„Loovusest ja logelemisest“ uurib inimaju võimete piire ning teid, mida mööda saab igaüks neile võimalikult lähedale jõuda. Mis üldse on loovus ja kuidas on see seotud logelemisega? Kust tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada? Mida ... teevad nutiseadmed loovusega? Lisaks räägib raamat mõistatuslikkuse otsingutest, psühhedeelikumidest, skisofreeniast ja inimmõistusega manipuleerimisest.Loovuse viljadeni jõudmiseks on vaja korralikku pingutust, aga sellele tasakaaluks ka omajagu logelemist. Sealjuures on oluline mitte lasta tehnoloogial end piirata, vaid kasutada seda abistajana eesmärkide saavutamisel. Autor annab nõu, kuidas oma elu loovamaks muuta ning mida saavad lapse areneva aju toetuseks teha vanemad ja õpetajad.„Kõik lapsed, kelle anne kooli ajal üldse ei avane, saaksid koolist rohkem, kui selle keskne ülesanne poleks mitte teadmisi ajju toppida, vaid võimaldada lastel tegeleda eneseteostusega. Tegelikult me ei taha olla „maailma kõige targem rahvas“. Me tahame olla rahvas, kelle iga laps avastab, milleks ta aju tegelikult võimeline on.“Jaan Aru on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning avaldanud hulga teadustöid aju, inimmõistuse ja tehisintellekti alal. Teda on tunnustatud vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemiaga ja Eesti Teadusagentuuri auhinnaga teaduse populariseerimise eest.Näita rohkem ...
See raamat räägib inimese ürgsest bioloogilisest olemusest, mis on kujunenud meie eellaste pika evolutsiooni käigus ja mis meie tsiviliseeritud kesta varjus salamisi edasi elutseb ning meie käitumist mõjutab, ilma et me seda ise üldse ... teadvustaksime; räägib sellest, mille olemasolu me sageli aimame, kuid mida me häbeneme ja seepärast nii teiste kui ka iseenda eest iga hinna eest varjata püüame.Toetudes nüüdisaegsetele teadusuuringutele, õpetab raamat seda bioloogilist olemust – mida siin on kujundlikult nimetatud „meie sisemiseks loomaks” – ära tundma ja aru saama, millal ning miks see alateadvuse kaudu nii tihti meie tahtmistesse sekkub. Alles siis, kui me oma bioloogiliste instinktide juurpõhjusi tõeliselt mõistame, suudame neid piisavalt efektiivselt kontrolli all hoida. Seepärast on raamatus ausalt ja keerutamata puudutatud ka paljusid selliseid asju, millest otse rääkimist ei peeta harilikult hea tooni juurde kuuluvaks.Raivo Mänd on rahvusvahelise mainega loodusteadlane, kes suurema osa oma elust on uurinud lindude sigimiskäitumist ja üle kolmekümne aasta õpetanud professorina Tartu ülikoolis elusolendite käitumise bioloogilisi põhialuseid. Temalt on varem ilmunud populaarteaduslikud raamatud „Elukunstnikud. Teejuht käitumise ökoloogiasse” (Huma, 1998) ja „Ürgema needus ja teisi jutte loodusest ning inimesest” (Varrak, 2022).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 5.06 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589571)
Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab ... alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada.Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega.Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib.Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, , 1.71 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985588970)
„Ajalooteaduse uued suunad“ on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste kümnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke’i koostatud raamat sisaldab 12 peatükki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja ... post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peatükil on kaks autorit, üks on kirjutanud pikema ülevaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada ühele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles 2018. aasta sügisel, see on pälvinud mitmel pool maailmas väga head vastuvõttu ja on tõlkimisel mitmesse keelde.Näita rohkem ...
„Terve südame raamat” annab asjatundliku ja laiapindse ülevaate inimese ühe tähtsaima organi, südame ehitusest, toimimisest, mõjuritest, riskidest ja haigustest. Keerulised anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused on lihtsal viisil lahti ... seletatud.Raamat on mõeldud nii noortele kui ka eakamatele, nii meestele kui naistele, kõikidele, kes tunnevad huvi südame ja südametervise vastu ning kes sooviksid elada vähemalt 100-aastaseks. Leiate teadmisi ning inspiratsiooni südame tervise hoidmiseks. Saate rohkem teada selle kohta, kuidas see pump ikkagi töötab ja miks ta nii paljudel rikki läheb. Kas teadsite, et Eestis manustab iga päev üle 300 000 inimese vererõhutablette? Mida saame teha selleks, et hoida oma südame ja sellega terve organismi head tervist ja elujõudu?Dr Margus Viigimaa on Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid südamearste, kelle üks lemmikteemasid on südamehaiguste ennetus. Kardioloogina tegeleb dr Viigimaa kõikide südamehaigustega, sügavamalt aga kõrgvererõhutõve ja hüperkolesteroleemiaga.Toivo Tänavsuu on Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja Eesti Ekspressi staaþikas ajakirjanik. 2019. aastal astus Tänavsuu Tartu Ülikooli, et õppida arstiks, täpsemalt onkoloogiks, mille raames on ta õppinud ka südame ja vereringe elundkonna tervist.Näita rohkem ...
Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ... ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad.Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema.Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.Dr Sergey Saadi (snd 1986) on sündinud, kasvanud ja lõpetanud meditsiinikooli Volgogradis Venemaal. 2010. aastal kolis ta elama Eestisse ning lõpetas 2014. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini erialal. Sellest ajast peale on dr Saadi töötanud perearstina ning lisaks keskendunud ennetusmeditsiinile.Näita rohkem ...
Ligikaudu miljard aastat tagasi juhtus tollaste algeliste elusolendite maailmas midagi, mis andis nende järeltulijatele tohutu eelise, aidates kaasa tänase hämmastava elurikkuse kujunemisele. See midagi oli sugulise sigimise tekkimine ja ... sugupoolteks eristumine. Kuid hea asjaga kaasnes ka hind. Seda hinda võib võrrelda iidse needusega, mis tollest kaugest ajast peale enamiku liikide, ka inimese, eri sugupooltel lasub ja mis muudab need oma väljanägemiselt ja käitumiselt erinevaks ning samal ajal üksteisest lahutamatuks.Raamat räägibki suuresti sellest, miks ja kuidas selle needuse pitser tänapäevastegi elusolendite ning sügava alateadvuse kaudu ka meie, inimeste, igapäevast käitumist ja otsustusi mõjutab ja konflikte põhjustab. Seda tõsist teemat käsitleb autor värvikas, kaasakiskuvas ja kõigile arusaadavas vormis.Raamatu autor on Tartu ülikooli professor, rahvusvaheliselt tuntud loodusteadlane, kes kogu elu on uurinud loomariigi sigimiskäitumist ja õpetanud üliõpilastele elusolendite, sealhulgas ka inimeste käitumise bioloogilisi aluseid.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 0.29 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949722785)
Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost ... põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja reþissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette þanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud reþissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis. (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.Näita rohkem ...
Ühte nägu on rahvahulgast tuvastada väga lihtne. Me suudame seda teha peaaegu iga nurga alt – lähedalt ja kaugelt, silmast silma ja piltidelt – ja nii sageli, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas me seda aga teeme, on üks teaduse suurtest ... saladustest. Nägemine on seotud paljuski sellega, mida teeb meie aju. Väikesel ja aeglasel aju pole ei aega ega võimekust säilitada ja meenutada nähtud pilte tervikuna ja iga nurga alt. Selle asemel püüab ta otsustada, mis on tähelepanemiseks oluline ja mis mitte. Harvardi ülikooli teadlane Richard Masland (1942–2019) selgitab, kuidas meie aju maailmast selgust saab: ta alustab hetkest, mil footonid võrkkestale satuvad, räägib keerulistest närvivõrgustikest, „intelligentsetest“ arvutialgoritmidest ning sellestki, miks mõne inimese neuronid reageerivad ainult Jennifer Anistoni näo nägemise peale. „Kui näeme, siis teame“ on sügavuti minev, kuid samas lihtsalt mõistetav uurimistöö sellest, kuidas aju teavet töötleb – kuidas see maailma tajub, õpib ja meelde jätab –, ning seda tutvustatakse silma sisemise elu uurimise kauduNäita rohkem ...
jaloolane Lindsey Fitzharris viib meid Viktoria-ajastu julma ja kõhedust tekitavasse meditsiinimaailma ning kirjeldab perioodi, mil toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma.Kirurgia ... algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele.Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut.Erakordselt haaravalt kirja pandud ja Lindsey Fitzharrisele mitmeid auhindu toonud „Lihunikukunst” kirjeldab meditsiiniteaduse ja -praktika algusaastaid ja sellega käsikäes ka toonast briti ühiskonda, kus vägivald, õnnetusjuhtumid ja surmavad haigused olid argielu lahutamatu osa.Näita rohkem ...
