Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja ... tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.Näita rohkem ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Näita rohkem ...
Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm
(Ilmumisaeg: 2017, , 24.71 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikool, ISBN-13: 9789949775231)
Käesolev raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia“ peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel korral (2002, 2005, 2008, ... 2011 ja 2014) läbiviidud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.Näita rohkem ...
See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumiku ... koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja ðveitsi mainekad teadlased ja publitsistid. Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde. Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.ˮNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2011, , 0.99 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789949290161)
Arenguantropoloogiline uurimus. Käesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast. Põhjalik ülevaade Eesti külaelust kujutab endast tausta, millelt mõista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ... ent oma positsiooni kaotanud maaühiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida äratab välisrahadega ülesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskülade paneelmajades nõrgenevate sugulussuhete, kadunud tööalaste seoste ja võrdsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa põletava soovi üksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua püüdev arenguprogramm ja selle üritused, mis inimesi pealtnäha kokku toovad, tegelikult süvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus põhineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskülas. Ta vaatleb ühelt poolt Suurbritannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi püüdlusi muuta kaks küla koostoimivaks kogu konnaks ja teiselt poolt inimeste igapäevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduühiskonnas ka võimutehnoloogiates toimunud üleilmsete muutuste konteksti ning esitab ülevaate arenguteooria ajaloost.Näita rohkem ...
Tulevikku on raske, kohati võimatugi ennustada. Eriti ajal nagu nüüd, mil maailm on sattunud paljude kriiside keeristormi. Lisaks sõdadele ja ebastabiilsusele tuleb tegeleda ka kliimaprobleemidega, tehisaru üha tugevneva positsiooniga inimeste elus,... sündide arvu vähenemise ja rahvastiku vananemisega paljudes arenenud riikides, k.a Eestis. Mis kõige selle taustal saab meie Eestist ja maailmast 25 aasta pärast? Arutame seda Eesti juhtivate mõtlejatega. Raamat peaks pakkuma mõtlemisainet kõigile, sest meid kõiki ju huvitab, mis saab edasi. Kuidas me – ja mina – hakkama saame? Kuidas maandada hirme, mis viimastel aastatel meie mõtetesse on imbunud? Konkreetseid vastuseid ongi raske anda, küll aga pakub raamat rea visioone selle kohta, mis võib ees oodata.Koostaja Neeme RaudNäita rohkem ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Näita rohkem ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Näita rohkem ...
Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika. Globaalsed tarneahelad püsivad ainult ... USA mereväe kaitse all. Rahvusvaheliste energia- ja finantsturgude alus on Ameerika dollar. Ameerika tarbijate rahuldamiseks loodi uuenduslikud töös-tusharud. Ameerika julgeolekupoliitika sundis sõdivaid riike relvi maha panema. Miljardeid inimesi toideti ja koolitati, sest Ameerika juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi. Geopoliitiline strateeg Peter Zeihan (1973) kaardistab järgmist maailma. Seal ei jää riikidel või piirkondadel muud üle, kui toota, kasvatada toitu, varustada ennast energiaga, võidelda oma võitlusi ise, elanikkond samas kahanev ja vananev. Riikide loetelu, kus see toimiks, on väiksem, kui arvate. Seega muutub kõik – alates sellest, kuidas me toodame, toitu kasvatame, tulesid põlemas hoiame, transpordime, reisime. Autor viib lugejad val-gustavale (ja natuke hirmutavale) teekonnale, mis on mõtteselge, vaimukas ja talle omaselt läbinägelik.* „Maailm, mille lõpust räägib Peter Zeihan, on senine, USA domineerimisega tagatud üleilmne geomajanduspo-liitiline elukorraldus. Zeihan näeb kuldse ajastuna kolme aastakümmet, mis üldjoontes jäid Berliini müüri lan-gemise ja koroonapandeemia vahele. Rahvusvaheline kaubandus lõi erakordselt õitsele, suured inimmassid rabelesid välja kirjeldamatust viletsusest. See külluse ja rahu aeg loojub praegu kiirenevas tempos, sest suured sõjajärgsed põlvkonnad ei saanud kuigi palju lapsi ning on ise tööturult lahkumas. Demograafia on saatus. Aga ka energia, väetised, tööstustooraine, geograafilised tingimused, põllumajandus ja toidutootmine, kaubavood ja tarneahelad. Peter Zeihani raamat aitab väga palju aega säästa neil, kes üritavad mõista, kuhu suundub eri-nevate regioonide elukorraldus. Raamat tugineb tohutule hulgale andmetele, mida ei saa filosoofilises vandli-tornis välja mõelda. Kultuurisõdalasele seda raamatut vaja pole, sest abielu defineerimisel ja sugude loendamisel liigsed teadmised pigem segavad. Kes aga tahab teada, millises raamistikus rullub lahti tulevik, sellele on andmed vältimatud. „Maailmalõpp on alles algus“ on silmiavav teos. Oleme ajaloohetkes, kus tulevik on tõesti kõike muud kui mi-nevik väikeste muudatustega.“- Mihkel Kunnus, semiootikNäita rohkem ...
