Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed... pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused.Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi.Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta. Raamat tähistab Varraku 35. sünnipäeva.Näita rohkem ...
„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“Eduard Bornhöhe„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ on Eesti kirjandusklassika üks kauneimaid armastusromaane, mis on samaaegselt ka põnev ajalooliste sugemetega seiklusromaan.Liivi ... sõja segasel ja keerulisel ajal kohtuvad juhuslikult metsas end vabaks meheks nimetav pagendatud vene vürsti ja eesti pärisorja poeg Gabriel ja saksa mõisniku tütar rüütlipreili Agnes von Mönnikhusen.Kui Gabriel saatuse tahtel järgmisel ööl Agnese elu päästab, tärkab nende vahel armastus, mida ei suuda enam miski murda.Aga kaunitar Agnest ihkab veel kaks meest. See teeb armastajate teekonna Tallinna poole väga ohtlikuks. Seiklusrikkal retkel kohtuvad nad röövlitega, tuleb ette eluohtlikke olukordi ja „surnust ülestõusmisi“.Andeka kirjanikuna on Eduard Bornhöhe (1862–1923) selles romaanis meisterlikult ühendanud armastuse, romantika, ajaloo ja vabadusvõitluse.Raamatu ainetel vändati Tallinnfilmis 1969. aastal kultusfilmiks saanud Eesti üks populaarsemaid mängufilme „Viimne reliikvia” (režissöör Grigori Kromanov).Kuid film ei ole raamat. Selles raamatus on palju muud, mis filmis kaadri taha jäi.Näita rohkem ...
Raamat viib lugeja argipäevaselt tuttavasse maailma, millest ollakse harjunud mööda tuhisema. Või hoopiski läbi tuhisema? Ses maailmas rulluvad lennukalt lahti kummaliste tegelaste olmemured ja hingerõõmud. Loo kangelased on justkui täiesti ... tavalised tööinimesed, kelle eludes on läinud midagi veidi üle vindi. Mõnikord päris palju. Ometi ühendab neid kõiki värvilise niidina soov uskuda armastusse. Otse kapitalismi südames. Siin-seal haaravad lugeja kaasa lustakad sefiirikeerud, embav muusika või kuldsed kaktused ja uudishimulik meel saab rännata eritahulistes sfäärides. Ees ootavad helged kohtumised, humoorikad seigad ja heatahtlik satiir, mis tuletab meelde, kui totralt vahva on inimeseks olemise kogemus. Vanusest hoolimata.„Võõraid on lihtsam armastada” kutsub märkama, et ka kõige tavapärasemas on peidus lood, kus õrnavõitu inimlikkus teeb salahilju vapraid samme südamete maastikul. Mäletama, et seal, kus on inimesed, on ka armastus. Liisi Õunapuu debüütromaan „Le Rhino” leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka Varraku kirjastuses raamatuna. Sama loo teine osa ilmus 2018. aasta lõpus. Mulgimaalt pärit Liisi elab, naerab ja kirjutab Läänemaal, kus taevast on rohkem kui maad. Ta usub jätkuvalt, et huumor päästab maailma.Näita rohkem ...
Esimene raamatVäikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate džässansambel vajab uut trummarit. Konkursi ... lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda.Teine raamatTuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika.„Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik„Selle raamatu inimesed on elusad ja nendega juhtuvad lood põnevad, raamatu lõpuni jõudes tekib kohe soov järgmist osa lugeda – loodetavasti see ikka tuleb!” – Rein Raud, kirjanikNäita rohkem ...
Mart Kadastik (59): Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei ... elukogemus ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik? Katariina Tammert (32): Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik. „Paarismäng” on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.Näita rohkem ...
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata. Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib ... tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata. Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. Andres Noormets Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. Mihkel Raud. Loeb Tambet Tuisk.Näita rohkem ...
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib ... tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla.Andres NoormetsMa tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.Mihkel RaudNäita rohkem ...
Romaani „Mesilased” sündmustik leiab aset 17. sajandi lõpus. Leideni ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Laurentius on saanud stipendiumi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoolis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ... ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris hirmuäratavad. Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.Näita rohkem ...
