Logos, 2003Christian Bobin on prantsuse nüüdiskirjanik, kelle kujunditerohke, kohati sürrealismihõngulise keelega looming on mõnes käsitluses ka proosaluule alla liigitatud.Romaanis loob autor leidliku poeetilise sõna abil omalaadse tõlgenduse ... armastatuimast pühakust Assisi Franciscusest. Raamat esitab keskaja elutunnetuse kaudu väljakutse tänapäeva valdavalt ilmaliku, mõistusele ja kasule ehitatud Lääne ühiskonna inimesele.Raamat pälvis 1993. aastal kirjandusauhinna «Prix des Deux-Magots», millega märgitakse ära originaalseid, kõrge kunstitasemega töid.Näita rohkem ...
Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja Adele’i plaate on müüdud üle 120 miljoni, millega ta troonib 21. sajandi enim müüdud albumite edetabeli tipus. Popikuninganna senine elulugu on nüüd kirjas raamatus „Adele“. See on lugu erakordse häälega ... lauljast, keda kasvatas üksikema ja kes on läbi elanud leina ja lahkuminekuid. Just siis, kui tundus, et valu on lõpuks seljataga, tuli ränk lahutus ja karjääri ohustav kõrivigastus.See raamat viib lugeja Adele’i teekonnale koos tõusude ja mõõnadega. Müüdid eraldatakse tõest ning välja joonistub tõeline Adele: teravmeelne ja ambitsioonikas staar. Miljonid südamed vallutanud laulja on taas tähelepanu keskpunktis uue albumi ja värske väljanägemisega. Kuid kas ta leiab kunagi õnne ning järgib oma teekonnal saavutatud edu?Näita rohkem ...
Andrus Ansip jutustab avameelselt lugusid oma elust alates ajast, mil ta vanaisa põlvel istudes vanaisa elutarkusi kuulas, ning lõpetades tänasega, kui ta ise lapselapsi põlvel hoiab.Need, kes raamatu läbi loevad, mõistavad paremini Andrus Ansipi ... valikuid keerulistes situatsioonides, saavad ülevaate peaministri tööst ning sellestki, millest tavaliselt ei räägita – kuidas on turvatud peaminister ja tema pere; mis pronksiöö sündmustest on jäänud avalikkuse eest varjule; kuidas on otsustatud mõni suur riiklik tehing, miks osteti näiteks raudtee riigile tagasi; mida teevad tippkohtumiste ajal riigijuhtide abikaasad. Ja mida on peategelane läbi elanud, olles ise Eesti saatust puudutavate sündmuste keskpunktis.Küllap tekib lugejalgi rohkesti äratundmishetki: ta elab taas läbi ülikooliaja ja malevaelu, võtab vastu esimesed eurod, elab kaasa Liibanonis röövitud jalgrattureile, vaidleb Euroopa Parlamendis. Ja hakkab kõigi nende sündmuste keskel paremini mõistma, miks üks või teine otsus langetati just nii, nagu see langetati.Andrus Ansipi jutustatu aitas raamatuks kirjutada ajakirjanik Ülo Russak.HideNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 6.04 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145555)
Jahmatavalt avameelne jutustus täiel rinnal elatud loomeelust filmikunsti ajaloo ühelt kõige ikoonilisemalt näitlejalt.Laiema maailma jaoks tuli Al Pacino ekraanile nagu supernoova plahvatus. Oma esimese peaosa sai ta 1971. aasta filmis „Paanika ... nõelapargis” ning 1975. aastaks oli ta mänginud neljas filmis – „Ristiisa” esimeses ja teises osas, „Serpicos” ja „Lämbes pärastlõunas” –, mis polnud mitte ainult edukad, vaid kujunesid filmiajaloo verstapostideks. Need rollid said legendaarseks ja muutsid tema elu igaveseks. Pärast Marlon Brando ja James Deani debüüti 1950. aastate lõpu poole polnud ükski näitleja nii jõuliselt filmikultuuri sisenenud.Pacino oli selleks ajaks kolmekümne viiene ja elanud juba mitu elu. New Yorgi avangardteatri näitlejana oli ta elanud boheemlikult, teenides elatist juhutöödega. Teda kasvatasid tuliselt armastav, aga vaimselt ebastabiilne ema ja ema vanemad, pärast seda kui tema isa nad Pacino poisipõlves maha jättis. Aga tegelikult kasvatasid teda South Bronxi tänavad ning pööraste ja ulakate sõprade kamp, kellega ta ringi jooksis ja kelle vaim temast kunagi ei lahkunud. Kui üks õpetaja märkas tema näitlejaannet ja utsitas teda astuma kuulsasse New Yorgi etenduskunstide keskkooli, oli liisk langenud. Headel ja halbadel aegadel, vaesuses ja rikkuses, valus ja rõõmus oli näitlemine tema elupäästja, näitlejaskond tema hõim.„Sonny Boy” on mälestusteraamat mehelt, kellel pole enam midagi karta ega midagi varjata. Kõik suured rollid, olulised koostööd ja tähtsad suhted on saanud asjakohast tähelepanu, nagu ka igikestev konflikt loomingu ja kommertsi vahel. Ent seda raamatut läbiv kuldne lõng on armastuse ja sihikindluse vaim. Armastus võib sind alt vedada ja oma ambitsioonides võid sa lüüa saada – eredalt sinu peale langev valgus võib tuhmuda. Aga Al Pacinol oli õnne armuda jäägitult oma kunsti, enne kui tal oli udusematki ettekujutust sellest, milliseid maiseid rõõme see pakub, ning tema armastus ei kustunud kunagi. See ongi kõige olulisem.Näitleja ja lavastaja Al Pacino on Ameerika lava- ja filmimaailmas ainulaadne kuju. Ta on kasvanud New Yorgis South Bronxi linnaosas ja õppinud etenduskunstide keskkoolis ning Herbert Berghofi stuudios Charles F. Laughtoni ja Actors Studios oma mentori Lee Strasbergi käe all.Teda on üheksa korda nomineeritud filmiakadeemia auhinnale, sealhulgas „Ristiisa”, „Lämbe pärastlõuna”, „Serpico”, „Ristiisa” teise osa ja „Iirlase” eest, ning 1992. aastal sai ta filmi „Naise lõhn” eest parima meespeaosatäitja Oscari. Teda on üheksateist korda nomineeritud Kuldgloobusele ja ta on võitnud neli, kolm korda Tony auhinnale ja võitnud kaks ning kolm korda Emmy auhinnale ja võitnud kaks. Ta on saanud ka prestiiþse Obie auhinna.Pacinole on omistatud Kennedy etenduskunstide keskuse elutöö auhind, Ameerika filmiinstituudi elutöö auhind, riiklik kunstimedal president Obamalt ning Kuldgloobuse Cecil B. DeMille’i auhind eluaegsete saavutuste eest.Ja ühel õhtul laval see juhtus. Mulle ilmutati väljenduse jõudu nagu ei iial varem. Ma ei teadnud seda tahtagi. Selles ongi asja võlu. Sa ei otsi seda. Ma teen suu lahti ja mõistan kuidagi, et oskan rääkida. Sõnad tulevad ja need on Strindbergi sõnad, aga ma ütlen neid nii, nagu oleks need minu enda omad. Maailm on minu ja tunded on minu ja need ulatuvad South Bronxist kaugemale. Tulin tuttavast kohast ära. Tulin millegi suurema hulka. Leidsin, et minus on enamat, mingi aimus, et ma kuulun tervele maailmale, mitte ainult ühele kohale. Küsin endalt, mis see on. Näib, nagu kerkiksin maast lahti. Mõtlesin, et jah, see ongi see. See on siinsamas, ma saan käe välja sirutada ja seda puudutada. See on olemas ja ma tean nüüd, et see on võimalik. Tol hetkel olin ma järsku universaalne.Teadsin, et nüüd ei pea ma enam muretsema. Söön, ei söö. Teenin raha, ei teeni. Olen kuulus, ei ole. See ei tähendanud enam midagi. Ja selles ametis on sul vedanud, kui sa sellest ei hooli. Uks avanes, mitte karjäärile, mitte edule ega õnnele, vaid energia elavale vaimule. Mul lasti vaadata iseendasse ja mul ei jäänud üle muud, kui öelda: see on see, mida ma lõputult teha tahan.Näita rohkem ...
Kui James Rebanks oli veel poisike, õpetas vanaisa talle, kuida harida maad vanaviisi. Perekonna talu Inglismaal Lake Districti mäenõlval oli osa muistsest põllumajandusmaastikust: põldude ja niitude, kariloomadega karja-maade ning elust kihavate ... hekkidega lapitekk. Ent kui James talu päris, oli see vaevu äratuntav. Inimesed olid põldudelt kadunud, vanad kivist laudahooned lagunenud, taevas lindudest ja nende tuules kõlavast laulust tühi.„Inglise pastoraal“ on lugu pärandist: sellest, mis kuulub meile kõigile. See räägib, kuidas kogu maailma maa-piirkonnad jõudsid kokkuvarisemise äärele ning kuidas töö, ilma, kogukonna ja looduse igivanad rütmid on ka-dunud. Ent see lugu on ühtlasi tulvil lootust, jutustades, kuidas üks minevikust juhinduv talupidaja asub pääst-ma killukest Inglismaad, mis nüüd kuulub talle. Ta teeb kõik, mis suudab, et taastada kadunud elu ja jätta en-dast pärand tulevastele.See raamat räägib, mida tähendab armastada üht paika ja olla selle üle uhke. Ja kuidas kõigest hoolimata võib siiski veel olla võimalik luua uus pastoraal – mitte utoopia, vaid väärikas ja tasakaalus keskkond.Näita rohkem ...
«Ärahellitatud printsess» kätkeb endas minu senise elu lugu sellest, miks otsustasin ühel hetkel panna BSH maski ette. Räägin lõpuks ausalt ära, millisest perekonnast tulen, millised on mu baasväärtused, kuidas ma kuulsaks sain, mis juhtus ... «Vallalise kaunitari» kulisside taga, kes on olnud mees, keda pean oma eluarmastuseks, millist abikaasat tahan ja kui laastavad on olnud skandaalid (eesotsas hüäänipõrguga) ja armukesed minu vaimsele tervisele. Võtan raamatus maski maha ja saad teada, kes on Brigitte Susanne Hunt tegelikult. Usun, et peale selle raamatu kuulamist oled naisena veel vägevam, ilusam ja enesekindlam, sest sind ootavad raamatus ülesanded, mis sunnivad sind endasse vaatama.Näita rohkem ...
