Oma neljandas raamatus räägib Édouard Louis oma emast, kes veetis suure osa elust vaimses ja füüsilises vaesuses, kannatades korraga nii klassilõhe kui ka maskuliinse domineerimise all, kuid ühel päeval neljakümne viie aastasena tõstis selle elu ... vastu mässu, põgenes ja lõi endale uue eksistentsi vaba naisena. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid” ongi selle vabanemise lugu. Kuid lisaks ütleb autor: „Nüüd ma tean, et see, mida nimetatakse kirjanduseks, on üles ehitatud selliste inimeste elude ja kehade vastu nagu mu ema oma. Nüüd ma tean, et kirjutada temast, kirjutada tema elust, tähendab kirjutada kirjanduse vastu.” Ning luues uue žanri, millel veel päriselt nimegi pole – seda on nimetatud näiteks „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” –, soovib see tuua imaginaarsesse ruumi ka väljajäetud, lõpetada domineerimise ahelad ka kirjanduses, olla mitte paljas fiktsioon, vaid ka aktsioon. Édouard Louis (snd 1992) on üks tähtsamaid praegusaja prantsuse kirjanikke. Ta tuli kirjandusse 2014. aastal oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) ning on sestpeale käsitlenud peamiselt autobiograafilisi ja perekonnaloolisi teemasid, kuid avaldanud ka kirjandus- ja kunstiteoreetilisi tekste. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Muutuda: meetod” (tlk Tõnu Õnnepalu, Varrak 2024) ja „Kes tappis mu isa” (tlk Heli Allik, Varrak 2025).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2018, , 17.91 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789949622498)
Durrellide perekonnale on andnud surematuse Gerald Durrelli raamat „Minu pere ja muud loomad“ ja ITV poolt selle põhjal loodud teleseriaal „Durrellid“. Aga mis elu elasid Durrellid tegelikult? Miks nad üldse Korfule läksid ja mis sai neist pärast ... saarelt lahkumist?Durrellide perekonna tegelik lugu on niisama üllatav ja köitev kui Gerry raamatud, ja Michael Haag, kes perekonnaga isiklikult kokku puutus, sobib seda ideaalselt jutustama. Ta võtab seejuures aluseks päevikud, kirjavahetuse ja avaldamata autobiograafilised katked.„Durrellid Korful“ kirjeldab perekonna elu Indias ning neid kõigepealt Inglismaale ja seejärel Kreekasse viinud kriisi. Selles on juttu ehedatest tegelaskujudest, kellega nad Korful kohtusid – bioloog Theodores, taksojuht Spiro Halikiopoulos ja sunnitööline Kostis –, ja Ameerika kirjaniku Henry Milleri külaskäigust. Haag kirjeldab lugejale ka seda, kuidas Durrellid Korfult lahkusid, unustamata Margo ja Larry viimasel hetkel aset leidnud sõja jalust pagemist. Pikk ja põhjalik epiloog annab ülevaate Larry kujunemisest maailmakuulsaks romaanikirjanikuks ja sellest, kuidas Gerryst sai loodusteadlane ja ohustatud liikide kaitsja. Juttu tuleb ka ülejäänud perekonna, nende sõprade ja muude loomade käekäigust.Raamatu illustreerimiseks on kasutatud Gerald Durrelli arhiivist pärit perekonnapilte, paljud neist jõuavad avalikkuse ette esimest korda.„Durrellide perekonna tõeline lugu on köitev – Haag kirjeldab vaimustavalt nende teekonda sõjaeelsel Korful, Inglismaal ja Indias.“ Simon Nye, stsenarist, ITV „Durrellid“.Näita rohkem ...
See ei ole lihtsalt elulugu – see on karje, sosin ja nutulaul läbi aja.52 peatükki puhast, toorest ja valusat tõde.Diana Klas, üks Eesti teatri- ja muusikamaastiku säravamaid, samas ka vastuolulisemaid naisi, avab lõpuks ukse, mille taga on terve ... elu peidus olnud teine maailm – tema maailm.See on lugu naisest, kes sündis legendi – dirigent Eri Klasi – varju, ent otsustas ühel hetkel, et tema valgus peab paistma iseseisvalt.Diana on teinud 41 teatrirolli, neist enam kui kakskümmend peaosa, ja mänginud üle kümne filmi ja seriaalirolli, sh „Kodu Keset Linna“, „Kättemaksukontor“, „Õnne 13“ ja teised.Tema suuremateks peaosadeks laval on olnud Edit Piaf lavastuses „Piaf – Pariisi Varblane“, samuti „Kuningas Lear“, „Farss Pastoraadis“, „Kaunis Päev“, „Eraelud“ jppt.Ent tema isiklik elu on olnud suurem, sügavam ja traagilisem kui ükski lavalugu.See raamat paljastab tõed, mida on aastaid sosistatud ja varjatud.Diana räägib oma sügavast ja valusast võitlusest vaimse tervise, abortide, üksilduse ja sõltuvusega.Ta avab ust suhetesse, mis on kujundanud tema saatust – alates legendaarse Jüri Aarmaga jagatud armastusest kuni salasuhteni Eesti tipppoliitikuga, kelle nimi ei jää enam varju.Diana ei varja ka perekonna päranduse tumedat lugu – kuidas Eri Klasi pärand kadus ootamatult tundmatu „jokkeri“ kätte, kelle olemasolu raputas kogu suguvõsa.Selles raamatus tuuakse päevavalgele nimed ja asjaolud, mis on seni jäänud rääkimata.See on pihtimus naisest, kes on näinud hiilgust ja hävingut, punaseid vaipu ja Kopli halli tolmu.Naine, kes on elanud lutikate ja prussakate vahel 11 ruutmeetri suuruses toas, ent seisnud samal ajal laval täissaali ees, aplausi keskel.Naine, kes on olnud põhjas ja paradiisis, üksinda ja armastatud.Ja lõpuks leidnud oma tõelise rahu – laulja ja laulukirjutaja Kerdo Mölderiga, kellega ta jagab elu, lavalaudu ja viimaks ka ausust.Sest see raamat ongi ausus ise.„Nüüd Julgen Rääkida“ on kibe ja helge, julge ja haavatav.See on naise tunnistus, kes on kaotanud peaaegu kõik – ja just seetõttu õppinud lõpuks võitma.„Sa hoiad käes raamatut, mille autor on olnud eesti rahva nõudliku tähelepanu all kogu oma elu. Tal ei ole olnud teist valikut – aga ega me keegi ei saa valida oma vanemaid, aega ega kohta, kuhu sündida.“— Urmas Eero Liiv, filmirežissöör„‘Nüüd julgen rääkida‘ ei hiili ebamugavate teemade eest. Diana räägib ausalt vaimsest tervisest, sõltuvustest, üksindusest ja isegi enesehävituslikest hetkedest – mitte selleks, et end õigustada, vaid selleks, et lõpuks rääkida.“— Mallu Mariann Treimann-Legrant„Sellist saatust nagu Dianal ei sooviks oma vaenlaselegi. Valusat lugemist.“— Aigi Viira, ajakirjanikNäita rohkem ...
„Noh, kas seal on siis parem elada?“ Parem on suhteline mõiste. Kes mida otsib.„Mis sul siin Eestis puudu oli?“ Mitte mis, vaid kes. Mina ise olin oma elust puudu.„Kas nüüd on siis unistuste elu?“Sarnastele küsimustele olen pärast Šotimaale kolimist... pidanud korduvalt vastama. Minu unistus täiskohaga kirjaniku elust on mõne jaoks liiga hull, teisi paneb see õlgu kehitama.Muidugi on vahel olnud raske. Väga raske. Kultuurilised erinevused ilmnevad kohtades, mille peale ei oska tullagi. Asju, mida ma isegi ei tea, et ma ei tea, ilmub päevavalgele ka kuus aastat pärast kolimist.Muidugi on mulle nende aastate jooksul osaks saanud ka palju imetlust ja tunnustust, olgu siis loovuse ja kirjutamise koolitajana või TEDxi kõnelejana.Muidugi on mulle jagatud manitsusi mitte uhkeks minna ega täiuslikkust taga ajada.See täiuslikkus aga mind Šotimaale tõigi. Täiuslik elu on nagu südame EKG, pidevate muutuste ja vastandite kombinatsioon. Otsides Šotimaa tõelist olemust nii selle paikades, ajaloos, sündmustes kui ka inimestes, olen lähemale jõudnud ka endale.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 2.69 Mb, Kirjastus: Vaimse Tervise Koolitus OÜ, ISBN-13: 9789916437810)
4 m²: kogemata vanglasse on tõsieluline memuaar, mis kirjeldab autori šokeerivat sattumist vanglasse. Teos annab ausa ülevaate nelja ruutmeetri suurusest kongist, vaimsest tervisest, ellujäämisest ja vanglasüsteemi telgitagustest, kohanemine ... kitsastes oludes, vaimne vastupidavus ja vanglaelu argipäev.Näita rohkem ...
