See ei ole lihtsalt elulugu – see on karje, sosin ja nutulaul läbi aja.52 peatükki puhast, toorest ja valusat tõde.Diana Klas, üks Eesti teatri- ja muusikamaastiku säravamaid, samas ka vastuolulisemaid naisi, avab lõpuks ukse, mille taga on terve ... elu peidus olnud teine maailm – tema maailm.See on lugu naisest, kes sündis legendi – dirigent Eri Klasi – varju, ent otsustas ühel hetkel, et tema valgus peab paistma iseseisvalt.Diana on teinud 41 teatrirolli, neist enam kui kakskümmend peaosa, ja mänginud üle kümne filmi ja seriaalirolli, sh „Kodu Keset Linna“, „Kättemaksukontor“, „Õnne 13“ ja teised.Tema suuremateks peaosadeks laval on olnud Edit Piaf lavastuses „Piaf – Pariisi Varblane“, samuti „Kuningas Lear“, „Farss Pastoraadis“, „Kaunis Päev“, „Eraelud“ jppt.Ent tema isiklik elu on olnud suurem, sügavam ja traagilisem kui ükski lavalugu.See raamat paljastab tõed, mida on aastaid sosistatud ja varjatud.Diana räägib oma sügavast ja valusast võitlusest vaimse tervise, abortide, üksilduse ja sõltuvusega.Ta avab ust suhetesse, mis on kujundanud tema saatust – alates legendaarse Jüri Aarmaga jagatud armastusest kuni salasuhteni Eesti tipppoliitikuga, kelle nimi ei jää enam varju.Diana ei varja ka perekonna päranduse tumedat lugu – kuidas Eri Klasi pärand kadus ootamatult tundmatu „jokkeri“ kätte, kelle olemasolu raputas kogu suguvõsa.Selles raamatus tuuakse päevavalgele nimed ja asjaolud, mis on seni jäänud rääkimata.See on pihtimus naisest, kes on näinud hiilgust ja hävingut, punaseid vaipu ja Kopli halli tolmu.Naine, kes on elanud lutikate ja prussakate vahel 11 ruutmeetri suuruses toas, ent seisnud samal ajal laval täissaali ees, aplausi keskel.Naine, kes on olnud põhjas ja paradiisis, üksinda ja armastatud.Ja lõpuks leidnud oma tõelise rahu – laulja ja laulukirjutaja Kerdo Mölderiga, kellega ta jagab elu, lavalaudu ja viimaks ka ausust.Sest see raamat ongi ausus ise.„Nüüd Julgen Rääkida“ on kibe ja helge, julge ja haavatav.See on naise tunnistus, kes on kaotanud peaaegu kõik – ja just seetõttu õppinud lõpuks võitma.„Sa hoiad käes raamatut, mille autor on olnud eesti rahva nõudliku tähelepanu all kogu oma elu. Tal ei ole olnud teist valikut – aga ega me keegi ei saa valida oma vanemaid, aega ega kohta, kuhu sündida.“— Urmas Eero Liiv, filmirežissöör„‘Nüüd julgen rääkida‘ ei hiili ebamugavate teemade eest. Diana räägib ausalt vaimsest tervisest, sõltuvustest, üksindusest ja isegi enesehävituslikest hetkedest – mitte selleks, et end õigustada, vaid selleks, et lõpuks rääkida.“— Mallu Mariann Treimann-Legrant„Sellist saatust nagu Dianal ei sooviks oma vaenlaselegi. Valusat lugemist.“— Aigi Viira, ajakirjanikNäita rohkem ...
