Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Näita rohkem ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: „Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale – alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat.“ Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseille’s Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat „Seitse lühikest füüsikatundi“ on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka „Helgoland“ (2024).Näita rohkem ...
„Maailm tundub olevat vahel kiuslik või lausa kuri, sealsamas võib ta olla tulvil ilu, lootust ja igatsust. Mõnigi arvab, et füüsika sõidab sellest kõigest traktoriga üle ja õpetab igeriku äti häälega, kuidas „asjad tegelikult on”. Carlo Rovelli ... raamat „Helgoland“ lööb teadmiste turuplatsilt minema nii arvamusterohke pealiskihi kui ka sügavalt juurdunud arusaamad. Selgub, et kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Lugu saab alguse Helgolandi saarel, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Rovelli räägib arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, haarates füüsika teekonnal endaga kaasa rohkes kultuuriloolises kastmes pehmendatud filosoofiat. Selgub, et küsimuse „Mis on päriselt olemas?“ asemel tuleb hoopis küsida: „Mis toimub?“.“- Enn Kasak, teadusfilosoofNäita rohkem ...
Füüsika kõige olulisem idee on kvantmehaanika, ent ka füüsikud ise tunnistavad, et ei saa sellest hästi aru. Selle asemel, et asi kähku käsile võtta, teeseldakse tavaliselt, et probleemi pole. Sean Carrolli sõnul on see piinlik ja tarbetu, sest ... kvantreaalsuse mõistmiseks leidub väga hea tõlgendus: Hugh Everetti teedrajav paljude maailmade formuleering.Raamat langetab kvantmehaanika paradoksidelt saladuseloori, selgitades paljude maailmade teooriat nii, nagu üheski populaarteaduslikus teoses varem pole tehtud. Autor väidab, et kvantmehaanika aluseid mõistmata ei saa olla edasiminekut ka kvantgravitatsiooni ega aegruumi tundmaõppimisel.New York Timesi menukiks saanud raamatu eestikeelse tõlke on toimetanud teadusfilosoof Enn Kasak, kelle sõnul on see oluline täiendus ja vastukaal eesti keeles hiljuti ilmunud teostele.Autorist:Sean Carroll on California Tehnoloogiainstituudi teoreetiline füüsik. Oma uurimistöös keskendub ta kosmoloogiale, gravitatsioonile, väljateooriale, kvantmehaanikale, statistilisele mehaanikale ja füüsika alustele. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, sealhulgas Ameerika Füüsikainstituudi väljaantava Andrew Gemanti auhinna, Kuningliku Seltsi teadusraamatute preemia ja Guggenheimi liikmestaatuse. Muuhulgas on ta varem avaldanud teosed „Igavikust siia: ülima ajateooria otsingul“ („From Eternity to Here: The Quest for the Ultimate Theory of Time“); „Osake maailma lõpus: kuidas jaht Higgsi bosonile meid uue ilma veerele viib“ („The Particle at the End of the Universe: How the Hunt for the Higgs Boson Leads Us to the Edge of a New World“) ja „Suur pilt: elu, tähenduse ja universumi enese teke“ („Big Picture: On the Origins of Life, Meaning and the Universe Itself “). Ühtlasi juhib Carroll iganädalast taskuhäälingut „Mindscape“. Tema koduleht on www.preposterousuniverse.comNäita rohkem ...
„Terve südame raamat” annab asjatundliku ja laiapindse ülevaate inimese ühe tähtsaima organi, südame ehitusest, toimimisest, mõjuritest, riskidest ja haigustest. Keerulised anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused on lihtsal viisil lahti ... seletatud.Raamat on mõeldud nii noortele kui ka eakamatele, nii meestele kui naistele, kõikidele, kes tunnevad huvi südame ja südametervise vastu ning kes sooviksid elada vähemalt 100-aastaseks. Leiate teadmisi ning inspiratsiooni südame tervise hoidmiseks. Saate rohkem teada selle kohta, kuidas see pump ikkagi töötab ja miks ta nii paljudel rikki läheb. Kas teadsite, et Eestis manustab iga päev üle 300 000 inimese vererõhutablette? Mida saame teha selleks, et hoida oma südame ja sellega terve organismi head tervist ja elujõudu?Dr Margus Viigimaa on Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid südamearste, kelle üks lemmikteemasid on südamehaiguste ennetus. Kardioloogina tegeleb dr Viigimaa kõikide südamehaigustega, sügavamalt aga kõrgvererõhutõve ja hüperkolesteroleemiaga.Toivo Tänavsuu on Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja Eesti Ekspressi staažikas ajakirjanik. 2019. aastal astus Tänavsuu Tartu Ülikooli, et õppida arstiks, täpsemalt onkoloogiks, mille raames on ta õppinud ka südame ja vereringe elundkonna tervist.Näita rohkem ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Nexus“.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Näita rohkem ...
„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.Mil moel ... muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.59 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141366)
Molekulaarbioloog Nicklas Brendborg viib meid reisile maakera kaugeimatest nurkadest teadusuuringute viimase sõna juurde, et selgitada kõike, mida loodusel ja teadusel on pakkuda vananemise müsteeriumi lahendamiseks.Sajanditevanusest polaarhaist ja ... tagurpidi vananevast meduusist kuni meheni, kes paastus terve aasta, ja naiseni, kes muutis edukalt omaenese DNA-d – see raamat ajab iga eksperimendi, jutustuse ja müüdi jälgi, et muukida lahti surematuse saladus.Raamatus kirjeldatud hämmastavad avastused ja füsioloogilised võimed, mis paistavad olevat lähemal maagiale kui tegelikkusele, sunnivad teid ümber hindama kõike, mida arvasite end vananemisest teadvat, ja paljastavad looduse saladused, et võiksite elada pikemalt ja paremini.Kristjan Port soovitab: „Vananema peab, see on paratamatu. Meie teha on elamise kvaliteet ja kestvus. Kui vaid teaks, mille vahel ja kuidas valida. Nicklas Brendborg on teinud tänuväärse töö. Ta on kogunud kokku tähelepanekud ajaproovile vastu pidanud elustiilidest, värskematest teaduslikest avastustest ja tulevikku vaatavatest hüpoteesidest ning tõlkinud need arusaadavasse keelde. Ükski raamat ei pikenda elu, aga käesoleva lugemine mõjutab suhtumist iseendasse ja ümberringi toimuvasse moel, mis võib nihutada meile antud ebatavaliselt ebatõenäolise elu võimaluste piire. Seega on, mille vahel valida. Alustada võib käesoleva raamatu lugemisest.“Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 5.06 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589571)
Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab ... alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada.Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega.Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib.Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.Näita rohkem ...
Meeste tervisega seoses on järel vähe tabuteemasid, aga alakeha vaevustest ja eesnäärmehaigustest räägitakse endiselt veel liiga vähe. Raamatus „Meeste tervis“ annab dr Margus Punab ülevaate meeste kusemishäiretest, nende põhjustest, diagnoosimisel ... kasutatavatest uurimismeetoditest, lahendusteedest ja pisut ka ennetusvõimalustest. Kuna meeste urineerimishäired on enamasti vähem või rohkem seotud eesnäärmehaigustega, siis keskendub raamat põhisoas just selle pisut müstilise oreooli saavutanud organi haigustele.„Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine ja kusemishäired esinevad juba pooltel selles eas meestel. Vanuse tõustes suureneb eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja.Tähtis on ka meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervise suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.“Ülo Zireluroloog, PERHNäita rohkem ...