Tunnustatud teaduse populariseerija, akadeemik Jüri Engelbrecht lisab selles raamatus puuduvaid lehekülgi varem kirja pandud mõtetele, mis on ilmunud õige mitmes raamatus. Nende kaante vahelt leiab ka muljed, mis on elu jooksul hinge soojendanud, ja... raamatud, mis on huvi pakkunud. Mis tehtud, saab sõnadeks, ja sõnadel on Tähendus.Raamatule on kirjutanud saatesõna poetess Doris Kareva: „Veeta mõned tunnid haritud inimese seltsis, kes saab aru maailma probleemidest ja oskab tegutseda nii lokaalselt kui ka globaalselt, kes ise on innukas, aga ka valiv lugeja, kes toetab teadlasena ennekõike kvaliteeti ja noori inimesi ja kelle eruditsioon ja keelenõtkus võimaldab lugejal lustida ühtaegu mitmel olemise tasandil, on puhas luksus.“Näita rohkem ...
Kui projekt „Teeme ära“ lõpeb, seisan karjääri ja elu ristteel ning küsin endamisi: mis juhtub siis, kui senine elu enam ei kanna? Vastus viib mu saatuse tahtel Panamasse – laiskloomade, ketsaalide ja kirevate busside maale. Troopiline vihm peksab ... vastu plekk-katuseid, džungel kajab häältest ja pilvemetsa kohal hõljub udune rahu, ent sisemise tormi eest ei pääse ka paradiisis.Panama kutsub aeglustama, märkama ja kuulama – nii paika kui ka iseennast. Uus maa hakkab tasapisi lahti harutama mu sisemisi sõlmi, paljastades selle, mida pole enam võimalik edasi lükata. See on poeetiline ja aus lugu enesearengust, kus vastused sünnivad kohalolust. See on ka avatud ja habras armastuslugu, kus teisel pool maailma elab su hingesugulane. See on lugu sõprusest, mis kasvab, kui läheme koos sinna, kuhu üksi oleks hirmus minna.Ennekõike on see lugu metsikust loodusest kui õpetajast.Näita rohkem ...
Tulla 37aastaselt elus esimest korda mõttele arstiks õppida ning see mõte ka teoks teha ei ole võibolla kõige tavalisem asjade kulg. Aga selgub, et dinosaurused ei ole veel välja surnud ja saavad hakkama ka mäetippude vallutamisega.Minu ... arstitudengipäevik kirjeldab peensusteni suure kannapöörde ning arstiks õppimise võlusid ja valusid. Siin on enam kui kuue aasta seiklused ja juhtumised minu arstliku mõtlemise kujunemisest Tartu Ülikoolis ja mitmes Eesti haiglas, tabavad tähelepanekud Eesti tervishoiust, patsientidest ja elust enesest.Kui kasvõi keegi pärast selle raamatu lugemist otsustab varajases või hilisemas keskeas asuda oma unistusi teoks tegema, on raamat täitnud oma eesmärgi. Liiga vana oled sa alles 100aastaselt.Toivo Tänavsuu***Erakordne, et endale nime teinud edukas ajakirjanik otsustab ühel hetkel arstiks õppima minna. Mäletan, kui 2019. aasta Saaremaa ooperipäevadel astusin toona vähiravifondile raha koguva Toivo juurde ja tunnustasin teda julge otsuse eest teha elus kannapööre. Kindla veendumusega väitsin, et arstiõpingute kõrvalt võib ta kirjutamise nüüd küll unustada, selleks lihtsalt ei jää aega. Aga võta näpust, eksisin. Kogu selle „ogaraks õppimise“ kõrvalt on Toivo kirjutamist jätkanud ja ka oma arstiks saamise teekonna mahlakas vormis kirja pannud. Nii ehe, avameelne ja huumoriga vürtsitatud tekst on huvitav lugemine kõigile. Mis seal salata, meedikule on siin äratundmist palju, nagu oleks ise äsja anatoomia arvestust või neuroloogia eksamit teinud.See raamat võiks olla kohustuslik lugemine kõigile noortele, kel soov arstiks saada. Samuti inspiratsiooniks neile, kes soovivad elus kannapööret teha, aga julgusest jääb puudu.Riina Vettuskardioloog***See raamat on lugu julgusest teha oma elus otsustav kannapööre. See on soe ja vahetu raamat sihikindlusest, lootusest ja uskumatust eneseületusest, mida loed nagu hea sõbra kirja.Priit HõbemägiPostimehe peatoimetaja ja endine kolleegNäita rohkem ...
Läbi sajandite on kaunid ja enesekindlad naised köitnud ja inspireerinud nii kuningaid, kunstnikke, kirjanikke, lauljaid kui režissööre, olles nende muusadeks.Minu igapäevatöö Prantsusmaa kultuurigiidina viib mind kokku inimestega üle maailma, kes ... kõik esitavad ekskursioonil huvitavaid küsimusi. Olen täheldanud, et kõige rohkem tuleb küsimusi Prantsuse naiste kohta: mis on see prantslannade fluidum, mida teistel pole, kas kunagine superstaar Brigitte Bardot ikka veel elab, kas Catherine Deneuve mängib veel filmides, kas nägusa Prantsusmaa presidendi Macroni suhe endast 24 aastat vanema abikaasaga on ikka päris suhe?See raamat avab ukse stiilsete prantslannade maailma, jutustab nelja väga erineva saatuse ja sotsiaalse staatusega naise loo, keda ühendab üks: stiil ehk jõud, mis tuleneb otsusest jääda ka kõige keerulisemates olukordades iseendale kindlaks.Need neli Prantsuse stiiliikooni, kelle tausta ja elu raamat avab, on Catherine Deneuve, Brigitte Bardot, Gabrielle Coco“ Chanel, Brigitte Macron.Kõiki neid naisi ühendab julgus, intelligentsus, enesekindlus ja iseseisvus kombineerituna sensuaalsuse, elegantse salapära ning rafineeritusega. Nad on muutnud Prantsuse naise kuvandit, aidates kujundada seda unikaalset stiili, mis on mõjutanud ja mõjutab ka järgmiste põlvkondade esteetikat.Marina LaikjõeNäita rohkem ...
See on kirglik lugu sporti vihkavast elupõletajast, piiride ületamisest ja eneseleidmisest. Maratonide, triatlonide, suusamaratonide, mäevallutuste ja ultravõistluste kaudu viib teekond tahtejõu sügavustesse ja näitab, et suurimad takistused oleme ... seadnud endale ise. Ole valmis inspiratsioonivalanguks, mis innustab tossud jalga tõmbama ja ületama end ses pööraselt mugavas elus.Spordibioloog Kristjan Port arvustab:Haarav Ameerika mägede laadne reisikirjeldus algab kitsikusest pääsenud, taltsutamatust kirest tulvil 18aastase neiu seiklustega seal, kus pole sporti, ja jõuab sinna, kus on vähe peale spordi. Avameelne päevik avab napsulembust mitte varjavast meediategelasest ootamatult triatloni patrooniks sattunu vaikse, aga järjekindla kulgemise amatöör-vastupidavusspordi maailma, läbides maratone, triatlone ja ülimalt nõudlikke matku. Valmistuge avastama, kui paljude füüsiliselt ja vaimselt hirmutavate saavutusteni saab jõuda enne võimatuid. Olenemata sellest, kas otsite inspiratsiooni alustamiseks või ihkate lihtsalt elavaid lugusid sellest, kuidas sport saab rikastada elu, tervist ja õnne – see memuaarraamat pakub seda kõike.Andres Sild, psühhiaater, psühhoterapeut: Kuidas muuta harjumusi? Kuidas saavutada tervislik toitumine? Kuidas tulla välja mugavast tugitoolist ja lülitada oma elustiili piisav füüsiline koormus? Usun, et enamik meist tegeleb sarnaste küsimustega korduvalt. Ajakirjad, spetsialistid ja õpetused annavad ohtralt tarku soovitusi. Ometi on iseenda muutmine tegelikkuses üks ütlemata keeruline asi.Psühhiaater J. L. Moreno on öelnud, et oleme küll harjunud kaasa tundma ohvrile, aga peaksime õppima kaasa elama loovale inimesele. Ehk siis inimesele, kes julgeb olla aktiivne, katsetada uusi asju, julgeb teha vigu ja minna edasi. See raamat on üks üdini aus lugu sellisest julgest muutusest. Iga teekond, ka tõelise muutuse poole, on keerukas, täis okkaid ja roose, väga isiklik ja ainulaadne. Teiste muutumise ja arengu ainulaadsed lood annavad meile endile jõudu ja julgust leida ja arendada oma lugu. Me ei saa küll kopeerida teist, aga võime leida inspiratsiooni ja julgust oma rajal. Ja veel – teekonnal peavad olema õiged kaaslased. Ka selle kohta leiad elujaatavat inspiratsiooni ja eeskuju siit raamatust. See on päris lugu. Nii käivad muutused päriselt.Näita rohkem ...
Tuhat nuga selga on Kerdo Möldri raputav ja avameelne elulooraamat, mis viib lugeja läbi keeruliste elusündmuste – lapsepõlves kogetud raskuste, eneseotsingute ja lõpuks muusikuks saamise teekonna. See on lugu võitlusest ja eneseületusest, mis ei ... hoia tagasi, vaid räägib valusad lood nii, nagu need olid.Raamat puudutab sügavalt nii neid, kes on oma elus pidanud võitlema, kui ka neid, kes otsivad lootust ja jõudu raskustest üle saamiseks. See on tunnistus inimhinge tugevusest ja unistuste poole püüdlemisest, ükskõik kui võimatuna see ka ei tunduks.Näita rohkem ...