„Noh, kas seal on siis parem elada?“ Parem on suhteline mõiste. Kes mida otsib.„Mis sul siin Eestis puudu oli?“ Mitte mis, vaid kes. Mina ise olin oma elust puudu.„Kas nüüd on siis unistuste elu?“Sarnastele küsimustele olen pärast Šotimaale kolimist... pidanud korduvalt vastama. Minu unistus täiskohaga kirjaniku elust on mõne jaoks liiga hull, teisi paneb see õlgu kehitama.Muidugi on vahel olnud raske. Väga raske. Kultuurilised erinevused ilmnevad kohtades, mille peale ei oska tullagi. Asju, mida ma isegi ei tea, et ma ei tea, ilmub päevavalgele ka kuus aastat pärast kolimist.Muidugi on mulle nende aastate jooksul osaks saanud ka palju imetlust ja tunnustust, olgu siis loovuse ja kirjutamise koolitajana või TEDxi kõnelejana.Muidugi on mulle jagatud manitsusi mitte uhkeks minna ega täiuslikkust taga ajada.See täiuslikkus aga mind Šotimaale tõigi. Täiuslik elu on nagu südame EKG, pidevate muutuste ja vastandite kombinatsioon. Otsides Šotimaa tõelist olemust nii selle paikades, ajaloos, sündmustes kui ka inimestes, olen lähemale jõudnud ka endale.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 2.69 Mb, Kirjastus: Vaimse Tervise Koolitus OÜ, ISBN-13: 9789916437810)
4 m²: kogemata vanglasse on tõsieluline memuaar, mis kirjeldab autori šokeerivat sattumist vanglasse. Teos annab ausa ülevaate nelja ruutmeetri suurusest kongist, vaimsest tervisest, ellujäämisest ja vanglasüsteemi telgitagustest, kohanemine ... kitsastes oludes, vaimne vastupidavus ja vanglaelu argipäev.Näita rohkem ...
Tunnustatud teaduse populariseerija, akadeemik Jüri Engelbrecht lisab selles raamatus puuduvaid lehekülgi varem kirja pandud mõtetele, mis on ilmunud õige mitmes raamatus. Nende kaante vahelt leiab ka muljed, mis on elu jooksul hinge soojendanud, ja... raamatud, mis on huvi pakkunud. Mis tehtud, saab sõnadeks, ja sõnadel on Tähendus.Raamatule on kirjutanud saatesõna poetess Doris Kareva: „Veeta mõned tunnid haritud inimese seltsis, kes saab aru maailma probleemidest ja oskab tegutseda nii lokaalselt kui ka globaalselt, kes ise on innukas, aga ka valiv lugeja, kes toetab teadlasena ennekõike kvaliteeti ja noori inimesi ja kelle eruditsioon ja keelenõtkus võimaldab lugejal lustida ühtaegu mitmel olemise tasandil, on puhas luksus.“Näita rohkem ...
Kui projekt „Teeme ära“ lõpeb, seisan karjääri ja elu ristteel ning küsin endamisi: mis juhtub siis, kui senine elu enam ei kanna? Vastus viib mu saatuse tahtel Panamasse – laiskloomade, ketsaalide ja kirevate busside maale. Troopiline vihm peksab ... vastu plekk-katuseid, džungel kajab häältest ja pilvemetsa kohal hõljub udune rahu, ent sisemise tormi eest ei pääse ka paradiisis.Panama kutsub aeglustama, märkama ja kuulama – nii paika kui ka iseennast. Uus maa hakkab tasapisi lahti harutama mu sisemisi sõlmi, paljastades selle, mida pole enam võimalik edasi lükata. See on poeetiline ja aus lugu enesearengust, kus vastused sünnivad kohalolust. See on ka avatud ja habras armastuslugu, kus teisel pool maailma elab su hingesugulane. See on lugu sõprusest, mis kasvab, kui läheme koos sinna, kuhu üksi oleks hirmus minna.Ennekõike on see lugu metsikust loodusest kui õpetajast.Näita rohkem ...
