Deverillide kroonika kolmanda osa tegevus algab 1939. aastal. Ballinakellys on mõndagi muutunud. Deverilli loss kuulub Bridie Doyle’ile, kellest on saanud krahvinna di Marcantonio. Aga krahvi päritolus on midagi kahtlast ja kuigi Bridie armastab ... teda jäägitult, tundub mees olevat temast tüdinud.Kitty on leppinud, et Jack O’Leary läks Ameerikasse, ja ta on harjunud elama Roberti, Florence’i ja JP-ga. Aga siis on Jack korraga tagasi Ballinakellys.Martha Wallace leiab Iirimaalt oma pärisema asemel JP ja noored armuvad.Ka teine maailmasõda jätab Deverillidele oma jälje. Celia tuleb tagasi Lõuna-Aafrikast ja tal on ootamatu tulevikuplaan.Milliseks kujunevad suhted elavate vahel ja mis saab lossi vangistatud vaimudest?Näita rohkem ...
„Ma ei abiellu mehega, keda ma ei armasta!”Kui leedi Verena leseks jäänud isa äkitselt uuesti abiellub, avastab Verena enda üllatuseks, et ta võõrasema püüab ka teda kibekiirelt mehele panna. Peagi leiab ta sobiva kosilase, kes leedis paraku ... jälestust tekitab. Verena on alati vandunud, et kui ta abiellub, siis teeb ta seda armastusest ja ainult armastusest.Tundes, et muud valikut peale ärajooksmise ei ole, sooritab Verena tõelise julgustüki ning põgeneb keset ööd kodunt. Ustava teenri abiga jõuab ta lähimasse sadamasse ja kavatseb Prantsusmaale sõita, kuid avastab, et mõõn räägib ta plaanidele vastu.Tänu identiteedimuutusele ja heale õnnele seilab Verena peagi uue elu poole. Söögitegemise oskused, mis ta koolis oli omandanud, tulid talle üllataval kombel kõvasti kasuks.Verena kohtub Hilchesteri markiiga ja teda tabab uus dilemma – ta tunded mehe vastu kasvavad, aga kuidas saaks ta võita armastatud mehe südant, kui ta ei ole see, kes väidab end olevat?Ja kui võõrasema sõber pildile ilmub, võtavad sündmused hoopis halvaendelise pöörde.Kas Verena leiab tõelise armastuse ja õnne või rebitakse tal mask eest ja saadetakse tagasi Inglismaale, kus ta peab abielluma mehega, keda põlastab? Või heidetakse ta hoopis Prantsusmaal vanglasse?Näita rohkem ...
Sari kingitused 027Kuidas peaks naine ütlema mehele, et ootab temalt kaksikuid?Kui Alessandro Marchese oma viimati omandatud firma peakorterisse astub, mõjub tema muljetavaldav isik ühele inimesele eriti rabavalt... Kihelev nahk annab Cassiele ... mõista, et tema uus ülemus on seesama mees, kes ta rasedaks tegi! Ja paistab, et Sandro on ta täielikult unustanud.Ent mõjuvõimsale itaallasele avaldab Cassie suuremat mõju, kui ta välja näitab. Mehe mälu hakkab vähehaaval taastuma. Nüüd on Alessandrol täiuslikkusest puudu vaid üks – Cassie, tema abielusõrmus sõrmes...Näita rohkem ...
