Raamat, mida käes hoiate, on täiendatud ja parandatud kordustrükk Eesti ravimtaimede teisest ja kolmandast osast (2019 ja 2020), mis ilmusid varasemalt eraldi, kuid nüüd on koondatud ühtede kaante vahele.Kokku on raamatus vaatluse all 70 Eesti ... ravimtaime, nende seas leidub nii maitsetaimi kui ka mõningaid väga mürgiseid taimi. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures silmas on peetud ka toimet, mis avaldub siis, kui konkreetset taime kasutada koos ravimitega.Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed aastad, mis lahutavad meid raamatute viimaste väljaannete ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnenud põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, ent kiites sageli heaks ka selle, mida meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.Näita rohkem ...
„Geniaalsed mõtted,“ ütlevad mainekas raamatuülevaateid tegev ajakiri Kirkus Reviews ja juba poolteist sajandit raamatute reklaami ja müügiga tegelev väljaanne Publishers Weekly. Koos Alfonso Martinez Ariasega aitavad nad lugejal avada uudse vaate ... rakkude maailma, leides, et elusorganismide minevik ja olevik on sõltunud ja sõltub just rakkudest. Elusa looduse mõistmiseks pole piisav vaid senini tähtsaimaks arvatud pärilikkusaine ehk DNA.Aastakümneid on tundunud ilmselge, et geenid on meie elu alus. On arvatud, et oluline on üksnes rakkude võime ja oskus kopeerida DNA järjestust.Raku- ja arengubioloog Alfonso Martinez Arias väidab oma 2023. aastal ilmunud raamatus „Ehitusmeister“, et DNA-keskse maailmakäsituse tõttu on teadlastel kadunud suurem pilt ja laiem vaade ümbritsevale. Tema tõlgenduses ei defineeri seda, kes me oleme, mitte meie geenid, vaid hoopis meie rakud. Kuigi geenid on väga olulised, töötab organismi ülesehitusel lihtne ja kindel, samas vapustavalt põnev ning keerukas rakkude suhtevõrgustik.Teekonnal esimesest viljastatud rakust areneva organismi rakkudevahelise peenekoelise infovõrgustiku kaudu kuni täiskasvanud isendini jõuamegi punkti, kus on vaja mõelda, kuidas inimene on tekkinud ja jõudnud tänasesse päeva. Kas just rakud teevad meid selliseks nagu me oleme? Ja kes me üldse oleme?Kütkestav ja samas auahne on „Ehitusmeistri“ autori mõte muuta inimese arusaama eluslooduse minevikust, olevikust ja tulevikust nii indiviidi kui ka liigi vaates, kusjuures peatähelepanu on just rakkudel.A. M. Ariase raamatu teeb eriti hinnatavaks autori väga laialdane teadmistepagas eluslooduse seaduspärasustest ja kulgemistest, mis on rikastatud bioteadustes nii ajaloolist rolli omanud suurkujude kui ka värskeid mõtteid kandvate teadlaste arusaamaga looduses toimuvast. Kõik see aitab tajuda teaduses midagi uut, millest me pole senini olnud teadlikud. Või lihtsalt – millest pole tihanud varem mõelda ja kõnelda.- Sulev Kuuse, rakubioloogNäita rohkem ...
Kui ülihõivatud tööinimene Chloe koroonapiirangute tõttu linnakodust maale elama kolis, ei osanud ta arvata, et temast saab vastsündinud jänesepoja hoolekandja. Ometi, leides eest ohustatud, üksildase ja vaevalt peopesasuuruse olendi, ei saa ta ... teisiti, kui anda jänesele võimalus ellu jääda.„Kasvatades metsjänest“ on nende ühise teekonna kroonika, mis pajatab jänesepoja eest hoolitsemise ja tema metsikusse loodusesse naasmisega seotud katsumustest. Näeme inimese ja looma vahelist haruldast suhet, mis aitab meis taasloita imetlust metsiku looduse ja selle elanike vastu. See ebatõenäoline usaldussuhe meenutab meile, et kõige ainulaadsemad kogemused, mis toovad kaasa rohket lootust, saavad meile osaks sageli siis, kui me neid kõige vähem oodata oskame.Näita rohkem ...