Tulla 37aastaselt elus esimest korda mõttele arstiks õppida ning see mõte ka teoks teha ei ole võibolla kõige tavalisem asjade kulg. Aga selgub, et dinosaurused ei ole veel välja surnud ja saavad hakkama ka mäetippude vallutamisega.Minu ... arstitudengipäevik kirjeldab peensusteni suure kannapöörde ning arstiks õppimise võlusid ja valusid. Siin on enam kui kuue aasta seiklused ja juhtumised minu arstliku mõtlemise kujunemisest Tartu Ülikoolis ja mitmes Eesti haiglas, tabavad tähelepanekud Eesti tervishoiust, patsientidest ja elust enesest.Kui kasvõi keegi pärast selle raamatu lugemist otsustab varajases või hilisemas keskeas asuda oma unistusi teoks tegema, on raamat täitnud oma eesmärgi. Liiga vana oled sa alles 100aastaselt.Toivo Tänavsuu***Erakordne, et endale nime teinud edukas ajakirjanik otsustab ühel hetkel arstiks õppima minna. Mäletan, kui 2019. aasta Saaremaa ooperipäevadel astusin toona vähiravifondile raha koguva Toivo juurde ja tunnustasin teda julge otsuse eest teha elus kannapööre. Kindla veendumusega väitsin, et arstiõpingute kõrvalt võib ta kirjutamise nüüd küll unustada, selleks lihtsalt ei jää aega. Aga võta näpust, eksisin. Kogu selle „ogaraks õppimise“ kõrvalt on Toivo kirjutamist jätkanud ja ka oma arstiks saamise teekonna mahlakas vormis kirja pannud. Nii ehe, avameelne ja huumoriga vürtsitatud tekst on huvitav lugemine kõigile. Mis seal salata, meedikule on siin äratundmist palju, nagu oleks ise äsja anatoomia arvestust või neuroloogia eksamit teinud.See raamat võiks olla kohustuslik lugemine kõigile noortele, kel soov arstiks saada. Samuti inspiratsiooniks neile, kes soovivad elus kannapööret teha, aga julgusest jääb puudu.Riina Vettuskardioloog***See raamat on lugu julgusest teha oma elus otsustav kannapööre. See on soe ja vahetu raamat sihikindlusest, lootusest ja uskumatust eneseületusest, mida loed nagu hea sõbra kirja.Priit HõbemägiPostimehe peatoimetaja ja endine kolleegNäita rohkem ...
See on kirglik lugu sporti vihkavast elupõletajast, piiride ületamisest ja eneseleidmisest. Maratonide, triatlonide, suusamaratonide, mäevallutuste ja ultravõistluste kaudu viib teekond tahtejõu sügavustesse ja näitab, et suurimad takistused oleme ... seadnud endale ise. Ole valmis inspiratsioonivalanguks, mis innustab tossud jalga tõmbama ja ületama end ses pööraselt mugavas elus.Spordibioloog Kristjan Port arvustab:Haarav Ameerika mägede laadne reisikirjeldus algab kitsikusest pääsenud, taltsutamatust kirest tulvil 18aastase neiu seiklustega seal, kus pole sporti, ja jõuab sinna, kus on vähe peale spordi. Avameelne päevik avab napsulembust mitte varjavast meediategelasest ootamatult triatloni patrooniks sattunu vaikse, aga järjekindla kulgemise amatöör-vastupidavusspordi maailma, läbides maratone, triatlone ja ülimalt nõudlikke matku. Valmistuge avastama, kui paljude füüsiliselt ja vaimselt hirmutavate saavutusteni saab jõuda enne võimatuid. Olenemata sellest, kas otsite inspiratsiooni alustamiseks või ihkate lihtsalt elavaid lugusid sellest, kuidas sport saab rikastada elu, tervist ja õnne – see memuaarraamat pakub seda kõike.Andres Sild, psühhiaater, psühhoterapeut: Kuidas muuta harjumusi? Kuidas saavutada tervislik toitumine? Kuidas tulla välja mugavast tugitoolist ja lülitada oma elustiili piisav füüsiline koormus? Usun, et enamik meist tegeleb sarnaste küsimustega korduvalt. Ajakirjad, spetsialistid ja õpetused annavad ohtralt tarku soovitusi. Ometi on iseenda muutmine tegelikkuses üks ütlemata keeruline asi.Psühhiaater J. L. Moreno on öelnud, et oleme küll harjunud kaasa tundma ohvrile, aga peaksime õppima kaasa elama loovale inimesele. Ehk siis inimesele, kes julgeb olla aktiivne, katsetada uusi asju, julgeb teha vigu ja minna edasi. See raamat on üks üdini aus lugu sellisest julgest muutusest. Iga teekond, ka tõelise muutuse poole, on keerukas, täis okkaid ja roose, väga isiklik ja ainulaadne. Teiste muutumise ja arengu ainulaadsed lood annavad meile endile jõudu ja julgust leida ja arendada oma lugu. Me ei saa küll kopeerida teist, aga võime leida inspiratsiooni ja julgust oma rajal. Ja veel – teekonnal peavad olema õiged kaaslased. Ka selle kohta leiad elujaatavat inspiratsiooni ja eeskuju siit raamatust. See on päris lugu. Nii käivad muutused päriselt.Näita rohkem ...