Neljapäeval kell 8.00 hommikulKohvisõõm, hommikusöögiklubi!Igal nädalal ilmuvad need sõnad nelja naise kalendrisse. Igal nädalal saavad nad kokku, et süüa hommikust – ja rääkida ning jagada üksteisega tõdesid, mis nad on elu kohta avastanud. Et ... rääkida oma lugusid. Pakkuda üksteisele julgustust ja lakkamatut tuge.Clare on hiljuti läbi teinud laastava ja ootamatu abielulahutuse. Teda juhib viha ja kättemaks – kuni ta saab oma eksabikaasa kohta teada midagi, mis paneb ta oma tegudes kahtlema. See sunnib teda vaatama sügavale endasse, et otsida andestust, mille ta on kõrvale heitnud... ja inimest, kes ta varem oli.Elizabeth on hilistes viiekümnendates lesk, edukas tegija oma ametialal. Naine, kes on otsustanud mitte raisata enam ühtegi sekundit oma elust. Ja kui see elu peaks sisaldama romantilisi võimalusi – hüva, miks ka mitte?Karen on kahekümnendates eluaastates ja usub, et need aastad peaksid kuuluma riskile ja unistuste püüdmisele. Tema unistus on saada näitlejaks. Ainult et tema vanemad arvavad, et ta peaks rohkem sarnanema oma õega, väga tavapärase Victoriaga!Julia saab sel aastal neljakümneseks. Tema abikaasa karjäär on kindlal alusel, tema lapsed on lõpuks teismelised ja ta on just alustanud oma äriga. Kõik läheb plaanipäraselt – kuni ta avastab, et on rase. See pole osa plaanist.Neljapäeviti kell kaheksaAeg mõelda elatud eludest, tehtud valikutest. Aeg olla koos sõpradega...Debbie Macomberi raamatu „Neljapäeviti kell kaheksa“ kiituseks„Macomberi naised on üksteisele justkui toetuspunktid selles mõnikord pisaraterohkes, pidevalt meeltülendavas loos, mis tekitab lugejais soovi, et nad saaksid ühineda selle võluva hommikusöögiklubiga.“–Booklist„See pole lihtsalt ilukirjandusteos, vaid isiklike kogemuste tipphetked, mis on tõlgendatavad elumõttena eriti naistele ja inimestele üldisemalt. Raamat räägib sõprusest, pigem sõpruse eri vormidest. Macomber kinnistab oma mainet kirjanikuna, kes pakub naislugejaile just seda, mida nad soovivad raamatutest lugeda.“–The Sunday Oklahoman„„Neljapäeviti kell kaheksa“ on romaan tavalistest naistest, kes on silmitsi erakordsete olukordadega, ning Macomber jutustab nende lood küpse mõistmise sügavusega, mis on ühtlasi kaastundlik ja eksimatult aus. Neis naistes on südikust ja meelekindlust, julgust ja otsustavust ning lugeja tunneb ära samasuguse karakterite tugevuse, mida võib leida auväärsete kirjanike Rosamunde Pilcheri ja Maeve Binchy romaanidest.“–Amazon.com„Nagu alati, on Macomber loonud sügavad ja haaravad tegelaskujud.“–Publishers WeeklyNäita rohkem ...
Sari ajalooline romaan 005Oht ja iha!Kleio Chase lootis, et saab Sitsiilias rahulikultperekonna seltsis aega veeta. Et suudab seal viimaks unustada mõistatusliku Avertoni hertsogi ja vabaneda kummalisest mõjust, mida mees talle avaldab. See lootus ... täitub... kuni mees ootamatult kohale ilmub, rikkudes ta rahu ja hoiatades teda varitseva hädaohu eest...Kuid rahutukstegev veetlus nende vahel on endiselt tugev, hoolimata saladustest, mida nad teineteise eest varjavad. Kui tundmatu oht aina lähemale hiilib ja hertsog naist kaitsta püüab, paiskab saatus nad kokku kõige intiimsemal moel.Kleio teab, et tal on aega vaid nii kaua, kuni ta suudab saladuslikule hertsogile vastu panna! Vaata ka:Võtke varas kinni. Chase’i õed, I raamatKes tihkaks suudelda krahvi? Chase’i õed, III raamatNäita rohkem ...
