Kui Valleby muuseumist varastatakse hinnaline maal, ilmub otsekui maa alt välja staardetektiiv Torkel Nööt. Ta lahendab juhtumi välgukiirusel ja kõik plaksutavad – peale Lasse ja Maia.Detektiivi juures on midagi kahtlast. Niisiis alustavad lapsed ... otsekohe omaenda juurdlust …Näita rohkem ...
Vallebys algavad filmivõtted ja kõik on väga elevil. Politseiülemalegi pakutakse väikest rolli – kui ta nõustub lukustatud puuris istuma, et oma tunnetega kontakti saada.Samal ööl, kui linnakese ainus politseinik puuris istub, murtakse sisse ... prillipoodi.Kummaline, leiavad Lasse ja Maia. Ja veel kummalisemaks läheb lugu siis, kui välja ilmub üks vana kiri …Näita rohkem ...
„Ickabog” on raamat, mille J.K. Rowling kirjutas oma lastele juba üle kümne aasta tagasi. Ta ei avaldanud seda tookord, vaid hakkas kirjutama raamatut täiskasvanutele. 2020. aasta COVID-19 karantiini ajal otsustas ta avaldada raamatu osade kaupa ... pisut muudetud kujul tasuta internetis. J.K. Rowling organiseeris ka laste joonistusvõistluse ning parimad illustratsioonid ilmuvad paberraamatus. Joonistusvõistlus on korraldatud ka Eestis.Raamatu tegevus toimub Kornukoopia kuningriigis, mida valitseb kuningas Fred Vapper. Kornukoopia ehk Küllusesarv on riik, mille lõunaosas elavad kõik hästi ja õnnelikult, põhjaosas, Soomaal, aga liigub legendide ja kuulduste kohaselt ringi koletis Ickabog, kes viib aeg-ajalt minema lambaid ja isegi liiga kaugele soosse läinud inimesi. Edeva ja iseka kuninga hoolimatuse tõttu vallandub sündmuste jada, mis toob kogu kuningriigile suurt häda ja õnnetust. Lõpuks on lapsed need, kes vapralt ja meelekindlalt kurjusele vastu astuvad ning näitavad, et karta ei tule mitte müütilist koletist, vaid mõne inimese hinges pesitsevat saamahimu ja tigedust.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 2.84 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985658482)
Ameerika kirjaniku (1849-1924) jutustuse tegevus algab Indias. Isal ja emal pole kunagi aega olnud oma nüüd kümneaastase tütre Mary jaoks. Kui tüdruku vanemad epideemia ajal hukkuvad, viiakse tujukas, pahur Mary Inglismaale. Uutes oludes peab tüdruk... õppima ise endaga toime tulema. Ja kui ta avastab värava salaaeda, mida ta võib hakata korda seadma ja harima, suudab ta tuua rõõmu ka oma tädipoja Colini ellu, kes seni on üksinda toas vaid oma haigustest mõtelnud.Näita rohkem ...
Peale tühisest asjast alanud naeruhoogu taipab Arto, et ei mäleta, kus ta elab, ega ka seda, kes ta on. Püksitaskus on vaid paber. Paberil kirjas: „Ardo, tule kella viieks koju. Magustoiduks on mustikajäätis! Kallid. Ema“. Mälu ei paista taastuvat ... ning Arto läheb nüüd nendega, kes talle abi pakuvad. Need on poisid, kes on omamoodi võitlejad, kes peavad ise oma eluprobleemidega toime tulema, vanemate toetusele ja abile ei saa nad eriti loota. Siin saab alguse sõprus Arto ja Kimo vahel.„Poiss, kes kaotas mälu“ ongi südamlik lugu sõprusest, südikusest, uue õppimisest, erinevustest ja sarnasustest. Nõuab palju pealehakkamist, et toime tulla võõras olukorras. Kuid poiss ei suhtu teda ümbritsevasse eelarvamusega, vaid ausalt ja avatult. Lugu on väga tõepäraselt kirja pandud ja hea lugemisvara eriti poistele.Näita rohkem ...
