Raamatusse olen koondanud lood eestlaste ja teiste rahvaste ebausust igapäeva toimetuste juures.Nõidumine “Musta Piibli” ehk kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuga.Tulihobuse aastal sündinud neidusid ei kosita! Nimetatud aasta jõuab jälle kätte ... 2026. aastal.Meremeeste ebausust - ehk kes on “Kotermann”.Kas rohu saamise eesmärgil keedeti inimese-rasva, nagu mõni jutustab, nende haigete kehadest välja, kes Tartu kliinikus surid?Missuguseid väega nõiasõnu kasutati haigete ravimiseks?Kuidas käituti saunas?Kuidas kindad panna kosilasi tooma?Kuidas hoiduda “kurja silma” alla sattumast?Mis oli tegelik põhjus, et ebausu kammitsas olnud inimesi, keda nõidadeks nimetati, põletati?Kuidas ehitati kratti, kes omanikule palju varandusi kokku tassis ja kuidas hiljem temast vabaneti?Kuidas kindlustada, et laps saab ruttu targaks?Miks olid eestlaste taredel kõrged ukse-läved?Neile ja paljudele teistele kohati uskumatuina näivatele ebausuga seonduvatele küsimustele proovibki see raamat valgust heita.Raamatus olevad lood olen kogunud aastate jooksul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsest arhiivist.Näita rohkem ...
It would be better for us, if this stift ( of Tartu) came into the hands of a good man, who is born in this land as we are and who is our friend and patron as he is of our Order, rather than it fell into the hands of an outlandish man.Thus did ... Wennemar von Brüggenei, Land Master of the Teutonic Order, describe his opinion in 1400. Yet, the statement was true throughout the Medieval period: if the Bishop of Tartu supported the Teutonic Order, the Orders star in Livonia was on the rise, as the other bishops could not stand against the two. 17th century chronicler Christian Kelch kept this in mind when he described this territory as the most powerful in Livonia.The bishopric which was created after the conquest of Tartu in 1224 lasted until 1558 when it surrendered to Russian troops. Thus did the most powerful fall as the first. How did the twists of fate, otherwise known as the choices of the bishop and his estates, lead to that outcome? What were the problems the Bishops of Tartu faced and how did these change throughout the Medieval period? These questions are answered through the reigns of the 27 known bishops and the power structures of the bishopric.In addition to the history of the bishopric, the history and development of the town of Tartu, the principality’s episcopal castles (Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre, and Vastseliina), and feudal castles, the most well known of which is Rõngu, are described. The descriptions are supported by maps and reconstructions, taking into account the most recent archaeological surveys.Näita rohkem ...
„Tänasel päeval 12. juulil 1710 on Rootsi sõjakassa Vene sõjaväe pealetungil siia maha matnud: 2 tonni 200 000 kuldtükiga. Koha mõõdud: siit Kõlõsi kõrtsi kaevu juurest 3000 ida poole, 30=++ lõuna, 300… tagasi põhja.” Dokument kannab kuninglikku ... vappi ja kolme kindrali allkirja…Raamatusse olen kogunud huvitavaid rahvajutte Eesti maapõue peidetud varandustest ja Eesti vetes varjul olevatest kullalaevadest.Kus on peidus Rootsi Raudpea kuldtõld? Kuhu on peidetud hõbedast apostlid? Kus lebab Pärsia kullalaev?Neile ja paljudele teistele rahvajuttudele katsubki see raamat valgust heita.Ühe sektsiooni raamatust pühendasin kadunud kirikukelladele.Kõik legendid ja rahvajutud olen otsinud ja kogunud Rahvusraamatukogu digitaalses arhiivis olevatest ajalehtedest, mis on välja antud enne 1940. aastat.Mõni legend võib raamatus esineda ka mitmel korral, kuid eripäraks on legendi erinevad tahud ja põhjalikkus.Mõnda lugu olen kohendanud ja keeleliselt parandanud, kuid lugudest peaks siiski läbi kumama tolleaegne keelekasutus.Näita rohkem ...
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel „võrguajastul“. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*„Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus „Linnaväljak ja rae-kojatorn“ demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.“– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli ðoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud „Maailmasõda“ (2008), „Raha võidukäik“ (2010) ja „Tsivilisatsioon“ (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem „tüüpiliseks ðoti valgustusliberaaliks“.Näita rohkem ...
Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale ðimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavaðimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Näita rohkem ...