Sari romantika 034Tal on kuu aega, et omale mees leida!May Coleridge peab enne kolmekümnendat sünnipäeva abielluma, et pärida oma vanematekodu ja alal hoida alles lapsekingades äri.Adam Wavell on pärit tõelisest logardite suguvõsast, kuid mees on ... oma elus kannapöörde teinud. Temast on saanud edukas ärimees ja suur heategevuse toetaja. Kuid siis seisab ta ühtäkki silmitsi karjuva imikuga, kelle ta vastutustundetu õde tema kantseldada on jätnud!Tuleb leida mingi lahendus. May nõustub aitama Adamil hoida tema õetütart, kui mees nõustub vastama naise appihüüdele!Näita rohkem ...
Mika Waltari ajaloolise romaaniga „Mikael Karvajalg” jätkab kirjastus Varrak Mika Waltari loomingu uustõlgete avaldamist eesti keeles. Romaan kujutab soome päritolu noormehe Mikael Karvajala elu ja seiklusi varauusaegses Euroopas. Peategelase pilgu ... läbi saab lugeja tuttavaks olulisemate poliitiliste, majanduslike ja religioossete sündmustega Euroopas 16. sajandil, ajal, mil sarnaselt tänasegi päevaga leidsid aset suured muutused. Romaanile on kirjutanud saatesõna kirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov.„Mis puutub romaani ajaloolisesse tausta, siis hoolimata Waltari kalduvusest panna sarkasmiga n-ö üle võlli, võib kõike mis kirjeldatud lugeda peaaegu nagu ajalooõpikut.”Andrei HvostovNäita rohkem ...
„Lumi sulab nagu ikka, tärkab Ukraina haljas rohi, lokkav vaip katab maa ... tõuseb lopsakas vili ... lõõsk lööb värelema väljade kohal ja verest ei jää enam jälgegi.“1919. aasta krõbekülma koidiku Kiiev on verise kodusõja lahinguväli. Revolutsiooni... vastasleeri sattunud perekond Turbin võitleb ellujäämise nimel. Senised ideaalid purunevad, turvaline ja tuttavlik maailm hävineb. Lahti rullub traagiline lugu ühest perekonnast, kelle saatus on lahutamatult põimunud Ukraina ajalooga. Autobiograafiliste sugemetega „Valge kaardivägi“ oli Mihhail Bulgakovi esimene pikem proosateos ja loomingu kõrgpunkte. Autorist: Mihhail Bulgakov sündis 1891. aastal Ukrainas Kiievis seitsmelapselisse perekonda, õppejõust isale ja õpetajast emale. Juba lapsepõlves kirjutas noor Bulgakov meelsasti näidendeid, mida tema õed-vennad ette kandsid. Gümnaasiumis said tema lemmikuteks Dickens, Gogol, Puðkin ja Dostojevski. Pärast kooli lõpetamist astus noormees Kiievi Ülikooli arstiteaduskonda. Esimeses maailmasõjas osales Bulgakov Punase Risti vabatahtlikuna ning sai raskelt haavata. Hiljem ka Ukraina Rahvavabariigi armees ja Vene valgete armees teeninud Bulgakov haigestus sõjaväes raskelt tüüfusesse, pääsedes napilt eluga. Kokkupuude surmaga inspireeris Bulgakovit tõsisemalt kirjutamisega tegelema. Arstiameti kõrvalt kirjutas ta näidendeid, lühijutte, följetone ja romaane, mis olid kõik Nõukogude Liidu tsensoritele pinnuks silmas ja suurema osa ajast keelatud. Bulgakov suri 1940. aastal muserdavates oludes ja teadmisega, et tema teoseid ei avaldata. Kirjaniku geniaalsusest sai laiem avalikkus teadlikuks 46 aastat hiljem, perestroika aegu.Näita rohkem ...
