Teadvus ei teki organismides — organismid tekivad teadvuse peegeldusvõime otsingul.Selle teose keskne mõte on lihtne, kuid avab täiesti uue vaate:Teadvus ei ole elu kõrvalprodukt.Elu on teadvuse otsinguprotsess.Universum ei oodanud, et teadvus ... “tekiks” juhuslikult biokeemiliste reaktsioonide tulemusena.Vastupidi — teadvus oli olemas kui võimekus, mis vajas endale peeglit.Organismid ei loonud teadvust.Organismid olid teadvuse katsed luua endale sobiv kandja.Näita rohkem ...
Matemaatika on teadvuse sisemine struktuur, mis võimaldab maailmas esinevaid kordusi, hulki, suhteid ja muutusi abstraktselt peegeldada, võrrelda ja korrastada. Matemaatika ei ole looduses olemas, kuid ta tekib teadvuse võimes luua mittemateriaalne ... mudel tegelikkuse struktuurist.Näita rohkem ...
Alguses ei olnud inimest ega ei olnud ka jumalat.Ei olnud silmi, mis näeksid, ega keelt, mis nimetaks.Oli ainult universum — ja selles universumis vaikne, aimamatu kohalolu.Midagi, mis ei olnud veel iseendast teadlik, kuid mis kandis endas ... võimalust.Nagu valgus, mis ei tea, et ta valgustab.See oli teadvus.Ta ei olnud mõte.Ta ei olnud tunne.Ta ei olnud mina.Ta oli olemine ise, universumi sisemine rütm, mis ootas peegeldust, et end näha.Ja ühel hetkel see peegeldus tekkis.Näita rohkem ...
Pettumine psühholoogias paneb inimesi üha enam pöörduma formaalse filosoofia poole, et otsida sealt juhtlõngu selle kohta, kuidas elust mõtelda. Kuid enamik meist, kes me püüame heidelda sääraste ideedega nagu reaalsus, tõde, terve mõistus, ... teadvus ja ühiskond, ei ole saanud ranget väljaõpet, mis lubaks niisuguste asjade üle enesekindlalt arutleda. John Rogers Searle (snd 1932) toob need ideed abstraktsetest kõrgustest reaalelulise mõistmise kindlale maapinnale, nii et filosoofiateadmisteta inimestel tekib võimalus aru saada, kuidas sellised printsiibid meie igapäevaelus toimivad. Autor rõhutab, et eksisteerib reaalne maailm, millega tegelda, ja ta mõistab hukka uskumuse, et meie maailma reaalsus sõltub sellest, kuidas me seda maailma tajume.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 7.30 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589953)
Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid ... teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia. Aastatel 2015–2018 ilmus temalt kuueköiteline teos „Väekirjad“, aastal 2024 kaks ingliskeelset teost: „Embodiment Theory and Chinese Philosophy“ ja „Resonances of Neo-Confucianism“. Ott on tõlkinud eesti keelde mitmeid mõtlejaid: Gilles Deleuze, Zhuângzi, Baruch Spinoza, Gottfried Wilhelm Leibniz, Henri Bergson ja François Jullien. Samuti on ta avaldanud antoloogia hiina vaimulugemis- ja muusikapärimuse tekstide tõlgetega („Muusika ja muundus“).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.04 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589830)
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum ... kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 2.49 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589649)
Filosoofia äärealadel elab hulganisti olevusi, kes ei ole inimesed ega loomad, teiste seas leiame sealt ka taimed. Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab selles... raamatus just taimse elu metafüüsika dekonstruktsiooni esiplaanile. Ta joonistab välja taime elu eksistentsiaalse mõõtme ja inimese mõtlemise taimse algupära, et kinnitada taimede potentsiaali üldistavale loogikale vastu panna ja otstarbekesksuse kitsastest piiridest üle astuda. Taimede „metafüüsikajärgset” elu rekonstrueerides keskendub Marder nende iseloomulikule ajalisusele, vabadusele ja ainelisele teadmisele, mida võiks ehk nimetada ka tarkuseks. „Taimmõtlemine” on tema jaoks mittekognitiivne, mitteideatsiooniline ja mittepildiline mõtlemise viis, mis on taimedele iseloomulik, ühtlasi tähistab see inimese mõtte tagasipöördumist juurte juurde ja lähenemist taimedele.Michael Marder (snd 1980 Moskvas) on filosoof ning Baskimaa Ülikooli filosoofiaprofessor, kelle uurimistöö keskendub fenomenoloogilise traditsiooni toel keskkonnafilosoofiale ja poliitikateooriale. Ta on kirjutanud rea raamatuid vegetaalse elu filosoofiast, milles pöörab põhjalikult tähelepanu taimede olemisviisidele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 1.46 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587515)
„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. ... Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.Näita rohkem ...
Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu ... anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp.Näita rohkem ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.71 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949693672)
Kas olla õnnelik on piisav elueesmärk? Kas on vaja otsida elu mõtet? Või oleks ehk targem elada nii, et läbi kogemuste ja avastuste muutuks su elu mõttekaks?Neile ja paljudele teistele sügavatele küsimustele otsib soome filosoofiadoktor Frank ... Martela oma uues raamatus vastust. Ladusalt, humoorikalt ja põhjalikult kirja pandud avastused võtavad lugeja kaasa ja suunavad edasist arutlust iseendaga.Mõned neist mõtetest võivad näida kummalised, teised jälle ilmselged, kolmandaid rakendad vahest juba niigi täielikult. Aga koos peaksid need pakkuma kindlat ja stabiilset alust, millele saaksid üles ehitada rahuldustpakkuvama ja elujaatavama olemasolu.Põhjalikult filosoofiline raamat, mis on uskumatult huvitavalt kirja pandud.AutoristFrank Martela, PhD, on filosoof ja psühholoogiateadlane, kes keskendub elu mõtte küsimusele. Tema artiklid on ilmunud ajakirjades Scientific American Mind ja Salon, ning tema tööst on kõneldud Quartzis ja BBC-s. Tema uurimusi on avaldatud paljudes akadeemilistes ajakirjades nagu Journal of Personality, Journal of Positive Psychology, Journal of Happiness Studies, Metaphilosophy, Southern Journal of Philosophy, Motivation and Emotion, ja Organization Studies. Ta on pidanud üle saja avaliku ettekande mitmel pool maailmas ning teda on külalislektoriks kutsutud nelja mandri ülikoolidesse, sealhulgas Stanfordi ja Harvardisse. Teda on intervjueerinud New York Times, Fitness, VICE, ja Monocle. Martela töötab Aalto ülikoolis Helsingis. Võid tema kohta rohkem lugeda aadressilt www.frankmartela.com või Twitteris f_Martela.Raamat „Imeline elu“ (originaal A Wonderful Life) on tõlgitud enam kui 40 keelde.Soovitan Frank Martela raamatut igaühele, kes on murdnud pead elu mõtte üle ning pole seni veel lahendust leinud. Mulle meeldisid väga need raamatu peatükid, milles Martela näitab, kuidas küsimus elu mõtte järele on tegelikult üsna hiline leiutis, mis on tingitud religioosse maailmamõistmise asendamisest teadusliku maailmapildiga. Martela vabastab meid elu mõtte otsimise lummast ning pakub selle asemel täiesti saavutatava eesmärgi – tuleb elada nõnda, et elu tunduks sulle endale tähenduslik. Raamatu lõpuosas selgitab Martela teaduslikele uurimustele ning iseäranis enesemääratlusteooriale toetudes, kuidas leida tähenduslikkus oma elus: tee ise autonoomselt oma valikud ning arenda oma oskusi nende valikute tegemiseks, loo ja hoia suhteid teistega ning tee neile head. Ehk ongi see üks parimaid soovitusi, mida oma eluga peale hakata, selle asemel, et otsida elu mõtet väljastpoolt elu ennast.- Bruno Mölder, TÜ vaimufilosoofia professorNäita rohkem ...
Fanny de Siversi kogutud teoste iga köide on natuke eriline. Suur osa viiendast köitest pärineb tema kirjadest Vello Salole ja ringkirjadest sõpradele. Järgnevad kogutud artiklid, mis on esitatud teemade kaupa. Lõpus on välis- ja kodueesti ... ajakirjades avaldatud keeleteaduslikud kirjutised. Lisaosasse sobis seni avaldamata pihipeegel. Kirjavahetusest Vello Saloga avaneb paljugi tundmatut noorema Fanny kohta. Esile tuleb ka see dimensioon, mille puhul on öeldud, et temaga vesteldes ei olnud tabuteemasid. Fanny oli kirglik nii armastuses kui ka kriitikas. Ta oli hea huumorisoonega vahetu suhtleja, äärmiselt sooja südamega ja hooliv inimene. Temaga võis kõigest rääkida, oma arvamus oli tal nii maailma suurte kui ka väikeste asjade kohta. Fanny de Sivers oli Eesti katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija, kelle huviks oli eesti keele uurimine, kristliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele Prantsusmaalt ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine. Vello Salo on Fanny de Siversit nimetanud Maarjamaa emaks. — Bianca MikovitðNäita rohkem ...
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja ... õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.Näita rohkem ...
Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu ... puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon „Mateeriasse kootud palve“.Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne.Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu … Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab.— Fanny de SiversNäita rohkem ...
Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, ... „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.— Jüri TalvetNäita rohkem ...
Peatoimetaja: Mart Helme Autorid: Aimar Altosaar, Alar Kilp, Andreas Klein, Andres Arrak, Andres Herkel, Johannes Christian Koecke, Kadri Vanem, Kaja Sõrg, Lindsay Lloyd, Mart Laar, Mart Nutt, Steven van Hecke, Torbj¸rn R¸e Isaksen, Tõnis Lukas, ... Vladimir Bukovsky Kogumik “Mitmekülgne konservatism” pakub Eesti lugejale esmakordselt mahuka emakeelse ülevaate paremtsentristliku poliitika ajaloost, arengust tänapäeval ja poliitilise voolu tulevikusuundumustest. Raamatus on 18 artiklit, mille laiapõhjaline lähenemine ja akadeemiline tase on saavutatud tänu erinevate Eesti autorite, Euroopa ja Ameerika mõttekodade kaastööle. Konservatismi olemuse kõrval leiavad põhjalikku käsitlust väärtused, millest konservatiivid lähtuvad oma poliitika elluviimisel ja suhetes teiste maailmavaadetega. Raamat on suunatud eelkõige üliõpilastele, õppejõududele, poliitikutele, ekspertidele, ajakirjanikele ja poliitikahuvilistele. Raamatu eelvaadet saab vaadata - http://issuu.com/otse.info/docs/mitmekylgne_konservatism_prew?mode=window&backgroundColor=23222222Näita rohkem ...