Mõnikord oli Normal tunne, et ta on elanud kümnetes erinevates maailmades, ehkki polnud sugugi nii vana, ning on nüüd jõudnud nende kõigi groteskse kulminatsiooni, fataalse finaalini, mida saadab haldjate tants, inimkonna päästmise lohutu rituaal. ... Ometi leidis ta selles äratundmises – mida aeg edasi, seda enam – järjest vähem õõva ja üha rohkem nurjatut, riukalikku rõõmu. Kui ka midagi ei saa teha, siis midagi saab alati teha ning selles tegemises on ainus pääsemine, ainus vabadus, mida tal on võimalik kunagi kogeda.Detektiivinspektor Vera Stanhope asub talve esimesel tuisusel õhtul teele, et sõita mägedesse oma koju. Tee on küll tuttav, ent tugevas lumesajus möödub ta kogemata õigest ristmikust ja taipab peagi, et on eksinud. Eespool on üks auto kitsalt teelt välja libisenud, selle uks on lahti ja Vera jääb seisma, et hädalist aidata. Juhti ei ole näha, mistõttu ta oletab, et too on läinud abi otsima. Vera otsustab samuti lahkuda, kuid kuuleb siis nutust häälitsust – auto tagaistmel turvatoolis on pisike laps.Vera haarab mudilase endaga kaasa ja edasi sõites jõuab varsti kohani, mida ta hästi tunneb. Brockburn on Northumberlandi üksildases kolkas asuv suursugune, kuid üsnagi käest lastud häärberilahmakas, mis kuulub Vera suguvõsale ja kus kasvas üles ka tema isa Hector. Majas käib pidu, vilguvad jõulutulede vanikud ja kostab naeru. Pidutsejate teadmata lamab väljas lumes surnud naine.Ja Vera ongi paugupealt otse uue juhtumi keskpunktis. Kas surnud naine võib olla selle lapse ema? Peokülalised on majas lumevangis, Brockburn hakkab juurdluse edenedes tasapisi oma saladusi loovutama ja päevavalgele kerkib ka inspektori enda perekonna keerukas minevik.Näita rohkem ...
Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ... ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tšinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse.Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad.Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.Näita rohkem ...
„Minu õe päevik“ on seotud Leelo Kassikäpa2024. aastal ilmunud romaaniga „Universumikingitus“. Siinses loos kerkivad esile üllatavadja ootamatud tegelased, kelle elust lugeja saabüsna värvika pildi.Peategelase Andra elu mõjutavad kunagirääkimata ... jäänud olulised asjad, mis lõpukskogemata kombel päevavalgele tulevad. Eipuudu ka intriigid, valusad mälestused jaeneseleidmine läbi võlu ja valuNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616567)
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. ... veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt von Schuschnigg. Kolmanda Reich’i tõus ja Anschluss on teada-tuntud ajaloolised tõsiasjad, Éric Vuillard tõmbab aga „ajaloo räpaste hilpude“ alt välja ühe kõneka detaili teise järel, kirjeldades lugejale neid sündmusi üpris üllatava ja uue nurga alt. Vuillard’i jutustamislaad on kujundlik, täpne ja vahe ning sellest ei puudu ka huumor ja iroonia.„Päevakord“ pälvis 2017. aastal prantsuse kõige mainekama kirjandusauhinna Goncourt’i. Raamatu lõpust leiab tõlkija Indrek Koffi saatesõna, mis autorit ja tema loomingut lähemalt tutvustab.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616505)
Zimbabwe kirjaniku, režissööri ja poliitilise aktivisti Tsitsi Dangarembga (sünd. 1959) debüüti „Närvilised olud“ (1988) peetakse üheks olulisimaks XX sajandi Aafrika teoseks ning temast sai esimene Zimbabwe mustanahaline naiskirjanik, kes on ... kirjutanud ja avaldanud romaani inglise keeles. Raamat räägib teismelisest tüdrukust Tambust, kes elab traditsioonilise elukorraldusega väikeses külas ja otsib šona äärmiselt meestekeskses ühiskonnas kangekaelselt teed hariduse juurde, et vabaneda naistel otsekui paratamatult lasuvast koormast. Tema onu on üks esimesi läänes kõrgharitud mustanahalisi ja tunneb kohustust vendade-õdede pered rõhuvast vaesusest välja aidata. Ta võtab Tambu venna Nhamo oma misjonikooli õppima, aga kui Nhamo ootamatult sureb, annab perepoegade puudumisel õppimisvõimaluse Tambule. See omamoodi kujunemisromaan räägibki tüdruku püüdlustest, esimesest kokkupuutest lääneliku eluga, järjest vastuolulisemast suhtest jumaldatud onuga ning eelkõige naistest 1960. aastate Rodeesias, mille rassilised, soolised, kultuurilised ja poliitilised pinged joonistuvad loo taustal välja eraldi kirjeldamatagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616383)
Marcin Wicha (sünd. 1972)Poola-juudi päritolu graafilise disainer ja kirjanik Marcin Wicha teeb selle raamatuga kummarduse oma lahkunud emale, kellest jäänud asjad tuletavad meelde episoode tema elust. Nii kujuneb fragmentidest kohati liigutav, ... kohati irooniline portree tugevast naisest, kes ei talunud väiklust ega leppinud valedega. Kuigi isikliku loo taustaks on mõned XX sajandi Poola ajaloo tumedamad peatükid, on autori käsitlus vaba paatosest ja sentimentaalsusest. Wicha pälvis raamatu eest mitu auhinda, sealhulgas prestiižse Nike kirjanduspreemia.Tõlkija Margus Alveri järelsõna ja kommentaarid aitavad nimede taga näha inimesi ja nende saatusi ning vahetevahel lugeda ridade vaheltki.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616215)
Serbohorvaadi keelest tõlkinud Madis VainomaaZagrebis toimub kirjanduskonverents. Nii nagu rahvusvaheline kirjanike seltskond tüdineb ka selle satiirilise romaani jutustaja kohe alguses konverentsi hallist argipäevast ning pöörab pilgu kulisside ... taha, kus käib hoopis teine elu – tunded võtavad balkanliku värvi ja vungi, maskid ja rõivad langevad, käsikirjad kaovad, šovinistidele antakse piki pead, tekivad uue elu lootused, õnnetud idaeurooplased saavad hetkeks võimaluse end tühjaks rääkida, sündmuste niite tõmbaks aga justkui kellegi kuratlik käsi.Dubravka Ugrešić (sünd. 1949) on juba mitu aastakümmet olnud rahvusvaheliselt tuntuim ja loetuim horvaadi kirjanik. Vaid paar aastat enne Jugoslaavia lagunemist ilmunud „Romaanijõe forsseerimine“ tõi autorile esimese naiskirjanikuna riigi tähtsaima kirjandusauhinna NIN.Näita rohkem ...
Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, cest moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. ... Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.Näita rohkem ...
Raadio viib lugeja Liivimaale, Pariisi ja New Yorki. Romaani tegevus toimub reaalajas. Minajutustaja on gay, kes on eestlaste elu suhtes üsna irooniline.Näita rohkem ...
Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, , 0.30 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985659915)
Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib järveni” ilmus esmatrükis 1940.a ja on tänaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sõnutsi olnud selle kirjutamise tõukeks unenägu, milles kõlanud ... tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest järvedekaunis Rõuges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, , 0.53 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985659908)
Helmi Mäelo (1898 – 1978) kuulub küll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmasõda kodumaal. Tuntuse saavutas ta käesoleva romaanideloogiaga “Vallaslaps. Eevi Altma abielu”, mis ilmus eraldi ... raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just kõlbeliste küsimuste julge käsitlemise, laiemalt n-ö naisteema tõttu. Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.51 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658666)
Romaani eellooks on üliõpilaste - kahe noormehe ja nende kursuseõe suhe. Neiu valib elukaaslaseks kahest mehisema, andekama, silmapaistvama. Romaani põhitegevus langeb üheksakümnendate algusse - ühel õhtul, paarkümmend aastat hiljem, otsib naine ... selle teise mehe üles ja teatab, et ta abikaasa on jäljetult kadunud. Peategelane asub oma sõpra otsima; tal pole algul ainsatki jälge. See on romaan igaühesaladusest, sõprusest, armastusest, reetlikkusest, vastutusest, elu eest põgenemisest.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.19 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658550)
Kes on juba tuttav raamatuga “Jõumees Matsi juhtumused, leiab siit nendele muhedatele lugudele järje. Aga neile, kes pole veel tuttavad Matsiga, ütleme, et tegu on Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarse jõumehega, kel lisaks kasvule ja tohutule ... jaksule on ka veel terane mõistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda kõiksugu olukordades.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.21 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658475)
Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku üksteist jutustust: “Pildikesi Peipsi rannalt”, “Pahased naabrid”, “Muldmäe Mats”, “Mis sest viimaks sai?”, “Aias”, “Vari”, “Käkimäe kägu”, “Esimesed kirjanikutundmused”, ... “Peipsi pääl”, “Igapäevane lugu” ja “Nõia tütar”.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.87 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658338)
Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nüüd Eestis esimest korda ja esimest korda ühiste kaante vahel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse ... revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971. Aegade sadestuse esimene osa Noorusmaa, mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa Punane ja must (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Ðveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja Tulimuld lehekülgedel.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.48 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658307)
Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises ... põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.29 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658277)
Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Paberid on mul puhtad - ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega juba kaheksa aastat koos... elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Truudust pole ma talle igatahes seni murdnud, sest temast on minule rohkem kui küllalt. Aga kas Kalli on minu jaoks siiski see ainus ja õige?Mul on ju sarved maha jooksmata ja tiivaripsutus kulub mulle kindlasti ära. Otsustan tutvumisteenistuse abi kasutada ja loodan oma halliks kippuvat elu senisest huvitavamaks muuta.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.41 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658260)
Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.25 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658253)
Tuisu talu perenaine oli nii kange rahvatarkuste teadja, et teda kutsuti Ravitseja-Leenuks ja abiotsijaid vooris tema juurde lähedalt ja kaugelt, mõisahärragi nende seas. Ja kust seda arstiabi Suuremõisa kandis Hiiumaal kahesaja aasta eest nii väga ... võtta oligi. Paljud Ravitseja-Leenu ravivõtetest annavad tänapäevalgi soovitud tulemuse.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.26 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658246)
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel ... vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.62 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658239)
See on déja-vu nähtusele rajatud teise elu lugu. Romaani peategelane, üle keskea mees, sõidab nimeeksituse tõttu võõra klassi kokkutulekule ja satub ühtlasi vale aega - ja kõik ta edasised pingutused ennast ning oma aega tagasi saada lõpevad ... tulemusteta; veelgi enam - iga uus samm viib teda üha sügavamale minevikku, autoritaarse aja eluollu, sõjaväemaailma, hirmuaastatesse. Romaani esimene osa päädib Eesti ohvitseri õnnetu saatusega, küüditamisega Kesk-Siberisse juunis 1941. Romaani teine osa algab ühe mägimatkaga aastakümneid hiljem sinnasamasse mägismaale, millest kujuneb tagasitee algus. Ühtaegu on see ka peategelase ja Eesti ohvitseri tütre tutvumise, armastuse ning abielu lugu kuni hetkeni, mil sündmustik sulgub seal, kust see algas.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.23 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658222)
Kolmas raamat Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarsest jõumehest Matsist, kel lisaks kasvule ja tohutule jaksule on ka veel terane mõistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda kõiksugustes olukordades.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 0.65 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658215)
Ühel varasel sügishommikul tuuakse Hansenite abielupaari välistrepile imik. Rohkem kui kolmkümmend aastat hiljem läheb Eike Hansen samasse maakohta selgitama oma päritolusaladust. Seda lahendada püüdes saab ta aru, kui palju määravad inimese elus ... juhused ja kui palju teadlikud valikud. Veel mõned aastad hiljem kirjutab ta kõige põhjal romaani Metsa tütar, mis kujuneb üheks etapiks ta isepäisel, otsinguid ja loobumisi täis kirjanikuteel. Eike on üheaegselt romaan nii elust kui ka kirjandusest, selles liigutakse elutegelikkuse ja kirjandusliku väljamõeldise maailma piirimail.Näita rohkem ...
