Muutke küpsiste eelistusi

E-raamat: La légende des incarnations

  • Formaat: 196 pages
  • Ilmumisaeg: 01-Feb-2025
  • Kirjastus: Editions Nota bene
  • Keel: fre
  • ISBN-13: 9782895188490
Teised raamatud teemal:
  • Formaat - PDF+DRM
  • Hind: 9,25 €*
  • * hind on lõplik, st. muud allahindlused enam ei rakendu
  • Lisa ostukorvi
  • Lisa soovinimekirja
  • See e-raamat on mõeldud ainult isiklikuks kasutamiseks. E-raamatuid ei saa tagastada.
La légende des incarnations
  • Formaat: 196 pages
  • Ilmumisaeg: 01-Feb-2025
  • Kirjastus: Editions Nota bene
  • Keel: fre
  • ISBN-13: 9782895188490
Teised raamatud teemal:

DRM piirangud

  • Kopeerimine (copy/paste):

    ei ole lubatud

  • Printimine:

    ei ole lubatud

  • Kasutamine:

    Digitaalõiguste kaitse (DRM)
    Kirjastus on väljastanud selle e-raamatu krüpteeritud kujul, mis tähendab, et selle lugemiseks peate installeerima spetsiaalse tarkvara. Samuti peate looma endale  Adobe ID Rohkem infot siin. E-raamatut saab lugeda 1 kasutaja ning alla laadida kuni 6'de seadmesse (kõik autoriseeritud sama Adobe ID-ga).

    Vajalik tarkvara
    Mobiilsetes seadmetes (telefon või tahvelarvuti) lugemiseks peate installeerima selle tasuta rakenduse: PocketBook Reader (iOS / Android)

    PC või Mac seadmes lugemiseks peate installima Adobe Digital Editionsi (Seeon tasuta rakendus spetsiaalselt e-raamatute lugemiseks. Seda ei tohi segamini ajada Adober Reader'iga, mis tõenäoliselt on juba teie arvutisse installeeritud )

    Seda e-raamatut ei saa lugeda Amazon Kindle's. 

Robert Hébert poursuit avec La légende des incarnations son œuvre d’essayiste explorant les marginalités philosophiques et culturelles de la Modernité en prenant à rebours les lieux communs, en les enrichissant d’anecdotes méconnues ou de pensées par fragments qui invitent à les remettre en question. La singularité de l’œuvre de Robert Hébert a été soulignée par la parution d’un ouvrage collectif, Robert Hébert. La réception impossible (PUM, 2021, dirigé par Dalie Giroux et Simon Labrecque), qui voit en cet essayiste hors-norme l’une des premières pensées décoloniales québécoises. Robert Hébert propose ici, contre une institution philosophique figée et saturée, d’ouvrir un imaginaire par tous les moyens possibles (proses éclatées, poésie), et seul un sujet incarné peut prendre le risque de s’y aventurer : souvenirs au hasard, histoires à raconter, filons de recherche événementiels.