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere vormilt sõnavõttude ja kirjutiste, sisult akadeemiliste arutluste kogumik (“Eesti Mõtteloo” sarjas nr. 164) vastab ühest küljest meie rahva kõige ajakajalisematele küsimustele, teisalt aga annab ... teadusmaailmale võimaluse selgitada selges, huvitavas ja humoorikaski keeles oma uuemaid saavutusi ja avastusi. Peaaegu iga osa taustaks ja ajendiks on mõni tuline vaidlus Eesti ühiskonnas. Olgu teemaks globaalne või lokaalne, inimene või ühiskond, tervis, väärtused raha või kosmos, vaimsus või religioon, tehnoloogia või tehisintellekt – sõnastuselt on need tekstid kõned, mida võib eeskujuks võtta iga retoorikast huvitatud õppur või teadur.Näita rohkem ...
“Ilmamaa” poolt väljaantud Uku Masingu esimese artiklikogu täiendatud taastrükk näitab autorit silmapaistva retooriku ja kirgliku polemiseerijana. Raamat hõlmab artikleid ja uurimusi, eessõnu ja arvustusi, palvusi ja jutlusi aastatest 1935–1945. ... Kogu oma mitmekülgsuses jääb Masing eestluse kandjaks – ajab oma rada nii maailma usundi- ja kultuuriloo kui ka Eesti ajaloo uurija ja folkloristina. Sinna kõrvale mahub tema luuletajaolemus, teoloogi jutlustav pool ja kindlameelne publitsist.Näita rohkem ...
Peeter Torop - KultuurimärgidPeeter Torop (1950) on Igor Èernovi kõrval olnud kõige ustavamaid Juri Lotmani õpilasi, kes ühtlasi innukalt jätkab oma õpetaja kultiveeritud suundi, tegutsedes viljakalt vene kirjandusloo (eriti Dostojevski), ... tõlketeooria ja semiootika alal. Käesoleva kogumiku sissejuhatuses “Märgid kultuuris” veenab autor meid, et kuigi ei ole olemas semiootiku ametit, tähendab “semiootiline mõtlemisviis” vastukaaluks tänapäevase hariduse puudulikkusele siiski pöördumist ajalukku ja süsteemikeskse mõtlemise arendamist, nii et neid sünteesinu võib homme olla “…kiireim reageerija kõigele uuele ning esimene nende ametite pidaja, mida meie ühiskond ei oska veel täna tahta ega planeerida.” Tekstid ise on valminud aastail 1981–1999, kogumiku alajaotused kannavad keskendavaid pealkirju “Kultuur kui tõlkimine”, “Intersemioosis”, “Russica” ja “Mäletamisest”, olles kõik kunagi pealkirjatult sisse juhatatud. Peeter Toropi – köide kinnitab viimase alajaotuse eel lausutut: “Ja nii ei ole õpetajate mäletamine midagi muud kui nende alustatud töö jätkamine…”Näita rohkem ...
Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. ... Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada näidendilaadses teoses “Palimplastid”, mis samuti leidub valimikus.Näita rohkem ...
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427 347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud „filosoofia“ põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu ... kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid „teemasid“ filosoofia ajaloos. Platoni „Teoste“ I köitesse on koondatud kõik seni eesti keeles ilmunud Platoni tervikteosed ja uusi tõlkeid („Phaidon“, „Phaidros“). Raamat annab pildi Platoni eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. „Sokratese apoloogia“ on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. „Kriton“ kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. „Pidusöögi“ vestlusteema on armastus dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele „erose“ mõistele. „Charmidese“ keskmes on vooruse olemus. „Euthyphroni“ keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. Esmakordselt eesti keeles ilmuv „Phaidon“, kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. „Phaidroses“ avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).Näita rohkem ...
Carl Gustav Jung luges 1935. aastal Londonis, Tavistocki kliinikus ligi kahesajale psühhiaatrile ja arstile viis loengut analüütilise psühholoogia teemadel. Tema sorav inglise keel, huumorimeel ning juba tuntud, kuid ikka veidi salapäraseks jäänud ... ainevaldkond köitsid auditooriumit täielikult. Intrigeeriv oli ka Jungi eemaldumine Sigmund Freudi vaadetest. Igale ettekandele järgnenud diskussioon ei kujunenud mitte ägedaks vaidluseks, vaid sisuliselt lisaloenguks, kuigi ei puudunud ka teravamad noodid. Kõne alla tulid sõnaliste assotsiatsioonide testid, teadvuse funktsioonid, unenäoanalüüs, arhetüübid, ülekanne ning ülekande teraapia. Loengu stenogrammi põhjal kokku pandud raamat annab hea sissejuhatuse Jungi kogu loomingule ja lubab heita pilgu tema enda isiksusele, Jungile kui oma meetodi õpetajale, ning võimaldab vaimukõrvas kuulda kõnelemas üht meie aja suurimat psühhoanalüütikut ja filosoofi.“Tavistocki loengud” Hillar Künnapase tõlkes on teeviit Jungi loomingusse, sisaldades lisamaterjalina ulatuslikku kirjanduse loetelu, aineloendit ja lühivaateid diskussioonides osalenutele. Kaasaegse saatesõna on kirjutanud Alo Jüriloo.Näita rohkem ...
Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat ... hiiglast “piiritleda” püüdes: “Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet.” Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks “Mäss ja meelehaigus”, “Põhjavaim”, “Ilmutus ilus ja rõõmus” ja “Igatsus surra ja elada”, koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja. Käesoleva teosega alustas Ilmamaa oma suursarja “Eesti mõttelugu”, mille juhatabki lähemalt sisse sarja eessõna “Alustuseks”.Näita rohkem ...
Värvika, originaalse ja sügavamõttelise füüsiku, Nobeli preemia laureaadi Erwin Schrödingeri (1887–1961) raamat “Mis on elu?” on koostatud tema 1943. aastal Dublinis peetud loengute alusel. Teost on loetud möödunud sajandi mõjukamate kirjutiste ... hulka. See kujutab endast mõnede elu saladuste mõistmise katset, püüet segada omavahel füüsikat ja bioloogiat ning teos on suuresti mõjutanud meie praegust vaatenurka elule. Sellegipoolest ei tasu raamatust otsida selgelt formuleeritud vastust pealkirjas esitatud küsimusele.Näita rohkem ...
Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud süvitsiminev teos, kus üliõpilane või uurija võib leida teavet usundiloo põhitõdede, meetodite ja teooriate kohta.Näita rohkem ...
Jaan Puhvel (1932) lahkus Eestist 1944. Haritud Euroopas ja Ameerikas, dr. philos. võrdleva keeleteaduse alal Harvardis 1959, vahetult õppust võtnud kuulsalt Georges Dumézililt, luges ta California ülikoolis Los Angeleses muu kõrval ka võrdlevat ... mütoloogiat. Käesolev teos kujutabki endast ülikooliloengute põhjal kristalliseerunud õpikut, mis ingliskeeli kirja pandult kujunenud üheks klassikaliseks õppevahendiks Uues Maailmas. Autor on teinud käesolevas tõlkes ja töötluses arvukaid muudatusi, silmas pidades eestikeelset lugejat, ent tahtmata monogeneetilisel alusel indoeuroopa võrdleva mütoloogia käsitlust eestikeskselt kiiva keerata. Ülo Valk lisab: Olen veendunud, et professor Puhvli Võrdlev mütoloogia on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.Näita rohkem ...
Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte... kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …Näita rohkem ...
“Sissejuhatus filosoofiasse” sihiks olnud Joadi sõnul “varuda üldine ülevaade filosoofia peaväljakust, tutvustada ülevaate käigus põhiprobleeme, mille üle filosoofid vaidlevad, näidata, miks nad nende üle vaidlevad, ja anda mõned illustratsioonid ... meetodeist, mille varal nende diskussioonid toimuvad”.Näita rohkem ...
Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus.Nietzsche ja Dilthey ideedest ... lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni.Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.Näita rohkem ...
See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Neue Zürcher Zeitung kirjastuse väljaandel ilmunud kogumiku ... koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja ðveitsi mainekad teadlased ja publitsistid. Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde. Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.ˮNäita rohkem ...
“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa... mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku.Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus. See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti, naeratas Jumal.Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva. *Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“„Kas me sööme igavesti?“ küsis teine. *Kord väljendas esimene ingel mõtet: Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus. *Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.Selgita seda meile! palusid teised inglid.Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast.Teoloog ja hingehoidjaNaatan HaamerNäita rohkem ...
Raamatus „Unistuses mõistusest“ heidab Anthony Gottlieb värske pilgu tuntud mõtlejate kirjutistele, seab kahtluse alla suure osa tavapärasest tarkusest ning selgitab oma leide mõjuvalt ja klaarilt. Sokratese-eelsetest filosoofidest kuni Sokratese, ... Platoni ja Aristotelese kuulsusrikaste päevadeni ja renessansiaegsete visionääride-ni, nagu Erasmus ja Bacon, kerkib filosoofia siin esile nähtusena, mida ei kammitse ükski teine distsipliin. Pigem, nagu Gottlieb näitab, on teised teadusharud sageli filosoofia kõige pöördelisemaid läbimurdeid loodus- ja sot-siaalteaduste alal üle võtnud, luues sellega illusiooni, nagu ei toimuks filosoofias üldse iial mingit edasiminekut. Gottlieb maalib ilmeka portree inimeste mõistmistungist, toetudes näidetele ja lugudele inglite füüsikast kuni Umberto Eco „Roosi nimeni“. „Unistus mõistusest“ annab lugejaile värske arusaamise filosoofia arengust, selle põnevatest ja pentsikutest põigetest ning mõjust meie elu igale aspektile.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on ilmunud The New Yorkeris, The New York Ti-mesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
Õhtumaine filosoofia on tänaseks juba kaks ja pool aastatuhandet vana, aga suur osa sellest tekkis vaid kahe katkendliku puhanguna, mis kumbki kestis umbes 150 aastat. „Unistuses mõistusest“ kirjeldas Anthony Gott-lieb neist puhangutest esimest. ... Selle järjeraamatus „Unistus valgustusest“ kaardistab Gottlieb oskuslikult teist suurt mõttelahvangut, viies meid ususõdade järgsesse ja galileiliku teaduse tekkimise aegsesse Põh-ja-Euroopasse ning luues laia panoraami sellest, mida kujutas endast valgustus ja miks me oleme sellele siiani tänu võlgu.Suhteliselt lühidal ajajärgul – alates 1640. aastate algusest kuni Prantsuse revolutsiooni eelõhtuni – jätsid oma jälje mõtteteadusse Descartes, Hobbes, Spinoza, Locke, Pierre Bayle, Leibniz, Hume, Rousseau ja Voltaire. Nagu Gottlieb näitab, püüdsid need mehed välja peilida, millised on uue teaduse ja usuliste ümberkorralduste järel-mid, mis omakorda pani neid kahtlema traditsioonilistes õpetustes ja hoiakutes. Mis johtub teaduse progressist meie arusaamisele iseendast ja meie ideedele Jumalast? Kuidas peaks valitsus tegelema usulise mitmekesisu-sega – ja milleks õieti on üldse olemas valitsus? „Unistuses valgustusest“ jutustatakse nende mõtlejate lugu ja uusaegse filosoofia sünnilugu.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning raamatu „Unistus mõistusest“ au-tor. Ta on olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on il-munud The New Yorkeris, The New York Timesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Anthony Gottlieb elab New Yorgis.Näita rohkem ...