Ajalugu ei kordu, aga õppida on sellest nii mõndagi.Tuntud Ameerika Ühendriikide ajaloolane Timothy Snyder on analüüsinud 20. sajandi Euroopa käekäiku ja toob välja kakskümmend olulist mõtet, kuidas peaks demokraatia säilitama vabadusi, kui tekib ... oht hirmuvalitsuseks. Tema raamat on üleskutse vastupanule, kui võimu anastab üks inimene või kildkond, või kui juhid püüavad seadusest enda huvides kõrvale hoida. See lühike, ent sisukas teejuht võtab kokku kõik, mida vajame demok-raatia püsimiseks, hoiatavateks eeskujudeks natsism, faðism ja kommunism.Autorist: Timothy Snyder on Yale’i Ülikooli ajalooprofessor. Tema uurimistöö keskmes on Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Ta on raamatute „Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ ning „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus“ autor. Ta on mitu korda külastanud ka Eestit ning pälvinud Maarjamaa Risti III klassi teene-temärgi.Näita rohkem ...
Maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad ... keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism. Berdjajev leiab vene hingest naiselikkust ja purjusolekut, aasialikkust ja euroopalikkust, pühadust ja kaabaklust. Ta võrdleb Venemaad Fjodor Dostojevskiga, kelles „põhjatu sügavus ja hõlmamatu kõrgus ühituvad mingisuguse madaluse ja ebaõilsusega, väärikuse puudumise ja orjusega. Piiritu armastus inimese vastu, Tõeline Kristuse-armastus ühitub inimeste vihkamise ja julmusega.“Ent milliseks kujuneb Venemaa pärast maailmatulekahju? Selle üle arutledes liiguvad vene mõtleja aimdused sõja algupoole optimistlikust ootusärevusest sõja lõpuperioodi süngesse pessimismi.Lisaks on teoses käsitletud laia teemade ringi rahvuslusest ja imperialismist kuni demokraatia ja isiksuse problemaatika ning vaimu ja masina suhteni.Raamatut tuleks vaadelda oma ajastu kontekstis ning see tähistab üht etappi N. Berdjajevi filosoofiliste ja ühiskondlike ideede arengus.Näita rohkem ...
Kas keskaeg oli keskaja inimese jaoks pime aeg? Mida tähendas perekond muinasaegsele inimesele? Mida mõtles inkvisiitor, kui ta piinas nõidumises kahtlustatavat? Kas nälg tegi veganiks? Kuidas nägi tema, meie esivanem seal kauges ajas tagasi, ... maailma? Missugustes oludes ta valikuid tegi? Millistele teadmistele toetudes tehti otsuseid enne Teist maailmasõda? Mida me rahvana oleme kaasa võtnud ja võtame tänasest päevast tulevikku?Vikerraadio ajaloosaate „Eesti lugu“ 800 osas on teadlased ja koduloouurijad otsinud ja andnud vastuseid eestlaste käekäigu kohta.Jutud Ivo Schenkenbergist Liivimaa sõjas, Vabadussõja kangelastest Anna Varesest ja Salme Bergmannist, Teises maailmasõjas Soome ja Eesti vabaduse eest võidelnud kaugluurajatest, põlatud ametit pidanud timukast ja etikutel lobisenud tallinlastest, külarahvast hullutanud Torupilli Jussist ja teistest meie esivanematest on üles kirjutanud saatejuht ja toimetaja Piret Kriivan.Piret Kriivan on Eesti Rahvusringhäälingu raadioajakirjanik. Saatesarja „Eesti lugu“ eest on teda autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Eesti Kaitseliidu medaliga, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemiaga.Näita rohkem ...
Ðamil Bassajev (1965–2006) tegi endale nime südikate sõjaliste operatsioonidega Esimeses Tðetðeenia sõjas 1994–1996, temast sai üks tuntumaid mägilaste vabadusvõitlejaid, kuid alates Teisest Tðetðeenia sõjast 1999 omandas ta ka islamiterroristi ... kuulsuse. Nullindateks oli temast saanud maailma üks enim tagaotsitud tegelane, kelle nimi tekitab senimaani hirmuvärinaid Venemaal, nagu ka leidub arvukalt tema imetlejaid islamimaailmas.Vähem on teada Bassajevist poliitikuna või näiteks seda, et tal on olnud üllatavaid – kuid kohati ka vene propa-gandistide välja mõeldud – kokkupuutepunkte Eestiga.Veel vähem aga on tuntud Bassajevi kirjalik pärand. Käesolevas väljaandes ongi tõlkes esitatud dþihaadivõitle-jatele – mudþahiididele – kirjutatud vaimne teejuht pealkirjaga “Pühasõdalase raamat”, mille järelsõnas an-takse ka ülevaade Bassajevi poliitilisest ja sõjalisest tegevusest.„Pühasõdalase raamat“ on huvitav lugemine kõigile Tðetðeenia, Kaukaasia ja Venemaa poliitikaga tegelejatele, nagu ka islamihuvilistele ning sõjanduse asjatundjatele, eriti aga neile, keda köidab vaimse võitluse ja ene-seületamiste temaatika.Näita rohkem ...