„Mina ise ja muud loomad“ on kokku pandud Gerald Durrelli poolelijäänud ja avaldamata memuaaridest ja reisikirjadest, tekstid on valinud ja toimetanud Gerald Durelli lesk Lee Durrell. Tänu temale saame asuda erakordsele teekonnale koos Gerald ... Durelliga, saatjaks soe huumor ja soe süda, mille poolest Gerald Durrell ka Eesti lugejale hästi tuntud on.„Gerry astus välja kõikide loomade kaitseks, ta võitles mitte ainult karismaatiliste, suurte, ägedate ja ilusate isendite, vaid ka tundmatute, pisikeste, igavate eest, keda ta nimetas hellitavalt „väikesteks pruunideks olevusteks“ või mõnikord ka „väikesteks Jumala olevusteks“,“ kirjutab Lee Durrell raamatu saatesõnas.Loodame, et selleks ajaks, kui teie seda loete, on inimkond õppinud vähemalt mingil määral taltsutama oma hoolimatut ahnust ja rumalust.Kui mitte, on vähemalt osa meist proovinud seda teha …Loodame, et öösel valgustavad teiegi teed jaanimardikad ja jaaniussid, et hekkides ja metsades tervitavad teid liblikad.Loodame, et teie koidikutesse toob rõõmu lindude lauluorkester ning teie silmi ja kõrvu paitavad linnutiibade pimestav värviküllus ja sahin.Loodame, et ikka veel jagavad teiega planeeti Maa erakordsed olendid, kes rikastavad teie elu, nii nagu nad on rikastanud meie oma.– Gerald Durrell, „Ajakapsel“Näita rohkem ...
„Appikene! Ära seda küll tee! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!”Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma... enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see pole veel alanudki?Olen moslem juba kakskümmend neli aastat, abielus kakskümmend. Pean seda täpsustama, sest arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast.Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus on mind toonud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, koduperenaise-elu Marokos ja koolijuhitöö Šotimaal kuni tõdemuseni, et ma olen, kes ma olen. See kõik on osa minust, olen mosaiik oma elukogemustest ja tõdemustest, nagu me kõik.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 0.57 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916146439)
24. aprillil 2024, kui olin kuusteist päeva kaine olnud, algas minu teekond maailma kõige karmimasse ja jõhkramasse detoksitemplisse Wat Thamkrabok.Nende sõnadega algab minu raamat. Olen tallanud samu radu, tarbides meeletul hulgal alkoholi ja ... meelemürke, ega teadnud, milline imeline valgus saabub siis, kui oled uuel teel ning kaine. Millised imelised templid ja uksed sulle avanevad. Kui soe on vastuvõtt, kuidas alati leitakse sulle koht, kus endaga olla ja magada. Oled alati oodatud ja vastu võetud.Ei ole vahet, kas viibid Tallinnas, Tais või Saaremaal. Tegelikult oled sa ikkagi üksi ja pead iseendaga hakkama saama. Meist ei jää tühja kohta ka siis, kui meid enam ei ole. Meie elus on vähe kõige lähedasemaid, kuid nendegi ring tõmbab iga päevaga koomale. Ainult meie ise teame, et me oleme elus.Kõnnin ja näen tuttavaid nägusid, ma tahan põgeneda, ma ei soovi kohtuda inimestega, keda varem tundnud olen. Tõmban kapuutsi üle pea ja lippan üle tänava, et mitte tühja vestlust alustada. Ma tean, et tulen sellest läbi, sest ma olen kaine ja see on mu ainus võimalus.Ei ole mõtet heita endale ja teistele ette seda, mis oli. Seda ei tule enam kunagi tagasi. Ma saan siit liikuda vaid edasi, oma parimal moel!Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2014, , 1.60 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kliinikum, ISBN-13: 9789985408063)
Käesolev raamat on pühendatud kauaaegsele sisehaiguste professorile Kuno Kõrge mälestusele, kes oli oma elu pühendanud patsientide ravile ja noorte kolleegide õpetamisele. Professor Kõrge oli läbi kogu oma elu kandnud kolme aadet: arstikunsti, ... meie oma ülikooli professori ja isamaalisuse oma ja innustanud sellega kõiki oma kaastöötajaid ja tudengeid. Temast räägivad kolleegid endisest Toome sisekliinikust ja lähedased. Raamat annab ka ülevaate meditsiinist ja muust elust sõjajärgsest ajast kuni 20. Sajandi 80nendate aastateni.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 8.75 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kliinikum, ISBN-13: 9789985407080)
Raamat on dokumentidele toetuv ülevaade Tartu ülikooli kliinikumi tekkimisest kümne aasta(1989-1999) jooksul. Kirjeldatud on erinevate isikute ja organisatsioonide huve, soove ja tegevusi eraldiolevate Tartu haiglate ühendamisest kuni ... kliinikumi loomiseni. Põhitähelepanu on suunatud kliinikumi juhatuse tegevusele nende aastate jooksul, kuidas suunduti särava sihi - ühtse kliinikumi poole.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 9.83 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kliinikum, ISBN-13: 9789985407073)
Väljavõte raamatu eessõnast (autor T. Asser): Professor Arvo Tiku mälestusteraamatu keskmes on küll Tartu Ülikooli närvikliinik alates 1950ndatel aastatel seal õppinud ja töötanud arstide ning tudengitega, kuid teos räägib laiemalt pikast ... ajalõigust Tartu Ülikooli ja Eesti meditsiini arengus ning on oluline täiendus Eesti kultuuri- ja teadusajaloole. Samas kirjeldab professor Tikk värvikalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas valitsenud olukorda juba 1940ndate aastate lõpust alates. Ääretult tänuväärne on raamatus toodud peatükk, mis räägib Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaringi tegutsemisaastatest ning selle osast neuroloogide ja neurokirurgide koolitusel.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 9.61 Mb, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kliinikum, ISBN-13: 9789985406946)
Raamat on pühendatud väljapaistvale kirurgiaprofessorile Ants Rullile (1908-1986). Põhiosa raamatust moodustavad tema mälestused üliõpilaspõlvest ja õppejõu ajast Tartu Riiklikus Ülikoolis. Lisaks meenutavad Ants Rullit lähimad kaastöötajad: prof ... Ants Peetsalu, Lembit Veeber, dotsent Jaan Heljut Seeder, professor Jüri Männiste ja Enn Püttsepp.Näita rohkem ...
Vankumatu ausus, haruldane pilguheit ja rohkem tõsilugusid: „Seltsidaami” autor jagab lugejaga kõike, mida ta oma erakordse ja ootamatu elu käigus on õppinud.„Seltsidaam” pakkus meile kuningakoja maagiat, vahetuid kogemusi ja jahmatavaid lugusid ... Anne Glenconneri privilegeeritud seltskondades, kus kõik kuldne ei pruukinud alati sugugi särada. Nagu ta oma mälestustes ütleb, on tema elu koosnenud tugevatest kontrastidest: lapsepõlv luksuslikus Holkham Hallis ja elu telgis Mustique’i saare džunglites, maailmareisid koos printsess Margaretiga ja oma ettearvamatu abikaasa lord Glenconneri talumine. Ta on ka üle elanud kahe poja kaotuse traagika ja aidanud kolmandal pojal välja tulla koomast.Nüüd naudib ta oma üheksakümnendaid eluaastaid ja soovib jagada oma elu käigus kogetut, nii tarka, lõbusat, liigutavat kui valgustavat. Abikaasana sai temast rahusobitamise meister: ta teadis, millal vastu hakata, millal abi küsida – ja millal endale armuke soetada. Võõrustajana omandas ta praktilisi oskusi oivaliste pidude korraldamisel ja suursuguste majavalduste eest hoolitsemisel, seltsidaamina pidi ta peensusteni tundma diplomaatiat ja etiketti. Raskeimad kogemused sai ta emarollis, kus ta õppis hindama sõprust, perekonda ja huumorimeelt, et suuta üle elada elu kõige hirmsamaid hetki ning samas osata nautida parimaid.„Mida siis veel?” on raske vaevaga kogutud tarkuse varasalv, ühtlasi meeltlahutav tõendus selle kohta, et valmisolek igaks uueks seikluseks on innustavaks eeskujuks meile kõigile.Lady Glenconner, neiupõlvenimega Anne Coke, sündis 1932. aastal viienda krahv Leicesteri vanima tütrena ja kasvas üles Holkham Hallis, perekonna pärusvaldustes Norfolkis. Kuninganna Elizabethi kroonimispidustustel oli ta üks slepikandjatest. 1956. aastal abiellus Anne Lord Glenconneriga, kellega saadud viiest lapsest on elavate kirjas kolm. 1958. aastal hakkas ta koos abikaasa Coliniga edendama elu Kariibi mere Mustique’i saarel, millest kujunes rikaste ja kuulsate paradiis. Ühe maatüki kinkisid nad kuninganna õele printsess Margaretile, kes rajas sinna oma suvekodu. 1973. aastal kutsus printsess Margaret ta oma seltsidaamiks ning Lady Glenconner jäi sellesse ametisse kuni printsessi surmani. Lord Glenconner suri 2010. aastal, Lady Glenconner on praegu 92 aastat vana ja elab oma maamajas Holkhami lähedal Norfolkis.Anne Glenconneri mälestusteraamat „Seltsidaam” püsis üle kolmekümne nädala Sunday Timesi esikümnes ja oli New York Timesi menuk. Lisaks mälestustele on ta kirjutanud ka kaks tunnustatud romaani „Mõrv Mustique’il” („Murder on Mustique”) ja „Kummitus Holkhamis” („A Haunting at Holkam”).Näita rohkem ...
