(Ilmumisaeg: 2019, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789949638574)
Theodor W. Adorno (1903–1969), üks XX sajandi silmapaistvamaid filosoofe, on saanud tuntuks eeskätt ühiskonnakriitiliste töödega. Kuid Adorno arusaam filosoofiast on lahutamatult seotud tema esteetikateooriaga, eriti kirjanduskäsitusega. Teatud ... mõttes kirjutas Adorno filosoofina kontseptuaalselt lahti neid esteetilisi kogemusi, mida ta oli saanud kirjandusest ja ka muusikast.Siinne kirjandusesseede valik tutvustab nii Adorno üldisi arusaamu kirjandusest kui ka talle lähedasi autoreid, nagu Goethe, Proust ja Thomas Mann. Sissejuhatus koostaja Marek Tammelt ja järelsõna Hasso Krullilt.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616017)
Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja ... psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost. Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 2.21 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589915)
Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, ... keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale.Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledþis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.85 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589847)
Jan Kausi „Homme tuntud avaruse“ aluseks on 2019. aasta sügisel Tallinna Ülikoolis peetud seminarid. Nende põhjal kirjutatud mõtisklustes tõlgendab autor end oluliselt mõjutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, ... leides neist keskse tähendusega lauseid ja mõttelisi raskuskeskmeid, mis võimaldavad käsitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, üksindus, tõde ja lõpmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade käsitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt mõtlemiselt seostekeskse mõtlemise poole. Selline mõtlemine lähtub seoste paljususest nii kõiksuses kui ka teadvuses, võimalike ühendusteede imetlusväärsest ja pidevalt haardeulatuses püsivast ammendamatusest. „Homme tuntud avaruse“ kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, mõtete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning püütakse selle käigus seda seotust avardada.Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.71 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589564)
Raamat koosneb kahekümne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962–2020. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. See huvi on ... ajendanud teda küsima, kas eesti keeles võiks kujuneda mingi omapärane filosoofia, mida üheski teises keeles sõnastada pole võimalik. Ainult keele kaudu on võimalik olla üheskoos – meeles me oleme üksi, kuid „keeles oleme teistega, keel on kohtamispaik“. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik nähtamatu mõju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud.Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud luulet, näidendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Kaplinski esseistika hõlmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid.Näita rohkem ...
Lindvistika (ehk metsa see lingvistika) on raamat eesti rahva päikselisemast poolest, siinsete inimeste pöörastest uskumustest, omapärasest loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Eestlane on omamoodi koduigatsuse maailmameister. Nende ... lummavate nähtuste seletamiseks on sündinud hulk isevärki hüpoteese, millesse uskumine on teraapilise iseloomuga.Näita rohkem ...
Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, ... soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, , 15.43 Mb, Kirjastus: Eesti Kirjandusmuuseum, ISBN-13: 9789949677634)
NB! Raamat avaneb nende rakendustega: Apple iBooks ja Adobe Digital Editions (uusim versioon).Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, ... hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, , 19.82 Mb, Kirjastus: Eesti Kirjandusmuuseum, ISBN-13: 9789949677597)
NB! Raamat avaneb nende rakendustega: Apple iBooks ja Adobe Digital Editions (uusim versioon).Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Barbaruse (1890–1946) sõprus sai alguse juba koolipingis ja kestis läbi elu, neid sidus huvi kirjanduse vastu, ... hiljem juba osalemine kirjanike ja tõlkijatena Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Nende kirjavahetus on haruldane oma mahukuse (675 kirja) ja kestuse (1911–1940) poolest, aga ka seetõttu, et on peaaegu tervikuna säilinud mõlemapoolselt. Siin räägitakse avameelselt nii loomingulistest probleemidest, kirjastamisest, kultuurisündmustest, reisidest, harrastustest kui ka argielust. See on panoraamne vaade nii Eesti kui ka Euroopa tollasele kultuurielule. Toimetanud ja kommenteerinud: Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja Ülo TreikelderPeatoimetaja: Marin LaakSaatesõna: Harald PeepJärelsõna: Marin LaakKujundaja ja küljendaja: Kalle MüllerNäita rohkem ...
Neetult naljakas, neetult huvitav ja neetult praktiline loovkirjutamise käsiraamat, mis kulub ära nii algaja kirjaniku kui vilunud lugeja lauale. Üks leiab siit vaimukaid ja arusaadavaid näpunäiteid. Teine õpib suhtuma kirjandusse tähelepanelikumalt... ja mõistvamalt. James. N. Frey on Californias elav ja töötav kirjanik, kelle sulest pärineb romaane, näidendeid ja raamatuid kirjutamisest. Ta on öelnud, et kirjutamine on vaimuhaigus. Selleks, et aidata inimestel selle raske tõvega toime tulla, kirjutaski ta selle raamatu.Näita rohkem ...
K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on ... laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n.-ö. “Parisiana”. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaaþid ja sõnumikud.Näita rohkem ...
August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või ... analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.Näita rohkem ...
Oskar Loorits (1900–1961) kuulus eesti rahvateadlaste avaraimas mõttes hiilgavasse plejaadi (Gustav Ränk, Eerik Laid, Ivar Paulson, ka Ilmar Talve), kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 1939–1944, kuid kelle saatus pillutas halastamatult... laia maailma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku “Meie, eestlased” esimene osa “Maagilisest mõtteviisist” koondab peamiselt Eestis ilmunud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring “Meie, pagulased” vahendab aastail 1946–1957 paguluses valminut-ilmunut eestluse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.Näita rohkem ...
Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub ... sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu.Raamat „Sõna jõud” pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu?Kohmakas uussõna „keskkond“ jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna käsi väljendites „vihma käes olema”, „kuidas käsi käib?”, „käesolev hetk” puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel.Näita rohkem ...