Raamat „Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist“ laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donne’i mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solþenitsõni „Gulagi arhipelaa-gi“ üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solþenitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solþenitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. „Gulagi arhipelaag“ valmis põhiosas 1967.–1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad – hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Näita rohkem ...
Dramaatiliselt uus arusaam inimkonna ajaloost, mis seab kahtluse alla meie kõige fundamentaalsemad eeldu-sed sotsiaalse evolutsiooni kohta – alates põllumajanduse ja linnade arengust kuni riigi, demokraatia ja eba-võrdsuse tekkeni – ning paljastab ... uusi võimalusi inimeste emantsipatsiooniks.Põlvkondi on meie kauged esivanemad olnud primitiivsed ja lapselikud – kas vabad ja võrdsed süütud või pätid ja sõjakad. Meile öeldakse, et tsivilisatsiooni saab saavutada ainult nende algsete vabaduste ohverdamisega või alternatiivina meie alatute instinktide taltsutamisega. David Graeber ja David Wengrow näitavad, kuidas selli-sed teooriad tekkisid esmakordselt XVIII sajandil konservatiivse reaktsioonina põlisrahvaste vaatlejate ja intel-lektuaalide poolt Euroopa ühiskonna tugevale kriitikale. Selle kohtumise uuesti läbivaatamisel on hämmastav mõju sellele, kuidas me mõistame tänapäeva inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni päritolu.Tuginedes murrangulistele arheoloogia- ja antropoloogiauuringutele, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks kohaks, kui õpime oma kontseptuaalseid köidikuid maha viskama ja mõistma, mis seal te-gelikult on. Kui inimesed ei veetnud 95 protsenti oma evolutsioonilisest minevikust väikestes küttide-korilaste salkades, mida nad siis kogu selle aja tegid? Kui põllumajandus ja linnad ei tähendanud sukeldumist hierarhias-se ja domineerimisse, siis millise sotsiaalse ja majandusliku korralduseni need viisid? Vastused on sageli oota-matud ja viitavad sellele, et inimkonna ajaloo kulg võib olla vähem kivisse raiutud ja rohkem täis mängulisi, lootusrikkaid võimalusi, kui me arvame.„Kõigi aegade koidik“ muudab põhjalikult meie arusaama inimminevikust ja pakub teed uute vabaduse vormi-de ja ühiskonna korraldamise uute viiside kujutlemiseks. See on tohutu intellektuaalse ulatusega monumen-taalne raamat, mida õhutavad uudishimu, moraalne nägemus ja usk otsese tegevuse jõusse.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 41.17 Mb, Kirjastus: Jaanus Kriisk, ISBN-13: 9789916939208)
Mina olen vanaisa Jaanus. Ma elan väga kaunis linnas, mille nimi on Tartu. Juba vanast ajast on vanaisadel kohustus rääkida lastelastele lugusid möödunud aegadest. Lugusid, mis jutustavad vanaisade endi lapsepõlvest ja ka neid, mida vanaisad kuulsid... omakorda oma vanaisadelt. Nõnda liiguvad juhtumised ja läbielamised mööda ajaliini ajast aega muudkui edasi ja sünnib iga pere lugu, eriline ja ainulaadne. Selle raamatuga püüan avada sajanditagust Tartut. Ma ei tee seda väga ajalooliselt, vaid pigem ajastu-meeleoluliselt, kus üks pilt räägib rohkem kui sada sõna. Pildid on kõik umbes saja aasta vanused postkaardid, mida olen kogunud üle kahekümne aasta ja tänaseks on kaarte juba oma mõnituhat. Leida nende seast mõnisada, mida raamatusse panna, oli päris keeruline, kuid ometi need siin nüüd on. Ajaloolist kronoloogiat otsida pole mõtet, sest seda ei ole. Nende piltide abil püüan edasi anda ajastule omast hõngu oma kodulinnast.Näita rohkem ...