„Enneolematu biojulgeoleku reþiim, millega valitsused viirusele reageerisid; sellega kaasnenud massitsensuur meedias; vaktsiinipassid ja üleüldise järelenuuskimise normaliseerumine; sotsiaalmeediahiidude katsed jõus-tada üks ja õige arusaam kõikides... peaküsimustes; süvenev poliitiline polariseerumine; järjest vähenev usaldus meie tähtsamate institutsioonide vastu; tarneahelate kollaps; sõda Euroopas,“ loetleb viimase viie aasta oluli-semaid suundumusi inglise kirjanik Paul Kingsnorth selle kogumiku nimiloos „Stsientism ja seks“.Kingsnorthi sõnul oleme praegu tunnistajateks materialistliku maailmavaate grandioossele kokkuvarisemisele. Probleem pole mitte selles, mida me tegema peame või teha saame, vaid selles, kus on avariiväljapääs. Välja-pääsu otsivad omal kombel ka teised käesolevas kogumikus usutletud inimesed.Näita rohkem ...
Oma paljukiidetud raamatus Martin Heideggerist jutustab Rüdiger Safranski ühtlasi 20. sajandi loo. See ajastu portree on ka tabav mõtisklus filosoofia, elu ja poliitikakiusatuse läbipõimumisest. Safranski selge ülevaade Heideggeri filosoofia ... kujunemisest ja arengust ei jäta põhjalikult käsitlemata ei filosoofi rahvussotsialistlikku tegevust Freiburgi ülikooli rektorina ega hilisemat skandaali tema „eksimuse“ pärast. „Meister Saksamaalt“ on väljapaistev käsitlus Heideggeri elutööst ning Saksamaa kultuuriajaloo panoraam sõdadevahelisest ajast kuni seitsmekümnendate aastate alguseni Lääne-Saksamaal.Autorist: Rüdiger Safranski (snd 1945) on saksa filosoof ja kirjanik, kelle teoseid on tänaseks tõlgitud 27 keelde. Ta on pälvinud Friedrich Märkeri, Ernst Robert Curtiuse ja Friedrich Nietzsche auhinnad.Näita rohkem ...
Aristoteles (384–322 eKr) on Platoni kõrval läbi aegade tuntuim ja mõjukaim Lääne filosoof. Tema arvukad säi-linud teosed hõlmavad loogikat, bioloogiat, eetikat, politoloogiat, retoorikat, metafüüsikat jne. Neist nii mõnigi on nüüdseks jõudnud ka ... eesti keelde.Lühike traktaat „Luulekunstist“ ehk „Poeetika“ on olnud alates renessansiajast tohutu kultuurilise mõjuga, se-da nii kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaile ja teoreetikuile kui ka loomeinimestele-praktikuile. Teose säilinud osa käsitleb eelkõige tragöödiat, kuid selle kõrval ka eepikat; oletatav komöödiale keskendunud teine osa meieni jõudnud ei ole, kuigi on põhjustanud palju spekulatsioone (vrd Umberto Eco „Roosi nimi“). Teosest on pärit paljud tänapäevalgi olulised esteetikamõisted, nagu näiteks „puhastumine“ ehk katarsis, mille täpne tä-hendus Aristotelesel pakub küll endiselt ainet vaidlusteks.Eesti keeles avaldati „Luulekunst“ katkendid Richard Kleisi tõlkes „Kreeka kirjanduse antoloogias“ (1964). Ees-tikeelne tervikteos ilmus 1982. aastal Jaan Undi (1947–2012) tõlkes ajakirjas Keel ja Kirjandus. Teine, paranda-tud ja täiendatud väljaanne ilmus 2003. aastal eraldi raamatuna. Siinses kolmandas väljaandes on tõlge ja kommentaarid üle kontrollitud ja vajadusel ühtlustatud, kommentaare on vähesel määral täiendatud. Lisatud on viiteid vahepeal ilmunud olulisematele kommentaaridele ja käsitlustele ning varasemast põhjalikum regis-ter.Näita rohkem ...