Olen oma lapsepõlvest saadik ja suhteliselt kõrge eani pidanud kodus paljudest liikidest loomi, alates putukatest ja ämblikest lõpetades lindude ja imetajatega, kuid peamiselt kalu, sisalikke, kilpkonni ja madusid. Enamasti võtsin koju vaatlemiseks ... näiteks loomaaiast, aga ka mujalt just neid loomi, kelle tervis tekitas muret ja keda oli vaja põhjalikumalt jälgida, et siis koostöös loomaarstiga leida parim ravi. Nende kogemuste najal kinnistus mul põhimõte, et tervis ei ole mitte seisund, vaid protsess ja seega on kõige tähtsam tagada loomale normaalne elu nii looduses kui ka tehistingimustes.Mitmed antropoloogid ja filosoofid on nõudnud, et sõna „armastus“ tuleks reserveerida pärisinimese jaoks. Mina julgen kinnitada, et armastan loomi – nad on mul hinges, soovin neile head elu oma liigi esindajatena. Et karul oleks hea karuna, elevandil elevandina, siilil siilina ja inimesel inimesena.Aleksei Turovski*Mõistagi oli vahetevahel kirjutamisel ka väljakutseid, et mida sisse tuua või mida lähemalt vaadelda. Aleksei meelest meeldib mulle kohati kergekäeliselt inimestele mõeldud eetilisi termineid loomadele üle kanda. Minu meelest aga võiks Aleksei seda just rohkem teha. Rõhutame raamatus ikka ja jälle, et inimene ja teised loomad on kokkuvõttes palju sarnasemad, kui oleme erinevad. Inimese omaduste loomadele üle kandmine on Alekseile kui vanakooli zooloogile pisut vastuokslik, mulle kui keskkonnaeetilisele mõtlejale aga hädavajalik võte, meenutamaks, et „inimese omadused“ on oma algupäralt just loomsed. Tahangi seada küsimärgi alla neid piirjooni, millega on inimesi teistest loomadest aastasadu eraldatud.Mattias TurovskiNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 2.34 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589946)
Paco Calvo raamat „Planta Sapiens“ on tipptasemel teadusuurimus taimede intelligentsusest ja aken nende hämmastavasse sisemaailma.Aastakümnetepikkune uurimistöö dokumenteerib taimede muljetavaldavaid võimeid: nad suhtlevad üksteisega, mõjutavad ... teisi liike ja liiguvad keerukatel viisidel. Kuigi taimedel ei ole aju, moodustavad nende sisemehhanismid süsteemi, mis ei erine palju inimese keha läbistavatest närvivõrkudest. Raamatus pakub Calvo täiesti uue vaatenurga taimemaailmale, näidates esimest korda, kuidas loomade tunnetuse uurimiseks väljatöötatud analüüsimeetodeid saab kasutada ka taimede intelligentsuse paremaks mõistmiseks. Taimed õpivad ja mäletavad, nende intelligentsus võimaldab neil paindlikult, tulevikku vaatavalt ja eesmärgipäraselt käituda. Nende individuaalsed eelistused on samuti erinevad – taimed on isiksused.Calvo juhib tähelepanu ka sellele, kuidas taimed inspireerivad tehnoloogilisi uurimusi robootikast tehisintellektini. Kui mõistame, et taimed on kliimakriisis meie liitlased, võivad nad aidata lahendada meie kõige pakilisemaid probleeme.Paco Calvo on Hispaania Murcia Ülikooli teadusfilosoofia professor ning taimede märgisüsteemide ja käitumise filosoofia juhtivteadlane. Ta on maailma esimese taimede neurobioloogia labori, Murcia Ülikooli juures tegutseva Minimal Intelligence Labi (MINT Lab) asutaja ja juhataja.Näita rohkem ...