Meisterlik raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude ... reþiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.Martin Malia uurib 15. ja 16. sajandi Euroopa ususõdasid, Inglismaa, Ameerika ja Prantsusmaa revolutsioone ning plahvatuslikke sündmusi 20. sajandi Venemaal. Ta järeldab, et 20. sajandi revolutsioonide juured on sügaval Euroopa ajaloos, revolutsiooniline mõtlemine ja tegevus radikaliseerusid ühest suurest revolutsioonist teise. Malia pakub omanäolise vaate revolutsiooni fenomenile ja annab huvitava hinnangu selle jõule kui ajalugu edasiviivale väele.Raamat ilmub Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas.Näita rohkem ...
Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliste menukite autor Simon Sebag Montefiore punub oma raamatus kokku inimkonna ajaloo vanimaist tsivilisatsioonidest tänapäevani, lähtudes sellest, mis ühendab kõiki inimesi, nimelt perekonnast ja ... suguvõsast.Jutustuse keskmes on rikkalik valik keerukaid isiksusi. Mõned on kuulsad – või kurikuulsad –, alustades Aleksander Suurest, Attilast, mansa Musast, Ivan Julmast ja Tðingis-khaanist ning lõpetades Hitleri, Thatcheri, Obama, Putini ja Zelenskõiga. On loomeinimesi Sokratesest, Michelangelost ja Shakespeare’ist kuni Newtoni, Mozarti, Balzaci, Freudi, Bowie ja Berners-Lee’ni.Teised on vähem tuntud: kerjusena elu alustanud, aga Mingi dünastia rajanud Hongwu; Hawaii kuningriigi ühendaja Kamehameha, koguni Rooma impeeriumi trotsinud keisrinna Zenobia, Haiti kuningas Henri, esimene naiskirjanik Murasaki ja Maroko piraatide kuninganna Aiða. Lisaks vallutajatele ja valitsejatele kohtume ka prohvetite, ðarlatanide, kunstnike, arstide ning loomulikult armastajate, abielunaiste ja -meestega.Maailma ajalugu astub meie ette kõige suurejoonelisemal ja intiimsemal kujul – omavahel põimuvad sõja-, migratsiooni-, taudide, religiooni-, meditsiini- ja tehnoloogiateemad toovad läbi sajandite, maailmajagude ja kultuuride kulgedes meie ette inimesed ja nende draamad. Ilukirjandusliku nõtkusega näitab autor inimkonna lugu kõigi selle rõõmude, murede, romantika, leidlikkuse ja julmusega ning loob niiviisi teedrajava ja tervikliku jutustuse, sättides paika uusi verstaposte ajaloo mõistmisel.Simon Sebag Montefiore on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud auhinnatud raamatute autor, kelle teoseid on avaldatud neljakümne kaheksas keeles. „Potjomkin. Vürstide vürst” oli nomineeritud Samuel Johnsoni auhinnale (Suurbritannia); „Stalin. Punase tsaari õukond” võitis Briti raamatuauhindade parima ajalooraamatu auhinna; „Noor Stalin” sai Costa Biography auhinna (Suurbritannia-Iiri), ajalehe LA Times parima biograafia auhinna (USA), Bruno Kreisky auhinna (Austria) ja Grand Prix de la Biographie Politique’i (Prantsusmaa); „Jeruusalemm: biograafia” sai Wenjini raamatuauhinna (Hiina) ja Jewish Book Council’s Book of the Year (USA) tiitli ning „Romanovid. 1613–1918” teenis Lupicaia del Terriccio kirjandusauhinna (Itaalia). Tema sulest on ilmunud ka nn Moskva romaanitriloogia „Saðenka”, „Verev keskpäevataevas” ja „Ühel talveööl”, mis pälvis aasta parima poliitilise sisuga ilukirjandusteose auhinna (Suurbritannia). „Imestusväärt suursaavutus.” – Simon Schama, Briti ajaloolane ja saatejuht, Columbia ülikooli ajaloo ja kunstiajaloo professor„Tõeline pärl. Äärmiselt ambitsioonikas ja tulvil üllatusi.” – Peter Frankopan, Briti ajaloolane ja kirjanik, Oxfordi Worcesteri kolledþi ajalooprofessor, raamatu „Siiditeed” autor„Montefiore mõjuv, liigutav, eepiline ja vaheldusrikas jutustamisviis ning põhjalik uurimistöö teevad sellest maailma ajaloo ülevaatest enneolematult stiilse ja tervikliku loo.” – Olivette Otele, ajaloolane ja Londoni SOASi ülikooli professor„Selles hämmastava haarde ja mahuga teoses põimib Montefiore kokku teenrite, õukondlaste, kuningate, maadeavastajate, jutlustajate ja filosoofide lood, mis kokku moodustavadki ajaloo. Suurepärane!” – Henry Kissinger, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahupreemia laureaat, raamatu „Diplomaatia” autor„Üksainus sõna Montefiore raamatu kohta: meistritöö!” – Ben Okri, Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivistNäita rohkem ...