„Kes tappis mu isa”, Édouard Louis’ kolmas teos, on pamfletilaadne tekst, kus autor sügavalt isiklike mälupiltide ja nende bourdieuliku analüüsi kaudu püüab selgusele jõuda, missugused sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid põhjustasid tema isa elu ... hävingu viiekümnendaks eluaastaks. Nagu Louis’ puhul ikka, kasutab ta oma sõnumi edastamiseks meisterlikult kõikvõimalikke kirjanduslikke võtteid, kuid konstrueerib teose nii, et selle tegelik eesmärk on mõista mõnd reaalset probleemi ja – veel rohkem – mõjutada seda probleemi reaalsuses. Kuigi pealkiri „Kes tappis mu isa” algab küsisõnaga, ei ole see küsimus. Selle omamoodi süüdistuskõne lõpul jõuab Louis järeldusele, et domineeritute klassi elu ja surma üle – tema isa elu ja surma üle – ei otsusta mitte mingisugused abstraktsed, paratamatud, vääramatud jõud, vaid poliitikud, kellel on reaalsed nimed ja näod. Ja ta ütleb need nimed välja.See raamat on niisiis korraga kirjandus ja relv, kirjandus ja poliitiline aktsioon – kirjandus, mis „ei pea täitma mitte kirjanduse, vaid paratamatuse ja meeleheite nõudeid” – see on tuli.Édouard Louis (snd 1992) on 21-aastaselt oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) prantsuse kirjandusse maandunud autor, kelle autobiograafilised ja perekonnaloolised teosed lähenevad kirjandusele täiesti uuel moel. Tema loodud þanri on nimetatud „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” – õigupoolest polegi sellel veel oma nime. Kuid oma rabavuses, värskuses, isiklikkuses, halastamatuses ja ühiskondlikus kriitilisuses on tema looming, nagu kirjutas Marek Tamm 2024. aasta veebruaris Tõnu Õnnepalu tõlkes ilmunud romaani „Muutuda: meetod” tutvustuses, „kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda”.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 33.19 Mb, Kirjastus: Kolm Karu OÜ, ISBN-13: 9789916430088)
MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma ... miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!OLAV OSOLINNäita rohkem ...
Michael Pedersen on tuntud Ðoti luuletaja ja nüüd ka proosakirjanik. Ta on praegu Edinburghi ülikooli luuletaja-resident ja uus Edinburghi makar (ametlik luuletaja). Ta on avaldanud kolm luulekogu, võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu ning käinud ... oma luulet esitamas terves maailmas, sealhulgas ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead. Ta oli ka üks Neu!Reekie! asutaja. Tegu oli luuletajate ja muusikute grupeeringuga, kes esitasid oma luuleetendusi nii Ðotimaal kui ka mujal.„Sõbrapoisid” on tema esimene proosaraamat, milles ta kirjutab sõpradest oma elus. Suurim osa on pühendatud Scott Hutchinsonile (Frightened Rabbit), indie-muusikule, heale sõbrale ja luulekogu „Oyster” kaasautorile, kes sooritas 2018. aastal enesetapu. Silmitsi leinaga hakkab Michael Pedersen kirjutama kaotatud sõbrale ning meenutama ka varasemaid sõprussuhteid, kasvamist töölisklassi keskkonnas ja luuletajaks kujunemist.„Sõbrapoisid” ilmus 2022. aastal ning võeti väga hästi vastu, seda kiitsid kriitikud ja selle hääletasid aasta raamatuks Sunday Timesi lugejad. „Kaunis, liigutav ja elujaatav raamat.” – Ian Rankin„Kõige täiuslikum sõpruse portree, mida ma olen kunagi lugenud.” – Stephen Fry„Suurepärane mõtisklus meeste sõprusest.” – GuardianNäita rohkem ...
Alates külma sõja aastatest, mil le Carré töötas Briti luures, hiljem kirjanikutöös, mis viis ta sõjast lõhestatud Kambodþasse, Beirutisse 1982. aasta Iisraeli sissetungi eel ning Venemaale enne ja pärast Berliini müüri langemist, on le Carré alati ... kirjutanud kaasaja südamest. Käesolevas raamatus, oma esimeses mälestusteraamatus, on le Carré nii naljakas kui lõikavalt terav ning tõlgendab sündmusi, mille tunnistajaks ta on, samasuguse moraalse paindlikkusega, mille on süstinud ka oma raamatutesse.Ükskõik, kas ta kirjutab papagoist Beiruti hotellis, kes suutis täiuslikult matkida automaadituld ja Beethoveni viienda sümfoonia avaakorde, külastab Rwanda muuseumi, kus pärast genotsiidi on välja pandud matmata surnud, tähistab vana-aastalõppu koos Yassir Arafatiga ja tema ülemjuhatusega, küsitleb saksa naisterroristi Negevi kõrbes asuvas vanglas, kuulab suure füüsiku, dissidendi ja Nobeli preemia laureaadi Andrei Sahharovi tarkusi või kirjeldab humanitaarabitöötajat, kellest on inspireeritud „Ustava aedniku” peategelane, annab le Carré kõigele elu ja huumorit, paneb meid kord valjusti naerma, kord aga kutsub meid mõtlema uuesti sündmustele ja inimestele, keda me enda arvates juba mõistsime.Mis kõige parem – ta laseb meil heita pilgu ühe kirjaniku rohkem kui kuue aastakümne pikkusele teekonnale ja inimliku sädeme otsinguile, mis on andnud tema väljamõeldud tegelastele nii palju elulähedust ja soojust.John le Carré (1931–2020) sündis Inglismaal ning õppis Berni ja Oxfordi ülikoolides. Ta töötas õppejõuna Etoni kolledþis ja külma sõja ajal lühikest aega Briti luures. Rohkem kui viiskümmend aastat elatus ta kirjutamisest.Näita rohkem ...
ANNELI RAMOS PÕDER sündis 1967. aastal Kuubal ning kasvas seal ka üles, viimased 30 aastat on ta elanud Eestis. Tema ema on eestlane ja isa kuubalane. See on ühtaegu nii Kuuba lugu kui Anneli lugu: alates helgetest lapsepõlvemälestustest veel ... suhtelise heaolu ja vabaduse ajal ning lõpetades rusutuse ja lootusetusega, millega autor kokkuvarisevalt kodumaalt lahkus. Samal ajal on Anneli elukäik tihedalt põimunud Eestiga: Nõukogude Eesti on siinse lugeja jaoks ehk ootamatultki ainelise külluse allikas, hiljem aga on laulva revolutsiooni aegne värskus teravas kontrastis 1990ndate alguse Moskva süveneva viletsusega. Neid sidemeid elavdavad värvikad episoodid alates sellest, kuidas vanaisa Anatoli Põder Petserist ostetud pesumasina Võru ja Moskva kaudu Kuubale saatis, ja lõpetades sellega, kuidas Ain Kaalep Havannas vastuvõtul basseini kukkus.Raamat on tagasivaade lapsepõlvele ja kooliajale Kuubal, õpinguaastatele Moskvas ning emigreerumisele läbi Rootsi Eestisse. Olgugi tegemist suures osas kaugel toimuvate sündmustega, peaks Eesti lugejale kommunistliku retoorika, ajupesu, tsensuuri ja olme kirjeldused pakkuma valusat ja samas naerutavat äratundmist, aga ka paljugi üllatavat. Autori vaatepunkt vastandub pealiskaudselt eksotiseerivale ja kliðeelikule turistipilgule ning avab esialgu läbi lapse silmade, hiljem teadlikuma analüüsi seda, milliste läbimõeldud õõvastavate mehhanismide ja retoorikaga võib reþiim rahvaga manipuleerida. Autori kirjutamisstiil on nauditavalt intelligentne ja humoorikas, ta kujutab Kuuba elu absurdi ning üha kasvavat viletsust ühtaegu koomiliselt ja suure südamevaluga.„Juba oli kuulda Fideli rääkimas. Tema hääl oli selge ja terav nagu nool, see kostis kõigist akendest. Lukustasime end koos oma kaladega kuueteistkümnele ruutmeetrile – või kui kalade vastu õiglane olla, siis neljakümnesse kuupmeetrisse – ja läksin, käärid peos, teleka ette. Meie Nõukogude päritolu teleka Krõm kanalinupu keeramiseks tuli kasutada kääre. Koridori lõpust tuli riigipea karjete kaja ja liitus teatud viivitusega nende karjetega, mis tulid minu televiisorist. Lõpuks ütles ta: „Kodumaa või surm!“ See suutis mind liigutada ning tundsin, et päeval, mil Fidel sureb, hakkan ma nutma.“„Oma uude kööki jõudmiseks tegime ukse läbi riidekapi. Probleemiks oli köögimööbli leidmine, kuna Havannas polnud saadaval ei puitu ega muud sarnast. Siis ühel päeval avastas ema Pizzeta köögi prügihunnikust suure puidust kasti, mille ühel küljel oli kiri: „Eesti Juust – Võru – Made in USSR“. Mis jumaliku sõnumi võis see kast tuua? Ehitage paat ja põgenege? Mina olen väliseestlaste kaitseingel? Selgus, et Pizzeta pitsa, mida ma koolist tulles nii sageli sõin ja mida havannalased jumaldasid, on tehtud Eesti juustuga! Kastist sai meie söögilaud, mille katsime vanaema tikitud laudlinaga, ja süües süütasime küünla – see oli meie Kannatuste Altar.“Näita rohkem ...
Lõpuks saabub suur läbimurre ning New Yorgis avatakse menukalt Frida Kahlo esimene isikunäitus. Seejärel kohtub Frida fotograaf Nickolas Murayga ja puhkeb kirglik suhe. Frida on kunstilises plaanis astunud välja oma truudusetu mehe varjust ja soovib... nüüd sama teha ka armastuses. Ka Nickil on omad nõudmised ning Frida peab otsustama, mida ta õieti elult ja kunstilt soovib.Menuautor Caroline Bernardi romaan avab Frida Kahlo elu uuest küljest. Eesti keeles on varem ilmunud ka Caroline Bernardi raamatud „Frida Kahlo ja elu värvid“, Alma Mahleri elust rääkiv „Viini muusa“ ja Simone de Beauvoir´ist „Naine Montparnasse´ilt“.Näita rohkem ...
See on lugu ühest 19/20. sajandi vahetuse põnevamaist naisest Viinis. Ta oli muusik, muusa, armastatu.Maalikunstnik Emil Jakob Schindleri ja Anna Sophie vanim tütar Alma (1879–1964) kasvas üles Viini boheemlaste keskel. Ta oli kodus sealsetes ... salongides, inspireeris ja võrgutas. Tema esimene kiindumus oli Gustav Klimt. Alma oli kirglik klaverimängija ja helilooja, kuni tutvus Gustav Mahleriga ja temasse ülepeakaela armus. Gustav vastas tema armastusele, kuid selle eest tuli Almal maksta kõrget hinda – tal tuli oma muusikast loobuda. Enne Mahleriga abiellumist lõi Alma Schindler teadaolevalt üle 50 muusikapala häälele ja klaverile, säilinud on neist 17.Näita rohkem ...