Erandlik ja ebatavaline sissejuhatus Heideggeri mõtlemisse ja sellest kaugemale. Martin Heidegger oli 20. sajandi üks tähtsamaid filosoofe, aga ühtlasi ka üks kõige vastuolulisemaid. Kui „Mustade vihkude“ avaldamisega tuli avalikuks tema ... antisemitism, näis olevat Heideggeri filosoo-filine täht langenud. Kuid nii lihtsalt me tema mõtlemisest lahti ei saa. Peter Trawny, tunnustatud Heideggeri-ekspert, läheneb oma raamatus Heideggeri elule ja mõtlemi-sele ebatavalisel moel. Lühikestes fragmentides astub ta mõtlejaga dialoogi, katsub temaga jõudu, usutleb teda, heidab valgust vasturääkivustele tema elus, ei kohku tagasi ühestki konfliktist, ning kuu-lab järele, mida on Heideggeril talle ja meile veel täna öelda. Raamatu näol on korraga tegemist nii kirjanduse kui filosoofiaga, see veab lugeja sisse Heideggeri mõtlemisse, mõtlemisse ülepea, ning puudutab seda, mis filosoofias on olemuslikku, selle eksistentsiaalset tuuma.Näita rohkem ...
Hannah Arendti autoriteetne reportaaþ SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 1963. aastal The New Yorkeris artiklisarjana, vallandades ridamisi tuliseid debatte. Siinne täiendatud versioon sisaldab nii pärast ... protsessi ilmsiks tulnud materjali kui ka Arendti postskriptumit, mis käsitleb tema vaatenur-gast tõukunud poleemikat. „Eichmann Jeruusalemmas“ on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõ-tisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu ðokeeriv ja informatiivne – kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale (siiani lahendamata) peatükile.Arendt sündis 1906. aastal Hannoveris Saksamaal, pages 1933. aastal Pariisi ja jõudis pärast teise maailmasõja puhkemist välja Ameerika Ühendriikidesse. Aastatel 1946–48 oli ta Schocken Booksi kirjastuse peatoimetaja. Hiljem õpetas Arendt politoloogiat Berkeley, Princetoni ja Chicago ülikoolis ning magistriõppeasutuses nimega New School for Social Research. Tema teoste sekka kuuluvad „Inimolemise tingimused“ (The Human Condition), „Revolutsioonist“ (On Revolution) ja „Vaimuelu“ (The Life of the Mind). Teda on nimetatud üheks möödunud sajandi mõjukaimaks poliitfilosoofiks. Hannah Arendt suri 1975. aastal.* „Hiilgav ja õõvastav.“ – Stephen Spender, The New York Review of Books „See sügavat mõistmist peegeldav raamat äratab paratamatult mõistuse ja riivab südametunnistust.“ – Chicago Tribune „Käsitleb meie ajastu suurimat probleemi ... probleemi, mille püstitab inimolendi eksistents nüüdisaegses tota-litaarsüsteemis.“ – Bruno Bettelheim, The New RepublicNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.26 Mb, Kirjastus: SA Kultuurileht, ISBN-13: 9789916713211)
Ilja Prozorov on sündinud 1987. aastal Tallinnas ning õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes slaavi keelte ja kultuuri erialal. Proosat hakkas ta kirjutama ja avaldama viis aastat tagasi.Seda raamatut tutvustab ta nii: „Neid kaht lugu seob sama teema ... – pagulaselu. Mind on alati huvitanud inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast kodumaal leida ja sõidavad ära. Need, kes on ära sõitnud, jäänud magama ja ärganud üles kodumaast kaugel, teavad, kui nukker see vahel on. Igal neist on oma lugu, oma teekond, mis väga sageli käib läbi põhjast, ja sellised tegelased pakuvad mulle huvi – justkui uuriksin teist universumi. Kõige paeluvam on jälgida inimest, kui ta nagu lind oma pesast lahkub ja asub pikale teekonnale, mida nimetatakse eluks.“Näita rohkem ...
20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika ... leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Mi-nerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõ-jutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtleja-test nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.2023. aasta väljaandes on lisaks autori eessõna ja kaks 1996. aastal ilmunud kogumikust välja jäänud esseed.Näita rohkem ...
Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805—1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, ... kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: va-baduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korra-liku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klasside vahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rasside vahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeeru-mine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraa-tiast“ (1835—1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähe-lepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.Näita rohkem ...