„Kes tappis mu isa”, Édouard Louis’ kolmas teos, on pamfletilaadne tekst, kus autor sügavalt isiklike mälupiltide ja nende bourdieuliku analüüsi kaudu püüab selgusele jõuda, missugused sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid põhjustasid tema isa elu ... hävingu viiekümnendaks eluaastaks. Nagu Louis’ puhul ikka, kasutab ta oma sõnumi edastamiseks meisterlikult kõikvõimalikke kirjanduslikke võtteid, kuid konstrueerib teose nii, et selle tegelik eesmärk on mõista mõnd reaalset probleemi ja – veel rohkem – mõjutada seda probleemi reaalsuses. Kuigi pealkiri „Kes tappis mu isa” algab küsisõnaga, ei ole see küsimus. Selle omamoodi süüdistuskõne lõpul jõuab Louis järeldusele, et domineeritute klassi elu ja surma üle – tema isa elu ja surma üle – ei otsusta mitte mingisugused abstraktsed, paratamatud, vääramatud jõud, vaid poliitikud, kellel on reaalsed nimed ja näod. Ja ta ütleb need nimed välja.See raamat on niisiis korraga kirjandus ja relv, kirjandus ja poliitiline aktsioon – kirjandus, mis „ei pea täitma mitte kirjanduse, vaid paratamatuse ja meeleheite nõudeid” – see on tuli.Édouard Louis (snd 1992) on 21-aastaselt oma suurt tähelepanu äratanud esikromaaniga „En finir avec Eddy Bellegueule” („Aitab Eddy Bellegueule’ist”) prantsuse kirjandusse maandunud autor, kelle autobiograafilised ja perekonnaloolised teosed lähenevad kirjandusele täiesti uuel moel. Tema loodud žanri on nimetatud „lüüriliseks sotsioloogiaks”, „kollektiivseks autobiograafiaks” ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks” – õigupoolest polegi sellel veel oma nime. Kuid oma rabavuses, värskuses, isiklikkuses, halastamatuses ja ühiskondlikus kriitilisuses on tema looming, nagu kirjutas Marek Tamm 2024. aasta veebruaris Tõnu Õnnepalu tõlkes ilmunud romaani „Muutuda: meetod” tutvustuses, „kõige tänapäevasem, kõige moodsam kirjandus, mida Prantsusmaal on pakkuda”.Näita rohkem ...
Michael Pedersen on tuntud Šoti luuletaja ja nüüd ka proosakirjanik. Ta on praegu Edinburghi ülikooli luuletaja-resident ja uus Edinburghi makar (ametlik luuletaja). Ta on avaldanud kolm luulekogu, võitnud mitmeid stipendiume ja auhindu ning käinud ... oma luulet esitamas terves maailmas, sealhulgas ka Tallinna kirjandusfestivalil HeadRead. Ta oli ka üks Neu!Reekie! asutaja. Tegu oli luuletajate ja muusikute grupeeringuga, kes esitasid oma luuleetendusi nii Šotimaal kui ka mujal.„Sõbrapoisid” on tema esimene proosaraamat, milles ta kirjutab sõpradest oma elus. Suurim osa on pühendatud Scott Hutchinsonile (Frightened Rabbit), indie-muusikule, heale sõbrale ja luulekogu „Oyster” kaasautorile, kes sooritas 2018. aastal enesetapu. Silmitsi leinaga hakkab Michael Pedersen kirjutama kaotatud sõbrale ning meenutama ka varasemaid sõprussuhteid, kasvamist töölisklassi keskkonnas ja luuletajaks kujunemist.„Sõbrapoisid” ilmus 2022. aastal ning võeti väga hästi vastu, seda kiitsid kriitikud ja selle hääletasid aasta raamatuks Sunday Timesi lugejad. „Kaunis, liigutav ja elujaatav raamat.” – Ian Rankin„Kõige täiuslikum sõpruse portree, mida ma olen kunagi lugenud.” – Stephen Fry„Suurepärane mõtisklus meeste sõprusest.” – GuardianNäita rohkem ...
Alates külma sõja aastatest, mil le Carré töötas Briti luures, hiljem kirjanikutöös, mis viis ta sõjast lõhestatud Kambodžasse, Beirutisse 1982. aasta Iisraeli sissetungi eel ning Venemaale enne ja pärast Berliini müüri langemist, on le Carré alati ... kirjutanud kaasaja südamest. Käesolevas raamatus, oma esimeses mälestusteraamatus, on le Carré nii naljakas kui lõikavalt terav ning tõlgendab sündmusi, mille tunnistajaks ta on, samasuguse moraalse paindlikkusega, mille on süstinud ka oma raamatutesse.Ükskõik, kas ta kirjutab papagoist Beiruti hotellis, kes suutis täiuslikult matkida automaadituld ja Beethoveni viienda sümfoonia avaakorde, külastab Rwanda muuseumi, kus pärast genotsiidi on välja pandud matmata surnud, tähistab vana-aastalõppu koos Yassir Arafatiga ja tema ülemjuhatusega, küsitleb saksa naisterroristi Negevi kõrbes asuvas vanglas, kuulab suure füüsiku, dissidendi ja Nobeli preemia laureaadi Andrei Sahharovi tarkusi või kirjeldab humanitaarabitöötajat, kellest on inspireeritud „Ustava aedniku” peategelane, annab le Carré kõigele elu ja huumorit, paneb meid kord valjusti naerma, kord aga kutsub meid mõtlema uuesti sündmustele ja inimestele, keda me enda arvates juba mõistsime.Mis kõige parem – ta laseb meil heita pilgu ühe kirjaniku rohkem kui kuue aastakümne pikkusele teekonnale ja inimliku sädeme otsinguile, mis on andnud tema väljamõeldud tegelastele nii palju elulähedust ja soojust.John le Carré (1931–2020) sündis Inglismaal ning õppis Berni ja Oxfordi ülikoolides. Ta töötas õppejõuna Etoni kolledžis ja külma sõja ajal lühikest aega Briti luures. Rohkem kui viiskümmend aastat elatus ta kirjutamisest.Näita rohkem ...
„Ehkki elust Tšukotkas on möödas ligi 55 aastat, viivad unenäod mind ikka ammustele radadele. Tihti ekslen lumetormis ega suuda kuidagi leida teed koduni. Tõsi, nüüd juba üha harvem,” meenutab Ülo Siimets. „Imelik, aga isegi sealsete toitude maitsed... on meeles – värske põdraveri, millega algas söömaaeg, või, kolmeliitrisest purgist supilusikaga söödud punane kalamari. Samuti jutuajamised lõkke ääres šamaan Ejgeliga, tänu kellele sain osa erinevatest riitustest. Just Ejgeli soovitas mäletada oma unenägusid, sest see võib mõjutada saatust. Pärast tagasijõudmist nii ka juhtus – nägin unes oma tulevast abikaasat. Kuhu iganes hilisemad reisid ka on viinud – aasta noore mehena Tšukotkas kaalub üles kõik muu.” Elamusi ja seiklusi sellest aastast siit raamatust leiabki.Ülo Siimets (snd 1948) õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning Tartu Ülikoolis välismajandust, Šveitsi sihtasutuses Transfer majandust. Töötas Tartu Metsakombinaadis, alustas metsameistrina ja lõpetas peainsenerina. Seejärel oli ta Tartu Metsamajandis, millele järgnes Eesti Rahva Muuseumis majandusdirektori ja Raadi haldusjuhi amet. Reisinud on ta veel Koola poolsaarel, Neenetsimaal, Indias, Nepaalis, Bhutanis, Pakistanis, Indias, Peruus, Tšiilis jm. „Soovitan raamatut „Eesti poisid Tšuktšimaal” kõigile, keda köidavad seiklused, kauged maad ja rahvad.” – Hendrik Relve, rännu- ja kirjameesNäita rohkem ...
