See raamat räägib inimese ürgsest bioloogilisest olemusest, mis on kujunenud meie eellaste pika evolutsiooni käigus ja mis meie tsiviliseeritud kesta varjus salamisi edasi elutseb ning meie käitumist mõjutab, ilma et me seda ise üldse ... teadvustaksime; räägib sellest, mille olemasolu me sageli aimame, kuid mida me häbeneme ja seepärast nii teiste kui ka iseenda eest iga hinna eest varjata püüame.Toetudes nüüdisaegsetele teadusuuringutele, õpetab raamat seda bioloogilist olemust – mida siin on kujundlikult nimetatud „meie sisemiseks loomaks” – ära tundma ja aru saama, millal ning miks see alateadvuse kaudu nii tihti meie tahtmistesse sekkub. Alles siis, kui me oma bioloogiliste instinktide juurpõhjusi tõeliselt mõistame, suudame neid piisavalt efektiivselt kontrolli all hoida. Seepärast on raamatus ausalt ja keerutamata puudutatud ka paljusid selliseid asju, millest otse rääkimist ei peeta harilikult hea tooni juurde kuuluvaks.Raivo Mänd on rahvusvahelise mainega loodusteadlane, kes suurema osa oma elust on uurinud lindude sigimiskäitumist ja üle kolmekümne aasta õpetanud professorina Tartu ülikoolis elusolendite käitumise bioloogilisi põhialuseid. Temalt on varem ilmunud populaarteaduslikud raamatud „Elukunstnikud. Teejuht käitumise ökoloogiasse” (Huma, 1998) ja „Ürgema needus ja teisi jutte loodusest ning inimesest” (Varrak, 2022).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 5.06 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589571)
Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab ... alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada.Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega.Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib.Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 0.29 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949722785)
Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost ... põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja režissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette žanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud režissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis. (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.Näita rohkem ...
Ühte nägu on rahvahulgast tuvastada väga lihtne. Me suudame seda teha peaaegu iga nurga alt – lähedalt ja kaugelt, silmast silma ja piltidelt – ja nii sageli, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas me seda aga teeme, on üks teaduse suurtest ... saladustest. Nägemine on seotud paljuski sellega, mida teeb meie aju. Väikesel ja aeglasel aju pole ei aega ega võimekust säilitada ja meenutada nähtud pilte tervikuna ja iga nurga alt. Selle asemel püüab ta otsustada, mis on tähelepanemiseks oluline ja mis mitte. Harvardi ülikooli teadlane Richard Masland (1942–2019) selgitab, kuidas meie aju maailmast selgust saab: ta alustab hetkest, mil footonid võrkkestale satuvad, räägib keerulistest närvivõrgustikest, „intelligentsetest“ arvutialgoritmidest ning sellestki, miks mõne inimese neuronid reageerivad ainult Jennifer Anistoni näo nägemise peale. „Kui näeme, siis teame“ on sügavuti minev, kuid samas lihtsalt mõistetav uurimistöö sellest, kuidas aju teavet töötleb – kuidas see maailma tajub, õpib ja meelde jätab –, ning seda tutvustatakse silma sisemise elu uurimise kauduNäita rohkem ...
jaloolane Lindsey Fitzharris viib meid Viktoria-ajastu julma ja kõhedust tekitavasse meditsiinimaailma ning kirjeldab perioodi, mil toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma.Kirurgia ... algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele.Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut.Erakordselt haaravalt kirja pandud ja Lindsey Fitzharrisele mitmeid auhindu toonud „Lihunikukunst” kirjeldab meditsiiniteaduse ja -praktika algusaastaid ja sellega käsikäes ka toonast briti ühiskonda, kus vägivald, õnnetusjuhtumid ja surmavad haigused olid argielu lahutamatu osa.Näita rohkem ...
Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele ... rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest.Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi.Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel?Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.Näita rohkem ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Nexus“.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Näita rohkem ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: „Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale – alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat.“ Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseille’s Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat „Seitse lühikest füüsikatundi“ on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka „Helgoland“ (2024).Näita rohkem ...
Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 1.68 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661345)
Miks meil läks 5000 aastat, enne kui märkasime reisikohvrile rattad alla panna?Kuidas on seotud rinnahoidjad ja reis Kuule?Milline võiks olla maailm, kui me kuulaksime rohkem naisi?„Leiutades maailma“ on paeluv uurimus majandusest, tehnoloogiast ja ... innovatsioonist. Katrine Marçal näitab meile, kuidas soolised eelarvamused takistavad majanduslikku arengut, pärsivad innovatsiooni ja moonutavad meie arusaamist ajaloost. Näiteid toob ta nii elektriautodest kui ka rinnahoidjate õmblemisest kuni tehnoloogiavaldkonna miljardärideni välja. Ehkki me räägime raua- või pronksiajast, võiksime sama hästi rääkida ka keraamika- või linaajast, sest need tehnoloogiad olid inimkonna arengus täpselt sama olulised. Ent leiutisi, mis on seotud naistega, ei peeta tavaliselt kuigi tähtsaks ...Marçali raamat teeb silmi avava ringkäigu maailma majanduses ja kannab kaalukat sõnumit: alles siis, kui saame lahti eelarvamustest, õnnestub meil oma potentsiaali täielikult rakendada.**Nutikas, vaimukas ja lummav hoiatus ajaloost. Mulle meeldis see raamat väga.Caroline Criado PerezRaamat, mis taotleb radikaalseid muutusi ... Marçali eesmärgiks pole midagi vähemat kui revolutsioon selles, kuidas me endist mõtleme.The TimesRatastega reisikohvritest kuni nõiaprotsessideni – selles naljakas, nutikas ja provokatiivses raamatus paneb Katrine Marçal lugeja ajaloole täiesti uue pilguga vaatama.Helen LewisNäita rohkem ...
„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.Mil moel ... muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.Näita rohkem ...
Mis on intelligentsus? See, kellel on kõrge IQ, tunneb end paremini, elab kauem ja tal on elus muidki eeliseid, näitab teadus. IQ-test on parim mõõdik, mis meil intelligentsuse mõõtmiseks võtta on. Ometi teame väga vähe sellest, mida see nähtus ... endast tegelikult kujutab. Sellealane teadus on täis polariseerivaid küsimusi inimeste väärtuse, soo, rassi, pärandi ja keskkonna kohta, lisaks leiab sealt kahtlasi rassihügieeni- ja diskrimineerimislugusid, ka omajagu teaduspettust.Arukuse uurimine on tagatipuks lausa ohtlik: Stephen Hawking on hoiatanud, et tehis- ja maaväline intellekt kujutab endast inimkonna jaoks konkreetset eksistentsiaalset ohtu. Kas see uurimisvaldkond tuleks siis kalevi alla lükata või hoopis anda teadlastele vabad käed? Kuidas suhtuda vastuolulistesse teadustulemustesse? Ja mida õieti mõõdab Mensa-klubi sisseastumistest? Maria Gunther on Rootsi teadlane ja teadusajakirjanik, ta on kuulunud ka Mensaklubisse. Nüüd sukeldub ta sellesse vastuolulisse uurimisvaldkonda, et leida vastused kõigile neile tähtsatele küsimustele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.59 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141366)
Molekulaarbioloog Nicklas Brendborg viib meid reisile maakera kaugeimatest nurkadest teadusuuringute viimase sõna juurde, et selgitada kõike, mida loodusel ja teadusel on pakkuda vananemise müsteeriumi lahendamiseks.Sajanditevanusest polaarhaist ja ... tagurpidi vananevast meduusist kuni meheni, kes paastus terve aasta, ja naiseni, kes muutis edukalt omaenese DNA-d – see raamat ajab iga eksperimendi, jutustuse ja müüdi jälgi, et muukida lahti surematuse saladus.Raamatus kirjeldatud hämmastavad avastused ja füsioloogilised võimed, mis paistavad olevat lähemal maagiale kui tegelikkusele, sunnivad teid ümber hindama kõike, mida arvasite end vananemisest teadvat, ja paljastavad looduse saladused, et võiksite elada pikemalt ja paremini.Kristjan Port soovitab: „Vananema peab, see on paratamatu. Meie teha on elamise kvaliteet ja kestvus. Kui vaid teaks, mille vahel ja kuidas valida. Nicklas Brendborg on teinud tänuväärse töö. Ta on kogunud kokku tähelepanekud ajaproovile vastu pidanud elustiilidest, värskematest teaduslikest avastustest ja tulevikku vaatavatest hüpoteesidest ning tõlkinud need arusaadavasse keelde. Ükski raamat ei pikenda elu, aga käesoleva lugemine mõjutab suhtumist iseendasse ja ümberringi toimuvasse moel, mis võib nihutada meile antud ebatavaliselt ebatõenäolise elu võimaluste piire. Seega on, mille vahel valida. Alustada võib käesoleva raamatu lugemisest.“Näita rohkem ...