„Ärklejas“ demonstreerib Titania McGrath, kuidas igaüks võib sotsiaalse õigluse poole püüeldes oma osa män-gida. Titania, uue aastatuhande veebiaktivismi eesliini paleus, on ainulaadsel positsioonil, et talutada lugejad läbi XXI sajandi „ärkluse“... terminite ja mõistete kimbatusse viiva segadiku. Uued ideed tekitavad laias avalikku-ses pahatihti segadust, eriti neis, kes ei loe Guardiani.Ärkleja on tegelikult palju kergem olla, kui arvatakse. Nagu osutab Titania, võib igaüks olla aktivist. Lihtsalt vi-kerkaarelipu lisamisega Facebooki profiilile või eaka hurjutamisega, kes ei saa aru, mida tähendab mittebi-naarne, võib maailma paremaks muuta. Tõepoolest, sotsiaalmeedia on teinud võimalikuks näidata oma voorus-likkust, ilma et tarvitseks üldse midagi teha.Titania käsiraamat, õigeaegne ja asendamatult vajalik, aitab teil samm-sammult saada ärklejaks, kes te aina edumeelsemaks muutuvas maailmas tingimata peate olema. Titania selgitab vähimagi kõrkuseta, miks te kõi-ges eksite ja kuidas saada temasugusemaks.* „Ilus klassikaline satiir“ – Ricky Gervais„Lustakas ... peene paroodia kõige kunstilisem vorm“ – Joe Rogan„Terav satiir uue puritaanluse pihta“ – Catholic Herald„Nagu Bridget Jones oli üheksakümnendate aastate ärevusest puretud feministi kehastus, tegelaskuju, kelle päevikusissekanded võtsid kokku kõik meie lootused, hirmud ja luhtumised, nii on Titania McGrath tema mil-lenniumlasest mantlipärija, igas tükis niisama eksinud ja segaduses, igas tükis niisama teraselt jälgitud – ja nii-sama katastroofiliselt naljakas.“ – Sarah Vine, Daily Mail„Titania McGrath pilkab halastamatult liberaalide veebisolvujate kampa, püsihaavunuid, isehakanud mõtte- ja sõnavalvureid, kes on viinud kontrolli absurdini.“ – The Herald„Läbinisti vaimukas ... on paljastanud ärkluskultuuri pahaloomulise naeruväärsuse.“ – New Criterion„Läbi ja lõhki naljakas“ – Piers Morgan„Titania McGrath on geenius.“ – Spectator„Mina, heteroseksuaalne valge mees, poleks vist tegelikult tohtinud TitaniaMcGrathi raamatut lugeda. Aga lugesin ikkagi ja soovitan seda. Vaimukaim kirjutis, mida ma iial lugenud olen. Hiilgav!“ – Daniel Sloss„Säravalt vaimukas vastuhakk põlvkonnale, kes sonib soovoolavusest, seksismist, stereotüübistamisest, paksu-se häbistamisest, platvormi puudumisest ...“ – Virginia Blackburn, Daily Express„Mina kui satiirilemb hindan kõrgelt igaüht, kes vaimukalt ja arukalt peegeldab võltsvagatsevaid kitsarinnalisi liberaale, kes tüütavad ja lämmatavad teisi – isegi mind.“ – Shappi Khorsandi, Independent„Eranditult vaimukaim Twitteris jagatav paroodia. Titania säutsuvoog on vaimustav.“ – Charles Moore, Evening Standard„„Ärkleja“ on kõige vaimukam, kõige meisterlikum satiir lämmatava konformismi ja kitsarinnaliste liberaalide tsensuuri pihta, mida ma iial olen lugenud.“ – Entertainment Press„Ta on kõige lõikavam siis, kui tsiteerib päriselu liberaalist idiooti, tema sõnu ainult õige natuke väänates.“ – Rod Little, SpectatorNäita rohkem ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Näita rohkem ...
Mis on sõdade põhjus? Kuidas maailma rahumeelsemaks muuta? Selles rahvusvaheliste suhete tähtteoses, mis esimest korda ilmus 1959. aastal, analüüsib silmapaistev realistliku koolkonna esindaja Kenneth N. Waltz üksi-kasjalikult riikidevaheliste ... konfliktide olemust. Ta süveneb Püha Augustinuse, Hobbes’i, Kanti, Rousseau’ jt po-liitfilosoofia klassikute, aga ka nüüdisaja psühholoogide ja antropoloogide teostesse, uurib nende pakutud se-letusi sõdadele riikide vahel ning soovitusi, kuidas rahu saavutada ja hoida. Oma mõjukas käsitluses sõdade põhjustest eristab Waltz kolme „kuva“ (images): esimeses kahtlustatakse üksikuid riigijuhte või inimloomust, teises lähtutakse riikide sisemisest ülesehitusest ja kolmandas vaadeldakse rahvusvahelise süsteemi arhitek-tuuri. Stephen M. Walt tutvustab oma eessõnas Waltzi pärandit ja tema teoste olulisust tänapäeval.*„Ühe raamatu väljaandmine eesti keeles võtab aega ja nii lihtsalt juhtus, et Kenneth N. Waltzi „Inimene, riik ja sõda“ langes ajale, mil Euroopas möllab täiemahuline sõda. Waltzi raamat kujutab endast suurepärast instru-menti, et mõista, miks see sõda algas, aga ka seda, miks paljud riigid ja inimesed sõja valguses just nii on käitu-nud.Lause „sõda puudutab meid kõiki“ on muutunud juba banaalsuseks, aga Waltzi analüüs annab sellele sisu. Sest Waltz puudutab nii üksikisiku, riigi kui ka riikidevahelist tasandit, mida ta nimetab kuvaks (image). Sõda on ühel või teisel viisil puudutanud igaüht meist, sellest ei pääse ka Eesti riik ja loomulikult seostub riikidevaheline kuva sõjaga.Üle poole sajandi tagasi kirjutatud teos on tugev just sellepärast, et näitab kindlaid seaduspärasusi, mis tekivad riikide käitumises ja omavahelises põrkumises. Sõja vältimise küsimusega on tegelenud paljud filosoofid ja Waltzi teene on näidata, kuidas see idee on aastatega arenenud. On hea, et säärast analüüsi on nüüd võimalik lugeda ka eesti keeles.“- Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetajaAutorist: Kenneth Neal Waltz (1924–2013) oli Ameerika poliitikateadlane, Columbia Ülikooli ja Berkeley California Üli-kooli õppejõud ning üks kõige silmapaistvamaid rahvusvaheliste suhete uurijaid. Ta võitles Teises maailmasõjas ja Korea sõjas.Waltz oli rahvusvaheliste suhete teoorias üks neorealismi ehk struktuurse realismi suuna rajajaid ja hiljem ühi-nes kaitsva neorealismi koolkonnaga. Waltzi ideid on rahvusvaheliste suhete valdkonnas põhjalikult arutatud.Tema autoriteetseim teos „Rahvusvahelise poliitika teooria“ („Theory of International Politics“, 1979), rahvus-vahelise jõudude tasakaalu süstemaatiline käsitlus, püsis ühena poliitikateaduse õpikutekstidest veel XXI sajan-di algusaastail.Näita rohkem ...