Kui suudate, kujutlege maailma aastal 2100. „Tulevikufüüsikas“ annab Michio Kaku, kelle eelmine raamat „Võimatuse füüsika“ oli New York Timesi menuk, meile rabava, provotseeriva ja paljutõotava nägemuse praegusest sajandist, tuginedes intervjuudele ... rohkem kui kolmesaja tippteadlasega, kes oma laborites juba leiutavad tulevikku. Tulemus on usaldusväärne ja teaduslikult täpne kirjeldus meditsiini, arvutite, tehisintellekti, nanotehnoloogia, energiatootmise ja astronautika vallas toimuvatest pöördelistest arengutest.Tõenäoliselt juhime aastal 2100 arvuteid tillukeste ajuandurite abil ja liigutame esemeid mõtte jõul, just nagu mustkunstnikud. Kõik ümbritsevad asjad sisaldavad tehisintellekti ning internetti ühendatud kontaktläätsed annavad juurdepääsu maailma infovaramule või võimaldavad silmapilgutuse abil esile manada mistahes pildi.Kuid need hämmastavad ilmutused on vaid jäämäe tipp. Kaku käsitleb emotsioonidega roboteid, antiainel töötavaid rakette, röntgennägemist ja võimet luua uusi eluvorme. Ta võtab vaatluse alla ka maailma majanduse arengu ja puudutab olulisi küsimusi: kes on tuleviku võitjad ja kaotajad? Kellel on töökohad ja millised riigid on heal järjel?Kaku käsitleb rangelt teaduslikele põhimõtetele toetudes uute tehnoloogiate loomist, kui kaugele need arenevad ja mis on nende piirangud ning ohud. Sünteesides tohutus koguses teavet, paneb ta kokku põneva pildi aastatest kuni sajandi lõpuni. „Tulevikufüüsika“ on erutav ja imeline matk läbi käesoleval sajandil toimuva teadvusrevolutsiooni.Näita rohkem ...
Keelest ja meelest ning Taevapõdra lood (Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust) moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average ... European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. Väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue hinge, iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche mõistis, et erinevate keelte kõnelejad mõtlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu kõnniksid erinevaid radu.Näita rohkem ...
Stefano Montanari, Antonietta M. Gatti, Serge Rader
(Ilmumisaeg: 2019, , 3.31 Mb, Kirjastus: OÜ Südailm, ISBN-13: 9789949011872)
Kirjastus ja raamatu edasimüüjad soovitavad lähtuda teaduspõhistest terviseuuringutest ega võta vastutust teose sisu meditsiini valdkonda kuuluvate soovituste ees.Sada aastat pärast Louis Pasteuri on vaktsineerimine sattunud oma ajaloo suurima ... küsimärgi alla. Kas vaktsiinid on usaldusväärsed? Kas vaktsiinid võivad olla autismi, hulgiskleroosi, allergiate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning teiste plahvatuslikult levima hakanud haiguste põhjuseks? Kas vaktsiinide tõhusus näiteks emakakaelavähi või gripi puhul on garanteeritud? Kas gripp põhjustas tõesti Prantsusmaal 2014/2015. aasta talvel 18 000 inimese surma? Raamatu „Vaktsineerida või mitte“ autorid kirjeldavad oma nanodiagnostika laboris teostatud uuringute tulemusi ja nende ümber käimasolevaid arutelusid. Tänu spetsiifilisele elektronmikroskoobi tehnikale tõestasid nad metallide nanoosakeste olemasolu vaktsiinides. Millega seda õigustada? Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua nende osakeste sattumine inimorganismi? Järjestikkuste kohtuasjade ning üldsuse ühe suurenevate kahtluste tõmbetuules püüavad poliitikud ja tervishoiuinstantsid elanikkonna usaldust taastada. Ainult et kodanike hulgas läbiviidud paroodiasarnasele küsitlusele ei järgne mitte sisuline arutelu, vaid otsus muuta kohustuslikuks alla aastaste laste vaktsineerimine veel kaheksa vaktsiiniga. Distantseerudes emotsionaalsetest vaidlustest vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahel, sarnaneb see päevakajaline teos juurdlusmaterjaliga, mis analüüsib põhjalikult tekkinud olukorda, farmaatsiatööstuse meetodeid ja kontrollorganite tööd. See raamat annab meile pidepunktid, et võtta vastu antud teemat puudutavaid olulisi otsuseid, sest mängus pole midagi vähemat kui meie endi ja meie laste tervis.Stefano Montanari ja Antonietta Gatti on rahvusvaheliselt tuntud Itaalia teadlased, kes panid aluse uuele teadusharule meditsiiniuuringute vallas: nanopatoloogiale ehk distsipliinile, mis käsitleb toksiliste ja anorgaaniliste tahkete nano- ja mikroosakeste poolt põhjustatud haigusi. Tegeledes tuhandete selle ala patoloogiliste juhtumitega, analüüsisid nad mitmekümne vaktsiini sisaldist. Antud teoses annavad nad sellest ainulaadse ülevaate. Serge Rader on diplomeeritud farmatseut, kes on kuulunud üle 20 aasta proviisorite kutseühendusse. Ta on Île de France’i Farmatseutide Ühingu asutaja ja endine president ning vilepuhuja farmaatsiatööstuse kõrvalekallete osas.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2019, , 0.49 Mb, Kirjastus: Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühing, ISBN-13: 9789949011599)