See raamat räägib inimese ürgsest bioloogilisest olemusest, mis on kujunenud meie eellaste pika evolutsiooni käigus ja mis meie tsiviliseeritud kesta varjus salamisi edasi elutseb ning meie käitumist mõjutab, ilma et me seda ise üldse ... teadvustaksime; räägib sellest, mille olemasolu me sageli aimame, kuid mida me häbeneme ja seepärast nii teiste kui ka iseenda eest iga hinna eest varjata püüame.Toetudes nüüdisaegsetele teadusuuringutele, õpetab raamat seda bioloogilist olemust – mida siin on kujundlikult nimetatud „meie sisemiseks loomaks” – ära tundma ja aru saama, millal ning miks see alateadvuse kaudu nii tihti meie tahtmistesse sekkub. Alles siis, kui me oma bioloogiliste instinktide juurpõhjusi tõeliselt mõistame, suudame neid piisavalt efektiivselt kontrolli all hoida. Seepärast on raamatus ausalt ja keerutamata puudutatud ka paljusid selliseid asju, millest otse rääkimist ei peeta harilikult hea tooni juurde kuuluvaks.Raivo Mänd on rahvusvahelise mainega loodusteadlane, kes suurema osa oma elust on uurinud lindude sigimiskäitumist ja üle kolmekümne aasta õpetanud professorina Tartu ülikoolis elusolendite käitumise bioloogilisi põhialuseid. Temalt on varem ilmunud populaarteaduslikud raamatud „Elukunstnikud. Teejuht käitumise ökoloogiasse” (Huma, 1998) ja „Ürgema needus ja teisi jutte loodusest ning inimesest” (Varrak, 2022).Näita rohkem ...
Selles raamatus käsitletakse 21 meie kõige mürgisemat taime, mis on võimelised tapma nii inimese kui ka looma. Iga taime puhul on toodud tema põhilised tunnused, kasvukohad ning mürgisusega seotu.Raamat sobib laiale lugejaskonnale, pakkudes lugusid ... antiikmütoloogiast ja kirjeldades mürgistusjuhtumeid üle maailma, kuid tänu rohketele viidetele ja süvitsi minevatele üksikasjadele peaks see eriti huvitav olema inimesele, kes hindab teaduspõhist faktoloogiat ja lisaks teada saamisele soovib ka aru saada. Ain Raal on proviisor, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiaprofessor, ravimtaimede, looduslike ühendite ja farmaatsia ajaloo uurija ning publitsist. Ta on avaldanud üle 160 teadusartikli, sadu eestikeelseid kirjutisi ja 40 raamatut.Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik ja -kirjanik, kes on kirjutanud sellest, mis on looduses armastamist väärt ja kuidas tuleks meie ilusat Eestimaad hoida. Ravimtaimede kõrval räägivad tema mahukamad tööd allikatest ja õuesõppest.Näita rohkem ...
Kaðelott õpib, kellega koos ta rändama hakkab, aara heidab himustava pilgu oma kaunile naabrile, ðimpans õpib mängust kasu saama. Kultuur loob hiigelhulgal kavandamata ja planeerimata teadmisi. Kogu maailm räägib, laulab ja vahetab ... salasõnumeid.Kultuur ei ole midagi niisugust, mida inimene endale ainuomaseks saab pidada. Carl Safina juhatab meid teistesse kultuuridesse. Lugeja ees avaneb kaðelottide, uhkete selvalindude aarade ja meie lähimate looduslike sugulaste ðimpanside elu nende oma kultuuris. Koos Safinaga saame kaasa mõtelda, mis on üldse kultuur. Kultuur on looduses ürgsem kui inimese enda genotüüp, mille me anname koos oma kultuuriga edasi oma järglastele. Kultuur on osa kogu Suure Looduse arengust ja olemisest. See raamat on erakordne retk maailmameredele, Lõuna-Ameerika selvasse ja Uganda ürgmetsa.Carl Safina (1955) on Ameerika ökoloog ja tunnustatud autor. Ta on Stony Brooki ülikooli loodus- ja inimkonnateaduste professor ning mittetulundusliku Safina Keskuse asutaja. Tema uurimused on pälvinud mitmeid auhindu ja preemiaid. Lisaks artiklitele ajakirjades The New York Times, TIME, The Guardian, Audubon, Yale e360 ja National Geographic on Safina avaldanud kümme raamatut. Tema esimesest raamatust „Song for the Blue Ocean” (1998) on nüüdseks kujunenud klassika, „Beyond Words: What Animals Think and Feel” (2015) jõudis New York Timesi edetabeli tippu ja rahvusvahelise tunnustuse tõi 2020. a ilmunud „Metsikuks saamine”.„Safina pöörab pea peale inimeste nägemuse loomakultuuridest. „Metsikuks saamine” nõuab, et me ärkaksime ja mõistaksime, et oleme oma mitteinimestest naabritega loomuomaselt ja lahutamatult seotud.” – The Telegraph„Safina ühendab meisterliku kirjastiili imepäraste faktidega, selgitades meile teemasid, mis on ühtaegu olulised ja köitvad.” – The Washington PostNäita rohkem ...