This is the story of the abrupt end to an ambassadors impeccable thirty-year career, following an extraordinary refusal to renew his security clearance, intertwined with a two-part criminal probe.The operation to bring about his downfall was planned... and executed thoroughly. As one set of accusations were dismissed, they were followed by a second, then a third, like a Hydra’s head - cut one off, two more would emerge.The everyday life of a diplomat is mixed unexpectedly with elements of a crime novel.Over a two-year period, Ambassador Clyde Kull attempts to get justice. As he recalls these recent events, he also lifts the veil on the everyday life of a diplomat and the international world of diplomacy.Nonetheless, questions remain: what was the motivation to bring him down? In whose interest was it done? And who was the mastermind behind it all?Näita rohkem ...
„Ehkki elust Tðukotkas on möödas ligi 55 aastat, viivad unenäod mind ikka ammustele radadele. Tihti ekslen lumetormis ega suuda kuidagi leida teed koduni. Tõsi, nüüd juba üha harvem,” meenutab Ülo Siimets. „Imelik, aga isegi sealsete toitude maitsed... on meeles – värske põdraveri, millega algas söömaaeg, või, kolmeliitrisest purgist supilusikaga söödud punane kalamari. Samuti jutuajamised lõkke ääres ðamaan Ejgeliga, tänu kellele sain osa erinevatest riitustest. Just Ejgeli soovitas mäletada oma unenägusid, sest see võib mõjutada saatust. Pärast tagasijõudmist nii ka juhtus – nägin unes oma tulevast abikaasat. Kuhu iganes hilisemad reisid ka on viinud – aasta noore mehena Tðukotkas kaalub üles kõik muu.” Elamusi ja seiklusi sellest aastast siit raamatust leiabki.Ülo Siimets (snd 1948) õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning Tartu Ülikoolis välismajandust, Ðveitsi sihtasutuses Transfer majandust. Töötas Tartu Metsakombinaadis, alustas metsameistrina ja lõpetas peainsenerina. Seejärel oli ta Tartu Metsamajandis, millele järgnes Eesti Rahva Muuseumis majandusdirektori ja Raadi haldusjuhi amet. Reisinud on ta veel Koola poolsaarel, Neenetsimaal, Indias, Nepaalis, Bhutanis, Pakistanis, Indias, Peruus, Tðiilis jm. „Soovitan raamatut „Eesti poisid Tðuktðimaal” kõigile, keda köidavad seiklused, kauged maad ja rahvad.” – Hendrik Relve, rännu- ja kirjameesNäita rohkem ...
Termodünaamika II seadus on erakordne elulooraamat, kus Raivo Hein põimib oma eluloo loodusseadustega, esitades põneva küsimuse - kas ja kuidas me suudame nendega koostööd teha või oleme määratud nende vastu võitlema. Eesti üks silmapaistvamaid ... investoreid avab end täiesti uuest küljest, viies lugeja kaasa peadpööritavale teekonnale, mis ulatub alatest spekuleerimisest väljamaa kraamiga vene ajal kuni Virgini kosmoselaeva piletini, näidates ausalt nii triumfe kui ka hetki, mil nii äris kui isiklikus helikopteris oli kukkumine vaid käeulatuses.See pole tavaline ärimehe memuaar. Ta ei peida ka elu tumedamaid toone - kaotatud äripartnereid, lahkunud lähedasi ja kadunud firmasid. Kuigi teda on tihti peetud lihtsalt õnnelikuks lotovõitjaks, näitab raamat, kuidas mees, kes pole kunagi kaotanud oma poisilikku uudishimu, on õppinud loodusseadustega koos töötama ja saanud nii ise oma õnne sepaks.Termodünaamika on seni kõige põhjalikum ja ausam sissevaade Eesti ettevõtlusmaastiku telgitagustesse, õpetades, kuidas igaüks saab end ette valmistada võimalusteks ja väljakutseteks, mida elu ette viskab. See on inspireeriv lugu sellest, mida on võimalik saavutada, kui ühendada sihikindlus, valmisolek tööd teha ja oskus märgata võimalusi. Nagu ütleb üks kriitikutest - see on raamat, kust saab ridade vahelt lugeda veel paljude teiste raamatute tarkusi.Kujundanud Johannes NaanNäita rohkem ...
See on ainus viimase 40 aasta jooksul kirjutatud Ingmar Bergmani elulugu, mis sisaldab unikaalseid väljavõtteid kuulsa loomeinimese märkmevihikutest ja kirjadest. Peter Cowie raamat räägib Bergmani elust ning 60 aasta pikkusest filmi- ja ... teatrilavastaja karjäärist, mille jooksul ta heitleb armastuse, seksi ja reetmise teemadega, samal ajal tunnetades Surma kuju enda kohal. Autor põimib Bergmani eluloo tema loometegevusega. See on laiahaardeline portree, mis ühendab loogiliselt sündmused Bergmani elus konkreetsete stseenide, teemade ja paikadega tema filmides. Ingmar Bergmani pärand filmireþissööri ja stsenaristina on erakordne, hõlmates selliseid filmiklassikaks saanud linateoseid nagu „Seitsmes pitser“, „Maasikavälu“, „Persona“, „Sosinad ja karjed“, „Fanny ja Alexander“.Inglise filmiajaloolane Peter Cowie pani aluse filmi aastaraamatule International Film Guide ja oli neli aastakümmet selle toimetaja. Samuti on ta paljude filmiraamatute autor.Näita rohkem ...
Iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda. See on üks neist lugudest.Paarisuhe on üks kõige raskemaid asju, kus olla. Hea suhe nõuab kompromisse, mõistmist, enese soovide maha surumist ja raskuste kiuste üheskoos edasi liikumist, ükskõik kui... raske ka pole. Tuleb olla ennastsalgav, paindlik ja arvestav. Tuleb anda endast kõik, lootes, et teine teeb sama. Nii tihti on viga sinus, mitte su partneris!See on see „mull“, milles ma elasin, olles suhtes, mis mind täielikult tappis. Suhtes, mis ei hävitanud mitte ainult mind, vaid ka mu lähedasi. Suhe, mis oli vägivaldne. Suhe, mis röövis minult rahu, tervise ja lähedased. Suhe, kust oli meeletult raske lõplikult välja astuda. Suhe, kuhu ma end ära kaotasin.See on lugu poisist, kes oli kiire armuma. Kes oli valmis pea ees tundmatusse hüppama. Noormehest, kes abiellus liiga varakult.Abiellus vale naisega. Abiellus ja lahutas, et siis uuesti abielluda.Mehest, kes oli oma elus nii palju halbu valikuid teinud, et põrgu, kuhu ta sattus, uskus ta end ära teeninud olevat.See raamat on kõigile, kes on keerulistes suhetes.See on minu lugu. See on nii paljude Eesti meeste lugu, kes pole julenud end kellelegi avada, et rääkida sellest, mis nende koduseinte vahel päriselt toimub. See raamat on kirjutatud iseendale, et saada vabaks.See raamat on kirjutatud sinule, kes sa veel väljapääsu pole leidnud.See pole õpik ega õpetussõnad. Ammugi mitte teejuhis hästi elamiseks.See raamat on minu valikute, vigade ja saladuste kogum.Tomas LegrantNäita rohkem ...
Popmuusika ajaloos ei ole ABBA-le võrdset. ABBA lugusid kuuleb ka täna maakera eri paigus, olgugi et nende esimese hittloo, Eurovisiooni võidulaulu „Waterloo“ salvestamisest on möödas pool sajandit. ABBA muusika paneb meid tantsima, naerma, nutma, ... jaksama.Miks me nende lugudest ära ei tüdine? Mismoodi nad töötasid? Kuidas mõjutas bändiliikmete elu ja omavaheline lähedane suhe nende muusikat? Ja kuidas sai teoks ebatõenäoline taaskohtumine, „ABBA Voyage“?Rootsi üks tuntuim popkultuuriajakirjanik Jan Gradvall jälgis Agnetha, Frida, Björni ja Benny tegemisi esireast kümme aastat. Raamat viib meid vahetult kokku ABBA liikmetega – saame liikuda koos nendega lugude sünni juurde, elada kaasa meeldejäävamatele hetkedele ja kuulda, mis juhtus väljaspool lava. Maailma kuulsaima bändi kõik liikmed on siin raamatus jaganud oma mõtteid, tundeid ja meenutusi avatumalt kui kunagi varem.JAN GRADVALL (snd 1963) on popkultuurist ja muusikast kirjutanud neli aastakümmet. Esimene album, mille ta endale ostis, oli ABBA „Waterloo“.*Kõrvalseisjal võib olla ahvatlev spekuleerida, kellest räägib lugu „The Day Before You Came”.Benny jaoks, kes muusika kirjutas, räägib see ehk Fridast. Björni jaoks, kes laulu teksti kirjutas, Agnethast. Agnetha jaoks, kes loo sisse laulis, Björnist. Nelja ABBA liikme suhted ja lahutused on olnud pidevalt meedia huviorbiidis. Fridale, kes on selle aasta ABBAst eemal olnud, et laulda sisse sooloalbum – ja kes osaleb loos kõigest sõnatu taustavokaalina – räägib see ehk koostööst Phil Collinsi, tema uue produtsendiga, kes on äsja leiutanud þanri, mis hakkab edaspidi kandma nime divorce core.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 13.70 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916142578)
Kuidas võidelda kirjeldamatu õudusega ?See seni jutustamata lugu räägib Teise maailmasõja suurtest kangelastest.Suvel 1940, pärast seda, kui Natsi-Saksamaa okupeeris Poola, võttis põrandaaluse liikumise liige Witold Pileki vastu raske otsuse. Selle ... eesmärk oli tuua päevavalgele, mis juhtus tuhandete inimestega, kes olid viidud Reichi piiril asuvasse Auschwitzi koonduslaagrisse.Tema ülesanne oli saata laagrist välja informatsiooni natside kuritegude kohta ja panna ülestõusu korraldamiseks kokku salajane armee. Alles pärast laagrisse jõudmist, mõistis Witold, millisesse õudusunenäkku ta on sattunud. Kahe ja poole aastaga smugeldati laagrist, kus tapeti üle miljoni inimese, Witoldi juhtimise all läände sadu tõendeid natside toimepandud julmuste kohta.Jack Fairweatheri raamat „Vabatahtlik” on esimene ülevaade Witold Pileki hämmastavast teekonnast, mil ta päästis tuhandeid inimesi. Uurimus põhineb paljudel seni avaldamata arhiivimaterjalidel ja isiklikel mälestustel.See on haarav jutustus vastupanust, meelekindlusest ja kangelaslikkusest Euroopa ajaloo kõige kohutavamatel aastatel. See on lugu mehest, kes tahtis muuta ajaloo kulgu.Jack Fairweather on töötanud Washington Postis ja Daily Telegraphis, kus ta juhtis Bagdadi ja Pärsia lahe bürood. Iraagi sõja aegsete reportaaþide eest sai ta Briti ajakirjandusauhinna. Peale „Vabatahtliku” on ta kirjutanud veel raamatud „ A War of Choice” ja „The Good War”.Näita rohkem ...