Suurepärane sissejuhatus vaktsineerimise maailma. Raamat, mida iga praegune või tulevane lapsevanem peaks lugema. Olles ise olnud varem vaktsiinide pooldaja, juhib autor Forrest Maready lugejat käekõrval läbi vaktsiinide ja nakkushaiguste ajaloo, ... püstitades küsimusi ja pöörates tähelepanu teaduspõhisele infole, millest meedia ja arstid vaikivad. Kes need vaktsineerimisvastased sellised on? Miks on nad vaktsineerimise vastu, kui vaktsiinid on ometi kasulikud, ohutud ja äärmiselt vajalikud? Kas ilma vaktsiinideta tuleksid tagasi sellised haigused nagu lastehalvatus ja rõuged? Aga kuidas on leetrite ja läkaköhaga? Kas vaktsiinid sisaldavad elavhõbedat ja alumiiniumit ning miks on seda oluline teada? Aga karjaimmuunsus? Mis siis, kui vaktsineeritute määr langeb alla kriitilise piiri? Kuid mu arst ütles, et vaktsiinid on täiesti ohutud? Mina ja mu õed-vennad on vaktsineeritud ja meiega pole midagi juhtunud! Vastused neile ja paljudele teistele küsimustele ning sisutiheda lühiülevaate vaktsiinide ja nakkushaiguste lähiajaloost leiate raamatust “Vaktsineerimata - miks üha enam vanemaid valivad oma lastele loomuliku immuunsuse.Näita rohkem ...
Iga kraad maakera keskmise temperatuuri tõusu toob kaasa miljardi inimese vajaduse kolida ära aladelt, kus inimkond on elanud tuhandeid aastaid. Ehkki peame tegema kõik võimaliku, et vähendada kliimamuutuste mõju peame tunnistama, et suur osa ... planeedist Maa muutub elamiskõlbmatuks. Bangladeshist Sudaanini, Ameerika lääneosa, linnad Cardiffist New Orleansi ja Shanghaini, neljakordne põuarisk, kuumus, metsatulekahjud, ja üleujutused muudavad järgmiste kümnendite jooksul oluliselt Maa inimgeograafiat.Gaia Vince kirjeldab selles liigutavas üleskutses, kuidas võiksime planeerida ja hakkama saada vältimatu kliimarändega samal ajal kui taastame planeedi täielikult elatava seisundi. Raamatu oluline sõnum on, et ränne ei ole probleem vaid lahendus. Rikkalik valik silmi-avavaid andmeid ja uut teadmist aitab autoril näitlikustada rände eeliseid mitte ainult rändajatele enestele., vaid ka maadele, kuhu liigutakse, millest paljud vaevlevad tööjõupuuduses ja demograafilises kriisis. Autor kirjeldab, et inimkonnal tuleb rännata põhja poole, Euroopa, Aasia ja Canada elatavasse osasse ja roheliseks muutuvasse Arktikasse.Kliimakatastroof on lõpuks ometi saamas tähelepanu, mida see väärib, kliimarände vältimatus aga on seni suures osas tähelepanuta. Esmakordselt lahkab see raamat seda olulisimat inimkonna ees seisvat väljakutset.Näita rohkem ...
Ajakirjaniku ja kirjaniku Lucy Jonesi teos tegeleb betooni ja asfaldi alla mattuvas maailmas aina aktuaalsemaks muutuva küsimusega: kas inimene tuleb toime, kui tema side loodusega katkeb? Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, ... looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud. Lucy Jones on kohtunud maailma eri paikade uurijate ja praktikutega, tutvunud nende vaatenurkadega ning koondanud need ühte raamatusse. Teaduslikke uuringuid ilmestavad katsed ja nende haaravad tulemused.Seda raamatut võib nimetada esimeseks eestikeelseks ökopsühholoogia käsiraamatuks – süsteemseks ja läbitunnetatud ülevaateks asjakohastest kõrgetasemelistest teadusuuringutest, mis keskenduvad looduse ja psüühika suhtele.Miks seda vaja on?Me oleme end loodusest lahutamas. Loodus on veel mõnda aega, ehkki oma rikkalikkuses tasapisi hääbudes, olemas ja ootab - äkki me mõtleme ringi ja lepime ära. Raamat on täis argumente, miks selle suhte päästmine on meile eluliselt oluline, näidates tõenduspõhiselt, et loodus on populatsioonitervise, vaimse tervise, arengu ja õppimise, töövõime ning sotsiaalse turvatunde küsimus. Või isegi mitte küsimus, vaid vastus.Pärast lugemist tahad tõenäoliselt ringi korraldada linnaruumi, haridussüsteemi, töölkäimist ja oma elu. Samuti ei peaks Sa end enam kunagi veidrikuks pidama, kui tunned sõnulseletamatut ängi mõne loodusliku elemendi kadumise pärast - Sinus tõstab pead ülioluline elu säilitamise tung, mitte põlastusväärne sentimentaalsus või progressivastasus.Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro.Näita rohkem ...