See ei ole lihtsalt raamat – teie käes olev üllitis teeb head ja aitab loomi. See on lausa raamat raamatus. Siin saavad kokku „meie” ja „mina”.„Meie” on inimesed Varjupaikade MTÜ-st, kes on võtnud südameasjaks hoolitseda nende eest, kes ise rääkida ... ei saa, kuid kes igapäevaselt elavad meie kõrval. Need on meie neljajalgsed karvased sõbrad – lemmikloomad, keda on Eesti kodudes julgelt üle 500 000. Elus juhtub nii mõndagi ja kahjuks on Eestis ka väga palju kodutuid loomi, kes elavad tänaval.„Mina” on Üllar Priks ehk Myrakas, ta kirjutab eriti värvika loo oma neljajalgsetest musketäridest, kes on tema ellu tulnud selleks, et sinna jääda. Iga loom tuleb inimese ellu talle midagi õpetama.Raamatusse on pikitud selgitavaid tekste ja praktilisi nõuandeid, mida ja millega peab arvestama, kui looma varjupaigast võtta, samuti lugusid Varjupaikade MTÜ-st, nende tegemistest ja varjupaikade pidamisest.Raamatust leiab inspiratsiooni looma võtmiseks ja kaalukaid põhjusi, miks ta võtmata jätta. Aga äkki ei võtaks looma, vaid hoopis pakuks talle kodu!Myrakas on humoorikas kirjamees, muusik, maadeavastaja ja gurmaan, kes armastab nii inimesi kui loomi ja usub headusesse. Ta püüab kaitsta nõrgemaid ning proovib end ja oma kaasteelisi õigel kursil hoida. Olgu suunanäitajaks siis sellesama raamatu kirjutamine, varjupaigaloomade abistamine või kasvõi Eestimaa teedele vurama lükatud vegan food truck. Varjupaikade MTÜ loodi 2007. aasta alguses. See tegutseb loomade heaolu keskuses Viljandimaal ja loomade varjupaikades üle Eesti. Kuueteistkümne tegevusaasta jooksul on mittetulundusühing aidanud kodudesse üle 25 000 looma. Ühingu tegemistega saad kursis olla varjupaik.ee kaudu.Näita rohkem ...
Sarja „Eesti looduslood“ esimene raamat räägib köitvalt ja kaasahaaravalt Eesti pruunkarudest. Raamatust saab teada millist elu karud aastaringselt elavad. Mida nad söövad, kuhu pesa teevad, kaua magavad, kuidas pulmi peavad, millal karupojad ... sünnivad, millised on karude suhted inimestega ja palju muud huvitavat.Tõestisündinud põnevad lood inimeste ja karude kohtumistest on põimitud huvitava teabega karudest. See on silmaringi avardav meeleolukas lugemine igas vanuses loodusesõpradele.Raamatu autor Vahur Sepp on elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht. Ta on värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomade elust ja elutegevusest on imetlusväärne. Oma teadmisi on Vahur Sepp jaganud paljudes telesaadetes, raadiokanalites, ajalehtedes ja ajakirjades. Ehedate loomapiltide autor on juba 8 aastat loomi ja linde pildistanud auhinnatud loodusfotograaf Kenno Kaupmees.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.55 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949725885)
Sa kannad enda sees metsa. Selles peegelduvad kõik maailma suured laaned. See raamat kutsub sind saavutama kooskõla sisemise ja välimise metsa vahel.Metsakümblus on harjutus, mis võiks kuuluda iga inimese tavaharjumuste hulka. Inimesed ei asu ... loodusest eraldi ega pääse ka selle hävitamisega kaasnevatest tagajärgedest. Inimesed tervenevad koos metsadega, vastasel juhul pole paranemine üldse võimalik. Tervenemiseni viiv ravivahend peitubki nendevahelises suhtes. Metsakümblus on äärmiselt võimas abinõu selle üliolulise sihi saavutamiseks.„Ligikaudu 99 oma eksistentsist on inimene küti ja korilasena elanud metsarohkes ümbruses. Seepärast on metsaminek naasmine oma päriskoju, kummardus kaugetele esivanematele. Võib-olla kusagilt sellest ajast pärineb meie alateadlik tung hoida suurte puude ligi. Näib, et loomuldasa ja pika aja jooksul arenenud ökosüsteemid (mille esindajateks on metsavööndis enamasti vanad ja võimsad puud) teevad ka inimesed terveks – neil on kehale ja vaimule nähtav teraapiline toime. Kuidas muidu seletada kummalist seost, et haiged, kes näevad aknast suuri puid, paranevad teistest kiiremini. Meie keha mäletab midagi, mille ise oleme võib-olla juba unustanud.“Valdur MikitaRaamatu sissejuhatuses kirjutab Valdur Mikita eestlaste suhetest metsaga ja metsas käimise tähtsusest.Näita rohkem ...
