui ka tähelepanekuid kiiresti muutuvast maailmast. Raamatu lisaväärtuseks on, et Laidre kirjutab – ja nauditavalt! – mitte ainult sellest, mida ta on lugenud, vaid ka sellest, mida ta on kogenud, eriti suursaadikuna Rootsis, Soomes ja Venemaal. (Marek Tamm, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor)Näita rohkem ...
Väikelinn, kus elavad kaksikud Nora ja Erik, on nii igav, et isegi tuul haigutab, kui sealt läbi puhub. Ainuke asi, mille üle linnake saab uhkust tunda, on lumerohked talved ja lumememmede ehitamise võistlus, mis on aastatega kasvanud tõeliseks ... tippsündmuseks. Sel aastal ei taha lumememmevõistlus aga kuidagi hoogu sisse saada. Ajalooõpetaja kuulutab võistluse teemaks „Tähtsad isikud ajaloos“, mis tekitab osalejates palju segadust. Kas tähtis isik võib olla sinu vanavanaema, kes küpsetab maailma parimat purukattega ploomikooki, või hoopis kuningas Arthur oma legendaarse Excaliburi mõõgaga? Mis veelgi hullem – talv otsustab jonnima hakata ja lumi ei taha kuidagi maha sadada!Kui Nora ja Erik koos teiste osalejatega lumememmed läbi häda ikkagi püsti saavad, juhtub aga midagi sellist, mis pöörab kogu igava väikelinnaelu pea peale. Esimest korda võistluse ajaloos pole võimalik võitjamemme välja kuulutada!Lõbus ja tibake müstiline lugu, mis räägib peaasjalikult muidugi lumememmedest, aga sekka ka sõprusest, hoolimisest, ilmast, sugulastest, matemaatikast, armastusest, koerast ja kassist, hukkaläinud noorusest, ooperist, oma vigadest õppimisest, ühesõnaga – elust!Näita rohkem ...
Rahe ja Bella-Triin on parimad sõbrannad, kelle ühised suveplaanid Võsul võtavad ootamatu pöörde. Päev enne koolivaheaja algust lähevad tüdrukud hirmsa raginaga tülli, nii et ei kannata teineteist enam silmaotsaski!Võsu oma mõnusa liivaranna, ... päikeses sillerdava mere, männilõhnalise promenaadi ja igati korraliku jäätiseputkaga jääb tüdrukutele juba esimesest hetkest liiga väikeseks. Kui suvitama saabub veel eriti värvikas perekond Saksamaalt ja nende alatasa putku pistev chihuahua Bruce Willis, läheb asi seebiooperistki pöörasemaks. Lisaks võtavad sündmused suisa kriminaalse varjundi ning tõe jälile jõudmine nõuab tegelastelt tõelist detektiivitööd. Kas Rahe ja Bella-Triin jõuavad veel enne suvevaheaja lõppu ära leppida või saab tüdrukute tüli hoopis hoogu juurde, mis peitub salapäraste kadumiste taga ning kuidas vaene väike Võsu kõigele sellele vastu peab – seda lugege juba ise!Näita rohkem ...
Augustas istub kirjutuslaua taga ja täidab kontuurkaarti. Aeg muudkui tiksub ja sügisene päike vajub aina madalamale. Poisi käsi hakkab üha kiiremini ja lohakamalt üle kaardi liikuma, kuni viimaks peatub. Ta ei muretse sugugi, et Alpid on veidi ... paigast nihkunud või et Fuji vulkaan asub nüüd hoopis Hongkongis. See, et kaart meenutab oma suvaliste laikudega pigem lehma kui meie koduplaneeti, on lõppude lõpuks pisiasi, mõtleb Augustas, nagu neljanda klassi koolipoisile kohane.Aga mis juhtub siis, kui Alpid tõepoolest Prantsusmaale Dijoni linna potsatavad või Etna vulkaan Sitsiiliast Sardiiniasse kolib – ikka sellepärast, et Augustas kontuurkaardiga lohakalt ümber käis? Kuidas on kogu segadusega seotud väikesed angerjad, koer Köster ja parim Prantsuse kokakunst? Ja kas Augustas suudab tõesti maailma päästa – iseenda käest?Näita rohkem ...