„Mul on hea meel, et ema ära suri” on kurbnaljakas mälestusteraamat, mille autor on komöödiasarjade „iCarly” ja „Sam & Cat” staar Jennette McCurdy. Raamat räägib tema võitlustest endise lapstähena, sealhulgas söömishäirest, sõltuvustest, ... keerukast suhtest oma võimuka emaga ning sellest, kuidas ta kontrolli oma elu üle tagasi võttis.Jennette McCurdy oli kuueaastane, kui ta osales oma elu esimesel casting’ul. Tema ema ülim unistus oli, et tütar saaks staariks, ja Jennette oli valmis tegema kõike, et oma ema õnnelikuks teha. Nii täitis ta ema „kalorite piiramise” juhiseid, sõi vähe ja kaalus end viis korda päevas. Ema otsustas, kuidas tuleks tütre välimust ümber kujundada, ning duðitas tütart, kuni too sai kuueteistkümneseks. Tütar oli sunnitud emaga jagama oma päevikuid, e-kirju ja kogu oma sissetulekut.Teoses „Mul on hea meel, et ema ära suri” kirjeldab Jennette lapstähe elu telgitaguseid kohati vägagi üksikasjalikult, nagu ta kirjeldab ka seda, mis juhtub, kui üks unistus lõpuks täitub. Nickelodeoni sarja „iCarly” üheks peategelaseks saamine teeb temast üleöö kuulsuse. Samal ajal kui ema on ekstaasis, saadab fänniklubi moderaatoritele e-kirju ja püüab ka paparatsodega isiklikke suhteid arendada, maadleb Jennette ärevuse, häbi ja enesevihaga ning laseb mitmel ebatervel paarisuhtel oma hinge sügavaid haavu lüüa. Probleemid muutuvad veelgi hullemaks, kui peagi pärast seda, kui Jennette ja Ariana Grande on komöödiasarja „Sam & Cat” staarideks saanud, sureb Jennette’i ema vähki. Jennette tabab selles reaalsuses, et kardinaalsete muudatuste aeg on käes – elu ohjad tuleb enda kätte võtta.Jutustatud värskendava siiruse ja tumeda huumoriga, on „Mul on hea meel, et ema ära suri” innustav lugu vastupidavusest, iseseisvumisest ja rõõmust vabaduse üle, et noor naine saab ise oma juukseid ðampoonitada.Jennette McCurdy on mänginud lapstähena peaosi Nickelodeoni hittseriaalis „iCarly” ja selle kõrvalseriaalis „Sam & Cat”, samuti Netflixi sarjas „Between”. Tema näitlejatööga filme on näidatud Florida filmifestivalil ning mitmesugustel lühi- ja säästufilmifestivalidel.2017. aastal lõpetas McCurdy näitlemise ning keskendus loovkirjutamisele ja lavastamisele. Tema esseesid on avaldatud Huffington Postis ja The Wall Street Journalis. Tema mononäidendi „Mul on hea meel, et ema ära suri” etendused olid Los Angeleses Lyric Hyperioni teatris ja Hudsoni teatris kahel korral viimseni välja müüdud. Ta juhib taskuhäälingut Empty Inside, mis on teinud ilma Apple’i edetabelites; neis saadetes käsitletakse ebamugavaid ja valusaid teemasid, millest tavaliselt pole kombeks rääkida.Jennette McCurdy elab Los Angeleses.Näita rohkem ...
Neis paeluvais memuaarides räägib Nike asutaja ja tegevjuht Phil Knight esimest korda vähetuntud loo ettevõtte alguspäevist, mil see oli riskialdis idufirma, ja selle arenemisest maailma üheks kõige kultuslikumaks, uuenduslikumaks ja tulusamaks ... kaubamärgiks.“Phil Knight on oma Hullu Idee ja selle realiseerimisega seotud võitlustega loonud kõigile võimaluse astuda tippsportlaste kingadesse, samastuda oma iidolitega. Tema mõte – maailm oleks parem paik, kui inimesed jookseksid kasvõi mõne kilomeetri päevas – pole pelgalt unistus, vaid hästitunnetatav tõde, mis on peidetud igasse tossupaari.” Rasmus MägiNäita rohkem ...
Kogu maailmas laia kuulajaskonna imetluse ja südame võitnud Itaalia muusikafenomeni autobiograafia.Andrea Bocelli usaldab oma elu loo talle omase delikaatsuse ja taktitundega Amosele, sügavale juurdunud väärtustega, ürgse jõuga ning oma maa, looduse... ja värskes õhus viibimisega tugevat sidet tundvale poisile, kel samas õrn ja rikas sisemaailm.Selle tegelaskuju kaudu avab ta ukse enda ellu, võttes lugejal käest ja viies ta avastama oma tundlikkust, siirust ja sihikindlust.Bocelli paelub meid oma looga, kui jutustab ülimalt siiralt suhetest isaga ja kohtumisest elukaaslase Veronicaga ning kirjeldab vankumatut enesekriitikat, mis on teda alati iseloomustanud. Ta viib meid kõigepealt oma pere vanasse majja Lajaticosse, siis kooli ja ülikooli kuni kuulsamate lavalaudade ja tutvumisteni selle maailma vägevatega, pannes meid igal sammul unistama ja heldima. Koos temaga.Andrea Bocelli on sündinud Lajaticos Pisa provintsis 22. septembril 1958. aastal. Mahlaka ja mitmekülgse tämbriga hääl, mida kuuleb rohkem kui 85 miljonil müüdud plaadil, on olnud üle 20 aasta maailma tipus tunnistusena Itaalia vokaaltraditsioonide kõrgest tasemest.Franco Corelli juures end täiendanud Andrea Bocelli saavutas laiema tuntuse 1994. aastal, kui võitis uustulnukate kategoorias Sanremo laulufestivali. Samal ajal alustas ta oma säravat klassikalise muusiku teekonda, esitas lavadel ja salvestusstuudiotes kõige mainekamate dirigentide käe all rohkelt tuntud ja väga armastatud teoseid ooperirepertuaarist.Rahvusvaheline tunnustus ja enneolematu karjäär tõid talle kaasa oma tähe kuulsal The Hollywood Walk of Fame’il.Levitades aastaid üle maailma positiivsuse, lootuse ja pühendumise sõnumit ning toetades sotsiaalvaldkonna teadustegevust, võideldes vaesuse vastu ja hariduse kättesaadavuse eest, asutas ta 2011. aastal Andrea Bocelli Fondi eesmärgiga väärtustada sidemeid ja suhteid, mis ta on loonud ja loob kõigis maailma paigus, mida külastab ja kus ta on eeskujuks nii muusikalises kui ka eetilises mõttes.„ARMASTUS on salasõnum, mis peitub iga minu lauldud noodi taga. Armastus on põksuvate südamete imeline harmoonia ja jumalik muusika, mis sosistab meile vastu igast VAIKUSEST.“Näita rohkem ...
Aristokraatlikus, kuid kommunismiideele andunud perekonnas kasvades põrkab Tamara juba varases nooruses stalinliku aja karidele. Ta kaotab järjepanu isa, ema ja õe. 22-aastaselt ta arreteeritakse ja saadetakse Siberisse.Noor ja märkimisväärselt ... kaunis neiu hakkab laagris tegelema teatriga ja viimastel vangistusaastatel saab temast laagri teatritrupi näitleja. Vanglasaatus viib Tamara kokku paljude rahvuste esindajatega, sealhulgas poolakate, juutide, tðehhide ja ka ühe eestlasega. Tamara elus tekib ridamisi olukordi, mis tavaliselt murravad elusaatusi ja muudavad inimese kibestunuks, kuid noor naine jääb alati väärikaks. Kõigi pettumuste, reetmiste ja kaotuste kiuste suudab ta endas säilitada inimliku veetluse.Tamara Petkevitði (1920–2017) haarav dokumentaalromaan annab karmi ülevaate vene rahva elust 1920.–1950. aastatel. Raamat on ühteaegu muserdavalt julm ja samas ka helge. Julm autorile osaks saanud saatuse, helge autori hingelise avatuse ja siiruse tõttu. 1970. aastatel valminud käsikiri avaldati Venemaal esmakordselt alles 1993. aastal. Raamat on tõlgitud saksa, inglise, hispaania ja poola keelde. 1988. aastal pälvis Petkevitð Poola riigilt Rüütliristi teenete ordeni.Näita rohkem ...
Vabapääse Tom Feltoni ellu nii suurel ekraanil kui selle taga – võluhetkedest võtteplatsil Draco Malfoyna kuni raskusteni, mille toob kaasa proþektorite valgusvihus kasvamine.Tom Feltoni poisipõlv ja noorukiiga olid kaugel tavapärasest. Varajane ... kuulsus filmiga „The Borrowers“ („Laenajad“) lennutas ta rambivalgusesse, kuid mitte miski ei valmistanud teda ette selleks, mis tuli pärast seda, kui ta sai endale „Harry Potteri“ filmisarja blondi negatiivse kangelase Draco Malfoy rolli. Tom jagab siiralt ja humoorikalt, mis tunne on sirguda osalisena võlurimaailmas, püüdes samal ajal mugumaailmas hakkama saada. Ta jutustab lugusid oma filmitööstuse-teekonna alguspäevilt – näiteks seda, kuidas teda tema esimesel palgatööl teise lapsnäitleja Macaulay Culkiniga segi aeti, või seda, kuidas ta „Harry Potteri“ rollikatsetel äärmiselt dracolikult teeskles, kui hästi ta raamatusarjaga tuttav on (üldse mitte). Lisaks meenutab ta koostööd taoliste suurkujudega nagu Alan Rickman, Sir Michael Gambon, Dame Maggie Smith ja Ralph Fiennes. Kõige südantliigutavamad aga on ehk lood filmimisel alguse saanud ja ajale vastu pidanud sõprussuhetest, muu hulgas Emma Watsoniga, kes on siiani ta kõige kallimaid sõpru. Ja muidugi on juttu ka eluga hakkama saamisest pärast nii erakordset kogemust ning kuulsuse tõusudest ja mõõnadest.Tom Feltoni „Võlukunsti teine pool“ on nauditav, naljakas ja südantliigutav raamat, mida peaksid lugema kõik „Harry Potteri“ fännid. Valmistuge kohtumiseks päris võluriga.Näita rohkem ...
Mai-Agate Väljataga (snd 2.12.1932) on üks koloriitsemaid tegelasi Eesti vaimsel maastikul, tal on nauditavalt otsekohene väljendusviis ja sümpaatne südamlik suhtumine. Äge ja väekas naine, kes inspireerib oma elurõõmu ja positiivse vaatega. ... „Optimism, nali ja naer on kõige parem rohi. Võta elu rõõmuga!“ on üks tema elu motosid.Armastatud teadjanaise tarkustest on aastakümnete jooksul osa ja abi saanud väga paljud inimesed, keda ta on õhutanud vaatama enda sisse, sukelduma oma olemuse sügavustesse, uurima sisemaailma ilminguid ja nendega sõbraks saama. Tema sõnul on meie maise elu põhieesmärk laiendada oma vaimsust ehk saada teada, kes me oleme, ning arendada oma hinge. Mai-Agate Väljataga praeguse elu ülesandeks on olla inimeste emotsioonide ümbertegemise õpetaja – tema õpetuse peamine tuum ongi selles, kuidas inimene ise saab oma emotsioonide vibratsiooni muuta: et emotsioonide sisu oleks positiivne, mitte negatiivne. Sest kõik on energia ja vibratsioon ning iga mõte on tegu. See on oluline praktika, teades, et oleme ise oma reaalsuse loojad ning vastutame oma loomingu ehk elu, tervise ja õnne eest.Põnev ja kasulikest tarkuseteradest pakatav raamat viib lugeja rändama avara ilmavaatega inimese eluteele, mida mööda ta on reipalt ja uudishimulikult kulgenud juba üheksa kümnendit – ja tal on, mida jagada.Ingrid PeekNäita rohkem ...
