(Ilmumisaeg: 2023, , 69.31 Mb, Kirjastus: Menu Meedia OÜ, ISBN-13: 9789949686988)
Noorte laulu- ja tantsupidu tutvustavas trükises on ametlik laulu- ja tantsupeo üksikasjalik kava koos peol esitatavate populaarsemate laulude sõnade, tantsude mustrite ning osalejate nimekirjadega. Trükise peamine sihtrühm on ... pealtvaatajad-külalised, kes leiavad sellest eelkõige infot peo ajakava kohta. Lisaks pealtvaatajatele pakub teataja palju lugemist ka peolistele. Selles on toredad artiklid peo tegijate kohta, samuti lõbusaid lugusid lauljatest-tantsijatest endast.Laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg on öelnud: “Olulised märksõnad noorte laulu- ja tantsupeo teel on olnud teineteise märkamine, hoolivus, alandlikkus, tänulikkus, tähelepanelikkus, keskendumine, pühendumine, ümbritsevast keskkonnast lugupidamine. Laulupidu hõlmab väga suurt osa Eestimaa inimesi ja läbi selle protsessi on võimalik heal juhul maailma natukenegi puhtamaks pesta.”Näita rohkem ...
Austatud laulu- ja kandlemuusika sõber Tihti laulavad peolised koos meiega kaasa. Kuid paljud on kurtnud, et kõikide laulude sõnad ei ole väga hästi meeles ja oleks hea näha laulusõnu paberil. Kogusime siia laulikusse kokku kõige sagedamini ... Simmaniduo ja Kandlemees Sanderi pidudel kõlavaid laule koos sõnadega – kokku leiate laulikust 43 laulu. Osad laulud on kirjutanud Sander Karu (Kandlemees Sander) ja need on esitatud koos nootide ja sõnadega. Selle lauliku abil on Teil hea neid laule kaasa laulda ja nautida. Meil on hea meel, kui need laulud pakuvad Teile rõõmu ja oleme tänulikud, et neid laule laulate! Head koos laulmist!Näita rohkem ...
Raamatu autor Susan Rogers, legendaarne plaadiprodutsent, kellest sai ajuteadlane, selgitab, miks inimesed armuvad muusikasse.„Nii see kõlab” on teekond, mis avab muusika teaduslikke tagamaid ja hinge ning paljastab saladused, miks meie ... lemmiklaulud meid liigutavad. See on ka lugu teerajajast, kes alustas tavalise helitehnikuna Los Angeleses, töötas end üles ja sai juhtivaks helireþissööriks Prince’i albumi „Purple Rain” juures ning lõi seejärel ühe kõigi aegade edukaima naissoost produtsendina esikohahitte, nagu näiteks ansambli Barenaked Ladies „One Week”.Kognitiivse neuroteaduse professor Susan Rogers juhatab lugejad muusikalise eneseteadlikkuseni. Ta selgitab, et meil kõigil on ainulaadne „kuulajaprofiil”, mis põhineb aju loomuomasel reaktsioonil seitsmele põhimõõtmele, mis on esindatud igas laulus. Kas peame tähtsamaks laulusõnu või meloodiat? Kas eelistame „kaelast ülalpool” (intellektuaalselt stimuleeriv) või „kaelast allpool” (instinktiivne ja rütmiline) loodud muusikat? Olgu me maitse esoteeriline või laiatarbeline, Rogers aitab ära tunda oma muusikalist isiksust ja pakub vahendeid, millega suudame oma ainulaadset maitset kirjeldada. Nagu enamik meist, ei ole Rogers muusik, kuid ta näitab meile, et kõik võivad olla musikaalsed – piisab sellest, kui kuulame muusikat aktiivselt ja kirglikult.Lugejale muusika mõju ja aju tööd selgitavat teadust avades viib Rogers meid ka plaaditegemise telgitagustesse ning mõtestab oma eksperdikõrva abil lahti Prince’i, Frank Sinatra, Kanye Westi, Lana Del Rey ja paljude teiste artistide muusikat. Ta räägib salvestistest, mis muutsid ta elu, vastandab neid kaasautori ja tudengite lemmikutele ning julgustab mõtlema lugudest, mis on meie identiteedi jaoks määravad.Raamatu haarav ja lugejat kaasav stiil värskendab meie playlist’e, tugevdab sidet lemmikartistidega ja muudab moodust, kuidas muusikat kuulame. „See raamat tõestab, et muusikast lugeda on sama huvitav, kui muusikat kuulata.“ Mart JuurNäita rohkem ...