Kuueteistkümnendal sajandil hoo sisse saanud suurte maadeavastuste üheks peamiseks ajendiks oli juurdepääsu saamine idamaade vürtsidele ja muudele rikkustele, mis ahvatlesid eurooplasi. Kui Portugal oli tänu Bartolomeu Diasile ja Vasco da Gamale ... juba avastanud meretee ümber Aafrika ja üle India ookeani, siis Hispaania oli esialgu sunnitud piirduma Ameerika avastamise ja koloniseerimisega. Aga vürtsid ning Hiina ja Jaapani kaubad ei andnud hispaanlastelegi rahu. Kui Mehhiko koloniseerimisel oli jõutud Vaikse ookeani rannikule, tekkis idee alustada sealtkaudu kaubavahetust Kagu-Aasia maadega. Väikeste vahedega saadetigi üle Vaikse ookeani mitu ekspeditsiooni, mis kõik paraku lõppesid ebaõnnestumisega, sest ühelgi neist ei läinud korda leida sobivate tuultega tagasiteed Ameerikasse. 1565. aastal läks Mehhikost Navidadist teele järjekordne, nelja laeva ekspeditsioon eesotsas Miguel de Legazpi ja Andrés de Urdanetaga. Nii sai alguse seiklusrohke mereretk, kus tuli rinda pista kõikvõimalike raskustega, võidelda Okeaania sõjakate põliselanikega ja mässumeelsete meremeestega. Aga seekord eesmärk saavutati: avastati kindel tagasitee Aasiast Ameerikasse ja maailm sai endale uue silmapaistva meresõitja, kellest paraku kuni viimase ajani peaaegu midagi ei teatud – Lope Martíni.Andrés Reséndez on California ülikooli ajalooprofessor. Tema huvivaldkonnad on eurooplaste varased uurimisretked Ameerikasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine, USA ja Mehhiko piirialad, Vaikse ookeani ajalugu. Ta on andnud loenguid muuhulgas ka Yale’i ja Helsingi ülikoolis ja avaldanud neli raamatut. 2016. aastal ilmunud „The Other Slavery” pälvis 2017 Bancrofti preemia ja pääses 2016 National Book Awardi lõppvalikusse.Näita rohkem ...
Urho Kekkose esimese ametiaja alguses vihkas teda peaaegu pool Soome rahvast, ametiaja lõpuks aga ei olnud Kekkosele alternatiivi. Kuidas selleni jõuti, on tõeliselt põnev poliitetendus. Ameeriklase Gordon F. Sanderi teos räägibki sellest, kuidas ... Urho Kekkonen külma sõja kuumimal ajajärgul määras kindlaks oma 25 aastat kestnud ametiaja põhisuunad, toimetades osavalt Nõukogude Liidu ähvardava ohu ja USA pakutud abi vahel.1950. aastate lõpus, suurriikidevaheliste mõjupiirkondade jagamise ajal, oli Soome piirkond, millele olid pööratud kogu maailma pilgud. Soome vastu tundsid isiklikku huvi nii Nõukogude Liidu kui ka USA juhid. 1956. aastal võitis Urho Kekkonen presidendivalimised vaid ühe valijamehe häälega. Sellest hoolimata õnnestus Kekkosel võita rahva usaldus ja armastus. Kuidas osav poliitik tegutses, mis oli tõelisus ja mis oli mäng? Kuidas ta kohtles oma poliitilisi vastaseid? Milline oli Nõukogude Liidu roll ja mida pakkus John F. Kennedy Kekkosele noodikriisi lahendamiseks? Millised Kekkose isiklikud motiivid ajendasid teda pühenduma isamaa teenimisele ja võimu enda kätte koondamisele? Gordon F. Sander (snd 1951) on USA ajakirjanik ja aimekirjanik, kes on külastanud Soomet 1977. aastast alates. Sander kirjutab kaasakiskuvalt, joonistades pildi nii isikutest ja nende tegudest kui ka sellest, kuidas haakuvad sündmused rahvusvahelise olukorraga. Sander on olnud Pulitzeri preemia kandidaat. Praegu elab ta Riias, kust saadab artikleid paljudele USA kvaliteetlehtedele.Näita rohkem ...