Sunday Timesi menuk„Ladus, kaasahaarav lugemine“ – The Guardian„Väga õigeaegne ohukell.“ – SagaKindlasti on hulk lugejaid, keda Piers Morgani „Ärgake!“ ärritab. Kuid paljudele toob see raamat hoopis äratundmisrõõmu, isegi kergendust, sest autor ... ütleb selge sõnaga välja olulisi asju, mille ümber on tavaks vaid ebamääraselt keerutada. Tegemist on nn ärganute (wokies), nende hüüdlausete ja tegevuse halastamatu kriitikaga, kusjuures kriitikuks on inimene, kes loeb ennast ise liberaaliks. Morgani põhiline väide on, et ennast liberaalidena reklaamivad ärganud – või ka lumehelbekesed – on ise liberalismi reetnud ja nõudlevad oma eesmärke kõige sallimatumal kombel. Morgan ei ole küll lõpuni järjekindel, ta räägib kohati endale vastu, kuid põhisõnum on esitatud jõuliselt ja argumenteeritult. Väärt lugemine kõigile, nii pooldajatele kui ka vastastele.Piers Morgan (sündinud 1965) on Briti ajakirjanik ja meediategelane, kes kõmulehtede toimetajana tekitas poleemikat oma agressiivse stiiliga ja hiljem saavutas telenäona rahvusvahelise kuulsuse. Tähelepanu pälvis tema viis lõhkuda ajakirjanduslikke standardeid. Morganit on sageli kritiseeritud tema teravuse ja näiliselt isiklike rünnakute pärast. Vaadetelt on Morgan pigem mõõdukas liberaal, kuid tema kirglik väitlusstiil on korduvalt kaasa toonud skandaale. Eriti halastamatu on Morgan Lääne poliitilise ja kultuurieliidi silmakirjatsemise suhtes n-ö poliitiliselt tundlikes küsimustes.Näita rohkem ...
Kas meie ajastut on tabanud suur meeltesegadus? 2019. aastal ilmunud raamatus „Hulkade sõgedus” lahkab Douglas Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedipoliitika esilekerkimist. Värvika ja vaheda sõnaga käsitleb ta praeguse aja kõige ... vastuolulisemaid küsimusi: seksuaalsust, sooidentiteeti, tehnoloogiat ja rassi, tehes kõrvalepõikeid uute suundumuste marksistlike aluste ja tehnoloogia mõjutuste juurde ning mõtiskledes selle üle, kuidas me üha enam veebi kolinud suhtluse tingimustes peame uuesti õppima andestamist. Murray seisukohad võivad olla ärritavad, kuid teisalt on ta üks vähestest autoritest, kes söandab valitsevale maailmavaatele vastu vaielda ja seada kahtluse alla ühiskonnas toimuvaid pöördelisi muutusi.AUTORI TUTVUSTUS:Douglas Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist. Ta on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017).„Douglas Murray toob 2018. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Euroopa kummaline surm” masside sõgeduse kohta palju värvikaid näiteid. Kahel viimasel aastal on selles vallas püstitatud arvukalt uusi tippmarke, nii et vaatame protokolli uuesti läbi. Murray kirjutab selgelt ja julgelt – nii peabki.“– Hardo Pajula, EBSi vaba majandusmõtte professorNäita rohkem ...
2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust ... sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.AUTORI TUTVUSTUS:Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate „Fareed Zakaria GPS“ juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas „The Future of Freedom“ ja „The Post-American World“, milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.„Selle raamatu valguses ei tundugi „Matrixi“ filmi idee nii kohutavalt eksootiline. Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik.Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha.“– Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia presidentNäita rohkem ...
Üksikinimeste, rühmade ja riikide majanduslikud jms tulemused on väga erinevad. Neid erinevusi on püütud seletada geenidega, diskrimineerimisega, sotsiaalse ülekohtuga jne, aga Thomas Sowell näitab hulga empiiriliste tõendite varal, et ühtki neist ... ei saa seletada ainult ühe teguriga. Lisaks kirjutab Sowell sellest, millised on praegu valitseva sotsiaalse nägemuse ja sellel põhineva poliitika tagajärjed inimeste elule.„Maailmas on ikka inimesi, kes tahavad aidata ka neid inimrühmi, kes veel ise pole märganud, et nad on allasurutud ja abi vajavad. Paljud võrdsustajad on taotlenud eesmärki Prokrustese kombel ja samal viisil ka lõpetanud. Vaid häda on see inimestele toonud. „Diskrimineerimine ja erinevused” on soovitav lugemine ebavõrdsuse ja tõrjumise põhjustest, hinnast ning toimest. Võitluses parema maailma eest tuleb autori sõnul: „… keskenduda valdkondadele, kus sellest võitlusest on elavatele vähemalt mingitki kasu.”– Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimeesAUTORI TUTVUSTUS:Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudi mustanahaline vanemteadur Thomas Sowell on Ameerika majandusteadlane ja sotsiaalteoreetik. Tuntuks sai ta oma kriitikaga USAs levinud diskrimineerimist heastada püüdva poliitika aadressil. Sowell on libertaarsest-konservatiivsest vaatenurgast lähtudes käsitlenud hulka teemasid alates sotsiaalpoliitikast ja rassiküsimustest üle rahvusrühmade ja hariduse kuni marksistliku majandusteaduseni. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu, mille eest on ta saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.59 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661543)
Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud ... majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. „Naise koht” on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force!Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees„Naise koht” aitab mõista naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolisi, poliitilisi, folkloorseid, anekdootlikke, eraelulisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina.Mare Tralla, kunstnikFeminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 1994–2000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 2003–2004.Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (2004–2009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (2015–2019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.Marianne Mikko on kirjutanud ridamisi artikleid naiste õigustest. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Eesti ühiskonnas soolise palgalõhe teema. Ta kirjutiste keskmes on olnud nii lähisuhtevägivald, soostereotüübid kui ka naiste vähene esindatus poliitikas. Ta on naiste õigustele juhtinud tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka oma missioonidel Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas. Mitmel korral on ta osalenud ÜRO Naiste Komisjoni korraldatud naiste nädalal New Yorgis.Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh „Viimase impeeriumi lõpp” (1991) „Moldova – lääne ja ida vahel” (2009), „Koridorides libedal jääl” (2020) ja „Kroon kuningriigis” (2020).Näita rohkem ...