See raamat puudutab mälu- ja südamesoppe kõigil neil, kes kasvasid 1970. ja 1980. aastate Eestis ning ootasid õhtuti kell kaheksa televiisori ees „Lasteekraani“ algust. Kas mäletate Tippi ja Täppi, Hunt Kriimsilma, Tädi Ruthi, Kivinõida, ... Anna-Liisat? Aga Mõmmit, Karu-isa ja Rebase-Reinu? Ehk meenub ka Buratino ja Telepoiss?Tagantjärele öeldakse telemajas, et 1970. ja 1980. aastad olid lastesaadete kuldaeg. Igas korralikus lastesaates oli ka originaalmuusika, sõnade autoriks tipptegijad: Enn Vetemaa, Priit Aimla, Ott Arder, aga ka telemajas töötanud talendid Uno Leies, Eve Viilup ja Ene-Maris Tali. Nii mõnigi neist lauludest on oodanud vaikides mälu tagatoas, et neid meelde tuletataks. Aga küllalt on ka laule, mida aktiivselt mäletatakse ja millest on tehtud mitu uusversiooni. Siia kaante vahele on koondatud toonase „Lasteekraani“ laulude sõnad, lisaks sellele saab lugeda nii laulusõnade ja telesaadete köögipoole viperusi ja õnnestumisi.Iga laulu juures on ruutkood, mille kaudu saab laule kuulata ja nostalgilisi videolõike vaadata arvuti või nutitelefoni abiga.Raamatu koostas Epp Petrone.Näita rohkem ...
Ott Arder oma muheda olemisega ja geniaalse tekstimeisterlikkusega jättis sügava jälje väga paljude Eesti muusikute südamesse ja repertuaari. See raamat on mälestuste kogumik Ott Arderiga seotud laulusõnade tekkest ja nende sõnade edasisest ... kuulsusest, kohati ka lausa uskumatutest seiklustest. Mälestustesse on segatud omaaegsed staaransamblid Apelsin, Laine, Ruja, Muusik Seif, Ultima Thule, Rock Hotel, Vitamiin, Karavan jt. Meenutusi jagavad Rein Rannap, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Jaak Ahelik, Ants Nuut, Marju Länik, Merle Lilje, Vladislav Korþets jt. Teiste seas võtab sõna ka varalahkunud Ott Arder ise – oleme leidnud üles tema sõnad, millega ta tuletab meelde ühe või teise laulu sünnilugu. Kuidas tekkis näiteks fenomenaalne „Tuukrilaul“ Apelsinile, „Kassitapp“ Riho Sibulale või „Eile nägin ma Eestimaad“ ansamblile Ruja?Peale laulusõnade ja kommentaaride on raamatus iga laulu juures ruutkoodid, mille kaudu saab arvuti või nutitelefoni abiga kuulata muusikat ja vaadata nostalgilisi videokaadreid.Raamatu koostas Epp Petrone.Näita rohkem ...
Reet Linna on tuntud kui saatejuht ja laulja, aga vähem teada on tõsiasi, et ta on kirjutanud sõnad rohkem kui 300 laulule. Sealhulgas on viise, mida ilmselt iga eestlane teab peast. „Kuuma päikese eest merre sukeldun ma…“ või „Päikene paistab ja ... loodus lokkab, kätte jõudnud suvi…“.Kuidas need laulusõnad sündisid? Kust nõukaajal lääne hitte „kinni püüti“? Mismoodi neid kaverdati, mismoodi salvestati, kuidas tehti videoklippe? Kõigest sellest jutustavad peale Reet Linna inimesed, kes Reedaga koostööd on teinud: Ele Kõlar, Merle Lilje, Ivo Linna, Karl Madis, Anne Veski jt.Lisaks laulusõnadele ja kommentaaridele on raamatus ruutkoodid, mille kaudu avanevad muusikapalad: osa neist helina, osa filmikaadritena.Raamatu koostas Epp Petrone.***„Laulgem kaasa“ on uus raamatusari: head lugemist, head kuulamist ja vaatamist, head kaasalaulmist!Näita rohkem ...