„Mul on hea meel, et ema ära suri” on kurbnaljakas mälestusteraamat, mille autor on komöödiasarjade „iCarly” ja „Sam & Cat” staar Jennette McCurdy. Raamat räägib tema võitlustest endise lapstähena, sealhulgas söömishäirest, sõltuvustest, ... keerukast suhtest oma võimuka emaga ning sellest, kuidas ta kontrolli oma elu üle tagasi võttis.Jennette McCurdy oli kuueaastane, kui ta osales oma elu esimesel casting’ul. Tema ema ülim unistus oli, et tütar saaks staariks, ja Jennette oli valmis tegema kõike, et oma ema õnnelikuks teha. Nii täitis ta ema „kalorite piiramise” juhiseid, sõi vähe ja kaalus end viis korda päevas. Ema otsustas, kuidas tuleks tütre välimust ümber kujundada, ning dušitas tütart, kuni too sai kuueteistkümneseks. Tütar oli sunnitud emaga jagama oma päevikuid, e-kirju ja kogu oma sissetulekut.Teoses „Mul on hea meel, et ema ära suri” kirjeldab Jennette lapstähe elu telgitaguseid kohati vägagi üksikasjalikult, nagu ta kirjeldab ka seda, mis juhtub, kui üks unistus lõpuks täitub. Nickelodeoni sarja „iCarly” üheks peategelaseks saamine teeb temast üleöö kuulsuse. Samal ajal kui ema on ekstaasis, saadab fänniklubi moderaatoritele e-kirju ja püüab ka paparatsodega isiklikke suhteid arendada, maadleb Jennette ärevuse, häbi ja enesevihaga ning laseb mitmel ebatervel paarisuhtel oma hinge sügavaid haavu lüüa. Probleemid muutuvad veelgi hullemaks, kui peagi pärast seda, kui Jennette ja Ariana Grande on komöödiasarja „Sam & Cat” staarideks saanud, sureb Jennette’i ema vähki. Jennette tabab selles reaalsuses, et kardinaalsete muudatuste aeg on käes – elu ohjad tuleb enda kätte võtta.Jutustatud värskendava siiruse ja tumeda huumoriga, on „Mul on hea meel, et ema ära suri” innustav lugu vastupidavusest, iseseisvumisest ja rõõmust vabaduse üle, et noor naine saab ise oma juukseid šampoonitada.Jennette McCurdy on mänginud lapstähena peaosi Nickelodeoni hittseriaalis „iCarly” ja selle kõrvalseriaalis „Sam & Cat”, samuti Netflixi sarjas „Between”. Tema näitlejatööga filme on näidatud Florida filmifestivalil ning mitmesugustel lühi- ja säästufilmifestivalidel.2017. aastal lõpetas McCurdy näitlemise ning keskendus loovkirjutamisele ja lavastamisele. Tema esseesid on avaldatud Huffington Postis ja The Wall Street Journalis. Tema mononäidendi „Mul on hea meel, et ema ära suri” etendused olid Los Angeleses Lyric Hyperioni teatris ja Hudsoni teatris kahel korral viimseni välja müüdud. Ta juhib taskuhäälingut Empty Inside, mis on teinud ilma Apple’i edetabelites; neis saadetes käsitletakse ebamugavaid ja valusaid teemasid, millest tavaliselt pole kombeks rääkida.Jennette McCurdy elab Los Angeleses.Näita rohkem ...
Aristokraatlikus, kuid kommunismiideele andunud perekonnas kasvades põrkab Tamara juba varases nooruses stalinliku aja karidele. Ta kaotab järjepanu isa, ema ja õe. 22-aastaselt ta arreteeritakse ja saadetakse Siberisse.Noor ja märkimisväärselt ... kaunis neiu hakkab laagris tegelema teatriga ja viimastel vangistusaastatel saab temast laagri teatritrupi näitleja. Vanglasaatus viib Tamara kokku paljude rahvuste esindajatega, sealhulgas poolakate, juutide, tšehhide ja ka ühe eestlasega. Tamara elus tekib ridamisi olukordi, mis tavaliselt murravad elusaatusi ja muudavad inimese kibestunuks, kuid noor naine jääb alati väärikaks. Kõigi pettumuste, reetmiste ja kaotuste kiuste suudab ta endas säilitada inimliku veetluse.Tamara Petkevitši (1920–2017) haarav dokumentaalromaan annab karmi ülevaate vene rahva elust 1920.–1950. aastatel. Raamat on ühteaegu muserdavalt julm ja samas ka helge. Julm autorile osaks saanud saatuse, helge autori hingelise avatuse ja siiruse tõttu. 1970. aastatel valminud käsikiri avaldati Venemaal esmakordselt alles 1993. aastal. Raamat on tõlgitud saksa, inglise, hispaania ja poola keelde. 1988. aastal pälvis Petkevitš Poola riigilt Rüütliristi teenete ordeni.Näita rohkem ...
„Siia tuleb geniaalne koht” – sellise juhtnööri pani Terry Pratchett oma raamatu „Johnny ja pomm” esimesse mustandisse. Aastate peale kogunes geniaalseid kohti tema raamatutes nii palju, et ei jõua kokku lugeda.Kuidas jõudis lendavate katusekividega... majast pärit poiss miljonite lugejate südamesse; kui keerulise logistika abil püüdis ta võita oma tulevase kaasa kätt; mis ühendab mesindust, menukirjanikke ja põrguingleid – seda kõike ja palju muud võibki lugeda sellest raamatust.Ühe maailma armastatuma ja müüduma kirjaniku Terry Pratchetti eluloo, kus leidub rohkelt katkeid Terry pooleli jäänud autobiograafiast, on soojalt ja humoorikalt pannud kirja tema kauaaegne assistent ja sõber Rob Wilkins. „Teeb igapäevasest imelise, täpselt nii, nagu tegi Pratchett ise.” – The Telegraph„Valgustav ja aus. Pani igatsema päris Terry järele.” – Neil Gaiman„Südantlõhestav ja naljakas … Imeline, et meil on selline lähivaade selle kirjaniku tööelule.” – ObserverNäita rohkem ...
Stalini ajast on kirjutanud paljud vene autorid. Kuid ainult kolm neist on saavutanud oma loominguga tõeliselt rahvusvahelise tuntuse. Need on Aleksandr Solženitsõn, Varlam Šalamov ja Jevgenia Ginzburg. Kui kaks esimest on eesti lugejaile küllalt ... hästi tuntud, siis Ginzburgilt pole tänaseni ilmunud ridagi. Ometi on tema tõeliselt monumentaalset, lausa eepilist mälestusteraamatut „Ränk teekond” avaldatud paljudes keeltes. Jevgenia Ginzburg on üks vähestest autoritest, kes kirjeldanud läbi isiklike läbielamiste ning kannatuste nõukogude vanglais ja vangilaagrites just naiste elu.Jevgenia Ginzburg (1904–1977) on juudi rahvusest vene kirjanik. Ta töötas ajakirjanikuna, oli Kaasani ülikooli dotsent, juhatas Tatarstani kirjanike liidu vene sektsiooni ja oli ajalehe Krasnaja Tatarija kultuuriosakonna juhataja. 1930. aastate algul astus ta kommunistlikku parteisse, abiellus Pavel Aksjonoviga ning tõusis sedakaudu Tatarstani parteihierarhia tippu.Stalinlike repressioonide käigus süüdistati Ginzburgi riigivastases tegevuses, ta kõrvaldati õppejõuametist, heideti välja parteist ja arreteeriti 1937. aastal. Ginzburg veetis kümme aastat erinevates vanglates ja töölaagrites, lisaks kaheksa aastat asumisel Magadanis. Peale rehabiliteerimist 1955. aastal kolis Ginzburg Lvivi ja alustas seal oma mälestuste kirjapanemist. Venemaal tal oma käsikirja esialgu avaldada ei õnnestunud, see ilmus esmakordselt 1967. aastal Itaalias ning seejärel paljudes lääneriikides, pälvides laialt tähelepanu. Ginzburgi kodumaal ilmus „Ränk teekond“ rohkem kui kümme aastat pärast autori surma. „Ränga teekonna” järgi valminud film „Within the Whirlwind” Emily Watsoniga peaosas jõudis kinoekraanidele 2009. aastal.Jevgenia Ginzburg on Eestiski populaarse kirjaniku Vassili Aksjonovi ema. „Tahan oma lugejale veel kord kinnitada, et olen kirjutanud ainult tõtt. Muidugi võib selles raamatus olla ka ebatäpsusi ja vigu, sest mälu veab alt. Kuid valet, konjunktuurset häma, teadlikku mahavaikimist siin pole. Mu praeguses vanuses, mil vaatad elule juba teatud kaugusest, ei ole mõtet kavaldada. Niisiis, ma kirjutasin tõtt. Mitte KOGU tõtt (KOGU tõde ei tea ilmselt minagi), kuid AINULT TÕTT.” – Jevgenia GinzburgNäita rohkem ...
Blondi sekspommi Pamela Andersoni teati 1990. aastatel kogu maailmas. Pärast seda, kui ta Kanadas ühe jalgpallimängu ajal publiku seast avastati, paisati ta kiiresti superstaari staatusesse – temast sai Playboy kõige populaarsem kaane- ja ... postritüdruk ning Hollywoodi glamuuri ja seksuaalse veetluse sümbol. Ometi kujunes see Pamela Anderson, keda me arvame end tundvat, pigem juhuslike sündmuste kui hoolikalt läbimõeldud sammude tulemusena. „Armastusega, Pamela” on tema tõeline lugu. Lugu sellest, kuidas väikelinna tüdruk oma unistuste sasipuntrasse takerdus.Kasvades üles Vancouveri saarel noorte, taltsutamatu loomuga ja seda ise adumata stiilsete vanemate lapsena, möödus Pamela lapsepõlv küll viletsates oludes, kuid temas kujunes väga sügav armastus looduse vastu. Tema maailma täitsid ühiskonna poolt tõrjutud elusolendid, väljamõeldud sõbrad ja abi vajavad loomad. Aja jooksul sai Pamela oma loomulikust häbelikkusest jagu ja tema rahutu kujutlusvõime lennutas ta sellisesse ellu, millest vähesed unistadagi oskavad. Viimaks jõudis ta välja Playboy villasse ja Hollywoodi.Kuulsuse kasvades leidis Pamela end olukorrast, kus temast oli saanud kollase ajakirjanduse sihtmärk. See oli aeg, mil paparatsode põhitaktika oli inimese maine ja enesekuvandi hävitamine.Pamela liikus elus väärikalt edasi, leides tuge armastusest kunsti ja kirjanduse vastu ning ammutades eneseusku emadusele pühendumisest ja aktivismist. Nüüd, kus Pamelal on seljataga meeldejääv roll Roxie’na Broadway etenduses „Chicago” ning ta elab taas oma lapsepõlvesaarel, räägib ta meile oma loo. See on lugu allasurumatust vabast vaimust, kes naaseb koju ja avastab end igal sammul üha uuesti. „Armastusega, Pamela”, mille ilmeka proosateksti vahele on pikitud originaalluule read, on mõtlik, mitmekihiline ja unustamatu memuaarteos.Näita rohkem ...