Majandussüsteem on kokku varisemas. On aeg vahetada see välja uue vastu.Enam kui viiskümmend aastat tagasi ðokeeris maailma Rooma Klubi tellitud aruanne „Kasvu piirid”. Selles näidati esimest korda, kuidas rahvastiku ja tööstuse kiire kasv tõukavad ... inimkonna kuristiku servale. Nüüd olemegi sinna jõudnud ja ületamas mitmeid Maa taluvuspiire. Lisaks põhjustab süvenev ebavõrdsus sotsiaalset ebastabiilsust, mis raskendab kriiside ohjamist veelgi. Üha rohkem kutsutakse üles ühiskonda muutma, ent kuidas seda teha?„Meie kõigi Maa” lahkab esimest korda, mida süsteemne muutus inimkonna jaoks tegelikult tähendab. Raamat on ühtaegu vastumürk meeleheitele ja teekaart paremasse tulevikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased näitavad uute arvutimudelite ja värskete analüüside alusel, kuidas on vaja teha viis kiireloomulist ja erakorralist pööret, et planeedi taluvuspiire arvestades viia ellu ulatuslik ühiskondlik muutus ühe põlvkonna jooksul. Autorite kollektiiv uurib raamatus järgmist:– globaalset majandussüsteemi taaskäivitav otsetee;– meie sajandi kaks alternatiivset stsenaariumi: „Liiga vähe liiga hilja” vs „Hiigelhüpe”;– viis süsteemi nihet ergutavat sammu, mis teevad aastaks 2050 lõpu vaesusele ja ebavõrdsusele ning kujundavad ümber toidu- ja energiasüsteemi.See inimkonna ellujäämise kollektiivne teejuht on kohustuslik lugemismaterjal igaühele, kes soovib, et inimelu meie hapral planeedil edasi kestaks. „Veel saab kollapsit vältida ja siin on juhised.” – Bill McKibben, raamatu „The End of Nature” autor„Esmakordselt on meil lugu tulevikust, mis ei ole ei utoopia ega räägi kollapsist ning mida saab poliitikamaastikul toetada.” – Carlota Perez, raamatu „Technological Revolutions and Financial Capital” autor„Erakordne raamat erakordsel ajal.” – Ban Ki-Moon, ÜRO 8. peasekretär„Seda peaks arutatama maailma kõikides parlamentides.” – Vanessa Nakate, kliimaaktivist, Aafrika liikumise „Rise Up Movement” asutajaNäita rohkem ...
The duke built a castle on the Vistula, called Dobrzyñ, and provided enough resources and a manor farm, called Zcedelitz, and ( the Knights of Christ of Prussia) came to be known as from the castle of Dobrzyñ. And the Knights agreed with the duke: ... whatever land they gained from the heathens, they would divide equally. Such was the description of the agreement made in 1228 between Duke Konrad of Mazovia and Kuyavia and Master Bruno of the Knights of Christ of Prussia in the 13th century chronicle of the Teutonic Order, so called Hermann von Salzas Report on the Conquest of Prussia. Yet, the Knights of Christ would relinquish their autonomy only a few years later to join the Teutonic Order, giving up their hard-won privileges and territory. Was this because—as the chroniclers of the Teutonic Order would write—the Knights of Christ were poor fighters and unskilled in the art of war? As an organization that did not thrive in the exigent winds of history, it would be easy to discount the Order of Dobrzyn. Yet, their origin in the wilds of 13th century Prussia and their two separate huge land grants, made by Duke Konrad, one of the most powerful men of the Poland of his day, speak of a brethren who had a vision of a bright future along with the strength of arms to carve it out. That it did not come to be, and that primary sources mention these knights for only approximately a dozen years (1228–1240) shows the impermanence of all things.The short history of the Brothers of Dobrzyñ left them little scope to carve out an architectural legacy. This title includes, in addition to a general history of the military order, summaries of the three castles they are known to have owned and numerous maps: the brothers known origins, the Orders centers of power in modern Poland, and detailed views of the territory they ruled around Dobrzyñ and Drohiczyn.Näita rohkem ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Nexus“.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Näita rohkem ...
Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need ... kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?Raamat „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ näitas, kust me tulime; „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ aga näitab, kuhu me teel oleme.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.Näita rohkem ...