Kui raamatutark poiss ja tänavatark tüdruk ühel jahedal aprillipäeval kortermaja trepikojas kokku põrkavad, pole see päris kindlasti sõprus esimesest silmapilgust. Ometi ei oska kumbki aimata, kui sügava jälje too juhuslik kohtumine nende ellu ... jätab.Lennart Palm on kaksteist aastat vana. Ta on väga pikk, väga kõhn ja väga tark. Ta oskab peast kolmekohalisi arve korrutada ja teab sõlmedest rohkem kui keegi teine. Ta peab meeles fakte ja kuupäevi ning teab täpselt, mitu sammu on kodust koolini või mitu trepiastet esimeselt korruselt üheksandale. Inimesed seevastu on tema jaoks keerulisemad kui kõrgem matemaatika.Eva. Või Matilda. Oleneb olukorrast. Ta on lühike, pika terava nina ja veelgi teravama jutuga kaheteistaastane tüdruk. Tema jaoks on küsimused ohtlikud ja vastused ohtlikumadki. Seepärast on ta õppinud suurepäraselt valetama. Tõde on keeruline. Ja valus.Eva äkiline loomus ja haruldane oskus alati konfliktidesse sattuda peletab eemale nii eakaaslased kui täiskasvanud. Niisamuti ei suuda keegi pikemalt taluda Lennartit, kelle robotlik käitumine ja oskamatus “inimkeeles” suhelda tekitavad võõristust ning põlgust. Lennartit ja Evat/noori/lapsi seob aga miski, millega nad on ammu ära harjunud – üksildus.Näita rohkem ...
Lihtne õpetus, kuidas talletada kehas vähem rasva, põletada ülejääk ja saada kehakaal alatiseks kontrolli alla.Kas oled väsinud pidevast magusaisust, kehakaalu kõikumistest ja tundest, et ükski dieet ei anna püsivat tulemust? Toitumisnõustaja ja ... terviseekspert Harley Pasternak hajutab siin raamatus müüte, mis on meid kõiki kaalulangetuse ja tervise küsimustes vales suunas juhatanud, ning pakub välja uudse kogemuspõhise lähenemise. Harley Pasternak on töötanud Hollywoodi suurimate staaridega, viies kuulsusi vormi nii rollide kui ka punase vaiba jaoks. Tema saladus nende A-kategooria staaride aitamisel võib tunduda vastuoluline, kuid tõestus peitub tulemustes: paastumine ja süsivesikute vältimine ei toimi. Kaalu langetamiseks ja vormika välimuse saavutamiseks on vaja kindlat kogust kõiki makrotoitaineid, sealhulgas palju halvustatud süsivesikuid. Jah, sa lugesid õigesti: saledad ja terved inimesed söövad tõesti pastat!„Süsivesikud: uus algus“ vaigistab dieedikultuuri müra, et aidata sul taastada suhe toitudega, mida armastad, aga mida oled ehk vältinud. Pasternak selgitab, miks leib, pasta, riis ja puuviljad on tervislikus toitumises olulised. Ta toob välja õige toitainete kombinatsiooni ja koguse, mis kiirendab rasvapõletust ja vähendab rasva ladestumist ning parandab hormonaalset tasakaalu. Saame ka teada, milliseid süsivesikuid eelistada ning kuidas rahustada isu. Raamatust leiad: • selgeid tõenduspõhiseid selgitusi selle kohta, kuidas ja miks keha rasva talletab ja põletab• 50 kiirtoiduretsepti, millest enamiku valmistamine võtab vaid viis minutit• kahe nädala toitumiskava taimetoitlastele ja veganitele sobivate ning gluteenivabade asendustegaNäita rohkem ...
Psühholoog Kari Voss, kehakeele- ja mäluekspert ning Oslo politsei konsultant, veedab päevi justkui unes ja jätkab öösiti seitsme aasta eest oma sünnipäeval kadunud pisipoja meeleheitlikku otsimist.Endiselt oma surnud abikaasat leinates ja elu ... joonde saada üritades paisatakse ta koletusse kohalikku juurdlusse, kui kaks teismelist tüdrukut lähedalasuvas Soni linnakeses perele kuuluvas suvilas julmalt tapetakse.Kui ohvrite sõbrale jõhkrate mõrvade eest süüdistus esitatakse, näib juhtum olevat lõppenud, kuid Kari ei ole selles veendunud. Oma teadmisi kasutades ja vaistu järgides alustab ta isiklikku uurimist, mille käigus ta jõuab mitme kahtlusaluseni, kelle seas on ka tüdrukutele lähedal seisnud isikuid …Ülemkonstaabel Ramona Norumi abiga avastab ta, et mitte keegi – sealhulgas ohvrid ise – ei ole need, kes paistavad olevat. Ja et Soni südames peitub sünge saladus, mis võib etendada olulist osa nii tema poja kadumises kui ka Kari enda elus … Prantslanna Johana Gustawsson ja norralane Thomas Enger on vastavalt Roy & Castellsi ja Henning Juuli krimisarjade menuautorid, keda on avaldatud enam kui 50 riigis üle kogu maailma. „Poeg”, mis on nende uue, Norras aset leidva sarja avaraamat, on kahe endise ajakirjaniku esimene ühistöö.Näita rohkem ...