„Avantüür“ on väga tavatu vaade Teise maailmasõja aegse Saksa sõduri ja lihtinimese ellu. Lugu algab kahe võõra – Peteri ja Katharina – vahel sõlmitud fiktiivsest abielust, mis kannab alguses vaid praktilisi ja omamoodi vastuolulisi eesmärke: Peter ... tahab rindelt pikemat puhkust ja Katharina vajab hädasti lesepensioni. Noored teavad üksteist ainult pildi pealt. Nad kohtuvad Peteri abielupuhkuse ajal, armuvad ja sestpeale muutub kõik, kuna armastust ei osatud sellesse võrrandisse sisse arvestada.Sõda muudab inimest tundmatuseni, ja selle keerises olles ei esitata just ülemäära tihti küsimusi valikute lubatavuse või eetilisuse kohta. Tehtud tegude tagajärgedega tegeldakse hiljem, kui jäädakse ellu, või siis ei tegelda nendega üldse, sest see pole oluline. Armastus võib küll olla, aga mida seegi päästab? Või teadmine, et mees pääseb sõjast eluga tulema, kui naine on temale truu.Siinne lugu võib ekstreemsetel juhtudel sündida ükskõik kellega. Võimu najal oma elu edendamine pole kuidagi võõras ka meie inimestele, nii et paralleelide tõmbamine natsi-Saksamaa ajupestud sakslaste ja siinsete kokkuleplaste vahel peaks olema kerge. Vaevalt vajab vastamist küsimus, kas pimesi kuuletumine viib ikka haljale oksale või oled lihtsalt võimule kasulik idioot, kuniks sind vajatakse.***On sõda ja on armastus. „Avantüür“ on suurepärane näide sellest, kuidas üks pealtnäha tähtsusetu otsus võib pea peale keerata mitte ainult ühe või kahe, vaid terve rea inimeste elu. Tavalise Saksa sõjaväe jalaväelase pilgu läbi on nii teist ilmasõda kui ka selle pöördepunkti Stalingradi lahingut kujutatud meie lugeja jaoks harjumatust perspektiivist. Audrey Magee romaan on suurepärane näide sellest, kuidas kirjaniku fantaasia ei saa hoolida soost, ajastust ega kohast.Kätlin Kaldmaa, kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik„Avantüüri“ rohke, kuid samas äärmiselt napisõnalise dialoogiga armastus- ja sõjaloos joonistuvad eriti kontrastselt välja sõjaaegsed valikud. Valikud, mille teevad nii rindel võitlevad mehed kui kodus ootavad naised. Kuhu seada eetiline piir võõrale kuuluva omandamisel – olgu selleks langenud vastase vildid, hukatud juutide kodud ja ihuriided või inimese väärikus ja au? Kõik võetu ei olnud ellujäämiseks alati otseselt vajalik ega ka piisav, ent võeti siiski. Esmapilgul tähtsusetud otsused aga jäävad mõjutama mitte ainult asjaosalisi endid, vaid ka järeltulevaid põlvi …Mae Lender, kirjanik ja blogijaAudrey Magee sõjaaja armastuslugu on ehe ja võimas!Ben East, The ObserverJalustrabav lugu, millest saaks hea filmi: lugu liigub kiiresti, sel on hea visuaalne tunnetus, dialooge võib peaaegu kuulda – need on nii usutavad!Kate Saunders, The TimesMuljetavaldav ja jahmatav debüütromaan!Katie Binns, The Sunday Times (Ireland)Audrey Magee on Iiri autor. Magee on Dublini ülikoolides õppinud saksa ja prantsuse keelt ning ajakirjandust ja teinud 12 aastat ajakirjanikuna kaastööd mitmele väljaandele (The Times, The Observer, The Irish Times, The Guardian). Ta elab koos oma mehe ja kolme tütrega Dublini lähistel.Magee debüütromaan „Avantüür“ (ingl keeles „The Undertaking“, 2013) jõudis 2014. aastal rahvusvaheliselt tunnustatud Baileyse kirjandusauhinna (endine Orange’i kirjandusauhind) lõppvalikusse. 2015. aastal jõudis raamat Walter Scotti kirjandusauhinna ja 2016. aastal Dublini Rahvusvahelise kirjandusauhinna (endine IMPAC Dublin) nominentide hulka. Raamatust on ilmunud palju häid arvustusi ning BBC korrespondent Fergan Keane on Magee’d nimetanud üheks kõige põnevamaks uueks talendiks praegusel kirjandusmaastikul.Näita rohkem ...