Tuhat nuga selga on Kerdo Möldri raputav ja avameelne elulooraamat, mis viib lugeja läbi keeruliste elusündmuste – lapsepõlves kogetud raskuste, eneseotsingute ja lõpuks muusikuks saamise teekonna. See on lugu võitlusest ja eneseületusest, mis ei ... hoia tagasi, vaid räägib valusad lood nii, nagu need olid.Raamat puudutab sügavalt nii neid, kes on oma elus pidanud võitlema, kui ka neid, kes otsivad lootust ja jõudu raskustest üle saamiseks. See on tunnistus inimhinge tugevusest ja unistuste poole püüdlemisest, ükskõik kui võimatuna see ka ei tunduks.Näita rohkem ...
„Mina ise ja muud loomad“ on kokku pandud Gerald Durrelli poolelijäänud ja avaldamata memuaaridest ja reisikirjadest, tekstid on valinud ja toimetanud Gerald Durelli lesk Lee Durrell. Tänu temale saame asuda erakordsele teekonnale koos Gerald ... Durelliga, saatjaks soe huumor ja soe süda, mille poolest Gerald Durrell ka Eesti lugejale hästi tuntud on.„Gerry astus välja kõikide loomade kaitseks, ta võitles mitte ainult karismaatiliste, suurte, ägedate ja ilusate isendite, vaid ka tundmatute, pisikeste, igavate eest, keda ta nimetas hellitavalt „väikesteks pruunideks olevusteks“ või mõnikord ka „väikesteks Jumala olevusteks“,“ kirjutab Lee Durrell raamatu saatesõnas.Loodame, et selleks ajaks, kui teie seda loete, on inimkond õppinud vähemalt mingil määral taltsutama oma hoolimatut ahnust ja rumalust.Kui mitte, on vähemalt osa meist proovinud seda teha …Loodame, et öösel valgustavad teiegi teed jaanimardikad ja jaaniussid, et hekkides ja metsades tervitavad teid liblikad.Loodame, et teie koidikutesse toob rõõmu lindude lauluorkester ning teie silmi ja kõrvu paitavad linnutiibade pimestav värviküllus ja sahin.Loodame, et ikka veel jagavad teiega planeeti Maa erakordsed olendid, kes rikastavad teie elu, nii nagu nad on rikastanud meie oma.– Gerald Durrell, „Ajakapsel“Näita rohkem ...
„Appikene! Ära seda küll tee! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!”Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma... enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see pole veel alanudki?Olen moslem juba kakskümmend neli aastat, abielus kakskümmend. Pean seda täpsustama, sest arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast.Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus on mind toonud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, koduperenaise-elu Marokos ja koolijuhitöö Šotimaal kuni tõdemuseni, et ma olen, kes ma olen. See kõik on osa minust, olen mosaiik oma elukogemustest ja tõdemustest, nagu me kõik.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 0.57 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916146439)
24. aprillil 2024, kui olin kuusteist päeva kaine olnud, algas minu teekond maailma kõige karmimasse ja jõhkramasse detoksitemplisse Wat Thamkrabok.Nende sõnadega algab minu raamat. Olen tallanud samu radu, tarbides meeletul hulgal alkoholi ja ... meelemürke, ega teadnud, milline imeline valgus saabub siis, kui oled uuel teel ning kaine. Millised imelised templid ja uksed sulle avanevad. Kui soe on vastuvõtt, kuidas alati leitakse sulle koht, kus endaga olla ja magada. Oled alati oodatud ja vastu võetud.Ei ole vahet, kas viibid Tallinnas, Tais või Saaremaal. Tegelikult oled sa ikkagi üksi ja pead iseendaga hakkama saama. Meist ei jää tühja kohta ka siis, kui meid enam ei ole. Meie elus on vähe kõige lähedasemaid, kuid nendegi ring tõmbab iga päevaga koomale. Ainult meie ise teame, et me oleme elus.Kõnnin ja näen tuttavaid nägusid, ma tahan põgeneda, ma ei soovi kohtuda inimestega, keda varem tundnud olen. Tõmban kapuutsi üle pea ja lippan üle tänava, et mitte tühja vestlust alustada. Ma tean, et tulen sellest läbi, sest ma olen kaine ja see on mu ainus võimalus.Ei ole mõtet heita endale ja teistele ette seda, mis oli. Seda ei tule enam kunagi tagasi. Ma saan siit liikuda vaid edasi, oma parimal moel!Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2014, , 1.60 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kliinikum, ISBN-13: 9789985408063)
Käesolev raamat on pühendatud kauaaegsele sisehaiguste professorile Kuno Kõrge mälestusele, kes oli oma elu pühendanud patsientide ravile ja noorte kolleegide õpetamisele. Professor Kõrge oli läbi kogu oma elu kandnud kolme aadet: arstikunsti, ... meie oma ülikooli professori ja isamaalisuse oma ja innustanud sellega kõiki oma kaastöötajaid ja tudengeid. Temast räägivad kolleegid endisest Toome sisekliinikust ja lähedased. Raamat annab ka ülevaate meditsiinist ja muust elust sõjajärgsest ajast kuni 20. Sajandi 80nendate aastateni.Näita rohkem ...