Kas puud kõnelevad Sinuga? Aga lilled, loomad, linnud ja veed? Muidugi! Kõigiga kõnelevad.Tuleb vaid kuulata nii, et kuuled. Ja näha nii, et näed.Nii nagu meie esivanemad. See aitab mõista meie haigusi ja hädasid, aga ka tunda rõõmu ja ilusat ... tulevikku.Siin raamatus on lugusid meie ravimtaimedest, nõiduslikest allikatest, pühadest kividest, salapärastest haldjatest, aga ka tervislikust toitumisest, keskkonnaprobleemidest, metsahoiust ja säästlikust majandamisest.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, , 12.19 Mb, Kirjastus: Menu Meedia OÜ, ISBN-13: 9789949495573)
„Karuelu aabits“ on ennekõike raamat karudest. Karupoegade sündimisest kuni nende iseseisva elu alguseni kulub kaks aastat. Raamatust saate teada, kuidas karupojad kasvavad, mida söövad ja missuguseid elutarkusi õpivad. Lisaks leiate ka lugusid ... loomadest, kellega noored karud maailma avastades kohtuvad.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, , 8.41 Mb, Kirjastus: Menu Meedia OÜ, ISBN-13: 9789949495542)
Raamatust saame teada, kuidas linnud pesakohta valivad ja kuidas kulgeb nende pesaelu; kuidas meelitada oma aeda rohkem sulelisi; kuidas ehitada, paigaldada ja hooldada pesakasti või pesaalust. Koduümbruse linnurikkuse suurendamiseks saab iga ... inimene tublisti kaasa aidata. Kõige lihtsam on meisterdada pesakast, kuid on veel hulk muid nippe, kuidas lindude elu mõnusamaks teha.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 34.62 Mb, Kirjastus: Menu Meedia OÜ, ISBN-13: 9789949470266)
Taimed, inimesed ja maagia on ikka sammunud käsikäes. Eriti võimekad inimesed tunnetavad taimejumalate märke ja kuulevad jumalikku oraaklihäält. Läbi paljude inimpõlvede on taimi kasutatud erineval moel. Nõiataimed vabastavad inimesi ja loomi ... hädadest ja viletsusest, kaitsevad kodu ja näitavad, kus on peidus aarded. Armutaimed annavad armu- ja lapseõnne. Taimede abil võetakse ette astraalseid rännakuid, kutsutakse kohale tuult ja vihma, paljastatakse vaenlasi ja nõidu, avatakse uksi haldjateriiki. Sellesse raamatusse oleme kogunud legende ja rahvalugusid, uskumusi ja pärimusi taimede kohta kogu maailmast. Rännates koos taimemaailma, et jõuda lähemale loodusele ja saada osa taimedes peituvast ürgsest jõust, kohtume paljude tuntud Eestimaiste taimedega, aga ka eksootiliste haruldustega, kellest varem pole eesti keeles midagi kirjutatud. Raamatust saab teada, milliste taimede abil on kaitstud oma kodu ja lähedasi, milliste taimede abil on ligi meelitatud jõukust, milliste abil õnne ja armastust.Näita rohkem ...