Pikki aastaid Eestis elanud populaarne vene kirjanik Grigori Skulski (1912–1987) on mitmete tunnustust pälvinud romaanide, jutustuste ja novellide autor. Tema loomingut on tõlgitud eesti, saksa, poola, tðehhi, hiina jt keeltesse.Sellesse raamatusse ... on kogutud novellid armastusest. Need on erinevad, aga räägivad kõik õnnetust armastusest. Ja samaaegselt õnnelikust. Armastusest naise vastu; pimedast kiindumusest iidoli vastu; kuulsuse- ja tunnustusejanust; armastusest lapse vastu; piiritust tundest tugevama vastu; õrnusest nõrgema vastu. Uhkusest, sõltumatusest, õndsast sõltuvusest inimesest, kelleta oma elu ette ei kujuta. Need novellid on kinematograafilised: te näete kõiki tegelasi, te õpite neid tundma ja hakkate armastama, te olete nendega kohtunud. Nad sarnanevad teiega, neis, ehkki kordumatutes, on olemas kõik, mis on olemas igas inimeses, kes igatseb jagatud üksinduse järele. Autor ei mõista kellegi üle kohut, ta üritab kõiki mõista ja näitab lihtsalt, kuidas saatuste ristumine põhjustab vältimatult hääletuid draamasid, mis viivad meid vaikse lootusetuseni, aga mitte ilma naeratuse, soojuse ja valguseta, mis kiirgavad ka siis, kui ollakse ummikusse jooksnud. Seda nimetatakse helgeks nukruseks.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 0.54 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589823)
„Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema ... eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta siiski ohtlikkesse inimsuhetesse. Kummalised kokkupuuted mõistatusliku neiu ja teiste kohalikega viivad selleni, et reaalsus hakkab segunema unenägude ja fantaasiaga. Kunstnik püüab seda väljendada luulevormis, sest maalimiseks ei leia ta õiget motiivi. Kõrvalises kolkakülas kogetu paneb ta mõtlema inimsuhete tähendusele, aga ka kunsti ja luule olemusele.Sôseki Natsume (1867–1916) on jaapani moodsa kirjanduse suurkuju, kes paigutatakse selliste tuntud kirjanike kõrvale nagu Jun’ichirô Tanizaki, Yasunari Kawabata ja Yukio Mishima. Tema loomingus naeruvääristab Sôseki sageli läänelikku vaimutühjust ja moodsat elukorraldust ning tunneb nostalgiat moderniseerimise-eelse Jaapani järele. Seetõttu leiab Sôseki teostest rohkesti viiteid traditsioonilisele Jaapani kunstile, kirjandusele ja esteetikale. Sôseki tuntuimad teosed on „Mina olen kass“ („Wagahai wa neko de aru“, 1905), „Noorsand“ („Botchan“, 1906), „Rohupadi“ („Kusamakura“, 1906), „Sanshirô“ (1908) ja „Meel“ („Kokoro“, 1914).Näita rohkem ...
Kaks üksildast linna Colorados – Hope ja Despair, üks tähendab lootust ja teine meeleheidet. Nende vahel kaksteist miili tühja teed. Ja Jack Reacher – mees, kes ei tunne hirmu, kellel pole midagi kaotada ja kes kunagi tagasi ei pööra. Tegelikult ... soovib ta vaid tassi kohvi juua. Ent Reacheri kohvisoovil on saatuslikud tagajärjed. Nii nagu alati, satub Reacher ka selles Lee Childi lummavas põnevikus sõtta endast kaugelt tugevama vastasega, kes ei soovi mitte ainult tema lahkumist, vaid surma.Midagi sellist ei oska juhuslik läbirändaja Reacher oodata. Ent mida ilmsem on linnakeses valitsev vaenulikkus, seda vähem soovib ta oma teekonda jätkata. Vastupidi, asjaolude üha süvenev veidrus tekitab temas veendumuse, et midagi on väga valesti ja et sellele valele tuleb vastu hakata. Tähendagu see kas või ühemehesõda terve linnaga.Kuid ka seekord ei võitle Reacher päris üksi, vaid leiab endale liitlase võluvas ja tarmukas naispolitseinikus. Koos hakatakse saladusi lahendama ja välja selgitama seoseid kauge verise sõja ning keset hiigeltasandikku uneleva väikelinna vahel. Pannes selle käigus tahes-tahtmata mängu oma elu. Kuid kõik märgid näitavad, et mäng on seda panust väärt.Näita rohkem ...