Vankumatu ausus, haruldane pilguheit ja rohkem tõsilugusid: „Seltsidaami” autor jagab lugejaga kõike, mida ta oma erakordse ja ootamatu elu käigus on õppinud.„Seltsidaam” pakkus meile kuningakoja maagiat, vahetuid kogemusi ja jahmatavaid lugusid ... Anne Glenconneri privilegeeritud seltskondades, kus kõik kuldne ei pruukinud alati sugugi särada. Nagu ta oma mälestustes ütleb, on tema elu koosnenud tugevatest kontrastidest: lapsepõlv luksuslikus Holkham Hallis ja elu telgis Mustique’i saare džunglites, maailmareisid koos printsess Margaretiga ja oma ettearvamatu abikaasa lord Glenconneri talumine. Ta on ka üle elanud kahe poja kaotuse traagika ja aidanud kolmandal pojal välja tulla koomast.Nüüd naudib ta oma üheksakümnendaid eluaastaid ja soovib jagada oma elu käigus kogetut, nii tarka, lõbusat, liigutavat kui valgustavat. Abikaasana sai temast rahusobitamise meister: ta teadis, millal vastu hakata, millal abi küsida – ja millal endale armuke soetada. Võõrustajana omandas ta praktilisi oskusi oivaliste pidude korraldamisel ja suursuguste majavalduste eest hoolitsemisel, seltsidaamina pidi ta peensusteni tundma diplomaatiat ja etiketti. Raskeimad kogemused sai ta emarollis, kus ta õppis hindama sõprust, perekonda ja huumorimeelt, et suuta üle elada elu kõige hirmsamaid hetki ning samas osata nautida parimaid.„Mida siis veel?” on raske vaevaga kogutud tarkuse varasalv, ühtlasi meeltlahutav tõendus selle kohta, et valmisolek igaks uueks seikluseks on innustavaks eeskujuks meile kõigile.Lady Glenconner, neiupõlvenimega Anne Coke, sündis 1932. aastal viienda krahv Leicesteri vanima tütrena ja kasvas üles Holkham Hallis, perekonna pärusvaldustes Norfolkis. Kuninganna Elizabethi kroonimispidustustel oli ta üks slepikandjatest. 1956. aastal abiellus Anne Lord Glenconneriga, kellega saadud viiest lapsest on elavate kirjas kolm. 1958. aastal hakkas ta koos abikaasa Coliniga edendama elu Kariibi mere Mustique’i saarel, millest kujunes rikaste ja kuulsate paradiis. Ühe maatüki kinkisid nad kuninganna õele printsess Margaretile, kes rajas sinna oma suvekodu. 1973. aastal kutsus printsess Margaret ta oma seltsidaamiks ning Lady Glenconner jäi sellesse ametisse kuni printsessi surmani. Lord Glenconner suri 2010. aastal, Lady Glenconner on praegu 92 aastat vana ja elab oma maamajas Holkhami lähedal Norfolkis.Anne Glenconneri mälestusteraamat „Seltsidaam” püsis üle kolmekümne nädala Sunday Timesi esikümnes ja oli New York Timesi menuk. Lisaks mälestustele on ta kirjutanud ka kaks tunnustatud romaani „Mõrv Mustique’il” („Murder on Mustique”) ja „Kummitus Holkhamis” („A Haunting at Holkam”).Näita rohkem ...