Iga kraad maakera keskmise temperatuuri tõusu toob kaasa miljardi inimese vajaduse kolida ära aladelt, kus inimkond on elanud tuhandeid aastaid. Ehkki peame tegema kõik võimaliku, et vähendada kliimamuutuste mõju peame tunnistama, et suur osa ... planeedist Maa muutub elamiskõlbmatuks. Bangladeshist Sudaanini, Ameerika lääneosa, linnad Cardiffist New Orleansi ja Shanghaini, neljakordne põuarisk, kuumus, metsatulekahjud, ja üleujutused muudavad järgmiste kümnendite jooksul oluliselt Maa inimgeograafiat.Gaia Vince kirjeldab selles liigutavas üleskutses, kuidas võiksime planeerida ja hakkama saada vältimatu kliimarändega samal ajal kui taastame planeedi täielikult elatava seisundi. Raamatu oluline sõnum on, et ränne ei ole probleem vaid lahendus. Rikkalik valik silmi-avavaid andmeid ja uut teadmist aitab autoril näitlikustada rände eeliseid mitte ainult rändajatele enestele., vaid ka maadele, kuhu liigutakse, millest paljud vaevlevad tööjõupuuduses ja demograafilises kriisis. Autor kirjeldab, et inimkonnal tuleb rännata põhja poole, Euroopa, Aasia ja Canada elatavasse osasse ja roheliseks muutuvasse Arktikasse.Kliimakatastroof on lõpuks ometi saamas tähelepanu, mida see väärib, kliimarände vältimatus aga on seni suures osas tähelepanuta. Esmakordselt lahkab see raamat seda olulisimat inimkonna ees seisvat väljakutset.Näita rohkem ...
Ajakirjaniku ja kirjaniku Lucy Jonesi teos tegeleb betooni ja asfaldi alla mattuvas maailmas aina aktuaalsemaks muutuva küsimusega: kas inimene tuleb toime, kui tema side loodusega katkeb? Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, ... looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud. Lucy Jones on kohtunud maailma eri paikade uurijate ja praktikutega, tutvunud nende vaatenurkadega ning koondanud need ühte raamatusse. Teaduslikke uuringuid ilmestavad katsed ja nende haaravad tulemused.Seda raamatut võib nimetada esimeseks eestikeelseks ökopsühholoogia käsiraamatuks – süsteemseks ja läbitunnetatud ülevaateks asjakohastest kõrgetasemelistest teadusuuringutest, mis keskenduvad looduse ja psüühika suhtele.Miks seda vaja on?Me oleme end loodusest lahutamas. Loodus on veel mõnda aega, ehkki oma rikkalikkuses tasapisi hääbudes, olemas ja ootab - äkki me mõtleme ringi ja lepime ära. Raamat on täis argumente, miks selle suhte päästmine on meile eluliselt oluline, näidates tõenduspõhiselt, et loodus on populatsioonitervise, vaimse tervise, arengu ja õppimise, töövõime ning sotsiaalse turvatunde küsimus. Või isegi mitte küsimus, vaid vastus.Pärast lugemist tahad tõenäoliselt ringi korraldada linnaruumi, haridussüsteemi, töölkäimist ja oma elu. Samuti ei peaks Sa end enam kunagi veidrikuks pidama, kui tunned sõnulseletamatut ängi mõne loodusliku elemendi kadumise pärast - Sinus tõstab pead ülioluline elu säilitamise tung, mitte põlastusväärne sentimentaalsus või progressivastasus.Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 67.69 Mb, Kirjastus: Lugu ja lumm OÜ, ISBN-13: 9789916956182)
Vaatamata suhtelisele liiginappusele on sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool. Kui me ... tahame ... ja isegi, kui me ei taha sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime.Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” aitab meid sel õppimise teel. Raamat annab vastused küsimustele:Kes on pistesääsed?Kuidas sääsed oma toidulooma leiavad?Mis mõjutab sääskede arvukust?Kes söövad sääski?Kuidas inimesed sääski meelitavad?Kuidas inimesed sääski aitavad?Kuidas haigusetekitajad kasutavad sääski?Kuidas toimivad sääsetõrjevahendid?Kuidas sääskedest hoiduda?Näita rohkem ...