On 1936. aasta. Mood nõuab lainelisi soenguid, pärlikeesid ja pitsiga sigarette, viltuseid kübaraid, siidsatääni ja naiselikku vööjoont. Madriid on ärev ja ebakindel. Marokos valmistuvad sõjaväelased kukutama Hispaania vabariigi seaduslikku ... valitsust. Õmblejanna Sira on suurte illusioonide tiivul sattunud kodusest Madriidi agulist Marokosse, kus pulbitseb rahvusvaheline suurilmaelu. Selle sära kustub aga isiklike saatuselöökide ja ajaloo keerdkäikude mõjul ning Sira leiab end võõral maal täiesti üksi. Parseldajast pansionipidaja abiga paneb ta püsti kontinendi glamuurseima moeateljee, valutades samal ajal südant sõjast räsitud kodumaa saatuse pärast.2009. aastal ilmunud romaanist on saanud Hispaania viimaste aastate suurim menuk, mida on tõlgitud enam kui 25 keelde. Raamatu põhjal on valminud ka ülipopulaarne teleseriaal.Näita rohkem ...
Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja... fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.85 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789916121078)
Stockholm 1950. Kas kannatused, ärevus ja hirm saavad sõja lõppedes otsa? Või elavad need kõik edasi, ainult teisel kujul? Ja mis siis, kui tegelikult polegi sõda lõppenud? Sõjapäevil kogetud jubeduste ja tragöödiate järel pealtnäha turvalisse paika... jõudnud Kotkaste perele tundus, et viimaks on saabunud hingetõmbehetk. Aga nad ei osanud arvestada olukorraga, mida George Orwell hakkas nimetama külmaks sõjaks. Pealtnäha on Kotkaste jaoks kõik paika loksunud, tegelikult aga pulbitsevad tüüne pinna all erimeelsused, arusaamatused ja konfliktid. Pereliikmed hakkavad üksteisest võõranduma, igaüks neist otsib oma kohta muutunud maailmas. Pereisa töötab nüüd liitlaste heaks ja leiab end taas salasepitsuste võrgust. Tema sakslannast abikaasa peab oma päritolu tõttu töökohal silmitsi seisma varjatud ahistamisega. Lapsed seevastu püüavad toime tulla iseseisvumiskatsetega ning omaenese identiteedi ja jalgealuse leidmisega.Martin Allison Booth (sünd 1954) kasutab oma pereliikmeid ja nende käekäiku pärast Eestist lahkumist 1940. aastal 1950. aastatel Stockholmis reaalselt aset leidnud sündmuste kirjeldamiseks. Tegemist on paeluva kooslusega ühe perekonna loost ja spioonipõnevikust, kus faktid ja fantaasia ühte sulavad. Tulemuseks on ehe ja siiras lugu inimestest, nende tõekspidamistest, katsetest valitsevas kaoses õiget suunda leida.Autori luguMa olen Eesti juurtega. Mu ema ja tema perekond – Linnebergid ja Toferid – on valdavalt pärit Tallinnast. „Karu lõksus“ on järg minu 2018. aastal ilmunud raamatule „Hunt metsas“. Selles kirjeldatud sünduste taga on mu perekonna läbielamised paguluses pärast teist maailmasõda, 1950. aastate Stockholmis. Raamat jutustab taas inimestest, kes olid sunnitud taluma suurriikide poliitiliste ambitsioonide tagajärgesid. Sarnaselt sadade tuhandete teiste eestlaste lugudega räägib seegi tavalistest inimestest, kes pidid olukordades, mille üle neil puudus kontroll, tihtipeale tegema võimatuna tunduvaid otsuseid ja elama erakordset