Füüsika kõige olulisem idee on kvantmehaanika, ent ka füüsikud ise tunnistavad, et ei saa sellest hästi aru. Selle asemel, et asi kähku käsile võtta, teeseldakse tavaliselt, et probleemi pole. Sean Carrolli sõnul on see piinlik ja tarbetu, sest ... kvantreaalsuse mõistmiseks leidub väga hea tõlgendus: Hugh Everetti teedrajav paljude maailmade formuleering.Raamat langetab kvantmehaanika paradoksidelt saladuseloori, selgitades paljude maailmade teooriat nii, nagu üheski populaarteaduslikus teoses varem pole tehtud. Autor väidab, et kvantmehaanika aluseid mõistmata ei saa olla edasiminekut ka kvantgravitatsiooni ega aegruumi tundmaõppimisel.New York Timesi menukiks saanud raamatu eestikeelse tõlke on toimetanud teadusfilosoof Enn Kasak, kelle sõnul on see oluline täiendus ja vastukaal eesti keeles hiljuti ilmunud teostele.Autorist:Sean Carroll on California Tehnoloogiainstituudi teoreetiline füüsik. Oma uurimistöös keskendub ta kosmoloogiale, gravitatsioonile, väljateooriale, kvantmehaanikale, statistilisele mehaanikale ja füüsika alustele. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, sealhulgas Ameerika Füüsikainstituudi väljaantava Andrew Gemanti auhinna, Kuningliku Seltsi teadusraamatute preemia ja Guggenheimi liikmestaatuse. Muuhulgas on ta varem avaldanud teosed „Igavikust siia: ülima ajateooria otsingul“ („From Eternity to Here: The Quest for the Ultimate Theory of Time“); „Osake maailma lõpus: kuidas jaht Higgsi bosonile meid uue ilma veerele viib“ („The Particle at the End of the Universe: How the Hunt for the Higgs Boson Leads Us to the Edge of a New World“) ja „Suur pilt: elu, tähenduse ja universumi enese teke“ („Big Picture: On the Origins of Life, Meaning and the Universe Itself “). Ühtlasi juhib Carroll iganädalast taskuhäälingut „Mindscape“. Tema koduleht on www.preposterousuniverse.comNäita rohkem ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Nexus“.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Näita rohkem ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: „Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale – alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat.“ Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseille’s Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat „Seitse lühikest füüsikatundi“ on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka „Helgoland“ (2024).Näita rohkem ...
Haaravalt kirja pandud ülevaatlik käsitlus universumi ehituskividest ja inimestest, kes avastasid,eraldasid ja isegi lõid keemilisi elemente.Meie praegune arusaam universumi keemilisest koostisest põhineb Vene teadlase Dmitri Mendelejevi(1834–1907) ... loodud keemiliste elementide perioodilisustabelil.Tähtsa teadusavastuse sünniks ei läinud vaja keeruka sisseseadega teaduslaborit ega paljusideksperimente, Peterburi ülikooli keemiaprofessor mõtles selle välja oma kirjutuslaua taga. 1860. aastatelreastas Mendelejev kõik keemilised elemendid – mida siis teati olevat 62 – nende aatommassi jaomaduste järgi tabelisse.Mendelejevi tabel mitte ainult ei ennustanud toona veel avastamata ainete olemasolu, vaid andiskeemikutele sügavama arusaama aatomitest enestest. Järgneva 150 aasta jooksul on leitud jasünteesitud uusi elemente, nagu näiteks argoon, boor, neoon, poloonium, radoon.Raamatus käsitletakse ükshaaval kõiki nüüdseks tuntud 118 keemilist elementi. Autor James M. Russellkirjeldab üksikasjalikult elementide avastamist ning tutvustab nende omadusi ja kasutusalasidtänapäeval.Näita rohkem ...