„Kes tappis mu isa”, Édouard Louis’ kolmas teos, on pamfletilaadne tekst, kus autor sügavalt isiklike mälupiltide ja nende bourdieuliku analüüsi kaudu püüab selgusele jõuda, missugused sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid põhjustasid tema isa elu ... hävingu viiekümnendaks eluaastaks. Nagu Louis’ puhul ikka, kasutab ta oma sõnumi edastamiseks meisterlikult kõikvõimalikke kirjanduslikke võtteid, kuid konstrueerib teose nii, et selle tegelik eesmärk on mõista mõnd reaalset probleemi ja – veel rohkem – mõjutada seda probleemi reaalsuses. Kuigi pealkiri „Kes tappis mu isa” algab küsisõnaga, ei ole see küsimus. Selle omamoodi süüdistuskõne lõpul jõuab Louis järeldusele, et domineeritute klassi elu ja surma üle – tema isa elu ja surma üle – ei otsusta mitte mingisugused abstraktsed, paratamatud, vääramatud jõud, vaid poliitikud, kellel on reaalsed nimed ja näod. Ja ta ütleb need nimed välja.See raamat on niisiis korraga kirjandus ja relv, kirjandus ja poliitiline aktsioon – kirjandus, mis „ei pea täitma mitte kirjanduse, vaid paratamatuse ja meeleheite nõudeid” – see on tuli.Édouard Louis (snd 1992) on 21-aastaselt oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) prantsuse kirjandusse maandunud autor, kelle autobiograafilised ja perekonnaloolised teosed lähenevad kirjandusele täiesti uuel moel. Tema loodud žanri on nimetatud „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” – õigupoolest polegi sellel veel oma nime. Kuid oma rabavuses, värskuses, isiklikkuses, halastamatuses ja ühiskondlikus kriitilisuses on tema looming, nagu kirjutas Marek Tamm 2024. aasta veebruaris Tõnu Õnnepalu tõlkes ilmunud romaani „Muutuda: meetod” tutvustuses, „kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda”.Näita rohkem ...
Michael Pedersen on tuntud Šoti luuletaja ja nüüd ka proosakirjanik. Ta on praegu Edinburghi ülikooli luuletaja-resident ja uus Edinburghi makar (ametlik luuletaja). Ta on avaldanud kolm luulekogu, võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu ning käinud ... oma luulet esitamas terves maailmas, sealhulgas ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead. Ta oli ka üks Neu!Reekie! asutaja. Tegu oli luuletajate ja muusikute grupeeringuga, kes esitasid oma luuleetendusi nii Šotimaal kui ka mujal.„Sõbrapoisid” on tema esimene proosaraamat, milles ta kirjutab sõpradest oma elus. Suurim osa on pühendatud Scott Hutchinsonile (Frightened Rabbit), indie-muusikule, heale sõbrale ja luulekogu „Oyster” kaasautorile, kes sooritas 2018. aastal enesetapu. Silmitsi leinaga hakkab Michael Pedersen kirjutama kaotatud sõbrale ning meenutama ka varasemaid sõprussuhteid, kasvamist töölisklassi keskkonnas ja luuletajaks kujunemist.„Sõbrapoisid” ilmus 2022. aastal ning võeti väga hästi vastu, seda kiitsid kriitikud ja selle hääletasid aasta raamatuks Sunday Timesi lugejad. „Kaunis, liigutav ja elujaatav raamat.” – Ian Rankin„Kõige täiuslikum sõpruse portree, mida ma olen kunagi lugenud.” – Stephen Fry„Suurepärane mõtisklus meeste sõprusest.” – GuardianNäita rohkem ...