Megi ja Franki vanemad saadavad lapsed suve veetma onu Elioti juurde, kes elab vanas salapärases mõisas Hester Hillis. Niipea kui nad kohale jõuavad hakkab juhtuma kummalisi asju: mahajäetud rongijaamas näeb Meg tüdrukut, keda keegi teine kunagi ... näinud ei ole, Megile on kohalikku raamatupoodi jäetud sajandivanune päevaraamat mõistatusliku võtmega, mõisa pööningult kostab nuttu ja samme ...Varsti on Meg ja Frank saladuse jälil, mis viib neid mitte ainult vana maja kõige varjatumatesse paikadesse, vaid ka minevikku …Kristina Ohlssonilt on varem eesti keeles ilmunud lasteraamatud „Klaaslapsed, „Hõbedapoiss“ ja „Kiviinglid“.Näita rohkem ...
Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis ... tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.„Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.Näita rohkem ...
See on raamat Limmost, kes ühel öösel järsku oma voodist ära kaob. See on raamat Limmast, kes oma venda kohe otsima läheb. Ja otse loomulikult on see raamat limonaadisiga Limpast, kes vahetpidamata limonaadi kaanib. Ja siis on see raamat veel ... mereröövlitest, tontidest, patjadest, laiskloomadest, madratsitest ning karvastest kaisuelukatest kah!“Limpa ja mereröövlid” võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse poolt korraldataval üle-eestilisel Nukitsa konkursil parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatuillustraatori auhinnad.Näita rohkem ...
„Kaka ja kevad” ning „Karneval ja kartulisalat” saavad järje! Andrus Kivirähki uus lasteraamat „Tont ja Facebook” sisaldab lugusid kärbsepirukast ja tatipuust, täispuhutavast vanaisast ja laulvast kuusepuust. Aga lugeda saab ka musimaiast ... herilasest, imelisest ketšupist, karvasest sülearvutist, saabastega supist ning veel paljudest kummalistest tegelastest. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu ikka Ernitsa puhul, võib tema pilte vaatama jäädagi.Näita rohkem ...
Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel ... astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas “Täheke” ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2016, , 6.26 Mb, Kirjastus: Bit AS (Avita kirjastus), ISBN-13: 9789985221969)
Seebühli lastelaagris kohtuvad kaks tüdrukut – Lotte ja Luise– kes on nii enda kui laagrikaaslaste suureks ehmatuseks täpipealt ühtenägu nagu kaks tilka vett. Alguses ajab see tüdrukud marru, siis aga hakkabasi neid huvitama. Selgub, et nad on ... kaksikud, kelle ema-isa on lahku läinudjuba siis kui tüdrukukesed alles mähkmetes siputasid – emale jäi üksbeebi, isa võttis kaasa teise. Nüüd on Luise ja Lotte kord vanematele üksvingerpuss maha mängida, et ka neil ehmatusest suu lahti jääks. Ja mine teavõib-olla õnnestub nutikatel tüdrukutel isegi vanemaid oma aastatetagust tegukahetsema panna.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2016, , 6.80 Mb, Kirjastus: Bit AS (Avita kirjastus), ISBN-13: 9789985221952)
On suvi ja 9-aastane Sven peab minema laagrisse. Esialgu tundub talle see mõte hirmuäratav. Sven võtab põues kaasa oma lemmiklooma rott Halvorseni, kellest ei tohi keegi mitte midagi teada. Ühel hetkel on aga Halvorsen kadunud ja ilmub välja alles ... tüdrukute magamistoas …Lugu on hoogne ja humoorikas. Laagrielu on lõbus: süüakse suhkruga pannkooke, sulistatakse jääkülmas merevees, korraldatakse jalgpallimatše. Kuid seal on ka poiss, kellele meeldib teisi kiusata. Sven, kes esmapilgul tundub tagasihoidlik ja arglikki, osutub talle vapraks vastaseks.Norra kirjanik Marit Nicolaysen (1953) on kirjutanud lastele viisteist raamatut Svenist ja tema rotist. Raamatud on Norras populaarsed, nende põhjal on valminud ka kaks mängufilmi. Sveni-lugusid on tõlgitud mitmesse Euroopa keelde.Pildid on joonistanud tunnustatud Norra graafik ja illustraator Per Dybvig (1964). Tema vaba, mänguline ja natuke metsik joonistusstiil haakub tekstiga suurepäraselt.AVITAmiini sarja raamatuid soovitame neelata alates 8. eluaastast!Näita rohkem ...