Nigel Warburtoni kaasahaarav raamat tutvustab Lääne filosoofia suuri mõtlejaid ja nende peamisi ideid ning selgitab, miks just need filosoofid omas ajas niivõrd kandvat rolli mängisid.Filosoofia keskmes on küsimused tegelikkuse olemusest ja õigest ... eluviisist. Neljakümnes peatükis joonistab autor välja mõtteloo arengu antiigist tänapäevani, tutvustades nii klassikalisi filosoofe, nagu Sokrates, Aristoteles, Augustinus, Hegel jt, kui ka 20. sajandi mõjukaid mõtlejaid, nagu prantsuse eksistentsialistid, Hannah Arendt jt. Mängleva kergusega ärgitab Warburton lugejaid teedrajavate filosoofidega kaasa mõtlema ning maailma ja inimeste kohta küsimusi esitama.Nigel Warburton (snd 1962) on Briti filosoof ja õppejõud, kes toimetab nii populaarset iganädalast taskuhäälingut „Philosophy Bites“ kui ka samanimelist veebilehte ja peab loenguid Tate Moderni kunstimuuseumis. Tema sulest on ilmunud mitu menukat filosoofilist mõtlemist tutvustavat teost, nagu „Philosophy: The Basics“ (1992), „Thinking from A to Z“ (1996) ja „Free Speech: A Very Short Introduction“ (2009).Üks meie aja enimloetud populaarteaduslikke filosoofe.- Julian Baggini, filosoofNigel Warburtoni raamatu võlu peitub selles, kuivõrd lihtsasti mõistetav see on. /.../ Tal on eriline anne keerukaid teemasid lihtsalt lahti seletada.- Time OutAnda edasi kogu Lääne filosoofia ajalugu neljakümne lühikese elu- ja mõtteloo kaudu, Sokratesest Peter Singerini, ei ole just kergete killast ülesanne: et oivalise taskuhäälingu „Philosophy Bites“ saatejuht Warburton sellega nii hästi toime tuli, on väljapaistev saavutus.- GuardianNäita rohkem ...
Julge, geniaalne, provokatiivne ja mõistatuslik teos määratleb ja uurib bioloogiliste süsteemide autopoieesi ehk eneseloomise mõistet – autopoieetiline süsteem on autonoomne, suletud, enesele viitav ja iseennast taasloov – ning käsitleb ... elussüsteemide tunnetust ning autonoomiat.Raamat koosneb kahest osast: „Tunnetuse bioloogia“, mille autor on Humberto R. Maturana, ning „Autopoiees: elu organisatsioon“, mille on kirjutanud autorid kahasse.Humberto Maturana Romesín (1928–2021) oli Tðiili bioloog ja filosoof, keda tuntakse autopoieesi mõiste ühe loojana. Tema töö õpetlase ja mitme teose autorina on mõjutanud paljusid valdkondi, peamiselt süsteemset mõtlemist ja küberneetikat.Francisco Javier Varela García (1946–2001) oli Tðiili bioloog, filosoof, küberneetik ja neuroteadlane, kes töötas ka Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal. Ta sai tuntuks koos Humberto Maturanaga autopoieesi teooria loojana ning oli Mind and Life Institute’i kaasasutaja, edendamaks dialoogi teaduse ja budismi vahel.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 0.77 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916615898)
Isegi kui ma oleksin sunnitud veetma oma ülejäänud elupäevad pööningukambri nurgas nagu ämblik, ka siis oleks maailm minu jaoks endiselt suur, seni kuni minuga on mu mõtted.Soovides elada iseenese ja loodusega kooskõlas, ehitas 28-aastane Henry ... David Thoreau (1817–1862) Waldeni metsajärve kaldale väikese onni ning veetis seal „kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva“. Sellest kogemusest sündis teos, mis on ühtaegu looduskirjanduse pärl, mõtisklus inimeseks olemise üle, aga ka teravapilguline moodsa maailma kriitika. Erakordse vaistuga on siin sõnastatud küsimused, mis on põletavad tänapäevalgi. Need on küsimused metsiku looduse, tsivilisatsiooni ja inimese hinge vahekorrast.Innustav, särav, trotslik ja vaimukas „Walden“ kuulub vaieldamatult maailmakirjanduse kullafondi. Ilmumisest alates on see teos inspireerinud arvukaid põlvkondi, mõjutades mh nii Mahatma Gandhit kui ka Lev Tolstoid.Eestikeelsele uusväljaandele on saatesõna kirjutanud Valdur Mikita.„Walden” on suurepärane raamat andmaks edasi ajahetkede ja hingeseisundite vaheldumist läbi kevade, suve, sügise ja talve. Püüda päikesetõusu aegu metsajärvest haugi ja ahvenat, kuulata kevadise jää ärkamist pikast talveunest, imetleda sügiseti järvepeeglis leegitsevaid punaseid vahtraid ja pista sealsamas suhu peotäis sinikapõõsast roobitsetud marju – kõik, mis toimub Waldeni järve kaldal, võinuks sama hästi juhtuda ka Valga- või Virumaal.Valdur MikitaNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 2.39 Mb, Kirjastus: MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, ISBN-13: 9789916425633)
Kõigi aegade mõjukamate soome mõtlejate hulka kuuluva Pentti Linkola esseevalimik teeb läbilõike rohkem kui pool sajandit radikaalset keskkonnamõtet külvanud autori pärandist.Kuna reaalsed tõendid tehnoloogilise tsivilisatsiooni võimest rohepööret ... teha puuduvad, on inimkonna ja planeedi ainus võimalus ellujäämiseks põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Tõenäoliselt on ka selleks juba liiga hilja. Sellisel seisukohal oli Soome tuntuim dissident, ökoterroristiks ja surmaapostlikski kutsutud Pentti Linkola (1932‒2020). Elu säilimiseks peab inimliik Linkola sõnul naasma oma ökoloogilisse niðði ning rahvastik peab otsustavalt vähenema. Inimese materiaalsest küllusest laostatud vaimule, kehale ja kultuurile tähendaks selline muutus ainult progressi elukvaliteedis.Näita rohkem ...