Alates külma sõja aastatest, mil le Carré töötas Briti luures, hiljem kirjanikutöös, mis viis ta sõjast lõhestatud Kambodžasse, Beirutisse 1982. aasta Iisraeli sissetungi eel ning Venemaale enne ja pärast Berliini müüri langemist, on le Carré alati ... kirjutanud kaasaja südamest. Käesolevas raamatus, oma esimeses mälestusteraamatus, on le Carré nii naljakas kui lõikavalt terav ning tõlgendab sündmusi, mille tunnistajaks ta on, samasuguse moraalse paindlikkusega, mille on süstinud ka oma raamatutesse.Ükskõik, kas ta kirjutab papagoist Beiruti hotellis, kes suutis täiuslikult matkida automaadituld ja Beethoveni viienda sümfoonia avaakorde, külastab Rwanda muuseumi, kus pärast genotsiidi on välja pandud matmata surnud, tähistab vana-aastalõppu koos Yassir Arafatiga ja tema ülemjuhatusega, küsitleb saksa naisterroristi Negevi kõrbes asuvas vanglas, kuulab suure füüsiku, dissidendi ja Nobeli preemia laureaadi Andrei Sahharovi tarkusi või kirjeldab humanitaarabitöötajat, kellest on inspireeritud „Ustava aedniku” peategelane, annab le Carré kõigele elu ja huumorit, paneb meid kord valjusti naerma, kord aga kutsub meid mõtlema uuesti sündmustele ja inimestele, keda me enda arvates juba mõistsime.Mis kõige parem – ta laseb meil heita pilgu ühe kirjaniku rohkem kui kuue aastakümne pikkusele teekonnale ja inimliku sädeme otsinguile, mis on andnud tema väljamõeldud tegelastele nii palju elulähedust ja soojust.John le Carré (1931–2020) sündis Inglismaal ning õppis Berni ja Oxfordi ülikoolides. Ta töötas õppejõuna Etoni kolledžis ja külma sõja ajal lühikest aega Briti luures. Rohkem kui viiskümmend aastat elatus ta kirjutamisest.Näita rohkem ...
„Ehkki elust Tšukotkas on möödas ligi 55 aastat, viivad unenäod mind ikka ammustele radadele. Tihti ekslen lumetormis ega suuda kuidagi leida teed koduni. Tõsi, nüüd juba üha harvem,” meenutab Ülo Siimets. „Imelik, aga isegi sealsete toitude maitsed... on meeles – värske põdraveri, millega algas söömaaeg, või, kolmeliitrisest purgist supilusikaga söödud punane kalamari. Samuti jutuajamised lõkke ääres šamaan Ejgeliga, tänu kellele sain osa erinevatest riitustest. Just Ejgeli soovitas mäletada oma unenägusid, sest see võib mõjutada saatust. Pärast tagasijõudmist nii ka juhtus – nägin unes oma tulevast abikaasat. Kuhu iganes hilisemad reisid ka on viinud – aasta noore mehena Tšukotkas kaalub üles kõik muu.” Elamusi ja seiklusi sellest aastast siit raamatust leiabki.Ülo Siimets (snd 1948) õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning Tartu Ülikoolis välismajandust, Šveitsi sihtasutuses Transfer majandust. Töötas Tartu Metsakombinaadis, alustas metsameistrina ja lõpetas peainsenerina. Seejärel oli ta Tartu Metsamajandis, millele järgnes Eesti Rahva Muuseumis majandusdirektori ja Raadi haldusjuhi amet. Reisinud on ta veel Koola poolsaarel, Neenetsimaal, Indias, Nepaalis, Bhutanis, Pakistanis, Indias, Peruus, Tšiilis jm. „Soovitan raamatut „Eesti poisid Tšuktšimaal” kõigile, keda köidavad seiklused, kauged maad ja rahvad.” – Hendrik Relve, rännu- ja kirjameesNäita rohkem ...