Raamatu pöörase tempoga arenevate sündmuste keerisesse sattudes saab üpris kiiresti selgeks, kes on kes ja mis värki elus ajab. Surmigavuses suikuva Võsaste elu on ühtäkki sootuks pea peal ja elanikud täiega pöördes! Raivo Tihanov on kunstnik ja ... lastekirjanik, kellelt on varem lugejateni jõudnud koomiksid Jõmmi seiklustest, lasteraamat „Tom ja äperused” ja põnev jutukas „Öös on müttajaid”. Tema lustakad pildid ilmestavad paljusid kooliõpikuid.Näita rohkem ...
Koolivaheajal tuleb Franzil laagrisse minna. Mida lähemale laagriaeg jõuab, seda vähem ta sinna minna tahab. Franz pole kunagi ilma ema, isa või vanaemata kodust nii pikalt eemal olnud. Laagrisse jõudes selgub aga, et seal on hoopis tore. „Nalja ... peab saama, ütleb toanaaber Tommi. Ja sellest juba puudust ei tule!Näita rohkem ...
Franzi elu pole sugugi kerge. Heledate inglilokkide, roosinupusuu ja piiksuva hääle tõttu peetakse teda ühtelugu tüdrukuks. Pealegi veel viieaastaseks. Ehkki tegelikult on ta kuuene. Õnneks on ta vähemalt taibukas ja väga vapper. Leidlikud ideed ... lausa tulvavad talle pähe... Christine Nöstlinger (sündinud 1936.a Viinis) on tänapäeva lastekirjanduse üks edukamaid autoreid. Tema sulest on ilmunud üle saja raamatu. Nöstlingerile antud auhindade nimekiri on pikk. Muuhulgas on ta pälvinud Saksa lastekirjanduse auhinna (1973), Hans Christian Anderseni Medali (1984), Astrid Lindgreni mälestusauhinna ALMA (2003) ja Austria lastekirjanduse auhinna (2014).Näita rohkem ...
Vanemuise väits on salaselts Rampsu 11. juhtum.Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas väärtusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi Seitsme venna etenduse ajal, kui Uurali kaja näituse valvesüsteem oli välja ... lülitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi töötaja, muuseumikülastaja või hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi?Põhjalik detektiivitöö ja väike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel süüdlase kinni nabida.Näita rohkem ...
Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma.Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja ... jube põnevad.Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn.Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.Näita rohkem ...
Ajaloolase Jaak Juske esimene lastele mõeldud ajalooraamat “Imelik nõukaaeg. Isa põnevad unejutud ajaloost”, viis seiklema üsna hiljutisse ajalukku. Sama sarja teine raamat tutvustab aga ajastut, milles elamist meist keegi ei mäleta, millest aga ... sedavõrra rohkemad inimesed unistanud on. Eesti on mereäärne maa ja mere ääres elav rahvas ihkab ikka merele. Mitte siis ainult kalale. “Maadeavastaja” oleksid raamatu “Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid” tegelased võinud oma visiitkaardile kirjutada, kui need tol ajal levinumad oleksid olnud. Et leida üles kõiki neid kauged paigad, kuhu meie kaptenid oma laevadega jõudnud on, võtke see raamat ja gloobus selle kõrvale ja saate enne magama jäämist kõik need reisid ise läbi teha.Näita rohkem ...
Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui... nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.Näita rohkem ...
Galileo. Newton. Salk. Oppenheimer.Teadus võib muuta maailma..aga kas ta võib minna ka liiale?Üheteistkümneaastasele Elliele pole muutused iialgi istunud. Ta tunneb puudust viiendast klassist. Ta tunneb puudust parimast sõbrast. Ta tunneb puudust ... koguni kallist kuldkalakesest-kadunukesest. Ühel päeval ilmub aga välja üks imelik poiss. Ta on käskiv. Ta on pahur. Ja veidral kombel meenutab ta väga Ellie vanaisa, seda alatasa surematusega jändavat teadlast. Kas see kohmakas teismeline võib tõesti olla vanaisa Melvin? On tal tõesti õnnestunud viimaks leida igavese nooruse saladus?Jennifer Holm ülistab õhulise stiili ja küllusliku huumoriga teaduse imet ning uurib põnevaid küsimusi elu ja surma, pere ja sõpruse, surematuse... ja võimalikkuse kohta.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGANäita rohkem ...