Kalle Marve leiab ennast keset vihast peretüli. Kõik, mis tundus olema terasesse valatud, laguneb üleöö. Uut elu luua püüdes sõidab ta Tallinna. Hoolimata algsetest ebameeldivustest, näib kõik laabuvat. Kuid siis satub Kalle pooljuhuslikult ... kuritegelikku seltskonda ning sündmused väljuvad kontrolli alt. Taavi Kangur (snd 1974) on varem kirjutanud peamiselt lühijutte ja novelle, millest mõned on avaldatud kvartaliajakirjas Algernon. Pärast lühijutuvõistlusel nii teise kui ka kolmanda koha võitmist otsustas ta, et aeg on küps raamat kirjutada. “Kõigile saab kurikaga virutada” saavutas 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel II koha.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.85 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589847)
Jan Kausi „Homme tuntud avaruse“ aluseks on 2019. aasta sügisel Tallinna Ülikoolis peetud seminarid. Nende põhjal kirjutatud mõtisklustes tõlgendab autor end oluliselt mõjutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, ... leides neist keskse tähendusega lauseid ja mõttelisi raskuskeskmeid, mis võimaldavad käsitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, üksindus, tõde ja lõpmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade käsitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt mõtlemiselt seostekeskse mõtlemise poole. Selline mõtlemine lähtub seoste paljususest nii kõiksuses kui ka teadvuses, võimalike ühendusteede imetlusväärsest ja pidevalt haardeulatuses püsivast ammendamatusest. „Homme tuntud avaruse“ kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, mõtete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning püütakse selle käigus seda seotust avardada.Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot.Näita rohkem ...
Andrus Kasemaa romaani „Minu kangelased” kangelased pole just need, keda kutsutakse kuulsusteks. Vastupidi, nad on täiesti mittekuulsad, aga tuleb välja, et just nende nähtamatute inimeste elud peidavad endas kõige pöörasemaid lugusid. Endine ... Harkovi trammijuht, tema geniaalsest kokast naine, koerad ja rokkmuusikaarmastus. Isa ja tema rokkiv noorus, ema, kes veel pensionipõlveski panustab kaitsetööstusettevõttes, et viimaks täide viia oma unistus ja tuba ära remontida. Juhuslikult kodumaa teedel kohatud inimesed, kes jutustavad oma elust kõige kummalisemaid lugusid – mis nende jaoks on muidugi kõige tavalisemad. Sest see on nende elu. Ja kõik see kokku on – võta või jäta! – meie aeg. Veider ja naljakas, nukker ja lõbus …Kasemaa jätkab „Minu kangelastes” hõllanduslikku tööd tänapäeva argi-Eesti kroonikuna, millega ta tegi algust oma eelmises raamatus „Au kolhoosikorrale!” ja mis leidis lugejate seas väga head vastuvõttu. Seekordsed lood elust enesest on sageli isiklikuma tooniga, sest on põhiosas korjatud isa ja ema suust.Näita rohkem ...