Professor Elmar Silvester Salumaa (1908‒1996), luteri kiriku vaimulik ja pedagoog, pidas 1960. aastatel Usuteaduse Instituudi üliõpilastele filosoofia ajaloo loenguid antiigist ja keskajast kuni uusajani. Tema kirjapandul on Eesti humanitaaria ... lähiajaloos eriline koht – see oli intellektuaalselt aus alternatiiv nõukogudeaegsele kohustuslikule marksistlikule käsitlusele. Kaheköiteline „Filosoofia ajalugu“ on koostatud professor Salumaa käsi- ja masinakirjaliste ülestähenduste alusel. Uus redigeeritud väljaanne on eesti keeles ainulaadne, näidates, kui tihedalt oli ühe erakordse Eesti suurmehe elutöö seotud kogu Euroopa kultuuri- ja mõttelooga. Professor Elmar Salumaa oli Kilingi-Nõmme linna aukodanik ning EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor. Teine köide sisaldab uusaja filosoofiat. Üksteise järel käsitletakse üksikasjalikult olulisemaid uusaja filosoofe, erilise põhjalikkusega tutvustatakse saksa idealistliku filosoofia võtmeautoreid. Peatükk S¸ren Kierkegaardist ilmus omaette teosena 1939. aastal.Näita rohkem ...
Professor Elmar Silvester Salumaa (1908‒1996), luteri kiriku vaimulik ja pedagoog, pidas 1960. aastatel Usuteaduse Instituudi üliõpilastele filosoofia ajaloo loenguid antiigist ja keskajast kuni uusajani. Tema kirjapandul on Eesti humanitaaria ... lähiajaloos eriline koht – see oli intellektuaalselt aus alternatiiv nõukogudeaegsele kohustuslikule marksistlikule käsitlusele. Kaheköiteline „Filosoofia ajalugu“ on koostatud professor Salumaa käsi- ja masinakirjaliste ülestähenduste alusel.Uus redigeeritud väljaanne on eesti keeles ainulaadne, näidates, kui tihedalt oli ühe erakordse Eesti suurmehe elutöö seotud kogu Euroopa kultuuri- ja mõttelooga.Professor Salumaa oli Kilingi-Nõmme linna aukodanik ning EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor.Esimene köide sisaldab nii antiikaja kui ka keskaja filosoofiat. Üksteise järel käsitletakse üksikasjalikult olulisemaid antiikfilosoofe ja keskaja teoloogia ning filosoofia võtmeautorid.Näita rohkem ...
Araabia filosoofi Ibn Tufayli ehk ladinapäraselt Abubaceri (u 1110—1185) avicennismist ja sufismist inspireeri-tud filosoofiline jutustus „Elav Ärganu poeg“ räägib loo iseõppijast metsikust lapsest, kes kasvab üksikul saarel gaselli hoole all ning ... jõuab ümbritsevat tasapisi mõtestades ülima tõeni. Ehkki ta on ülejäänud inimkonnast eraldatud, tajub laps ometigi, et erineb teistest loomadest, olles neist kõrgem olend. Nii käsitleb uusplatonist-like sugemetega lühiteos allegoorilises võtmes inimese arenguteed tunnetuse kõrgeimale astmele, looduse, iseenda ja maailmakorra ning nende aluseks oleva printsiibi mõistmisele. Andaluusias Granada lähistel sündinud Ibn Tufayl oli eluajal tuntud filosoofi, õukonnaarsti, teoloogi, matemaa-tiku ja hiljem ka Maroko sultani vesiiri ehk ministrina. Tema „Elav Ärganu poeg“ rajas teed sellistele spirituaal-set teekonda aluseks võtvatele teostele, nagu on Dante „Jumalik komöödia“ ja Bunyani „Palveränduri teekond“. Islami klassikalise filosoofiateose on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam (1936-2005).Näita rohkem ...
Rooma keiser Marcus Aurelius Antoninus (121-180) on läinud ajalukku kui filosoof keisritroonil. Tema päeviku-laadne stoitsistlikule filosoofiale toetuv tekstide kogumik „Iseendale“ koondab hulga aforisme ja mõttekilde, kus leidub mõtisklusi saatuse ... paratamatusest ja eetilisest valitsemisest, rahulolematust iseendaga, soovimatust leppida oma puudustega ja püüdu leida sisemine rahu. Esile tõuseb küsimus kõlbelisest eluviisist. Stoikule omaselt tunnistab Marcus Aurelius saatuse paratamust, ent leiab, et see ei ole põhjus passiivsuseks. „Üldse mitte enam arutleda, milline see hea inimene on, vaid selline olla!“ kirjutas keiser.Ehkki need märkmed ei olnud algselt mõeldud avaldamiseks, on kogumikust kujunenud stoitsistliku filosoofia üks baastekste, mis on pea 2000 aasta jooksul mõjutanud lugematut hulka inimesi, sh mitmeid olulisi riigivalit-sejaid.Eesti keeles ilmus teos tervikuna esmakordselt 1983. aastal Jaan Undi tõlkes. Tõlkija lähenes ülesandele suure pühendumusega ja varustas raamatu põhjaliku saatesõnaga, mis on lisatud ka praegusele väljaandele.Näita rohkem ...