„Maailm tundub olevat vahel kiuslik või lausa kuri, sealsamas võib ta olla tulvil ilu, lootust ja igatsust. Mõnigi arvab, et füüsika sõidab sellest kõigest traktoriga üle ja õpetab igeriku äti häälega, kuidas „asjad tegelikult on”. Carlo Rovelli ... raamat „Helgoland“ lööb teadmiste turuplatsilt minema nii arvamusterohke pealiskihi kui ka sügavalt juurdunud arusaamad. Selgub, et kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Lugu saab alguse Helgolandi saarel, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Rovelli räägib arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, haarates füüsika teekonnal endaga kaasa rohkes kultuuriloolises kastmes pehmendatud filosoofiat. Selgub, et küsimuse „Mis on päriselt olemas?“ asemel tuleb hoopis küsida: „Mis toimub?“.“- Enn Kasak, teadusfilosoofNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949523191)
Kas te olete kunagi proovinud veeta päeva õhtusse nii, et ei vaata kordagi kella seinal ega käel? Tuleb välja, et see on peaaegu võimatu. Aeg juhib meie elu, kuid kui palju me sellest mõistame?Toetudes teadustöödele psühholoogia, neuroteaduste ja ... bioloogia vallas ning uurides, kuidas mälu kujundab meie arusaama ajast, sukeldub Claudia Hammond ajataju saladustesse. Autor tutvustab meile erakordseid tegelasi, kes on valmis teaduse nimel minema väga kaugele: Prantsuse koopauurija Michel Siffre veedab kaks kuud koopas ihuüksi ja pilkases pimeduses; hulk vabatahtlikke laseb end kinniseotud silmi juhtida trepimademe servale ja mõned lubavad end lausa selg ees, kõrghoone katuselt alla kukutada. „Moonutatud aeg“ näitab, kuidas aega tõhusamalt kasutada, oma soovi kohaselt kiiremalt või aeglasemalt jooksma panna, tulevikku täpsemalt kavandada ja lõpuks ka enda kasuks väänata.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949464982)
Kui raamatu autor Mark Stevenson kavatseb elada saja-aastaseks, siis praegused transhumanistid on sihiks võtnud elada tuhat aastat. Päikeseelekter on viimaks kohal ning algab elektrivõrgust vabanemise revolutsioon. Juba praegu saab siirdamiseks ... kasvatada asenduskehaosa patsiendi enda tüvirakkudest. Nanotehnoloogia pöörab elu pea peale, masinad muutuvad sõbralikuks ja internetist saab inimese heaks töötav labor. Tulevikumaailm on tänu teadusele senisest parem paik, kus energiakriis on saanud lahenduse, kliimamuutuse mõjud on taandunud ja inimesed käivad puhkusel kosmosehotellis.Kuidas see kõik on võimalik? Lugege ja te saate aimu.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949464876)
Curiosity on juba Marsil, aga kuidas võiks jõuda sinna inimene? „Reisisiht Marss“ viib lugeja sürrealistlikule ja põnevale reisile astronaudi kosmilise ja maise elu köögipoolele. Kosmosereisi suurim probleem pole mitte tehnika, vaid inimene ise: ... kuidas ta kaalutuse tingimuses magab, sööb, kuidas ennast peseb ja kuidas ta suudab elusalt, tervelt ja täie mõistuse juures Maale tagasi jõuda. Kosmos on paik, kus puudub kõik eluks vajalik: õhk, raskusjõud, soe dušš, värske toidukraam, privaatsus ja õlu. Kui paljust suudab inimene loobuda? Kui palju jaburusi suudab ta taluda? Mis juhtub, kui sa ei saa terve aasta kõndida ja pead selle asemel mitu kuud elama tillukeses metallkarbis? Kas seks kaaluta olekus pakub mingitki lõbu? Mis juhtub, kui oksendad kosmoses hõljudes oma kiivrisse? Kõike seda valgustab autor mõnusa huumori ja lõputu uudishimuga ning kus võimalik, astub ka ise katsejänese rolli. Raamatu autor Mary Roach teeb kaastööd ajakirjadele National Geographic, New Scientist, Wired, The New York Times Magazine jt ning ka tema eelmised populaarteaduslikud raamatud „Stiff“, Spook“ ja „Bonk“ on olnud ülimenukad.Näita rohkem ...