Jordan B. Peterson, kliiniline psühholoog ja Toronto ülikooli professor, alustas Carl Gustav Jungi ja paljude teiste psühholoogia-, filosoofia-, teadus- ning kirjandusmaailma suurkujude mõttekäike sünteesiva „Tähenduse teejuhid“ kirjutamist aastal ... 1985, et mõista külma sõja taustal viise, kuidas inimene tähendusi konstrueerib.Nende kolmeteistkümne aasta vältel, mil ta oma raamatu kallal töötas, jõudis Peterson tõdemusele, et ideoloogiatel on narratiivne struktuur ja inimeste emotsionaalne stabiilsus sõltub nende lugude terviklikkusest: hästi üles ehitatud lood on sedavõrd kaasahaaravad, et need koondavad justkui enesestmõistetavalt enda ümber religioosset käitumist ja hoiakuid. Paraku pole aga maailm, mida need lood kirjeldavad, kaugeltki objektiivne: moraalse tõe hülgamine laseb ratsionaliseerida argpükslikku, destruktiivset, mandunud enesekesksust. Petersoni sõnul on selline vale rajatud eeldusele, et individuaalsuse tragöödia on talumatu, inimkogemus ise on kuri. Et oma hirme taltsutada, võtame indiviididena omaks grupiidentiteedi, mille abil piirata nähtuste tähendust ja muuta vastastikune läbikäimine etteaimatavaks. Kui grupiidentiteet muutub absoluutseks – kui arvatakse, et kõike tuleb kontrollida, kui tundmatut ei tohi enam olemas olla –, suureneb hüppeliselt sotsiaalse agressiooni tõenäolisus. Peterson leiab, et hoolimata tema piiratusest peab iga inimese tegelikuks eesmärgiks olema püüdlus tähenduse poole: avardada valguse ja teadvuse sfääri. „Suured religioossed müüdid kõnelevad seda, et kui pidevalt tähenduse poole püüelda, vabatahtlikult ja ilma ennast petmata, viib see indiviidi selleni, et ta avastab oma samasuse Jumalaga. See „avaldunud identiteet“ teeb ta võimeliseks elu tragöödiale vastu seisma. Seevastu tähenduse hülgamine taandab inimese tema surelikku nõrkusesse. Iga indiviid, ülesehituselt unikaalne, leiab tähenduse erinevas püüdluses, kui tal on vaprust oma eripära säilitada.“„Tähenduse eitamine viib aga täieliku samastumiseni grupiga – või intrapsüühilise allakäigu ja dekadentsini. Tähenduse salgamine teeb absolutistliku või allakäinud indiviidi meeleheitlikuks ja nõrgaks. See meeleheide ja nõrkus paneb ta elu vihkama, ning töötama selle laastamise nimel – nii endas kui ka neis, kes teda ümbritsevad.“Näita rohkem ...
Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja ... enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis ta-bas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehha-nisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sot-siaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, ük-silduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on ka-tastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanemate-le, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.Jonathan Haidt kutsub lugeja põlvkondadevahelisele rännakule, kus vanemlik hoolitsus ja nutimaailma ahvatlused põrkuvad, paljastades sügavaid küsimusi tuleviku ühiskonna ja poliitika kohta. Samas pa-kub raamat praktilisi lahendusi lapsevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et taastada noortele arendav ja vaimselt tasakaalukas lapsepõlv.- Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaJonathan Haidti „Ärev põlvkond“ on väga ajakohane teos, mis toob esile seosed nutitelefonide laial-dase leviku ning laste ja noorte vaimse ja sotsiaalse tervise enneolematu halvenemise vahel. Samal ajal pakub raamat selget ja praktilist visiooni, kuidas sellest kriisist välja tulla ning päästa meie laste lapsepõlv ja tulevik.- Vivian Puusepp, Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur, PhD sotsiaalse tunnetuse uurimisvald-konnasAutorist:Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppe-tooli professor. 1992. aastal omandas ta Pennsylvania Ülikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliiti-lise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus „Õiglane meel“. Oma viimases raamatus „Ärev põlvkond“ jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus „The Coddling of the Ameri-can Mind“ algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, epub, Kirjastus: OÜ OLION, ISBN-13: 9789985666593)
Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. ... Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2015, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949563180)
Alf Henrikson(1905‒1995)Rootsi armastatud luuletaja, ajalehemehe ja polühistori mõttemäng teemal: mis oleks saanud, kui…? Missugune oleks meie maailm, kui Saksamaa oleks jõudnud visata aatomipommi Los Alamose peale? Mis oleks saanud, kui Martin ... Luther oleks paavstiks valitud? Kui Karl XII oleks võitnud Poltava lahingu? Kui hiinlased oleksid esimesena Ameerika avastanud? Kui Aleksander Suur oleks kaotanud otsustava lahingu Pärsia kuningale Dareiosele? Kui Mooses ei oleks pannud alust rangele ainujumalausule? Näita rohkem ...