Kaur Riismaa romaani “Väsinud valguse teooria” aines on Eesti lähiajalugu. See algab 1997. aasta kuumal börsisuvel ja lõpeb 2020. aasta aprillis koroona ajal. Romaan pakub vastuseid küsimusele, mismoodi meie ajaloo erinevad kriisid, võidud ja ... kaotused on vorminud kolme eri põlvkonna väärtushinnanguid, elukvaliteeti ja mentaliteeti.“Hästi ajastut-tabav romaan kõigile, kes mäletavad ja neilegi, kes ealiste iseärasuste tõttu ise mäletada ei saa. Käimaminek võtab aega, ent väljumine ei pruugi üldse õnnestuda! Tahe pilk ühe põlvkonna mõne võimaliku eluloo sisse.”Karl-Martin Sinijärv, ajakirjanik ja luuletaja“Aferistid ja aatemehed, ellujääjad ja allavandujad, pätid ja pühakud – me tunneme nad ära, need on inimesed meie seast. Lugejal on võimalus valida endale peategelane vastavalt oma soole, põlvkonnale ja meelelaadile. Omaette saavutus on, kui usutavalt ja empaatiliselt suudab Riismaa maainimesi kujutada. ”Mari Niitra, kirjandusuurija ja Juhan Liivi muuseumi juhatajaKaur Riismaa (snd 1986) on avaldanud kümme luulekogu ja seitse romaani, kirjutanud näidendeid ja stsenaariume. Mitmepalgelises loomingus on tema põhiteemasid suure ajaloo ja psühholoogilise aja põimumine inimese argipäevas. Riismaa on pälvinud tähelepanu ja tunnustust nii kodus kui kaugemal. Luulekogud “Merimetsa” ning “Teekond päeva lõppu” pälvisid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. Romaan “Väike Ferdinand” oli Euroopa Liidu kirjanduspreemia nominent. 2015. aastal võitis Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse, 2025. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. 2025. aastal pälvis Kaur Riismaa võistlustöö “Kuidas me tapsime püha” esikoha ka Eesti Kultuurkapitali esseevõistlusel “Eesti kultuuri järgmised 100 aastat”.Näita rohkem ...
19. sajandi lõpp, 20. sajandi algus, Tartu. Fortuuna uulits, Ülejõe inimesed ja lojused, Emajõgi, mis igal kevadel üle kallaste tõuseb, vinavad rentslid. Aga õhus on mingi rahutus: elektriteatris saab näha elavaid pilte, raudtee on kätte andnud ... vabaduse niidiotsa ja taevas tõmbab õhku tõusma.„Õhuskõndija” on kahe noore naise, Nora ja Magdalena iseendaks kasvamise lugu. Kas ma lendan liiga kõrgele ja päike sulatab vaha, millega tiivad mu seljale kinnituvad? Kas ma tahan liiga palju, kui tahan kõike? Kas inimesel tuleb valida maa ja taeva vahel? Kõhu ja südame vahel? „Õhuskõndija” on lugu sisemisest ja välisest julgusest, lugude ja kujutluse väest, iseolemise vabadusest, mis tuleb enesele välja võidelda. Armastusest, selle muutumisest ja ammendamatusest.„Õhuskõndija” on Eva Koffi kolmas romaan. Varem on tema sulest ilmunud romaanid „Sinine mägi” (2017) ja „Kirgas uni” (2021). Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid.Näita rohkem ...
1991. aasta jaanuari alguses möllasid Leedus Nõukogude Liidu eriüksuslased, tappes 13 ja sandistades 164 rahulikku demonstranti. Peaaegu samal ajal külastas Tallinna Boriss Jeltsin, kes allkirjastas Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevahelise ... suhete aluslepingu. Märtsis toimunud referendumil hääletas Eestis iseseisvuse poolt 77,83 alalistest elanikest. Suur Nõukogude impeerium ragises aga kõigist õmblustest, mis päädis augustis äpardunud riigipöördekatsega Moskvas ja Nõukogude Liidu lagunemisega.Uute aegade valguses hakkavad ka Kaluri Pojas puhuma värsked tuuled eesmärgiga moodustada kolhoosist aktsiaselts, olgugi et kellelgi pole õrna aimugi, mida selline majanduslik moodustis endast kujutama peaks. Kapten Volmerile saab osaks au avada oma Tiptoniga esimesena pärast Teist maailmasõda kaubanduslik meresõit Saaremaa ja välismaa vahel, transportides humanitaarabi Rootsist ja Saksamaalt. Polkovnik Loogani lähiajaloost kipuvad välja imbuma seigad, mis muudavad ta elu väga keeruliseks. Kolhoosiesimees Palmi ootavad ees üllatused, mida ta poleks isegi unes osanud näha, ja pootsman Manil leidub alati häid nõuandeid iga olukorra jaoks. Oli murranguline aasta 1991.Näita rohkem ...