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal ... toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus tegijatest puudus tundus olevat. Kriitikud panid pahaks tema rahumeelsust ja innukust, nimetades seda pealiskaudsuseks.Ettekandes tsaarivõimudele kirjutati Hermannist irooniliselt: „Paistab vaevalt võimalik olevat tema mitmekülgsust õieti iseloomustada. Dr. K. A. Hermann on ühes isikus luuletaja, helilooja, lehe väljaandja, trükkija, raamatukaupmees, kontserdijuhataja ja oma laulude arvustaja; ta seadis enese läinud aastal oma lehes Bachist ja Beethovenist kõrgemale ja debüteeris kontsertides soololauljana, oreli- ja viiuli mängijana; ta on jutukirjanik ja pedagoogiline kirjanik … ajalehe väljaandjana ja toimetajana on korduvalt teistele ettepannud eesti päevalehte temast paremini toimetada … Nii liigub ta kõige lahkuminevail kunsti ja teaduse ning praktilise elu jaladel ja usub kindlasti, et olevik teda, nii nagu paljuidki teisi suurvaime, kadedusest ja mõistmatusest keeldub tunnustamast. Ta ei lase end seeläbi eksitada.” Seda ei lasknud ta tõesti. Tema laulis ja hõiskas, sest Vanemuise kandle hääl põksus tal juba lapsest peale põues.Näita rohkem ...
See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. Veinikorüfeesid, kes veini suurepäraselt õpetada ja neist kirjutada oskavad, jagub Eestis küll ja veel. Seda rolli ma ei võta ega tahagi võtta. Minu... jaoks jääb põhitõeks: hea vein on see, mis maitseb. Kui minu lugu haakub lugeja veiniteekonnaga või kes teab, ehk annab sellele väikese müksugi, olen ma enam kui rõõmus.Te ei hoia käes veiniõpikut, vaid lugu sellest, kuidas ma sammhaaval veini armastama hakkasin ja miks ma teda enam jätta ei suuda. See on lugu sellestki, kuidas ma veini üha paremini mõista püüan, aga peamiselt saan teada ikkagi seda, et ma midagi ei tea. Lõpuni veini tunda pole võimalik. Nagu armastuse puhul olema kipub.AutorNäita rohkem ...
Peale Amy Winehouse’i enda teab vaid üks inimene, mis Amyga päriselt juhtus. See on Tyler James, Amy parim sõber alates 13. eluaastast. Need kaks ebakindlat loomingulist noort kohtusid teatrikoolis, tundsid teineteises ära hingesugulase ning elasid ... koos juba hilisest teismeeast. Ja seda seni, kuni Amy 27-aastaselt suri.„Kui kaotasin oma Amy, siis teadsin, et pean seda ühel päeval tegema – rääkima loo elust ja seikadest, millest pole seni avalikult räägitud. Tundsin algusest peale, et pean tema eest hoolitsema, ning jäin lõpuni tema kõrvale. Amy paljastas laulude kaudu oma hinge, ometi ei saanud maailm teada, kes oli Amy päriselt ja mis talle elus korda läks. Kuna tema ise oma lugu enam rääkida ei saa, olen mina ainus, kes saab. See on üks väheseid asju, mida mul on tema heaks veel teha võimalik.“Tyler püsis alati vankumatult Amy kõrval: nii muretutel turneepäevil kui ka viis Grammyt võitnud albumi „Back to Black“ sünnitusvalude juures – Amy kirjutas muusikat nende ühise kodu köögipõrandal. Tyler oli tunnistajaks Amy heitlikule abielule Blake Fielder-Civiliga, sõltuvuste süvenemisele, enesevigastamisele ja söömishäiretele. Ta nägi, kuidas liiga suureks paisunud kuulsus Amy igapäevaelu mõjutas. Kolmel viimasel aastal veetis Tyler peaaegu kõik päevad koos Amyga – lauljanna oli saanud jagu uimastisõltuvusest ja kohe-kohe võitmas ka lahingut alkoholiga. Vaid Tyler tundis tõelist Amy Winehouse’i, kellest kõmulehtede lugejad vaevu aimu said – lõbusat ja kompromissitut loodusjõudu, kes hindas lihtsat elu ja armastas teiste eest hoolt kanda.Kirjutatud üdini ausalt, on „Minu Amy“ südamlik portree murdumatust eluaegsest sõprusest ning südantlõhestav sissevaade sõltlaste, kuulsuse ja enesekahjustamise maailma.Näita rohkem ...
Kolhoosist Korsosse ja kullaväljakutele. Siim Liivik on 1988. aastal Eestis Paides sündinud Soome jäähokimängija. Oma elukutselise hokimängija karjääri jooksul on ta mänginud mitmetes Soome ja ka Rootsi kõrgliigaklubides. Liiviku lugu on ... peadpööritav teekond laguneva Nõukogude Liidu maastikelt Vantaa äärelinna jäistele uisuväljakutele ning sealt edasi Soome meistriks, Euroopa liigadesse ja, mikrofon käes, koos JVGga esinemislavadele.Raamatus räägib Liivik, kuidas on olla eesti sisserändaja Soomes ja kuidas üksikema poeg ennast kaotaja lähtepositsioonilt rambivalgusesse võitleb. Ründaja kõva kesta alt koorub tundlik ja analüütiline meel.Endale füüsilise ja provokatiivse hokimängija rolli võtnud Liivik on jätnud alati ereda mulje nii meeskonnakaaslastele ja vastasmängijatele kui ka fännidele. Nagu ütleb üks vastastest: „Selline mängija olla on omaette kunst. See on nõudlik roll ja sellel on kõva hind. Kui keegi on selleks valmis, valmis märk otsaees selle rongi peale hüppama, siis müts maha.“E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
Neis ühtaegu lõbusates ja traagilistes mälestustes kirjeldab Lady Glenconner oma kaasaegse Briti kõrgaadli eluolu. Juba lapsepõlvest saadik seotud kuningliku perekonnaga, oli ta hiljem mitukümmend aastat printsess Margareti seltsidaam kuni viimase ... surmani 2002. aastal.Ehkki tollase Leicesteri krahvi esimene laps, ei saanud Anne seaduste järgi pärida oma isa hiigelvaldusi. Emalt päritud tarmukus ja hea huumorimeel aitasid tal elus hakkama saada. Abiellu astus ta ülirikka, kuid vaimselt tasakaalutu Colin Tennanti ehk Lord Glenconneriga, kellega ta sai viis last. Paraku surid kaks poega noorelt, üks heroiini pikaajalisest tarvitamisest tingitud haigustesse ja teine aidsi. Abielu kestis vahelduva eduga 54 aastat. Tänapäeval on Colin Tennanti diagnoosiks pakutud bipolaarset häiret, tollal aga tuli perekonnal mehe tuju- ja märatsushood lihtsalt ära kannatada. Viimaseks hoobiks oli Tennanti testament, kus ta jättis kogu vara oma kirjaoskamatule koduabilisele, kes hoolitses nii lordi kui tema elevandi eest.Põnevalt on kirjeldatud Lady Glenconneri maailmareise koos printsess Margaretiga, kes paljudel juhtudel esindas kuningannat. Luksuslikud tingimused ei välistanud alati ebameeldivaid ootamatusi, olgu näiteks juhtum, kui printsess Margaret pidi ühe riigi kuninga rinda kinnitama medali, kuningas aga ilmus välja palja ülakehaga, ainsaks katteks niudevöö. Selliseid lugusid on raamatus küllaga, ja kõik elust enesest.THE TIMESI AASTA PARIM MÄLESTUSTERAAMAT„Võtab sõnatuks“ – Sunday Times„Jahmatama panev“ – India Knight„Lady Glenconneri elulugu on kombinatsioon kuninglikust maagiast, isiklikust tragöödiast ja trotslikust ellujäämisvõitlusest. Huumori, julguse ja imetlusväärse tasakaalukusega jutustab ta lõpuks ometi meile oma ainulaadselt põnevast elust.“ – Tina Brown„Ma ei saanud seda käest panna. Naljakas ja liigutav – nagu vaataks läbi lukuaugu kadunud maailma.“ – Rupert EverettLady Glenconner, neiupõlvenimega Anne Coke sündis 1932. aastal viienda krahv Leicesteri vanima tütrena ja kasvas üles Holkham Hallis, perekonna pärusvaldustes Norfolkis. Kuninganna Elizabethi kroonimispidustustel oli ta üks slepikandjatest. 1956. aastal abiellus Anne Lord Glenconneriga, kellega saadud viiest lapsest on elavate kirjas kolm. 1958. aastal hakkas ta koos abikaasa Coliniga edendama elu Kariibi mere Mustique’i saarel, millest kujunes rikaste ja kuulsate paradiis. Ühe maatüki kinkisid nad kuninganna õele printsess Margaretile, kes rajas sinna oma suvekodu. 1973. aastal kutsus printsess Margaret ta omale seltsidaamiks ning Lady Glenconner jäi sellesse ametisse kuni printsessi surmani, saates teda arvukatel tseremooniatel ja välisturneedel. Lord Glenconner suri 2020. aastal, Lady Glenconner on praegu 87 aastat vana ja elab oma maamajas Holkhami lähedal Norfolkis.E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
1944. aastal said Liki ja Elin Toonast ning Ella Ennost paadipõgenikud nagu paljudest eestlastest, sel hetkel perest juba lahus olnud isa jäi Eestisse. Raamat kõnelebki lapsepõlvest Haapsalus, teekonnast üle mere, jõudmisest Saksamaale, sõja ... viimasest hirmsast aastast Saksamaal kesk pommitamisi ja ohte ning hilisemast pagulaselust Inglismaal, tehes ränka tööd ning võideldes vaesusega. Niisamuti Elini ema südikusest perekonna juhtimisel läbi sõjakeerise, kuid eriti vanaema vankumatust armastusest ja hoolest, mis rängas lapsepõlves oli Elinile alati toeks. See on karm ja aus, samas südamlik ja liigutav lugu neist rasketest aastatest, teise põlvkonna pagulaste probleemidest võõrsil ja lõpuks põgusamalt ka koju tagasi jõudmisest hulk aastaid hiljem, vabas Eestis.Elin Toona (Elin-Kai Toona Gottschalk) on sündinud 12. juulil 1937. aastal Tallinnas ning kasvanud üles Haapsalus, peamiselt vanaema Ella Enno ja tädi hoole all. Ta on luuletaja Ernst Enno lapselaps. Elin Toona ema Liki Toona ja isa Enn Toona olid näitlejad. Saatus viis Elin Toona lõpuks Ameerikasse, Floridasse, kus ta ka praegu elab ja kirjutab. Elin Toonalt on raamatuid ilmunud nii inglise kui ka eesti keeles, paguluses ja ka Eestis. Romaani „Puuingel” eest sai ta 1966. aastal Kanadas asuva Henrik Visnapuu Fondi välja antava Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Ta on Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik.Kordustrükk.Näita rohkem ...