koostajad ja toimetajad:, Triin Käpp, Mari-Liisa Parder, Triin Pisuke-Roos, Margit Sutrop, Mats Volberg
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, ISBN-13: 9789985795545)
Oleme uhked taastatud vabaduse üle ja rõõmsad, et Eesti akendel pole enam trelle ega ustel tabalukke. Igaüks võib minna, kel julgust ja ettevõtlikkust. Ja igaüks võib tagasi tulla, kes seda maad omaks peab ja kes tahab oma saatust just selle maaga ... siduda. Täna elab eestlasi vähemalt 124 välisriigis. Käesolev kogumik on sündinud soovist mõista, mis paneb inimesi Eestist lahkuma ja mis toob neid koju tagasi või takistab tulemast. Kogumiku tuuma moodustavad 2011. aastal toimunud Vabariigi Presidendi kirjatalgute „Eesti ustest – sisse, välja“ raames kogutud isiklikud lood, kus inimesed räägivad oma suhtest Eestiga. Kogumikust saab lugeda ka Välisministeeriumi koostatud ülevaadet eestlusest välisriikides. Ülevaade toetub 34 riigis töötavate Eesti konsulite vastustele. Lisaks sisaldab kogumik artikleid ja ekspertarvamusi, mis aitavad mõista eestlaste rände ulatust, põhjuseid ja rännet mõjutavaid tegureid. Head kaasamõtlemist!Näita rohkem ...
Harva on olnud inimest, kes oma ajas on nii tuntud ja tunnustatud kui oli Erasmus.Pea kogu haritlaskond pidas Erasmust lausa eksimatuks, iga tema mõtet lõplikuks tõeks.Harva on mõne teadlase elust kirjutatud nii köitvalt kui teeb seda Stefan ... Zweig.Usu- ja teadusmehe avastused ja mõtted, ka eksimused ja möödalaskmised on saanud suure kirjaniku väärilise rüü.Raamat on varustatud lingitud kommentaaridega.Näita rohkem ...
Daniel Franklin (toimetaja), John Andrews (toimetaja)
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949523016)
Tulevik ei pruugi sugugi olla nii morn kui viimsepäevakuulutajad teid uskuma tahaks panna. The Economisti värske bestseller ennustab, et hoolimata hirmsast hukatuse nutulaulust, millega meid alates 70ndatest on üle kallatud, toimetame me selle ... sajandi keskel kõigi eelduste kohaselt hoopis innovaatilisemas, külluslikumas ja targemas maailmas. „Megamuutus“ on põnev lugemine kõigile, kes tahavad teada, mis järgneval neljal aastakümnel inimkonna jaoks varuks on.Näita rohkem ...
Romaani allikaks on 1000 aasta paiku elanud munk Ekkehardi kirja pandud Sankt Galleni kloostri ajalugu, mis on keskaja kirjanduse tähtteoseid.Tollases Euroopas olid kloostrid vaimuelu keskusteks.Alles kinnistuv ristiusk heitles paganlusega. Hunnide ... röövretkede mõjul hakkas sadestuma rahvustunne.Autor kujutab varakeskaega kogu selle lopsakuses.Raamat on varustatud lingitud kommentaaridega.Näita rohkem ...
Raamat annab ülevaade Frangi riigi tekkest. See hõlmas 843. aastani praegust Prantsusmaad, Saksamaad ja Itaaliat. Chlodovech moodustas selle riigi jõu ja kavalusega, reetmise ja pettusega ning temast sai frangi rahva ainus valitseja. Raamat annab ... ettekujutuse ristiusu ja toonaste rahvakildude jumalausu vahelisest heitlusest. Igal hõimul olid omad jumalad, igal hõimul omad kombed. Kui ühiseid jumalaid oligi, siis kandsid need igal hõimul oma nime. Suuresti tänu Chlodovechile, kes tegi kristlusest oma riigi peamise usu, sai roomakatoliiklusest läänemaailma suurim usutunnistus.Ajaloosündmuste taustal kujuneb üksikinimeste saatus. 15-aastasena kuningaks saanud Chlodovechil on palju inimlikke nõrkusi, kuid tohutu auahnus, soov ühendada enda võimu alla kuningriigid Atlandi ookeani, Vahemere ja Põhjamereni. Võimauhnus määras kõik Chlodovechi teod. Võimu huvides ta abiellus, laskis end ristida, võimu huvides laskis ta salamõrtsukatel tülikaid rivaale tappa. Eesti keeles pole seni ei Chlodovechi isiku ega Frangi riigi kohta midagi põhjalikumat ilmunud. Siinne romaan annab ajaloohuvilisele teadmisi ja kirjandushuvilisele elamusi. Ajalooprofessorist autori lihtne esitusviis teeb raamatu kergloetavaks.Näita rohkem ...
Vananev Püha Rooma Riigi keiser Karl V võrgutab noore neiu. Neil sünnib poeg, kes ema käest võetakse ja kelle kasvatamist too vaid eemalt jälgida saab. Barbara armastab nii keisrit kui poega, aga teda ei peeta vääriliseks kasvatama keisri ... poegaReformatsiooni ja katoliikluse vastuolud, tormilised sündmused Saksamaal, Hispaanias ja Madalmaadel ümbritsevad läbivat armastusliini. Romaan annab tõetruu pildi 16. sajandi Euroopa mõttelaadist, poliitikast ja õukonnaintriigidest. Ajalootäpsust taotlevalt Georg Ebersilt on varem eesti keeles ilmunud Uarda, Egiptuse kuningatütar ja Homo sum.Näita rohkem ...