„Mitte kunagi enam“ sai kuninganna Elizabeth II mantraks pärast printsess Diana traagilist surma. Täpsemalt tähendab see, et kunagi enam ei tohi tekkida „teist Dianat“ – et ühe kuningliku perekonna liikme ülemaailmne populaarsus ületaks ja varjutaks... Briti monarhia oma.Jätkates sealt, kus Tina Browni meisterlik „Diana ajaraamat“ pooleli jäi, paljastab „Kuningakoja salajased paberid“, kuidas kuninglik perekond end taas leidis pärast neid dramaatilisi aastaid, kui Diana kuulsus komeedina Windsorite suguvõsa lõhestas.Brown viib lugejad suurepärasele teekonnale läbi skandaalide, armulugude, võimuvõitluste ja reetmiste, mis on viimase kahekümne viie aasta jooksul monarhiat rünnanud. Me näeme kuninganna stoilist kindlameelsust pärast seda, kui lahkusid printsess Margaret, kuninganna-ema ja prints Philip, kes oli tema partner seitsekümmend aastat, ning kuninganna triumfi juubeliaastal, hoolimata perekondlikest muredest. Autor vaatleb prints Charlesi otsusekindlust teha Camilla Parker Bowlesist oma abikaasa, pingeid „erinevate teedega“ Williami ja Harry vahel, Kate Middletoni tõusu ja prints Andrew’ langust ning Harry ja Meghani vapustavat otsust loobuda kuninglikest rollidest. Hoolimata kuningakoja jõupingutustest näib, et „mitte kunagi enam“ on kiiresti saabumas.Tina Brown on Briti monarhiat jälginud ja sellest kirjutanud kolm aastakümmet. Tänu autori juurdepääsule kuningliku siseringi allikatele on tema laiahaardelised kirjeldused tulvil võimsaid paljastusi, hiljuti ilmsiks tulnud üksikasju ning sügavaid teadmisi. „Kuningakoja salajased paberid“ on stiilne, teravmeelne ja erudeeritud raamat ning muudab kindlasti seda, kuidas maailm Briti kuninglikku perekonda tajub ja mõistab.„Hiilgav. Tina Brown valdab siseinfot ja kirjutab väga hästi.“- Leedi Anne Glenconner* Miks Harry ja Meghan kuninglikust perekonnast lahkusid?* Kuidas Charlesi ja Camilla aastakümnetepikkune suhe arenes?* Kuidas tavalisest tüdrukust Kate’ist sai kuningliku perekonna tugisammas?* Mis ootab Briti monarhiat uue kuninga ajastul?„Kuningakoja salajased paberid“ annab vastused kõigile küsimustele ja muudab sinu arusaama Briti kuninglikust perekonnast.„Kuninglike biograafide kuninganna.“- Sunday TimesNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 3.99 Mb, Kirjastus: MTÜ Memoriaal, ISBN-13: 9789916422465)
14. juunil 1941 arreteeriti ja saadeti Sverdlovski oblasti laagrisse kooliõpetaja Johannes Vare ning tema perekond, abikaasa Selma-Eleanora ja lapsed Rein ja Vivian küüditati Eestist Kirovi oblastisse.Küüditamise ajal elas perekond Kureni külas ... Verhoðeþimski rajoonis.Kümneaastane Rein Vare pidas päevikut esimesest küüditamispäevast alates.Selle raamatu aluseks on päevik.1946. aastal põgenes Selma-Eleonora koos lastega asumiselt Eestisse.Ta arreteeriti ja mõisteti 3 aastaks vangi. Vangistusaja lõppedes saadeti Selma-Eleonora Vare koos lastega tagasi Kirovi oblastisse.Perekond vabanes täielikult 1958. aastal.Johannes Vare saatusest ei teadnud perekond pikka aega.Aastal 1984, pärast Rein Vare surma, leidis päeviku tema õepoeg Aivar Kajakas, Viviani poeg.Aivar andis päeviku õpetajale, seejärel jõudis päevik ajaloolase Mart Laari kätte.Päeviku koopia on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumis Raamatus on ära toodud Rein Vare päevik ning leheküljed Johannes Vare ja Selma-Eleonora Vare kriminaaltoimikutest.Näita rohkem ...
624 lk Aastal 1890 sureb Vincent van Gogh rahata, tundmatuna, vaimus piinatud mehena. Tal on õnnestunud müüa vaid üksainus teos.Alles üksteist aastat hiljem pannakse tema tööd Pariisis välja. Vincent van Gogh saab maailmakuulsaks.See oli ühe naise, ... Johanna van Gogh-Bongeri väsimatu pingutus.Kuid kes oli see Jo, kes pühendas oma elu varalahkunud abikaasa Theo ja mehevenna Vincent van Goghi töö jätkamisele ja pärandi hoidmisele, hoolimata sellest, et ta trügis meeste maailma, kus teda sugugi ei oodatud? Mida ta tegi, et võis lõpuks kirjutada „Ma tunnen, et olen oma võitluse võitnud“?Näita rohkem ...
Tema nägu on hoobilt äratuntav. Tema nimi on geeniuse sünonüüm. Tänapäeval on ta samavõrd eeskuju kui inimene, kes sümboliseerib endast suuremaid asju: teaduse edusamme, inimmõistust, koguni ajastut. Aga kes Einstein tegelikult oli?Albert Einstein, ... Nobeli füüsikapreemia laureaat, kes avastas üldrelatiivsuse, mustad augud ja valemi E=mc2, sõbrustas Charlie Chapliniga ja inspireeris (väga radioaktiivse) elemendi nr 99 nime, kukkus noorena keskkoolist välja ja FBI pidas tema kohta 1400 lehekülje pikkust toimikut.Samuel Graydon äratab siin raamatus ajaloo kuulsaima teadlase uuesti ellu. „Einstein ajas ja ruumis“ jutustab 99 unustamatut lugu mehest, kes defineeris ümber selle, mismoodi me näeme universumit ja enda kohta selles – alates tema kadunud tütrest kuni natside eest põgenemiseni, armastuskirjadest kuni ebatõenäoliste leiutisteni, kurvameelse papagoi Bibo lõbustamiseks räägitud anekdootidest kuni Iisraeli presidendiameti pakkumise tagasi lükkamiseni, teadust muutnud avastuste ja mõtteeksperimentide kaudu.Näita rohkem ...
„Siia tuleb geniaalne koht” – sellise juhtnööri pani Terry Pratchett oma raamatu „Johnny ja pomm” esimesse mustandisse. Aastate peale kogunes geniaalseid kohti tema raamatutes nii palju, et ei jõua kokku lugeda.Kuidas jõudis lendavate katusekividega... majast pärit poiss miljonite lugejate südamesse; kui keerulise logistika abil püüdis ta võita oma tulevase kaasa kätt; mis ühendab mesindust, menukirjanikke ja põrguingleid – seda kõike ja palju muud võibki lugeda sellest raamatust.Ühe maailma armastatuma ja müüduma kirjaniku Terry Pratchetti eluloo, kus leidub rohkelt katkeid Terry pooleli jäänud autobiograafiast, on soojalt ja humoorikalt pannud kirja tema kauaaegne assistent ja sõber Rob Wilkins. „Teeb igapäevasest imelise, täpselt nii, nagu tegi Pratchett ise.” – The Telegraph„Valgustav ja aus. Pani igatsema päris Terry järele.” – Neil Gaiman„Südantlõhestav ja naljakas … Imeline, et meil on selline lähivaade selle kirjaniku tööelule.” – ObserverNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 3.29 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140994)
Teise maailmasõja esimestel kuudel tahtsid inglased õhku lasta Rootsi Oxelösundi rauasadamat. Kui see oleks neil õnnestunud, oleks Rootsi tõenäoliselt kistud suurde sõtta. Daniel Birnbaum jutustab tõestisündinud loo oma vanaisast, kelle nähtamatu ... tindiga kirjutatud kiri ajas luhta Churchilli spioonide plaani.Kui Daniel Birnbaum kodus pööningut koristab, leiab ta eest määrdunud pruuni pappkasti, millel on vanaisa nimi. Sees on dokumendid, mis puudutavad põnevamaid aastaid Rootsi 20. sajandi ajaloos – 1939–1943. Neil aastail sai Stockholmist maailma poliitiliste jõudude kohtumispaik, hotellides korraldati vastuvõtte tähtsatele ja salapärastele seltskondadele, samal ajal kui igapäevaelu iseloomustas ebakindlus ja hirm. Turvaliselt ei saanud sõja tõttu tunda end keegi.1939. aasta sügisel, pärast seda, kui Saksamaa tungis Poolasse, saabub Stockholmi saksa-juudi ajakirjanik Immanuel Birnbaum. Ta pidi koos naise ja kahe lapsega põgenema Varssavist, kus ta töötas Saksa ajalehe korrespondendina. Stockholmis puutub ta kokku Saksa kirjastaja Bermann Fischeriga ja saab tööd kirjastuses, mida ta paguluses juhib. Immanuel kirjutab endiselt artikleid, kuid on varjunud pseudonüümi Dr B. taha. Põhitöö kõrval aitab ta Briti spioonidel levitada natsivastast propagandat. Kuid nähtamatu tindiga kirjutatud kirjas paljastab ta inglaste plaani lasta õhku Oxelösundi rauasadam, et takistada raua eksporti Saksamaale. Sõjaajaloolased on avaldanud arvamust, et kui sabotaaþ oleks teoks saanud, oleks neutraalne Rootsi sõjategevusse haaratud.Kunstiteadlane ja Stockholmi Kaasaegse Kunsti Muuseumi endine direktor Daniel Birnbaum on kirjutanud romaani oma vanaisa kummalistest kogemustest Rootsis, kus valitses kaos ja hirm. Ta taasloob oskuslikult õhkkonna, mis valitses sõjaaegses Stockholmis, kus iga vale samm võib maksta sulle elu.Näita rohkem ...