elu. Minu vanaisa Bruno Linneberg oli koos vend Kurtiga Eesti mereväeohvitser. Vabadussõja päevil oli ta kadett, kes teenis Eesti laevadel, alguses Lembitul, edasi Lennukil. Hiljem õppis ta Ühendkuningriigis ning teenis Eesti mereväes luureohvitserina.Pärast seda, kui Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal okupeeris ja teda ähvardas surma- või väljasaatmisoht, otsis ta võimalust teha koostööd Ühendkuningriigiga. Kuna britid ei nõustunud vastu võtma ta perekonda, pöördus ta sakslaste poole. See oli toona igati loomulik valik, sest nii tema kui ka paljud teised eestlased olid huvitatud sakslastega koostööst (mitte nende heaks töötamisest), kuna sellal olid sakslased Eesti iseseisvuse taastamise kõige tõenäolisemad toetajad. Sakslased võtsid ta vastu koos perekonnaga. Üheks põhjuseks oli kindlasti asjaolu, et Balti riike ja Läänemerd hästi tundva Bruno teadmised olid üliväärtuslikud Venemaale kallaletungiplaani – operatsiooni Barbarossa – seisukohast. Sõja lõppedes rajas ta endale uue elu Stockholmi, kus jätkas oma tööd liitlaste heaks ja 1964. aastal suri.Näita rohkem ...
Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini ... tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.Näita rohkem ...
Kui Rosina sõbratar sooritab pärast seda enesetapu, kui armastatu ta reedab, tõotab Rosina kõigile meestele kättemaksu. Tema arvates ei saa ühtki meest usaldada, ka mitte Sir John Crosbyt, parlamendiliiget, kellesse Rosina on juba piigapõlvest peale... armunud.Pärast debüütballi leiab Rosina end seltskonnaelu keerisest. Lähenevad parlamendivalimised ja Rosina isast Sir Elroy Clarendonist peaks saama minister uues valitsuses.Rosina uus sõbratar leedi Doreen, krahv Blakemore’i tütar, on salaja armunud tundmatusse austajasse. Rosina suureks meelehärmiks selgub, et see on Arthur Woodward, mees, kelle reeturlik käitumine tema sõbranna surma saatis ja kelle süüd tõendavad kirjad on Rosina käes…Näita rohkem ...
Orvuks jäänud leedi Rosanna Donnington on rabatud, kui avastab pärast vanaonu surma, et on saanud endale sugulase tohutu päranduse.Ta elu muutub päevapealt ning temast saab arvutute õnneküttide sihtmärk. Kuid leedi Rosanna on otsustanud abielluda ... ainult armastuse pärast.Kui naise kätt nõuab ka ebameeldiv Sir Walter Fenwick, otsustab Rosanna põgeneda Londonist oma uude maakodusse Donnington Halli…Näita rohkem ...
Wellingtoni armeest naastes avastab Melverley markii oma pahameeleks, et tema armuke on abikaasa juurde tagasi läinud ja tema lemmiktantsijanna petab teda teise mehega.Markii otsustab naasta koju, Melverley mõisa. Ent kui tema tõld kodule läheneb, ... peatub see liiklusõnnetuse tõttu, millesse on segatud ponikaarik. Kaarikujuht on kaunis Christina-nimeline neiu, kes on ðokis. Markii viib ta koju ja avastab, et neiu on orb. Markii võtab Christina oma tiiva alla ning neiu asub elama mõisa, saatjadaamiks pensionil guvernant. Kuid juhtub tragöödia – neiu röövitakse ja markii avastab, et tema nõbu Terence sepitseb tema vastu vandenõu…Näita rohkem ...