Attila oli ajaloo metsikumaid ja jõhkramaid valitsejaid. Ta oli hunnide, rahvaste rändamise ajastu sõjaliselt kõige edukama rahva kuningas, piiramatu võimuga ainuvalitseja, oma aja parimaid strateege. Vähe puudus, et ta oleks vallutanud kogu tollal ... tuntud Euroopa ja ajalugu oleks pööranud hoopis teise suunda. Attila nimi pani inimesi värisema veel palju aega pärast tema surma.Attila on vastuokslik. Ta on armutu, kuid tark, ta on metsik, kuid õiglane, ta valdab tohutut rikkust, kuid elab askeetlikult. Mitmeski mõttes on ta tollaste Euroopa valitsejate vastand. Nood tavatsesid elada luksuses, ehitada aina uhkemaid paleesid. Attila elas tagasihoidlikult ja rändrahva juhina oli harjunud elama telgis.Attila suri pulmaööl. See on fakt. Selle üle, kas Attila suri loomulikku surma või langes naise käe läbi, jäädaksegi vaidlema. Tõde jääbki teadmata, kuid seda paeluvam on võimalus põimida sündmuse ümber kujutluspilte.Romaan rajaneb romaan Attila kaasaegse, kirjanik Priscuse ülestähendustel. Romaani sündmustik on elav, selle kulg kiire. Ajalooprofessorist autorilt saab lugeja hulga teadmisi nii hunnide kui ka germaanlaste argielust ja pidudest, uskumustest, kommetest, tolle aja inimeste mõttelaadist.Attila on haarav lugemine ajaloohuvilisele.Näita rohkem ...
Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb suuresti tänapäeva ... inimese omast. Et Kolumbuse tegutsemise ajenditest aimu saada on see raamat hädavajalik.Raamatus on puulõiked, mis Kolumbus lisas oma reisi aruandele, tema autograaf ning lisatud on lingitud kommentaarid.Näita rohkem ...
Kartaago varemed asuvad tänapäeva Tuneesias Tunise lähedal.Rooma pidas pikki ja kurnavaid sõdu ülemvõimu pärast Vahemerel. Kuulusid ju enne Puunia sõdu Kartaagole kogu Aafrika rannik, suurem osa Hispaaniast, Korsika, Sardiinia ja suuremjagu ... Sitsiiliastki. Kartaago hävitamine sai Rooma kinnisideeks. Senaator Cato vanem lõpetas kõik oma kõned sõnadega: Kartaago tuleb hävitada!Romaani sündmustik areneb III Puunia sõja (149—146 eKr) ajal. Kui eelmistes Puunia sõdades suutis Rooma oma konkurendi mõju üksnes piirata, siis viimases Kartaago vallutati ja laastati. Varemetele külvati soola, et rohigi seal ei kasvaks. See küll ei takistanud linnal mõnikümmend aastat hiljem Rooma impeeriumi koosseisus uuesti õitsele puhkemast. Araablased hävitasid ta alles seitse sajandit hiljem lõplikult.Austria kirjandusklassik Emil Ertl on selgelt puunialaste poolel. Tema ajalootäpne ja kirjanduslikult nõtke käsitlus heidab valgust antiikmaailma oludele, kasvatab liha ajalooteaduse skeletile. Lugejal tekib ettekujutus Rooma impeeriumi tekkest.Näita rohkem ...
Romaani aluseks kasinad read Piiblis. Sündmustiku keskmes on juudi rahva põgenemine Egiptuse orjusest. Haravalt on kirjeldatud tuhandete juutide rännakut Punase mereni, selle läbimist kuiva jalaga ning edasise teekonna raskusi kuni hirmsa lahinguni ... amalekkidega. Ebersi teos on Piibli teksti tõlgendus. Autor püüab püsida realistlikul pinnal. Ta ei võta Piibli imesid imedena, vaid püüab näidata, et imena kirjeldatud sündmustel on tegelikkuses realistlik põhjus.Joosuad kujutab Ebers arengus. Egiptuse sõjaväes kõrgele positsioonile tõusnud juut kõhkleb ja kahtleb, kas tema koht on oma rahva seas või peab ta jääma ustavaks vaaraole, kellele on andnud truudusvande. Ta peab kas järgnema oma isa ja rahva kutsele ning saama juudiks juutide seas või jääma võõra rahva sekka Egiptusesse, kus teda ootab lugupidamine ja edasine tõus sõjaväe hierarhias. Ustavus oma rahvale tähendab aga vangipõlve ja katsumusi.Joosua olukord on omamoodi meenutus, et säärane valik on aastatuhandeid vana. See on igiammune valikuprobleem paljude rahvaste ja paljude inimeste ees. Eks ole eestlastestki lähiajaloos paljud pidanud valima, kas jääda oma rahvaga ja olla ilma vähematest või suurematest hüvedest või jääda võõraste kilda ja kerkida nende seas ja silmis.Teoses on nauditavaid ja põnevaid kirjeldusi lahingutest, rännakuviletsustest, vandenõudest, vaarao ja Egiptuse ülikkonna luksuslikust elust, juutide viletsusest, arutlusi usust, Jehoova või Egiptuse jumalate ülimuslikkusest, juutide ja egiptlaste argielust ja kommetest, vaaraode piitsa ja prääniku poliitikast. Mõistagi ei puudu ka armastus, ei puudu armastuse ja kohusetunde konfliktid. Kokkuvõttes on tegemist panoraamse ajalooramaaniga, mille väärtust aeg ei kahanda.Näita rohkem ...
Romaani tegevus toimub 391. aastal peale Kristust Aleksandrias, kus hävitatakse Serapise tempel.Serapis, egiptlastelt üle võetud ja inimnäoliseks muudetud Osiris-Apis, oli austatud nii Kreekas kui Roomas.Serapise tempel Aleksandrias oli ... antiikmaailma suurimaid ehitisi ja seetõttu pinnuks silmas keiser Theodosiusel. Et tuhandete Roomas austatud jumalate vastu ühekaupa võidelda polnuks arukas, lõhuti Serapeion. Nii sai näidata ristiusu üleolekut.See oli ajaloos pöördeline sündmus. Kogu maailmast kokku laenatud jumalate hordid pidid taganema ühe ees. Taevas ei lõhenenud ja maailma lõpp ei tulnud, nagu ei tulnud ta siiski, kui Haggia Sophiast sai mošee.See oli ühe maailma lõpp ja teise algus.Egiptuse ajaloo uurija ja Saksa kirjanduse klassik Ebers pakub kirjandus- ja ajaloohuvilisele tüki ehedat antiikaega, pildi elust maailma teises linnas Aleksandrias.Näita rohkem ...