The musician’s body is their instrument, one that must work at top performance level, just like a trumpet or a violin. As is the case with any musical instrument, a musician must practice working their body properly, i.e. exercise their ... musculoskeletal system on a daily basis. Otherwise, sooner or later there will be pain, the main cause of which is usually overload of the musculoskeletal system. The latter is directly related to the human spine, which is like a conductor in front of a symphony orchestra, with several organs (lungs, heart, kidneys, liver, etc.), organ systems, as well as the joints of the musculoskeletal system and the soft tissue (skeletal muscles, tendons and ligaments, etc.) acting as instrumentalists. The spine protects the back and neck region of the central nervous system, from which the nerves innervate and control the functioning of various organs and organ systems. If overload (e.g. forced posture) causes tension in the spine, disturbing the transmission mechanisms of the nerves in the human torso, limbs and organ systems, the sensory excitation mechanisms of the nervous system are unable to perform their functions. This may be one of the causes of pathology of various organs and organ systems and the occurrence of overload injuries in the musculoskeletal system. In everyday practice, special workouts for the back, neck, shoulder and gluteal regions, as well as of abdominal muscles, aimed at preventing overload injuries are often underestimated. In many case, regular exercise of the body, including muscle training (such as yoga and Pilates exercises), from a young age prevents later problems in organ systems and the musculoskeletal system. Thus, the professionalism of a musician can also be judged by how they perceive—and maintain—their body as an instrument.GUNNAR MÄNNIKNäita rohkem ...
Vana hea kombe kohaselt võetakse laul üles suguvõsakokkutulekutel, tähtpäevade tähistamisel, kokkusaamistel kunagiste klassi- või kursusekaaslastega või ka pikemal bussisõidul suurema seltskonnaga. Kooslaulmine liidab ja tasasest algusest kasvab ... refrääni ajaks tubli ühendkoor. Uue salmi alguses kipub aga tihtipeale lauljate hoog raugema – sõnu ei teata. Kimbatusest päästab laulusõnade vihik. Siia laulikusse on kokku kogutud tuntud rahvalike ja tänapäevaste seltskonnalaulude sõnu, armastatud lauljate ja bändide hitte, eesti luuletajate luuletusi, mis viisistatult rahva sekka läinud. Merelaule, lorilaule, isamaalisi laule ja laule filmidest, meile kõigile tuntud lugusid.Hoiame laulutraditsiooni elavana!Näita rohkem ...
„Muusikaline inimene“ on värske, eri kultuure, aegu ja ruume hõlmavajalookäsitlus, mis uurib muusika ja inimese tihedat suhet.165 miljoni aasta eest sündis rütm, 66 miljoni aasta eest esimene meloodia. 40000 aastat tagasi valmistas Homo sapiens ... esimese muusikariista. Praegu onmuusika loomulik osa meie elust.See, kuidas oleme muusikat aegade jooksul loonud, esitanud ja kuulanud, onmääratlenud meie liigi ja arusaamise iseendast. Ometi on muusika roll meiepäritolu loos jäänud tähelepanuta.„Muusikaline inimene“ viib lugeja meeliülendavale teekonnale läbi ajastute,Bachist kuni BTS-ini ja tagasi, et uurida inimese kui liigi ja muusika vastastikustseost. Tunnustatud musikoloog Michael Spitzer toetub paljude teadusharudeteadmusele ning maalib globaalse muusikaloo kõige avaramale lõuendile. Tavaatleb muusikat meie igapäevas, muusika osa maailma ajaloos ja evolutsioonisputukatest ahvideni, inimesest tehisintellektini.Sel teekonnal hakkame mõistma, kuidas muusika on inimesele omastekognitiivsete, tunde- ja isegi bioloogiliste kogemuste keskmes, üllataval kombelüheaegselt nii suurendades kui ka ületades evolutsiooni kestel tekkinud erinevusiinimese ja looma vahel. Mõistma, et muusika võib olla oluline selles, mis teebmeist inimesed.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 40.40 Mb, Kirjastus: Ari Dubin, ISBN-13: 9789916425671)
Juba pikkiaastaid on niikolleegid kui sõbrad palunud ja soovitanud kirjutada raamat ajast,mil toimus Eestis suur bänditegemise teine tõusulaine ehk seitsmekümnendatest. Siis tekkis eesti rahvuslik rockmuusika. Ma ise olen alati vastanud, et no keda ... see huvitab, ainult tegijaid ennast võibolla, aga neidki jääb üha vähemaks. Nüüd, kui juba aastaid on meil populaarne sotsiaalmeedia, siis ikka räägitakse ja kirjutatakse palju nii selleaegsetest muusikutest ja muidu kuulsatest inimestest.Tihti on ka mul olnud võimalus kaasa rääkida ja kirjutada mõnest huvitavast seigast, eriti siis, kui räägib keegi, kes täpselt ei mäleta, kuidas asjad tegelikult olid, siis map arandan nende vigu, aga samas võisin ka ise eksida ja vaidlustes jõuame tõeni.MA LIHTSALT OLIN KOHAL.Näita rohkem ...