„Naine minus“ on vapper ja hämmastavalt liigutav lugu vabadusest, kuulsusest, emadusest, ellujäämisest, usust ja lootusest. 2021. aasta juunis kuulas kogu maailm Britney Spearsi sõnavõttu avalikul kohtuistungil. Tema hääl mõjus – tõerääkimine muutis... tema ja suure hulga teiste elusid. Raamat „Naine minus“ räägib esimest korda sellest uskumatust teekonnast ning näitab ühe popmuusika ajaloo suurima artisti tugevust.Märkimisväärse avameelsusega kirjutatud murranguline mälestusteraamat väärtustab muusika ja armastuse jõudu ning rõhutab, kui oluline on, et naine saaks rääkida ise oma lugu. Lõpuks ometi, oma häälega.Väikese tüdrukuna jalutasin tundide kaupa meie Louisiana maja taguses vaikses metsatukas ja laulsin. Enne kojuminekut läksin tavaliselt naabrite juurde, kõndisin läbi nende hoolikalt kujundatud aia, kus oli ka bassein. Neil oli kiviktaimla, mille väikesed ümarad kivid olid endasse salvestanud soojust ja tundusid katsudes nii mõnusad. Lamasin neil kividel, vahtisin taevasse, tundsin soojust enda all ja ümber ning mõtlesin: „Ma suudan leida oma tee. Ma suudan oma unistused ellu viia.“Grammy võitjast popikoon Britney Spears on üks muusikaajaloo edukamaid ja kuulsamaid meelelahutajaid, kelle plaate on müüdud kõikjal üle maailma rohkem kui 100 miljonit. 2021. aastal valiti ta ajakirja Time saja mõjukaima inimese hulka. Spearsi album „Blackout“ lisati 2012. aastal muusika kogumise ja säilitamisega tegeleva Rock & Roll Hall of Fame’i raamatukokku ja arhiivi. Britney Spears elab Los Angeleses Californias.Näita rohkem ...
Stalini ajast on kirjutanud paljud vene autorid. Kuid ainult kolm neist on saavutanud oma loominguga tõeliselt rahvusvahelise tuntuse. Need on Aleksandr Solþenitsõn, Varlam Ðalamov ja Jevgenia Ginzburg. Kui kaks esimest on eesti lugejaile küllalt ... hästi tuntud, siis Ginzburgilt pole tänaseni ilmunud ridagi. Ometi on tema tõeliselt monumentaalset, lausa eepilist mälestusteraamatut „Ränk teekond” avaldatud paljudes keeltes. Jevgenia Ginzburg on üks vähestest autoritest, kes kirjeldanud läbi isiklike läbielamiste ning kannatuste nõukogude vanglais ja vangilaagrites just naiste elu.Jevgenia Ginzburg (1904–1977) on juudi rahvusest vene kirjanik. Ta töötas ajakirjanikuna, oli Kaasani ülikooli dotsent, juhatas Tatarstani kirjanike liidu vene sektsiooni ja oli ajalehe Krasnaja Tatarija kultuuriosakonna juhataja. 1930. aastate algul astus ta kommunistlikku parteisse, abiellus Pavel Aksjonoviga ning tõusis sedakaudu Tatarstani parteihierarhia tippu.Stalinlike repressioonide käigus süüdistati Ginzburgi riigivastases tegevuses, ta kõrvaldati õppejõuametist, heideti välja parteist ja arreteeriti 1937. aastal. Ginzburg veetis kümme aastat erinevates vanglates ja töölaagrites, lisaks kaheksa aastat asumisel Magadanis. Peale rehabiliteerimist 1955. aastal kolis Ginzburg Lvivi ja alustas seal oma mälestuste kirjapanemist. Venemaal tal oma käsikirja esialgu avaldada ei õnnestunud, see ilmus esmakordselt 1967. aastal Itaalias ning seejärel paljudes lääneriikides, pälvides laialt tähelepanu. Ginzburgi kodumaal ilmus „Ränk teekond“ rohkem kui kümme aastat pärast autori surma. „Ränga teekonna” järgi valminud film „Within the Whirlwind” Emily Watsoniga peaosas jõudis kinoekraanidele 2009. aastal.Jevgenia Ginzburg on Eestiski populaarse kirjaniku Vassili Aksjonovi ema. „Tahan oma lugejale veel kord kinnitada, et olen kirjutanud ainult tõtt. Muidugi võib selles raamatus olla ka ebatäpsusi ja vigu, sest mälu veab alt. Kuid valet, konjunktuurset häma, teadlikku mahavaikimist siin pole. Mu praeguses vanuses, mil vaatad elule juba teatud kaugusest, ei ole mõtet kavaldada. Niisiis, ma kirjutasin tõtt. Mitte KOGU tõtt (KOGU tõde ei tea ilmselt minagi), kuid AINULT TÕTT.” – Jevgenia GinzburgNäita rohkem ...
Mis toimus tegelikult Euroopa kuningakodades?Selles raamatus viiakse meid õukondlike kulisside taha Esimese maailmasõja eelõhtul. Saatuslikud abieluliidud, salajased armuseiklused, luksuslikud lõbutüdrukud, piinatud lapsed, jõhkrad kasvatajad, ... igavlevad troonipärijad ja playboy-printsid: Euroopa kuninga- ja keisrikojad olid 19. sajandil „peenem seltskond“. Arvukad afäärid vapustasid Euroopa valitsejate elu ja uus nähtus massimeedia varustas ðokeeritud alamaid üha värskete skandaalsete lugude ja klatðijuttudega. Martina Winkelhofer on kaitsnud Viini ülikoolis ajaloo ja kunstiajaloo doktorikraadi ning on Habsburgide monarhia ja Euroopa dünastiate perekonnaloo asjatundja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ning avaldab ajakirjanduses ajalooteemalisi artikleid.Näita rohkem ...
Juristiharidusega Walter Schellenberg liitus SS-iga 1933. aastal, kui Hitler võimule tuli. Peagi asus ta tööle SD-s, luure- ja julgeolekuteenistuses, mille oli loonud Reinhard Heydrich. Järgmised kaksteist aastat piirdus Schellenbergi maailm natside... salateenistuse ja salapolitseiga.Käesolevad memuaarid kirjeldavad ilmekalt seda ebareaalset õhustikku, milles kõrgemad natsiliidrid elasid sõja edenedes. Schellenberg, kellest sai viimaks välisluureteenistuse juht, kirjeldab oma isiklike mälestuste põhjal neid motiive ja mahhinatsioone, mis saatsid salaoperatsioone kogu maailmas. Lisaks on siin huvitavad kirjeldused natside kõrgemast siseringist, Heydrichist, Himmlerist, Heinrich Müllerist ja Ernst Kaltenbrunnerist – meestest, keda Schellenberg vähimagi irooniata nimetab „Hitleri innukateks timukateks“.Walter Schellenbergile määrati 1949. aastal Nürnbergi protsessil kuueaastane vanglakaristus, kuid ta vabastati mõne aasta järel halva tervise tõttu. Ta asus kirjutama mälestusi ja suri 1952. aastal Itaalias Torinos. Schellenbergi memuaarid ilmusid lühendatud kujul mitmes keeles ning kuigi on hinnatud, et mõningaid ebameeldivaid teemasid kirjeldab ta vaid põgusalt, on tegu väärtusliku ajaloolise allikaga.Näita rohkem ...
Esimesest hetkest, kui noor Elizabeth kohtub võluva Kreeka printsi Philipiga, on troonipärija oma südames kindel: seda meest tahab ta enda kõrvale! Kuigi tema perekond abielus välismaise vaesunud aadlikuga kahtleb, hoiab Elizabeth mehe poole, sest ... ainult Philip paneb tema südame põksuma, ja näitab juba siin oma tugevat tahet – tulevane kuninganna teab, et on asju, milles tuleb isiklikele soovidele ja eesmärkidele kindlaks jääda. Ühiselt seisab paar silmitsi väljakutsetega, mille troonipärimine ja Elizabethi positsioon Inglismaa troonil kaasa toovad. Elizabethi ootamatu kuningannaks saamine ja konarlik tee riigipeana on noorpaarile raske katsumus, mis kujundab oluliselt noore kuninganna iseloomu.Pilguheit Briti kuningakoja kulisside taha ja kuninganna Elizabeth II noorusaastatele, mis kujundasid tema isiksust teel troonile.Näita rohkem ...
Kõik, mida sa oled kunagi tahtnud teada märulititaanide kohta, kes 1980ndatel ja 1990ndatel kinolinal möllasid, ja sellest, mis toimus nende hittide kulisside taga, alates „Rambost“ ja „Visast hingest“ ning lõpetades „Verespordi“, „Terminaatori“ ja ... „Mölluga Bronxis“!„Viimased märulikangelased“ algab 1990. aasta mais Cannesi festivalil, kus Arnold Schwarzenegger ja Sylvester Stallone valssi keerutavad, tunnistajaks vaimustunud staaridest peokülaliste mass. Pärast aastakümnete pikkust kibedat vaenu olid kaks suurimat äksistaari lõpuks omavahel rahu sõlminud. Või kas olid? Või millest see üldse algas?Selles lustlikke lugusid täis raamatus vastab Nick de Semlyen neile ja paljudele teistele küsimustele ning kirjeldab, kuidas sündis 1970ndate lõpu Vietnami sõja järgse masenduse Ameerikas uus ja võitmatu möllufilmide þanr, mis hullutas kogu maailma. Lisaks kahele esimesele ja suurimale märuligigandile Slyle ja Arniele leiab siit ka nende kiiluvees Hollywoodi purjetanud värvikate staaride seiklused: lennukad võitlusmasinad Chuck Norris ja Jackie Chan, sünged, seksikad kõvatajad Dolph Lundgren ja Steven Seagal ning killupildujatest vembumehed Jean-Claude Van Damme ja Bruce Willis.Näita rohkem ...
Astrid Lindgren – lasteraamatute autorina on ta maailmakuulus, kuid milline oli ta naise ja armastajana?Aasta 1929: Astrid on lõpuks jälle koos oma poja Lassega, kellega elu oli ta lahku viinud. Tal pole vallalise emana kerge, aga ta tahab hakkama ... saada, nii Lasse kui iseenda pärast. Kange naine ei anna alla. Aastaid hiljem abiellub Astrid oma suure armastuse Sturega. Aga temaga on jäänud lood, mida ta jutustab oma pojale ja tütar Karinile. Lood julgest kahe patsi ja ahviga tüdrukust. Astrid hakkab neid üles kirjutama ja saadab kirjastusele. Ootamatu edu kirjanikuna tuleb üllatusena. Õigupoolest võiks nüüd kõik olla hästi. Kuid Astridi ja Sture abielus on kriis ja siis tabab perekonda traagiline saatuselöök.Tundlik portree meie aja ühest olulisemast naisest, kelle vaimustavate lugude saatel on üles kasvanud palju põlvkondi lapsi.Näita rohkem ...