Ajalooline romaan „Mõõga ja lautoga” on ühe suguvõsa lugu. Alates kauge esivanema värvika elulooga 16. sajandi Rootsis ja Eestis, jätkub see 19. ja 20. sajandi Tallinnas.Tegelaste saatused kulgevad paralleelselt ajaloosündmustega.Võitlus olude ja ... iseendiga, süttivad ja kustuvad kired. Kes suudab oma elutõele truuks jääda, kes kaotab jalgealuse …Romaani idee on käinud minuga koos kogu elu. Seda nende lõbusate lugude tõttu, mida vanatädid minu sünnipäevadel oma lapsepõlvest jutustasid. Kuidas kurja võõrasema ninapidi veeti ja kellestki salapärasest Rootsi päritolu esivanemast. Temast mäletati vaid seda, et ta kuningaga tülli oli läinud.Eestis jõudsime suguvõsa uurimisega kuni 1630. aastani. Siis kadusid jäljed Kasti ja Valgu mõisa lähistel. Alles mõned aastad tagasi leidsin selle puuduva lüli Rootsi Riigiarhiivist. Esivanem osutus värvikaks tegelaseks, kes tegutses nii Eesti kui Rootsi poliitilisel areenil. Tema on esimese osa peategelane. Teine osa jätkub umbes 300 aastat hiljem tema järglaste mälestustega. Elu suurtalus Tallinna lähedal, kus laste vara surnud ema asendab lausa muinasjutuliselt kuri võõrasema. Kolmas osa jutustab nelja talutütre saatusest kuni teise maailmasõja lõpuni. Kirjutamise käigus otsisin veel teisigi kadunud sugulasi ning leidsin neid, kelle haruga oli katkenud suhe 93 aastat tagasi. Maagiline oli koos nendega kõndida mõisahoones, mis kunagi kuninga poolt kaugele esivanemale kingiti. Sellele, kes ühe teise kuningaga tülli läks.Maren Hansen on sündinud 1960. aastal Tallinnas. Alates 1984. aastast on ta elanud Rootsis, kus omandas sotsiaalteaduste valdkonnas hariduse. Nooruses kirjutas novelle ja luuletusi ning kuulus Eesti Luuleliidu noorte luuletajate gruppi. Oma luuletusi on ta esitanud nii Eesti Raadios kui ka televisioonis. Proosat hakkas kirjutama mõned aastad tagasi. Romaanis „Mõõga ja lautoga“ pani autor kirja oma suguvõsa loo.Näita rohkem ...
1099. aasta varakevad. Palverändurid on teel läbi kunagise Rooma Süüria Jeruusalemma poole. Jutlustajad kuulutavad, et taeva väravad on lahti lükatud ning et suured jõud on liikvel. Üha rohkem eneseteadvust leidvas lihtrahva väes levib õpetus ... pimeduse ja valguse heitlusest, millel on kiriku tõekspidamistega vähe ühist. Peatselt algab jaht tõelisest usust taganejatele.„Taevaminejad” on neljas osa Esimese ristisõja raamatusarjast, millele eelnevad „Palveränd”, „Kindel linn” ja „Müürideta aed”. Romaan põhineb kolmel ristisõjas osalenud autori kroonikal. Peategelane, kes liitub ketseritega, jutustab neljandat lugu, nii nagu tema sündmusi mäletab.„Seepärast, et ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis on mulle võõrad ja mida ma ei mõista. Aga ma ei saa ju öelda: seda kõike polnudki! Sest kõik oli, minu enda elu kitsas kongis, lühikese elu müüride vahel: kõik, vahel, ikka ja jälle, kõik, mis ikka ja jälle meelde tuleb. Jah, mina, Dieter, olin Bekaas ja al-Qalaas ja Issanda tahtel on see kõik üks ja seesama lugu.”Tiit Aleksejev (snd 1968) on hariduselt ajaloolane. Tema esikromaan „Valge kuningriik” pälvis 2006. aastal Betti Alveri auhinna. Esimese ristisõja romaanisarja avaraamatut „Palveränd” tunnustati 2010. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga.Näita rohkem ...
„Nõmme novellid“ on Juta Kivimäe teine romaan. Peaaegu kogu tegevustik toimub äärelinnamiljöös, kus kohtuvad inimesed eri ajastutest, rahvustest ja sotsiaalsetest ringidest. Läbi mälestuste, vihjete ja kujutluste ilmutab end ka ajaloo kulg Nõmmel ja... mujal Eestis. Lood 20. sajandi algusaastaist, kahe maailmasõja vahelisest perioodist, nõukogude aastakümnetest ja kaasaegsest lähiminevikust põimuvad läbi inimsaatuste.Nõmme vaiksetel tänavatel ei toimu näiliselt midagi olulist, ent just nendes mändide alustes aedades ja väikestes puumajades saavad inimestele osaks elu muutvad kohtumised. Ajas muutub mood ja elutunnetus ning ajuti seistakse silmitsi hämmastava kurjusega. Ja kuigi inimene on määratud tegema valikuid, on ta ise vaid harva tegelik otsustaja või süüdlane.Autori romaan „Suur tuba“ võitis 2021. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna.Näita rohkem ...
„Kaugsõit kai ääres“ on romaanisarja „Avameri“ seitsmes osa.Kapten Volmer on oma meeskonnaga tagasi Kamtšatkal, kus tuukrilaeva Dromia ülesandeks on ehitada ja remontida sildumiskaisid NSV Liidu tähtsaimas Vaikse ookeani tuumaallveelaevade baasis. ... Elamine ja olemine tiirleb väikese salastatud linnakese Primorsk 56 ümber, mis Eestist pärit meremeestele tundub totaalselt teise maailmana kui sünnimaa ja seda nii kohalike kommete kui arusaamade poolest. Ka oma eraeluga on kapten Volmer parajas ummikus: õnnetu surma läbi lahkunud abikaasa Vaikest jäi maha poeg Juuljus, kes ametlikult nagu oleks Volmeri poeg, füüsiliselt aga ei ole ka. Üha rohkem põletab kapteni taskut tema kaugsõidukapteni diplom, mis paratamatult sunnib teda esitama endale küsimust, kas siis selle pärast sai ta kuus aastat Leningradi merekoolis vett ja vilet, et nüüd teostada kaugsõitu kai ääres ja sulistada koos tuukritega kaldamudas.Aga teisel pool maakera kerivad poliitilised sündmused, mis toovad kolhoosile Kaluri Poeg kaela ühe mure teise järel ning Olev Räimele ja Kalle Karaskile jätkub pidevat peamurdmist, nii Moskvast saabunud Pravda ajakirjaniku kui kolhoosi kasutult seisva laevastiku üle. Kõiki, kaasa arvatud iseennast aga üllatab kolhoosi esimees Juhan Palm.Majanduslik olukord Eestis on väga pingeline, ei jätku toitu, kütet, bensiini – suurem osa laiatarbekaupadest on talongide peal. Vähekindlustatud elanikele toidukulude katmiseks määrab Saare maavalitsus toetuse, mis Kuressaare linnas väljendub suuruses 1.50 rubla inimese kohta päevas. On aasta 1990.Näita rohkem ...