Veisekasvatuse ja veiseliha söömisega on seotud hulk eetilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseidküsimusi, mis meie silme all muutuvas maailmas tekitavad teravat ühiskondlikku diskussiooni. NicoletteHahn Niman kinnitab, et veised ei ole oma olemuselt... kahjulikud ei Maale ega inimeste toitumistervisele– pigem vastupidi.Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitsjate ja tervisekaitsjate seas on aastakümneid olnud peaaeguuniversaalne dogma, et veised ja veiseliha on avalik vaenlane number üks. Räägitakse, et kariloomad,eriti veised, erodeerivad mulda, saastavad õhku ja vett, kahjustavad kaldaalasid ja kahjustavadmetsloomade populatsioone. Tegelikult mängivad korralikult majandatud kariloomad rohumaaökosüsteemide säilitamisel olulist rolli, toimides kunagi maakera katnud metsikute mäletsejaliste karjadesurrogaatidena.Autor – kauaaegne taimetoitlane – lükkab ümber levinud müüdid, et veiseliha söömine on kehalekahjulik. Ta hindab metoodiliselt veiseliha kohta esitatud tervisealaseid väiteid, näidates, et need onosutunud valeks. Veisest pärinev toit – piim ja liha, eriti kui see on täielikult kasvatatud rohumaal – ontervislik, äärmiselt toitev ja asendamatu osa globaalsest toidusüsteemist.Nende kaante vahelt leiab empiirilistele teadusandmetele ja ülemaailmsetele näidetele tuginevadveenvad argumendid, milles on veised abiks:· süsinikku siduva mulla loomine· kliimamuutuste leevendamine· bioloogilise mitmekesisuse suurendamine· kõrbestumise vältimine· hindamatu toitumisallikasKuigi ükski raamat ei anna lõplikku vastust keerulisele küsimusele, kuidas toita Maa kasvavatelanikkonda, kinnitab autor, et hoolimata sellest, milline on globaalne toidusüsteem tulevikus, võivad japeavad veised ja veiseliha olema osa sellest.Näita rohkem ...
„Ma võiksin anda teile lõhnheinapatsi, mis on sama paks ja läikiv nagu palmik, mis rippus mu vanaema seljal. Aga see pole tegelikult minu anda ega teie võtta. Wiingaashk kuulub iseendale. Sellepärast pakun ma patsi asemel teile palmiku lugusid, mis ... on mõeldud meie suhte ravimiseks maailmaga.“Robin Wall Kimmerer vaatleb botaanikuna loodust teadlase pilgu läbi, ent potavatomi rahva liikmena võtab omaks arusaama, et taimed ja loomad on inimeste vanimad õpetajad. Oma raamatus „Lõhnheina põim“ ühen-dab ta need kaks vaatenurka. Toetudes oma kogemusele põlisrahva järeltulija, ema ja naisena, kirjeldab Kim-merer, kuidas elusolendid – astrid ja kuldvits, maasikad ja kõrvits, salamandrid, vetikad ja lõhnhein – pakuvad meile kingitusi ja õpetust isegi siis, kui oleme unustanud, kuidas nende häält kuulda. Tema lugudest jääb kesk-sena kõlama mõte: ökoloogilise teadlikkuse kasv eeldab inimestelt ülejäänud elusolenditega vastastikuse suhte tunnustamist. Ainult siis, kui võtame kuulda teisi olendeid, suudame mõista maa heldust ja õpime vastu andma oma kingitusi.*„Imetlen selles raamatus kõige enam autori lugude jutustamise kunsti. Elukogenud indiaaninaine põimib iga peatükiga justkui uue lõhnheinapatsi, milles ühinevad tervikuks kolm tarkust – täpne loodusetundmine, sügav traditsiooniline tähendus ja armastav emalik hoolitsus. Soovitan seda raamatut kõigile, kes tahavad mõista põ-lisrahvale omast seoste nägemise tarkust ja kooskõlas elamise viisi.“- Ave Oit, raamatu sisutoimetaja„Robin Wall Kimmerer on kirjutanud erakordse raamatu, mis näitab, kuidas teaduse faktitruud, objektiivset lähenemist saab rikastada põlisrahva iidse tarkusega. Kõige rohkem meeldib mulle viis, kuidas ta jäädvustab ilu – hiiglaslike seedrite ja metsmaasikate, vihmase metsa ja lõhnava heinamaa kujutluspildid püsivad kaua pärast viimase lehekülje lugemist.“- Jane Goodall, loodusteadlaneAutorist:Robin Wall Kimmerer on ema, teadlane, auhindadega pärjatud õppejõud ning potavatomi rahva registreeritud kodanik. Tema esimene raamat „Gathering Moss“ sai John Burroughs’i medali silmapaistva looduskirjandus-teose eest. Tema kirjutised on ilmunud sellistes väljaannetes nagu Orion ja Whole Terrain ning paljudes teadu-sajakirjades. Ta elab Syracuse’is, New Yorgi osariigis, kus ta on SUNY ökobioloogia õppejõud ning Põlisrahvaste Keskuse ja Keskkonna asutaja ja juhataja.Näita rohkem ...