Evolutsioonibioloogia aitab vastata küsimusele „miks?“. Miks me armastame? Miks me peame vananema ja surema? Miks lapsed omavahel kraaklevad? Miks kurvastame, rõõmustame, saame vihaseks, kardame ja loodame? Evolutsioon on tee inimese käitumise ... mõistmiseni. Mõistmine ei tähenda õigustamist. Vastupidi, kui saame aru oma käitumise evolutsioonilisest taustast, võime aduda, et hea tahtmise korral suudame paljustki mõistusega üle olla.Selles raamatus olen päeviku vormis näidanud, kuidas meie igapäevaelu on täis evolutsioonibioloogiliselt mõistetavaid olukordi. Kutsun teid kaasa teekonnale, mille jooksul käime läbi ühe aasta minu elust. Loodan, et evolutsioon jääb pärast selle teekonna läbimist osaks ka teie igapäevasest mõttemaailmast.AutorTuul Sepp on Tartu Ülikooli bioloog, teadlane ja üliõpilaste juhendaja. Ta on ka nelja lapse ema, kes jõuab palju. Evolutsiooniteema on talle hingelähedane ning just sellest lihtsas vormis rääkides ja kirjutades – teadust populariseerides – on ta pälvinud rohkesti tähelepanu ja tunnustust. 2020. aastal andis president talle noore teadlase preemia.E-raamat ei sisalda paberraamatu illustratsioone.Näita rohkem ...
Anthony Bourdain (1956–2018) on mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad... kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.Näita rohkem ...
Pööningul vedeleb ämblikuvõrkudesse mattunud vana lapsevanker. Inimesed on hüljanud selle kunagi nii šiki ja tarviliku sõiduriista, milles nüüd käib aeg-ajalt uinakut tegemas vaid hulkurkass. Ometi mäletab lapsevanker hästi oma hiilgeaegu ja pole ... kaotanud lootust parematele päevadele …Kui loomad ja asjad saaksid inimkeeli kõnelda, siis millest nad räägiksid, millest mõtteid mõlgutaksid? Millest näiteks unistab hüppenöör? Või armunud orav? Või kaotatud kõrvarõngas? Mida oskaks meile pajatada muuseumis oma uue kodu leidnud Paul Pinna taskukell? Või Georg Otsa fotoaparaat? Või Jüri Krjukovi kikilips?Enamik raamatu 100 lühiloost on fantaasiaküllased ja lustlikud, kuid paljud seejuures mõtlemapanevad.Näita rohkem ...
Selle raamatu autor on üks 20. sajandi alguse Venemaa kuulsamaid kirjanikke. Humorist, kelle följetonide üle naersid nii Nikolai II kui Vladimir Uljanov. Sädelev seltskonnadaam, oma ajastu superstaar – võrratu Nadežda Teffi (1872–1952).Tema lugu ... kirjeldab teekonda, mis algas 1918. a sügisel Moskvast ja lõppes 1920. a kevadel Pariisis. Koos tuhandete omataolistega rändas Teffi läbi Venemaa ja Ukraina, et põgeneda pandeemia, nälja ja mõttetu vägivalla eest. Keegi ei aimanud, kuhu saatuse keeristorm nad lõpuks pillutab. Inimeste mass tulvas mööda laguneva tsaaririigi kaarti allapoole, kuni vastu tuli Must meri. Sadamaist leiti laevad, tihtipeale pikemaks sõiduks kõlbmatud, nendega seilati kuidagiviisi üle mere. Kui õnn naeratas ja jäädi ellu, tuli uuel kodumaal alustada otsast.Vaid kümme aastat pärast selle teekonna lõppu kirjutatud mälestused annavad hääle tervele sajanditagusele Vene põgenike põlvkonnale. Ometi pole see üksnes traagiline, vaid ka lõbus ja meeldejääv lugu. Teffi poolt rännakul kogetu on klassikaline ajastu suurte draamade taustal arenev „väike ajalugu”, ühtlasi on see ka hiiglasliku impeeriumi lagunemise kirjeldus inimlike pisiasjade kaudu, mille on talletanud terane ja kogenud vaatleja.Näita rohkem ...
Selle raamatu on kirjutanud Rootsi ooperilaulja Malena Ernman, tema abikaasa Svante Thunberg ning nende tütred, kliimaaktivist Greta Thunberg ja Beata Ernman. Raamat on kirjutatud autobiograafiana ning koosneb kolmest peatükist. Raamat kirjeldab ... Malena Ernmani ringreisi Euroopas tema esinemiste käigus ning selles antakse ülevaade Greta ja tema perekonna elust enne, kui Greta kliimastreike alustas, selgitades ühtlasi tema Aspergeri sündroomi diagnoosi. Greta nooremal õel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning ka sellest on raamatus juttu. Mõlema tüdruku diagnoosidesse on püütud perekonnas suhtuda mitte kui elu segavasse häiresse, vaid kui „supervõimesse”, mis annab neile lisavõimalused. Raamatule on lisatud ka valik Greta Thunbergi kõnedest.Näita rohkem ...
Aino Kallas (1878–1956) elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: läbi elu kannatas ta juurte puudumise pärast ja võitles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis.Aino Kallasest on kultuuriloos... kujunenud pilt kui tugevast ja enesekesksest loojast. See tähelepanu pälvinud biograafia toob välja uusi isiklikumaid jooni: esile tuleb juba noorena oma kutsumuse leidnud autor, kelle jaoks loominguline inspiratsioon oli otsekui religioosne kogemus. Armastus Eino Leino vastu oli suur liikuma panev jõud tema kirjanduslikus loomingus; niisamuti isa Julius Krohni varane surm, mis jättis Kallase ellu ja loomingusse kustumatu jälje. Aino Kallas reageeris tundlikult oma aja vajakajäämistele ja avaldas nende kohta arvamust oma teostes.Käesolev biograafia on liigutav jutustus autorist, kes jõudis erandliku rahvusvahelise tunnustuseni, kuid pidi taluma üksindust, mõistmatust ja mitmeid suuri kaotusi. Raamatus kirjeldatakse 20. sajandi alguse kultuurilist ja poliitilist atmosfääri, inimeste ootusi ja väärtushinnanguid nii Soomes kui ka Eestis. Esile astuvad mitmed selle aja kultuurimaailma kesksed persoonid Hella Wuolijoest Friedebert Tuglaseni.Filoloogiadoktor Silja Vuorikuru (snd 1977) on kirjandusteadlane, kirjanik ja õppejõud Helsingi ülikoolis.E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2010, , 7.05 Mb, Kirjastus: Erik Tohvri, ISBN-13: 9789985321751)
Tuntud ja armastatud romaanikirjaniku Erik Tohvri mälestusteraamat. “Olen sündinud 22. märtsil 1933. aastal, Jäära tähtkujus ja seega kindlasti põikpäine inimene. Oma inseneriameti kõrval olen tundnud huvi paljude probleemide vastu, projekteerinud ... ja ehitanud maju, elektri- ja veesüsteeme, konstrueerinud mitmesuguseid seadmeid ja masinaid… Mind on huvitanud autoasjandus, foto- ja filmitehnika, raadio ja televisioon, aga kõike seda on juba lapsepõlvest saadik saatnud huvi kirjanduse, kirjutamise vastu. Olen kirjutanud novelle, humoreske, publitsistikat, kuuldemänge… Pensioniikka jõudes olen püüdnud leida endale väljundit romaanide kirjutamises, tänaseks on neist saanud viisteist raamatut. Lisaks olen koostanud mitmete ettevõtete ajalugu ja kirjutanud nende juubelialbumitele tekste”.Näita rohkem ...