On maikuu 16. sajandi koidikul, dominikaani munk Girolamo Savonarola on Piazza della Signorial üles poodud ja tuleriidal põletatud. Painajalik askeesihullus on lõpuks ometi läbi, Firenze on üles tõusnud ning vürstinna Vasari võib jälle ... seisusekohaselt riietuda ja oma mehe kingitud uhke kuldehte kaela panna. Ta teab, miks vürst talle nii helde kingituse tegi, kuid hoiab seda valusat saladust südames. „Mul pole õigust mitte kellegi elu selle ehtega raskemaks teha, olgu see minu rist, mida ma olen määratud kandma,” mõtiskleb vürstinna. Ja lõpuks pannakse uhke kaelaehe talle hauda kaasa, ent kullast hea ja kurja tundmise puule ei anta hauarahu – tema seiklused alles algavad.Poolsada aastat hiljem peidab Veneetsias Cannaregio getos kullassepp Yakob Masri ehte oma töökoja põrandalaudade alla. Murano peeglitöökoja omanik, rikas ja jõhker Pietro Calimani on suremas ning on saatnud oma poja vana juveliiri pitsitama. Juudi perel tuleb pageda ja pikk rännak viib tagakiusatud Habsburgide aegsesse Viini. Kuid kuju muutnud kaelaehe vahetab aastasadade möödudes üha uuesti omanikku ning liigub aina rohkem põhja poole – koguni Eestisse ja lõpuks Soome.Soome ühe nimekama kirjaniku Pirkko Saisio (snd 1949) romaani „Passioon” tuumaks on elu mõtte ja tähenduse otsingud. Vaimsed otsingud, usk ja ideoloogiad pakuvad hingepidet, kuid mõnele on karmis ellujäämisvõitluses ainus pääsetee ühine veri ja südametukse. „Passioon” on laia diapasooniga, tarkovskilikult värviküllane Euroopa kroonika – otsekui arhailine legend, mille jutuvestmiskunst kätkeb endas müüdi sisendusjõudu.Näita rohkem ...
Romaani peategelaseks on umbes 1944. aastal sündinud naine, kes püüab iseseisvuse taastanud Eestis, 1990. aastate teisel poolel leida nõukogude aja arhiividest infot oma vanemate saatuse kohta pärast Teist maailmasõda. Tema isa Meinhard ja ema Vilma... läksid pärast maailmasõda repressioonide hirmus metsa, isa hukkus segastel asjaoludel ja ema tuli hiljem metsast välja, kuid ei hakanud enam tütart kasvatama. Naine kasvab esmalt sugulaste juures, siis internaatkoolis. Vanemate käekäigu avanemise looga paralleelselt kulgeb peategelase mõistatusliku unehaiguse lugu, milles unenäod vahelduvad tegelikult toimunuga.Näita rohkem ...
„Taeva tütred” on kirjanik Piret Jaaksi (1980) romaan, mille käsikiri pälvis 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda preemia.Laia ajaloolise diapasooniga romaan viib meid I maailmasõja aegsesse Osmanite riiki ja põhineb ... baltisaksa päritolu Eesti misjonäri Anna Hedwig Bülli (1887–1981) elulool, kelle teod olid võrreldavad Ema Teresa omadega.Noor misjonär saadetakse Marashi linna orbudekodusse, kus tema silme all hakkavad lahti rulluma traagilised sündmused, mida tunneme tänapäeval armeenlaste genotsiidina. Romaani keskseteks teemadeks on üksikisiku vastutus ja halastuse võimalikkus, mis kodust kaugele saadetud misjonäre sõja keerises painama hakkavad. Sammhaaval, sidudes kokku killukesi Eesti, Euroopa ja Lähis-Ida ajaloost, avaneb meie ees lugu inimlikust hingesuurusest. „See on haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise. Seda ka vormis. Ajaloolisele ainesele toetuv „Taeva tütred“ kasvab välja 19. sajandi lõpus Haapsalus sündinud Anna Hedwig Bülli eluloost ning päästab koos temaga armeenia orbusid Türgi genotsiidist. Autor on endalt varem küsinud: „Kas nende naiste tegelik hääl jõuab minu loomingu vahendusel inimesteni?“ Selle romaani põhjal saab talle vastata – see hääl on kuuldav.”– Heidi Aadma, 2023. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liige „Taeva tütred“ on lugu tugevast naisest, karjasest, kes ei jäta oma karja. Teost iseloomustab meisterlikult kujutatud keskkond ning ajastuliselt usutav keel, mis on ajaloolise romaani puhul väärtusteks omaette. Õnnestumine. Soovitan.– Tiit Aleksejev, 2023. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liige „Piret Jaaksi romaan „Taeva tütred“ viib meid pikale teekonnale võõrale maale pöördeliste ajaloosündmuste juurde ja paneb mõtlema, kui palju pidi olema meelekindlust Haapsalust pärit baltisaksa misjonäril Anna Hedwig Büllil, kes noore naisena seisis vankumatult enda usu, tõekspidamiste ja üldinimlike väärtuste eest. Äärmiselt ajastutruult kirjutatud romaan paneb lugejat tundma nii päikese kõrvatavat kuumust, tolmu lõhna kui ka killukest lootust, mida Hedwigi tegevus armeenia lastele ja naistele annab.“– Reeli Reinaus, 2023. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liigeNäita rohkem ...