„Mul on hea meel, et ema ära suri” on kurbnaljakas mälestusteraamat, mille autor on komöödiasarjade „iCarly” ja „Sam & Cat” staar Jennette McCurdy. Raamat räägib tema võitlustest endise lapstähena, sealhulgas söömishäirest, sõltuvustest, ... keerukast suhtest oma võimuka emaga ning sellest, kuidas ta kontrolli oma elu üle tagasi võttis.Jennette McCurdy oli kuueaastane, kui ta osales oma elu esimesel casting’ul. Tema ema ülim unistus oli, et tütar saaks staariks, ja Jennette oli valmis tegema kõike, et oma ema õnnelikuks teha. Nii täitis ta ema „kalorite piiramise” juhiseid, sõi vähe ja kaalus end viis korda päevas. Ema otsustas, kuidas tuleks tütre välimust ümber kujundada, ning dušitas tütart, kuni too sai kuueteistkümneseks. Tütar oli sunnitud emaga jagama oma päevikuid, e-kirju ja kogu oma sissetulekut.Teoses „Mul on hea meel, et ema ära suri” kirjeldab Jennette lapstähe elu telgitaguseid kohati vägagi üksikasjalikult, nagu ta kirjeldab ka seda, mis juhtub, kui üks unistus lõpuks täitub. Nickelodeoni sarja „iCarly” üheks peategelaseks saamine teeb temast üleöö kuulsuse. Samal ajal kui ema on ekstaasis, saadab fänniklubi moderaatoritele e-kirju ja püüab ka paparatsodega isiklikke suhteid arendada, maadleb Jennette ärevuse, häbi ja enesevihaga ning laseb mitmel ebatervel paarisuhtel oma hinge sügavaid haavu lüüa. Probleemid muutuvad veelgi hullemaks, kui peagi pärast seda, kui Jennette ja Ariana Grande on komöödiasarja „Sam & Cat” staarideks saanud, sureb Jennette’i ema vähki. Jennette tabab selles reaalsuses, et kardinaalsete muudatuste aeg on käes – elu ohjad tuleb enda kätte võtta.Jutustatud värskendava siiruse ja tumeda huumoriga, on „Mul on hea meel, et ema ära suri” innustav lugu vastupidavusest, iseseisvumisest ja rõõmust vabaduse üle, et noor naine saab ise oma juukseid šampoonitada.Jennette McCurdy on mänginud lapstähena peaosi Nickelodeoni hittseriaalis „iCarly” ja selle kõrvalseriaalis „Sam & Cat”, samuti Netflixi sarjas „Between”. Tema näitlejatööga filme on näidatud Florida filmifestivalil ning mitmesugustel lühi- ja säästufilmifestivalidel.2017. aastal lõpetas McCurdy näitlemise ning keskendus loovkirjutamisele ja lavastamisele. Tema esseesid on avaldatud Huffington Postis ja The Wall Street Journalis. Tema mononäidendi „Mul on hea meel, et ema ära suri” etendused olid Los Angeleses Lyric Hyperioni teatris ja Hudsoni teatris kahel korral viimseni välja müüdud. Ta juhib taskuhäälingut Empty Inside, mis on teinud ilma Apple’i edetabelites; neis saadetes käsitletakse ebamugavaid ja valusaid teemasid, millest tavaliselt pole kombeks rääkida.Jennette McCurdy elab Los Angeleses.Näita rohkem ...
Aristokraatlikus, kuid kommunismiideele andunud perekonnas kasvades põrkab Tamara juba varases nooruses stalinliku aja karidele. Ta kaotab järjepanu isa, ema ja õe. 22-aastaselt ta arreteeritakse ja saadetakse Siberisse.Noor ja märkimisväärselt ... kaunis neiu hakkab laagris tegelema teatriga ja viimastel vangistusaastatel saab temast laagri teatritrupi näitleja. Vanglasaatus viib Tamara kokku paljude rahvuste esindajatega, sealhulgas poolakate, juutide, tšehhide ja ka ühe eestlasega. Tamara elus tekib ridamisi olukordi, mis tavaliselt murravad elusaatusi ja muudavad inimese kibestunuks, kuid noor naine jääb alati väärikaks. Kõigi pettumuste, reetmiste ja kaotuste kiuste suudab ta endas säilitada inimliku veetluse.Tamara Petkevitši (1920–2017) haarav dokumentaalromaan annab karmi ülevaate vene rahva elust 1920.–1950. aastatel. Raamat on ühteaegu muserdavalt julm ja samas ka helge. Julm autorile osaks saanud saatuse, helge autori hingelise avatuse ja siiruse tõttu. 1970. aastatel valminud käsikiri avaldati Venemaal esmakordselt alles 1993. aastal. Raamat on tõlgitud saksa, inglise, hispaania ja poola keelde. 1988. aastal pälvis Petkevitš Poola riigilt Rüütliristi teenete ordeni.Näita rohkem ...