Romaani aluseks on Memphisest leitud, papüürusele kirjutatud palvekirjad vaaraole. Keegi Serapeumi erakutest, Makedooniast pärit mees, palub jumala teenistuses olevate kaksikõdede eest. Need palvekirjad on romaani aluseks. Tegelaste seas on ohtralt ... ajaloolisi isikuid: Publius Cornelius Scipio Nasica, Ptolemaios Philometor, Ptolemaios Euergetes, Kleopatra, Aristarchos jt. Tegevustik kulgeb Memphises 164 eKr. Kõik, mis puutub tollase Egiptuse oludesse, ajaloosse, ainelisse ja vaimsesse kultuuri, vastab tõele. Romaani konflikt laheneb tänu sellele, et Egiptus oli tollal Roomast nii väga sõltuv, et teiselt poolt Vahemerd oli võimalik sekkuda isegi nii vaarao kui tema õukonna isiklikesse asjadesse. Lugeja saab ülevaate Egiptuse jumalatest ja valitsejatest, templite osast igapäevaelus, hulga usundite rahumeelsest kõrvueksistentsist, tohutust vahest rikaste ja vaeste elus ja uskumuste mõjust argielule. Aga ka sellest, kuidas lihtsameelsust usu huvides ära kasutati. Seega saab lugeja ka kenakese hulga ajalooteadmisi. Tegevustik on põnev, ajaloosündmuste taustal kulgeb kaks armulugu. Mõistagi saavad halvad karistuse ja head õnnelikuks. Tegelaste hulgas on sirgjoonelisi ja vingerdajaid, ausaid ja alatuid, aatelisi mehi ja palgamõrtsukaid. On kirgi ja intriige, on õnneliku ja õnnetu lõpuga ettevõtmisi. Tegevustik tipneb äpardunud riigipöördega, mis seab paika nii kogu riigi kui ka selle alamate elu ja saatuse.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: AS Äripäev, ISBN-13: 9789949464876)
Curiosity on juba Marsil, aga kuidas võiks jõuda sinna inimene? „Reisisiht Marss“ viib lugeja sürrealistlikule ja põnevale reisile astronaudi kosmilise ja maise elu köögipoolele. Kosmosereisi suurim probleem pole mitte tehnika, vaid inimene ise: ... kuidas ta kaalutuse tingimuses magab, sööb, kuidas ennast peseb ja kuidas ta suudab elusalt, tervelt ja täie mõistuse juures Maale tagasi jõuda. Kosmos on paik, kus puudub kõik eluks vajalik: õhk, raskusjõud, soe dušš, värske toidukraam, privaatsus ja õlu. Kui paljust suudab inimene loobuda? Kui palju jaburusi suudab ta taluda? Mis juhtub, kui sa ei saa terve aasta kõndida ja pead selle asemel mitu kuud elama tillukeses metallkarbis? Kas seks kaaluta olekus pakub mingitki lõbu? Mis juhtub, kui oksendad kosmoses hõljudes oma kiivrisse? Kõike seda valgustab autor mõnusa huumori ja lõputu uudishimuga ning kus võimalik, astub ka ise katsejänese rolli. Raamatu autor Mary Roach teeb kaastööd ajakirjadele National Geographic, New Scientist, Wired, The New York Times Magazine jt ning ka tema eelmised populaarteaduslikud raamatud „Stiff“, Spook“ ja „Bonk“ on olnud ülimenukad.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949488964)
„Monumentaalne ajalugu” heidab lähipilke Eesti ajalookultuurile XIX sajandi keskpaigast tänapäevani. Vaatluse all on eestlaste suhted oma minevikuga: kuidas rahvuslikku ajalugu on mitte üksnes kirjutatud, vaid ka avalikult etendatud, kivisse raiutud... või seadustega põlistatud; kuidas ajalugu on Eestis elatud. Raamatu kümmet esseed liidab küsimus, miks mäletatakse Eesti ajaloost teatud sündmusi ja nähtusi ning miks on unustusse vajunud paljud teised, ehk teisisõnu – milline loogika on kujundanud eestlaste kultuurimälu.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949488865)
Mis on müüt? Kas see on ennekõike kujutlus või jutustus, või mõlemad korraga? Kas see on väljamõeldis, millesse tuleb uskuda? Kas see on kauge mineviku lugu, mille autorit keegi enam ei tea? Kas see on psühholoogiline tervik, inimhinge liikumisi ... valitsev teadvustamatu arhetüüp? Kas see on tõe ja luule segu? Kas see on religioosse tunnetuse tuum? Kas see on kognitiivne skeem, mille abil me oma eluga hakkama saame? Kas see on kultuuri vundament?Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Cum Laude, ISBN-13: 9789949926381)
Sellest raamatust leiad Sa tuhat küsimust ja vastust alates kaugemast minevikust kuni kahekümnenda sajandi lõpuaastateni. Nende seas on nii raskemaid kui ka kergemaid, kuigi mineviku puhul on selline lahterdav hinnangu andmine küllaltki ... küsitav.Selles raamatus on mängud temaatiliselt jaotatud erinevate pealkirjade alla. Kuid see jaotus on valdavalt tinglik, mis on mineviku puhul ka igati arusaadav. Sest kõik olnu on ju mingis mõttes omavahel seotud. Nii võib olla Eesti ajalugu ühtlasi XX sajandi ajalooks ning sõdade ja lahingute ajalooks. Seega on siinne jaotus pigem üldisemaks orientiiriks või küsimuste püstitamise lähtenurgaks, mis võiks samas olla mõningaks suunanäitajaks vastuste otsimisel.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: MTÜ Loodusajakiri, ISBN-13: 9789949926213)