„Näitlejal on samuti teatud oskusi tarvis. Tal on vaja oma teksti meeles pidada ning ta ei tohiks mööbli otsa komistada – need on peamised asjad. Peale selle kuluvad ära pealiskaudsed teadmised mõne muu asja kohta – näiteks selle kohta, kuidas ... inimesi suudelda.“Nõnda muhetseb Sam Neill oma memuaarides, kus ta räägib oma lapsepõlvest, sellest, kuidas temast sai üks maailma kuulsamaid näitlejaid, ning oma menukatest filmirollidest ja -partneritest.Sami sõnul on tema karjäär olnud ootamatute ja õnnelike saatusepöörete jada. Sam on sündinud 1947. aastal Põhja-Iirimaal ja ta oli seitsmeaastane, kui perekond asus elama Uus-Meremaale. Seal saadeti noor Sam Christchurchi internaatkooli, kus ta spordis oli küll lootusetu, kuid see-eest avastas, et talle meeldib näitlemine.Pärast ülikooli lõpetamist tegi Sam dokumentaalfilme, kuni sai 1977. aastal peaosa filmis „Sleeping Dogs“. Algas filmikarjäär, mis tegi Sam Neillist näitleja, kes on sundimatult liikunud kassahittides ja väärtfilmides osalemise juurest tööle televisiooni ning on tegutsenud maailma eri paigus. Tema nime ja näoga seostuvad sellised filmid nagu „Jurassic Park“, „Klaver“ ja „Peaky Blinders“. Oma ligi poole sajandi pikkuse karjääri jooksul on ta osalenud ligi 100 mängufilmis ja kümnetes teleseriaalides. Uus-Meremaal elavat Sir Nigel John Dermot „Sam“ Neilli peetakse üheks oma põlvkonna mitmekülgsemaks näitlejaks, tema nimi on alati tähendanud kindlat kvaliteedimärki.„Kas ma sellest juba rääkisin?“ on humoorikas mälestusteraamat, mille on kirja pannud loomupäraselt andekas jutuvestja ja terane vaatleja, mees, kes kirjutab oma lähedastest suure armastuse ja soojusega. Peale filmimaailma räägib Sam Neill oma elust Kesk-Otagos Uus-Meremaa Lõunasaarel, kuhu ta rajas viinamarjaistanduse Two Paddocks, mis on tuntud kvaliteetse Pinot Noiri veini poolest.Lihtsalt imeline, nii naljakas ja võluv ja tabav. Sam Neilli elurõõmus ja armas raamat ajas mind südamest naerma. Meryl StreepUskumatult hea meelelahutus, hullupööra muhe lugemine. Stephen FryNäita rohkem ...
Blondi sekspommi Pamela Andersoni teati 1990. aastatel kogu maailmas. Pärast seda, kui ta Kanadas ühe jalgpallimängu ajal publiku seast avastati, paisati ta kiiresti superstaari staatusesse – temast sai Playboy kõige populaarsem kaane- ja ... postritüdruk ning Hollywoodi glamuuri ja seksuaalse veetluse sümbol. Ometi kujunes see Pamela Anderson, keda me arvame end tundvat, pigem juhuslike sündmuste kui hoolikalt läbimõeldud sammude tulemusena. „Armastusega, Pamela” on tema tõeline lugu. Lugu sellest, kuidas väikelinna tüdruk oma unistuste sasipuntrasse takerdus.Kasvades üles Vancouveri saarel noorte, taltsutamatu loomuga ja seda ise adumata stiilsete vanemate lapsena, möödus Pamela lapsepõlv küll viletsates oludes, kuid temas kujunes väga sügav armastus looduse vastu. Tema maailma täitsid ühiskonna poolt tõrjutud elusolendid, väljamõeldud sõbrad ja abi vajavad loomad. Aja jooksul sai Pamela oma loomulikust häbelikkusest jagu ja tema rahutu kujutlusvõime lennutas ta sellisesse ellu, millest vähesed unistadagi oskavad. Viimaks jõudis ta välja Playboy villasse ja Hollywoodi.Kuulsuse kasvades leidis Pamela end olukorrast, kus temast oli saanud kollase ajakirjanduse sihtmärk. See oli aeg, mil paparatsode põhitaktika oli inimese maine ja enesekuvandi hävitamine.Pamela liikus elus väärikalt edasi, leides tuge armastusest kunsti ja kirjanduse vastu ning ammutades eneseusku emadusele pühendumisest ja aktivismist. Nüüd, kus Pamelal on seljataga meeldejääv roll Roxie’na Broadway etenduses „Chicago” ning ta elab taas oma lapsepõlvesaarel, räägib ta meile oma loo. See on lugu allasurumatust vabast vaimust, kes naaseb koju ja avastab end igal sammul üha uuesti. „Armastusega, Pamela”, mille ilmeka proosateksti vahele on pikitud originaalluule read, on mõtlik, mitmekihiline ja unustamatu memuaarteos.Näita rohkem ...
See on lugu diplomaadi ja suursaadiku kolmekümneaastase laitmatu karjääri ootamatust katkemisest, milles põimuvad tavatu keeldumine riigisaladuse loa pikendamisest ja kahest osast koosnev kriminaalasi.Operatsioon oli läbi mõeldud ja ellu viidud ... äärmise põhjalikkusega. Ühe juhtumi sulgemisele järgnes kohe teine, siis kolmas, nagu lohe pea – lõikad maha ühe, on kaks asemel.Ootamatult seguneb diplomaadi argielu krimiromaani elementidega. Kaks aastat püüab suursaadik Clyde Kull õiglust jalule seada. Meenutades toonaseid sündmusi, avab ta ukse ka diplomaaditöö argipäeva ja diplomaatia rahvusvahelisse maailma.Kuid endiselt on vastuseta küsimused: mis oli selle eriskummalise ettevõtmise ajend? Kelle huvides nii toimiti? Ja kes oli toonaste sündmuste lavastaja?Näita rohkem ...
Autori isiklikud kokkupuuted 1953. a. sündinud eesti prominentidega. Raamat sisaldab 40 lugu.Sünniaasta 1953 on Eestis ja ka mujal paistnud silma annete erakordse rohkusega, erakordsete annetega. Sellele ei ole otsest seletust suutnud anda ei ... rahvastikuteadlased, asjaosalised ega astroloogid. Tuleval aastal saavad/saanuks need inimesed 70-seks. Siinse autori soov on püüda oma isiklike kokkupuudete ja faktimaterjali põhjal luua neist sadadest väljapaistvatest isiksustest läbilõige: eri elualade järgi üle 40 persooni portreteerides.Autor Ervin Soon on teinud erinevatele meediaväljaannetele persoonilugusid alates 1993. a-st. Teiste hulgas on intervjueeritavateks olnud K. M. Sinijärv, Merca, Navitrolla, Nancy, Hando Runnel, Hannes Kaljujärv, Lii Unt, Aili Paju, Sirje Olesk, Üllar Saaremäe, Peeter Volkonski, Meelis Atonen. Kanal2 Reporterile intervjueerinud Taavi Aasa, Liisa Pakostat jt. Autor on kirjutanud ülevaateid teatri ja muusikafestivalidest. 1953. a. sündinute seas on autoril nii enda õppejõude, koostööpartnereid kui ka hulgaliselt lihtsalt lemmikuid. Need on üldtunnustatud inimesed.Ervin Soon sündis 1972. a. Põlevikivibasseinis. Lääne-Virust pärit isa oli 25 aastat allmaakaevur; emapoolne vanaisa Aleksander Mänd oli Ontikal ja Toilas rannakalur - tema sünniaeg kattus ms. Louis Armstrongi omaga. Soon õppis Tartu Ülikoolis koos (vanas mõistes ühel kursusel) teiste hulgas järgmistega: Ivar Põllu (ans. Genialistid, Tartu Uus Teater), Madis Kolk noorem (Teater. Muusika. Kino peatoimetaja), Neeme Korv (laiahaardeline ajakirjanik), Mehis Heinsaar (kirjanik), Lauri Sommer (kirjanik, muusik), Liina Jääts (lavakooli lektor), Liina Saarlo (folkloristikadoktor), Toomas Ðalda (kauaaegne Eesti Raadio Pärnu stuudio juhataja) jpt. Alates 1993. a-st on Ervin olnud reporter, toimetaja, fotograaf ja teletoimetaja. Väljaanded: Põhjarannik, Liivimaa Kroonika, Kroonika, Ülikoolileht, Tartu Linnaleht, Postimees, Eesti Ekspress. Aastail 2000-1 töötanud ajakirjanikuna ajalehes Äripäev, 2001-3 ETAs (Eesti Teadeteagentuur), 2003-9 BNSis (Baltic News Service). Kirjutanud Eesti lähemast majandusajaloost artikleid entsüklopeediasse Estonica.org. Aastal 1996 ilmus ajalehtedes Põhjarannik ja Virumaa Teataja tema ulmekrimi järjejutt „Ja taamal laulavad (tuha)mäed“. Luulet ilmunud ka Ülikoolilehes.Tänud üllatamast! Minu ülikooliaegne kursusevend ja toakaaslane Raul Rebane, kes küll lõpetas ülikooli aasta hiljem, kunagi rääkis mulle oma teooriast 1953.a. sündinud inimeste suurest osakaalust “ärksate” eestlaste seas. Nüüd siis ilmub selle teooria baasil suisa raamat.Parimate soovidega, Kalev Vapper.Näita rohkem ...