Emmi on 9-aastane tüdruk, kes elab koos oma ema ja vanaemaga Vaherlaanes Valges Vahermajas. Lahke, kuid hajevil ema ning range vanaema seltsis on üksildase lapse ainsateks sõpradeks tema esivanemate maalid nende koduhäärberi seintel. Lugu saab aga ... alguse hetkest, mil Emmi kohtub Martiniga, endast veidi vanema poisiga, kes on oma perega lähedalasuvasse Hemi linnakesse kolinud. Martinist saab tüdruku esimene tõeline sõber.Kirjeldades Manilundilas toimuvaid pööraseid sündmusi ja Emmi ja tema kaaslaste raskeid katsumusi, võtab tegevustik fantastilise pöörde. Kombatud saavad ka võimalikud vastused küsimusele, mis saab meist kõigist „teisel pool jõge“…Kogu loo vältel aga jääb läbivaks küsimuseks, mis on saanud Emmi isast ja miks ei ole keegi nõus tüdrukule temast rääkima.Näita rohkem ...
Sel aastal kimbutavad nii Singapuris olevat Dromiat kui kalurikolhoosi Kaluri Poeg ohtlikud ja etteaimamatud hoovused. Laeva peamasina remondi kõrval tuleb kapten Volmeril lahendada muidki ja väga tõsiseid probleeme, millest mõnda poleks osanud ... uneski näha. Peainsener Karaski ellu murravad sisse ootamatused, nende hulgas ka Soome seikluste kaja, mis sunnivad meest üha sagedamini ja närvilisemalt suitsu kiskuma. Kõik see puudutab ka püügiosakonna ülemat Olev Räime, kes aga oskab paljusid raskusi ja muresid positiivse poole pealt hinnata. Polkovnik Looganil KGB-st on hoopis oma mäng mängida, nagu ka kolmanda järgu kapten Afanasjevil, kes leiab ennast ootamatult väga imelikus rollis. Kutsikast Antust saab tõeline merekoer ja laeva täieõiguslik meeskonnaliige. Moskvas aga algab 25. mail NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, kuhu Eestist saadetud 48 rahvasaadiku osalemine etendas olulist tähtsust Eesti taasiseseisvumise protsessis, olgugi et kolhoosiesimees Juhan Palm sellest midagi ei arva. Oli pöördeline aasta 1989.Näita rohkem ...
Jätkuvad tormilise 1989. aasta sündmused nii Eesti kui kolhoosi Kaluri Poeg elus. Kapten Volmeri saatus on teinud järjekordse kannapöörde, suunates mehe tööle väikese krevetitraaleri Dromia pardale, mis on sarnaselt sõsarlaevale Tipton ümber ... ehitatud tuukrilaevaks. Pisikese, 29 meetri pikkuse aluse ülesandeks on võtta ette hirmutav, 15 818 miili pikkune merereis Kesvalt Kamtšatkale. Ja seda kõige viletsamal aastaajal – hilissügisel, mil Läänemerel, Põhjamerel ja Biskaia lahel ajab üks tsüklon teist taga. Liialdamata võib öelda, et tegu on merelise kangelasteoga, kus ellujäämiseks peavad nii kapten kui iga meeskonnaliige olema oma ülesannete kõrgusel.Vähem tormiline pole ka kolhoosi Kaluri Poeg saatus, millele vajutab oma pitseri Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu võetud Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tarned idapiiri tagant kahanevad pea olematuks, mis omakorda vajutab pidurit kolhoosi toodangule. Peainsener Karaskil ja püügiosakonna ülemal Räimel tuleb leida võimalusi, kuidas ja milliseks otstarbeks kasutada Kesval valmiva uue kalatehase hooneid. Otsingud viivad murelikud mehed Soome.Avamerel aga juurdleb kapten Volmer meremeeste vana ütluse üle – kas meri mahub taskusse või siis mitte.Näita rohkem ...