Miks on tänasel Venemaal palju neid, kes arvavad, et Dudajevi mõrvamine oli suur viga? Miks saab valdavalt islamiusulistele Kaukaasiale riigita rahvastele tuua eeskujuks Iraaki? Looduse Raamatukogu sarjas ilmunud “Riigita rahvad. Kaukaasia” annab ... kompaktse ülevaate selle maailma piirkonna riigita rahvaste tänapäevast ja ajaloost, keelest ja usundist, kultuurist ja majandusoludest, suurkujudest ja sümbolitest, aga ka võimalikust tulevikust. “Riigita rahvad. Kaukaasia” autor Andrus Mölder on pikka aega huvitunud väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboolikast. Ta on tutvustanud Horisondis maailma riigita rahvaid ja nende probleeme alates aastast 1999 ning salvestanud alates 2004. aasta suvest 75 raadiosaadet 72 riigita rahvast. Looduse Raamatukogu on uus teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist. Sari süveneb põhjalikumalt ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul käsitlust leidnud teemadesse.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587379)
Humanitaarteaduste metodoloogia annab ülevaate viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus.Raamat on liigendatud ... kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid.Esimene osa Pöördelised ajad esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe (Keeleline pööre), Tõnu Viigi (Kultuuriline pööre), Krista Kodrese (Pildiline pööre), Haldur Õimu (Kognitiivne pööre) ja Linda Kaljundi (Performatiivne pööre) artiklid.Kogumiku teine osa Ähmastunud žanrid keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli (Biosemiootika), Helen Sooväli-Seppingu (Kultuurigeograafia), Martin Ehala (Keeleökoloogia), Toomas Grossi (Religiooniantropoloogia) ja Jaan Valsineri (Kultuuripsühholoogia) artiklid.Kolmas osa Rändavad mõisted“ kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga (Narratiiv), Tiina Kirss (Sugu), Joe Noormets (Keha), Rein Raud (Subjektsus) ja Peeter Torop (Multimediaalsus).Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2011, epub, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587300)
Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust ... elustiilist tulenevale üksildusele. Raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Sotsiaalteaduslikust vaatepunktist võib käsitleda ökokogukondade liikumist kaasaegsele ühiskonnale omase nähtuse, elustiili liikumisena, mis tähendab, et väikeste valikute tegemisega inimese igapäevaelus panustatakse ühtlasi terve maailma muutmisse. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, ISBN-13: 9789985794364)
„Jumalikku komöödiat” on tõlgendatud ja tõlgitud juba 700 aastat ning on väga tõenäoline, et see protsess kestab niisama kaua, kui säilib inimkonna kirjalik kultuur. Nagu teistegi maailmakirjanduse klassikute, näiteks Homerose, Vergiliuse, ... Shakespeare’i, Cervantese, Moli?re’i, Goethe, Dostojevski puhul, ulatub Dante looming üle oma aja ning pakub rohkesti võimalusi mitmesugusteks käsitlusteks, mis tulenevad vastuvõtva ajastu ja kultuuri eripärast. Samas ei tohiks lugeja „Jumaliku komöödia” juures unustada, et tegemist ei ole tänapäevase kirjandusteosega, vaid keskaja skolastilises vaimus universaalsusele pürgiva raamatuga, millel oli algselt sügav õpetuslik eesmärk. Dante, „Jumaliku komöödia” minategelase teekond Põrgusse, Purgatooriumi ja Paradiisi 1300. aasta ülestõusmisnädalal ei ole lihtsalt Dante kui autori fantastiline nägemus, vaid kannab endas keskaja intellektuaali püüdu esitada täielik ja süstemaatiline pilt kogu universumist, milles ajalooline maailm suhestub Jumala ettemääratud igavikulise korraldusega. Ses suhtes on Dante poeem võrdväärne hiliskeskaja summa’dega – teoloogiliste-entsüklopeediliste filosoofiatega. Ent kuigi ka „Jumalikus komöödias” esineb rohkesti teoreetilisi arutlusi ja dispuute nii kosmoloogia, teoloogia, poliitilise ajaloo kui ka moraalifilosoofia üle, on Dante sakraaldidaktilise poeemi funktsioon ikkagi teine: summa’dest erinevalt kutsutakse lugeja asetuma sellise nimitegelase rolli, kes tunnistab ja kogeb inimeseks olemise ülevust ja traagikat, mis on kõige otsesemalt seotud inimese vabal tahtel konkreetsetes ajaloolistes situatsioonides tehtud valikutega, mille eest tal tuleb igavesti vastutada. Ka ilma ajaloolisse ja poliitilisse tausta ning hiliskeskaja mõttemaailma süvenemata on „Jumalikku komöödiat” võimalik nautida kui suurepärast kunstiteost, mille autor hiilgab rikkaliku kujutlusvõime ja oivalise vormitajuga, aga Dante poeesia ja selle tähendus on hõlmavamalt mõistetavad ikkagi vaid ajastu kontekstis, mille selgitamine ongi siinse sissejuhatuse esmane ülesanne. Erilist tähelepanu pööratakse Danteeelse ja -aegse Itaalia ja Firenze poliitilisele olukorrale, Dante elule ja tegevusele ning mõnele olulisemale küsimusele, mis aitavad mõista tema suurpoeemi sisu ja vormi: armastuse ja vaba tahte probleemi olulisust tollases intellektuaalses poleemikas, ajalise ja igavikulise plaani põimumist Dante teoses, keskaegse kosmoloogia ja poeetika iseärasusi, „Jumaliku komöödia” keele, stiili ja žanri küsimusi ning samuti poeemi tekstifiloloogilisi ja tõlgenduslikke aspekte eri aegadel.Näita rohkem ...