Based on a true story that was close to never being told, The Eastern Godfather by Meelis Lao is a gripping journey through the criminal underworld of the infamous Russian mob. This thrilling crime novel follows the rise of Meelis Lao, a ruthless ... and cunning man who becomes the most influential person in the entire Eastern Hemisphere after the collapse of the Soviet Union and its aftermath. Witness the most coveted secrets about government mafia ties, string pulling, and the backroom mob deals that led to the rise of Vladimir Putin. Lao´s masterful storytelling and vivid descriptions pull readers into a gritty and morally ambiguous world, where loyalty is tested and alliances crumble. The Eastern Godfather is a page-turning saga of ambition, betrayal, and the thirst for power that will leave readers breathless.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 1.28 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916142516)
„Üks aasta parimaid raamatuid.” – Esquire„Ma olen sellesse raamatusse kõrvuni armunud.” – Reese Witherspoon2019. aasta parima ajaloolise romaani Goodreads Choice AwardNew York Timesi ja Sunday Timesi menukHaarav romaan 1970ndate legendaarse ... rokkbändi ja nende imekauni solisti peadpööritavast tõusust tippu ning saladustest, mis viisid bändi kurikuulsa lagunemiseni.Kõik on kuulnud Daisy Jonesist & The Sixist, aga miks nad otsustasid laiali minna oma populaarsuse tipus, ei tea keegi… kuni praeguseni. On aeg avaldada nende lugu, mis pulbitseb ambitsioonidest, kirest, murtud südametest ja muusikast.On hilised 1960ndad Los Angeleses ning Daisy, noor tütarlaps, käib salaja Sunset Stripi klubides ja unistab, et saaks kunagi ise lauljana lavale astuda. Seks ja narkootikumid on paeluvad, aga kõige enam armastab Daisy rock’n’roll’i. Kui ta on kakskümmend, hakatakse tema häält tasapisi märkama ning tema metsik ilu ajab segi nii mõnegi pea.Märkama hakatakse ka The Sixi, bändi, mille ninamees on mõtliku olemisega Billy Dunne. The Sixi esimese tuuri eelõhtul ütleb Billy tüdruksõber Camila talle, et on rase, ning eesootava isaduse ja terendava kuulsuse pinge tõukab Billy tuuril hullusi tegema.Daisy ja Billy teed ristuvad, kui üks produtsent taipab, et nende kahe – Daisy Jonesi ja The Sixi – kokku viimine võib tõotada enneolematut edu. Sellest, mis edasi juhtub, räägitakse siiani legende.„Ma olen sellesse raamatusse kõrvuni armunud. Taylor Jenkins Reid viis mu 1970ndate muusikaskeene võlumaailma viisil, mida ma iial ei unusta.” – Reese Witherspoon„Nagu suurepäraste sõnadega poplaul, mis kõnetab hinge, viib „Daisy Jones & The Six” teid teise kohta ja aega.” – Associated Press„Metsikult paeluv.” – Entertainment Weekly„Kogu tõde parimast bändist, kellest te midagi kuulnud ei ole.” – Marie Claire„Pööraselt nauditav algusest lõpuni.” – Hellogiggles„Tõeliselt stiilne ja kohati sentimentaalne romaan 1970ndate rokkbändi igapäevaelust stuudiotes ja kontserdilavadel. Mulle meeldis, kuidas autor pani mind armuma 1970ndate rock’n’roll’i ilma vabanduste, küünilisuse, alt laienevate pükste ja muuta.” – The New York Times Book Review„See unenäoline romaan jälgib legendaarse bändi ja selle solisti tõusu ja langust ning on täis a) seksi, b) narkootikume, c) rock’n’roll’i ja d) usutavaid tegelasi.” – Cosmopolitan„Geniaalne.” – Romper„Olge valmis, te armute sellesse raamatusse.” – PopSugar„Reid on vapustav kirjanik, kelle tegelased on unustamatud ja lood sügavalt emotsionaalsed. Tema seni kõige paeluvam romaan.” – Emily Giffin„Daisy Jones & The Six” on kirglik ja sügav ning nii vaimustavalt detailne, et pidin endale alatasa meelde tuletama – see kõik on siiski väljamõeldis.” – Jill Santopolo„Juba esimesest leheküljest on selge, et see raamat on midagi erilist. Taylor Jenkins Reid toob meieni poeetilise loo, mis on niivõrd eriline ja autentne, et tunned lugedes, nagu viibiksid ise selles 1970ndate geniaalses, loovas ja ahvatlusi täis rokimaailmas.” – Katherine CenterNäita rohkem ...
Dokumentaaljutustus.„Mina jäin ellu. Seetõttu on mul kohustus esindada 1,5 miljonit juudi last, kelle natsid mõrvasid. Nemadei saa enam rääkida. Niisiis pean mina rääkima nende eest.“Tova Friedman on üks noorimaid Auschwitzi surmalaagrist eluga ... pääsenuid. Oma mälestusteraamatusjutustab ta lapsepõlvest, mis möödus holokausti ajal juudi getos, natside töölaagris ja Auschwitzis. Ta olisunnitud pealt nägema ja läbi elama õudusi, mida ta kunagi ei unusta. Ta pääses korduvalt napiltsurmasuust, olles üks käputäiest inimestest, kes gaasikambrisse viidi, kuid sealt siiski omal jalal välja tuli.„Auschwitzi tütres“ rändab Tova tagasi oma lapsepõlve, näidates meile holokausti läbi lapse silmade.Tova uskumatu eluloo on aidanud panna ajaloolisse konteksti teenekas briti ajakirjanik MalcolmNäita rohkem ...
NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada näiteks rakendust Adobe Digital Editions kõige viimast ... versiooni.KUJUNDAJA: Jan GarshnekTOIMETAJA: Lauri VanamölderKEELETOIMETAJA: Lyyli VirkusLK ARV: 200ILMUMISAEG: 2020Raamat räägib noore Eesti mehe läbielamistest Nõukogude sõjaväes NSVL lõpuaastatel. Sõda Afganistanis hakkab läbi saama, kuid oht sinna sattuda on ikka õhus. Kutsealusel on kolm valikut – hullumaja, vangla või sõjavägi. Ehk valikut tegelikult pole, tuleb minna. Ees ootavad kuud täis hirmu, ahastust, vägivalda ja otsatut lollust, mis on kõige sellega läbi põimunud. Ranged eeskirjad, karmid kirjutatud ning veel karmimad kirjutamata seadused. Joomarlus, varastamine ja üldine minnalaskmismeeleolu. Kas see armee võitis tõesti kunagi sõja?Tundidest said päevad, päevadest kuud. Emakeel kippus ununema. Saatus kandis autori kummalistesse olukordadesse ja salajastesse paikadesse. Taiga külma ja ülevasse tühjusse, kuumava kõrbe lämmatavasse lõõska. Teed ristusid erinevate rahvustega, erinevate tüüpidega. Moskva karmid rokkarid, Tuva tillukesed kurgulauljad, Vilniuse hea südamega tänavakaklejad, veendunud moslemitest kanepikollid, Siberi jubedad retsid. Jäi ainult lootus. Ja jäi muusika.Kindlat polnud midagi, absoluutselt mitte midagi. Iga hetk võidakse sind saata impeeriumi teise otsa. Õhtul magama minnes pole kindel, kus ärkad ülejärgmisel hommiku. Või kas üldse ärkad.Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala ajakirjanik, audiofiilse kallakuga melomaan, pühendunud ajaloohuviline, filmigurmaan, Viljandi kultuuriakadeemia lektor, vabakutseline humanist ja asjaarmastaja patsifist ning enam kui tuhande kultuuriarvustuse autor. Debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, „Alumiiniumist kurgid“ vaatab tagasi minevikku. Kui debüüdis oli kõik välja mõeldud, siis siin on kõik tõsi. Tasakaal peab olema.Näita rohkem ...
Mälestusi Lembit Ulfsak ei kirjutanud. „See ei huvita mind,“ rääkis ta ükskord ajakirjanikule, „ma ei taha endale mälestusmärki püstitada.“ Ulfsaki jaoks oli minevik miski, mis jäi seljataha – ja mäletamise töö jäägu teistele.Üle saja rolli ... filmides, kümned osatäitmised teatrilaval, suured preemiad ja väikesed läbikukkumised, tunnid lennukites, kuud proovisaalis ja aastad võtteplatsil – maha jäi sellest kõigest (lisaks ülesvõetud filmidele ja etendustele) hunnik makulatuuri ja määratu hulk teiste inimesi mälestusi.Ei saa väita, et näitlemine oleks olnud tema elus esikohal. Juba oma esimeses intervjuus ütles 25-aastane Ulfsak, et kõige vähem meeldivad talle „bluff kunstis, suured sõnad“, aga kõige enam armastus ja sõprus. „Ma ei arva, et minu saatus oleks sedavõrd unikaalne, et sellest peaks kirjutama raamatu,“ ütles Ulfsak. Ja ometi sõnas ta enne lahkumist lähedastele, et elulugu võiks siiski olla, tajudes ilmselt, et asi pole mitte tema isikus, vaid selles, et tal õnnestus kogeda midagi unikaalset, mida oleks ehk huvitav teistelgi teada. Oli ta ju Eesti seni ainus sedavõrd rahvusvahelise haardega filmistaar.Näita rohkem ...
„Sõprade“ armastatud staar Matthew Perry viib lugeja nii oma töö- kui ka eraelu telgitagustesse: tema üliedukad aastad teles ning Hollywoodi filmides olid ühtlasi täidetud laastava alkoholismi ja uimastisõltuvusega. Valusalt iroonilises ja lõikavalt... ausas loos paljastab Perry lapsepõlves peituvad alaväärsuskompleksi ja tähelepanuvajaduse juured ning räägib midagi varjamata oma paljudest läbikukkunud suhetest.„Tere, minu nimi on Matthew, kuigi sa ehk tunned mind teise nime all. Sõbrad kutsuvad mind Mattyks. Ja ma peaksin olema surnud.“Nii algab tema kaasahaarav ja kohati lausa uskumatu lugu, mis viib meid juba lapsepõlvest alguse saanud alkoholilembuse ja kuulsusejanu juhitud peadpööritavale sõidule Ameerika mägedel, kus samal ajal, kui ta oli üks maailma kõige kuulsamaid staare ja teenis nädalas miljoneid, püüdis ta vahelduva eduga välja rabeleda erinevate sõltuvuste küüsist ning elas ühes haiglas, võõrutusravikeskuses ja kainusmajas teise järel. Siin kaante vahel kohtume viieaastase Mattyga, kes lendab ihuüksi Montrealist Los Angelesse, kaelas silt „Saatjata alaealine“. Ja neljateistaastase Matthew’ga, kes on Kanadas rahvuslikul tasemel tennisemängija ning unistab profikarjäärist. Ja kahekümne nelja aastase Matthew’ga, kes puhta õnne läbi napsab endale rolli, mille jaoks ta oli sündinud ning mis muudab täielikult ja igaveseks tema elu. Aga me näeme ka praegust, veidi üle viiekümneaastast Mattyt, kes pole kaotanud lootust leida oma elu armastus ja luua pere. Kas ta on lõpuks suutnud suure hirmsa asja küüsist välja rabeleda?Seda kõike ja paljut muud jagab armastatud näitleja ning stsenarist nüüd kogu maailma lugejatega lootuses, et sellest on kasu neil kõigil, kes on langenud sõltuvuse lõksu ja tunnevad, et on oma hädaga üksi. See on erakordne lugu, kirjutatud südamest, huumori ja soojusega nõnda, nagu seda ainult Matthew Perry teha suudab.„Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi“ on meeldejääv ja südamesse pugev raamat, ühtaegu intiimne ja silmiavav ning sunnib naerma läbi pisarate ‒ just täpselt seda, mida fännid on oodanud.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 7.05 Mb, Kirjastus: Erik Tohvri, ISBN-13: 9789949983391)
Tuntud ja armastatud romaanikirjaniku Erik Tohvri mälestusteraamat. “Olen sündinud 22. märtsil 1933. aastal, Jäära tähtkujus ja seega kindlasti põikpäine inimene. Oma inseneriameti kõrval olen tundnud huvi paljude probleemide vastu, projekteerinud ... ja ehitanud maju, elektri- ja veesüsteeme, konstrueerinud mitmesuguseid seadmeid ja masinaid… Mind on huvitanud autoasjandus, foto- ja filmitehnika, raadio ja televisioon, aga kõike seda on juba lapsepõlvest saadik saatnud huvi kirjanduse, kirjutamise vastu. Olen kirjutanud novelle, humoreske, publitsistikat, kuuldemänge… Pensioniikka jõudes olen püüdnud leida endale väljundit romaanide kirjutamises, tänaseks on neist saanud viisteist raamatut. Lisaks olen koostanud mitmete ettevõtete ajalugu ja kirjutanud nende juubelialbumitele tekste”.Näita rohkem ...