Maailma parimaks rokk-kitarristiks nimetatud Jimi Hendrixit võib pidada traagiliselt vara lahkunud muusikageeniuse sümboliks. Pool sajandit pärast Jimi surma vaid 27-aastasena tunneme teda endiselt kui ainulaadset muusikut, kes avardas kitarrimängu ... mõistet ning tõi klassikalisse rokki hulganisti uuendusi.Kogenud muusikabiograaf Philip Norman tõstab tõelise Jimi Hendrixi kõrgemale müütilise ikooni staatusest. Ta alustab väikese Busteri päritolust, lapsepõlvest ja esimesest kitarrist, kirjeldab Jimi teed eduni mõlemal pool ookeani ning jõuab nende päevadeni, mil kõik hakkas kiiva kiskuma.„Wild Thing” on esimene Jimi Hendrixi biograafia, mis ühendab endas kogu tema lühikese särava elu rõõmu ja kurbuse ning püüab lahti harutada traagilise lõpuni viinud sündmuste sasipundart. Võrratu meisterlikkusega kirjutatud elulooraamat on ühtlasi 20. sajandi 60ndate aastate haarav kroonika. Läbi kogu loo, mis viib meid Jimi Seattle’i juurte juurest tema värvika elu juurde Mayfairis ning Monterey ja Woodstocki festivalidele, vaeb Philip Norman ka tolle ajastu vastuolusid.Jimi surm 1970. aasta 18. septembril on üks rokiajaloo painavamaid mõistatusi. Pärast aastakümneid kestnud kuulujutte ja spekulatsioone surma põhjuste kohta annab see raamat ülevaate olulisematest sõelale jäänud versioonidest.Näita rohkem ...
See raamat ei ole Jürgen Kloppi elulugu. Kui tahate fakte tema elu ja karjääri kohta, siis selleks on raamatud olemas. Ma ei tahtnud kirjutada tüüpilist biograafiat, sest ta pole tüüpiline treener. Olen üsna kindel, et ta pole ka tüüpiline inimene. ... Kirjutades kellestki, keda imetled, püüad sa sellest inimesest aru saada. Mina uurisin asju, mis eristavad teda teistest jalgpallitreeneritest. Tema huumorimeelt. Tema piiritut südamlikkust. Tema spontaanset nutikust. Tema võimet inspireerida ja juhtida. Tema vankumatut taktikalist taipu. Tema võrratut hambarida. Oleme aru saanud, missugune õnn on olla praegusel ajal Liverpooli fänn. Aastaid oli see täitumatu unelm. Ma polnud kindel, et üldse oma elu jooksul ühtegi Liverpooli tiitlivõitu näen. Olin kahtleja, nüüd olen uskuja. Klopp on meid kõiki üles kloppinud. Anthony Quinn See raamat ei ole Jürgen Kloppi elulugu, ütleb autor. Aga ometi saab siit teada kõike olulist Kloppi lapsepõlve ja karjääri kohta.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 24.58 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949997411)
TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt“ on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri.Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav ... Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud.Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse „Need näod kõlavad tuttavalt”. See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 3.29 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949996636)
Amazon.com sündis 1995. aastal Seattle’is ühes garaažis. Raamatute pakkimiseks kasutati esialgu tugede peale tõstetud välisust. Nüüd on Amazon maailma suurim internetikaubamaja ning selle asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos sai 27. juulil 2017 viivuks ... maailma rikkaimaks inimeseks. Kõigest, mis nende aastate vahele jääb, võib lugeda sellest raamatust.„Oleks kõik äriraamatud nii lihtsasti loetavad!” The Times „Books of the year”„Brad Stone on kirjutanud suurepärase raamatu ja teinud ära tohutu töö – just nii, nagu Jeff Bezos oma ettevõtmistesse alati suhtub.” Financial Times„Jeff Bezos on meie ajastu üks silmapaistvamaid, sihikindlamaid ja innovaatilisemaid inimesi. Nagu Steve Jobs, on temagi suutnud muuta ja luua terveid tööstusharusid. Selles suurepärases ja hästi kokku pandud raamatus on näha Brad Stone’i kirge selle teema vastu ja tema meisterlikku kirjutamisoskust.” Walter Isaacson, biograafia „Steve Jobs” autor.Amazon kui niisugune pole mingi loodusseaduste vältimatu toimimise tulemus, vaid just ühe mehe ja tema töötajate sihikindlate pingutuste vili. Ja millised pingutused need olid! Hendrik Alla, PostimeesLoe ka geenius.ee raamatuarvustust!Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 3.87 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949996612)
Südasuvi 1981. Menunäitlejad Tõnu Kark ja Urmas Kibuspuu higistavad tulise päikese all. Seljas on neil paksud karusnahka vammused, peas aga kohevad ja soojad parukad. Mööda põski voolab tasapisi alla sulav grimm. Lavastaja Helle Karis teeb Karksi ... ümbruses lastefilmi „Nukitsamees“ võtteid. Kark ja Kibuspuu on Metsamoori laiskadest kollidest pojad Mõhk ja Tölpa. Palavus muutub nii tapvaks, et kahe stseeni vahel võtavad mehed jalad selga ja sörgivad Karksi-Nuia külapoodi. Õlu on soe, aga ikkagi õlu. Kumbki haarab vahtu ajava pudeli pihku ja vajub kergendusohkega haljasala ainsale pingile. Üks mees on seal juba ees, aga muid istmeid lähedal pole...Siit raamatust leiad 250 põnevat ja naljakat juhtumit Eesti kuulsustega. Kimp ootamatuid, vähetuntud või ülepea uskumatuid seiku tuntud eestimaalaste elust teeb tuju heaks ja kinnitab, et kuulsuse lakikihi all võib peituda ka võluv isiksus!Loe rohkem raamatu kohta Rahva Raamatu blogist ja Elutarga raamatututvustusest!Näita rohkem ...
Konrad Mägi (1878-1925) elulooline raamat antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Konrad Mägi suure isiknäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d´Arte Modernas (avamine 9. oktoobril 2017). Teos on suunatud ... laiemale lugejaskonnale ning lisaks Mägi elule ning loomingule tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mägi loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui kanoniseerida. Raamatu autor on Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna, väljaandja Enn Kunila. Teose on tõlkinud itaalia keelde Daniele Monticelli, inglise keelde Peeter Tammisto. Raamat on varustatud mitmete Konrad Mägi elulooliste fotodega ning kümnete maalireproduktsioonidega. Konrad Mägi oli Eesti esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming äratas kohe väga laialdast tähelepanu. Mägi tööd on sisendusjõulised ning värvirikkad, kujutades peamiselt maastikke nii Eestis, aga ka Norras ning Itaalias. Mägi jaoks oli loodus paik, kus ta tajus sakraalset ning metafüüsilist mõõdet. Selle edasiandmiseks kasutas ta värvipaletti, mille kirkus ja jõud on silmapaistev. Erinevatel põhjustel ei ole seni olnud võimalik tema loomingut piisavalt sageli tutvustada väljaspool Eestit ning Mägi nimi ei ole jõudnud Euroopa kultuuriajalukku. Käesolev lisaks eesti keelele ka itaalia ja inglise keeles ilmuv teos on üks osa Konrad Mägi tutvustamisest laiemale maailmale.Näita rohkem ...
Nende kaante vahel on väike ülevaade 100 silmapaistvast Eesti naisest. Siin on nii kirjanikke, näitlejaid ja kunstnikke kui ka olümpiavõitjaid ja maailmakuulsaid muusikuid ning tippteadlasi. Igaüks neist on jätnud ereda jälje meie kultuurilukku ja ... paljude edusammudest kuuleme edaspidigi. See ei ole teatmeteos ega entsüklopeedia, vaid pigem silmaringi avardav meelelahutuslik lugemine. Silmapaistvaid naisi on meil muidugi palju rohkem kui 100 – siin on lihtsalt koostaja subjektiivne valik. Olgu see raamat aga omamoodi kummardus kõikidele Eesti naistele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2017, , 4.92 Mb, Kirjastus: OÜ Mitu juttu, ISBN-13: 9789949984022)
See on lugu nõukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis.Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud üles ajakirjanduses, temast on tehtud ... dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest välja“ on esimene põhjalikum sissevaade tema lapsepõlve ja noorusaega.Janek sündis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe pärast sünnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sõna otseses mõttes surema saadeti – nõukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja võimekad. Kümme aastat unerohtu, hullusärki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ rühmast omal käel, heade inimeste abil ja tänu õnnelikele juhustele välja pääses ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sõpru ära tunda? – Janeki lugu pakub mõtlemisainet igaühele. Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lõpuga lugu sellest, et oma unistusi järgides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, välja murdma pimedusest nii enda ümber kui enda sees.Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on pärit erakogudest ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas.Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud üle 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi.Näita rohkem ...