Külalistena vanas pärusmõisas aega veetvad noored otsustavad mängida oma unimütsist kaaslasele Gerry Wade’ile vingerpussi ja sättida tema toas hommikuks üksteise järel helisema kaheksa äratuskella. Aga kui hommik kätte jõuab, on nende vemp andnud ... traagilise tagasilöögi ja üks kell leitakse olevat puudu.Jimmy Thesigeri silmis omandavad sõnad „seitse numbrilauda”, mis seondusid seni ikka Londoni Seven Dialsi klubiga, sootuks uue, kõheda tähenduse.Kui elu kaotab ettenägematul põhjusel veel teinegi noormees, hakkab ülejäänud sõpruskond omal käel uurima, kes või mis võib juhtunu taga olla. Lord Caterhami nutikas tütar Eileen hüüdnimega Bundle asub asja etteotsa. Mitmeid uskumatuid keerdkäike pidi – ja lõpuks ikkagi politseikomissar Battle’i abiga – tuvastatakse tõeline süüdlane ning selgeks saab ka see, mida kujutab endast Seven Dialsi salaühing.Ja nagu krimikirjanduse meistril Agatha Christiel ikka, kahtlustab lugeja kord üht, kord teist, ent tegelik lahendus hämmastab kõiki.Selle 1929. aastal ilmunud romaani põhjal on valminud ka uus Netflixi teleseriaal.Näita rohkem ...
Romaan on ajalooline tagasivaade Saaremaa rannaküla möödunud sajandi juhtumiterikkasse ajalukku läbi raamatu peategelase Voldemar Laasiku mälestuste prisma.Voldemar oli kõigest poolteiseaastane, kui tema isa Juhan Pärn koos viie kaaslasega 1944. ... aasta sügisel venelaste eest paadiga üle mere Rootsi põgenes, ja seepärast mäletab ta oma isa väga uduselt. Kogu elu saatis meest unistus, et ühel päeval taaskohtub ta isaga ja siis saab elu hoopis uue pöörde. Ehkki unistuseks see jäigi, oli Volli elus pöördeid rohkem kui küllalt ja üks ikka ohtlikum kui teine, ähvardades teda sageli lausa surmaga. Volli oli isalt pärinud kõrge kasvu, kaunid näojooned, lokkis musta käharpea, pidurdamatu hasartse eluisu, lõbusa tuju ja oskuse rasketest olukordadest alati mõni väljapääs nuputada. Kõik see kokku tagas inimkonna kaunima poole – naiste – kustumatu huvi tema vastu. Voldemari suurimaks puuduseks oli tema püsimatus, mis väljendus ka ta tööraamatu sissekannetes: dokument tõendab, et Voldemar Laasikul on olnud 43 eripalgelist töökohta ja ametit. Nimetagem siinkohal vaid mõned: treial, keevitaja, näitleja Ugalas ja Draamateatris, rollid 13 kunstilises filmis erinevates filmistuudiotes üle terve NSV Liidu, traalimees Atlandil, rajoonihaigla peaarsti asetäitja majandusalal, varustaja ehituskontoris.Seda, miks see romaan sai kirja pandud, iseloomustab Voldemar Laasik ise kõige paremini:„Ma tahaksi, et kui keegi vötab töesti kunagid vaevaks seda raamatut lugeda, saaks ta mingi pildi silma ede, kuda me tol ajal elasime, töötasime ja armastasime. Ma tahaksi, et oskaksime hinnata seda, mis meitel nüüd käes oo, sest kurta ja viriseda vöib igas aegas, aga see’p tee asja mette paramaks. Oma elust räägi ma soole mette selle pärast, et ma sooviks ennast kudagidviiti upitada, vaid ikka selleks, et näidata, kuda eestlane oskab ja saab üksköik mis vöimude aegas hakkama.”Näita rohkem ...
